2-19-113344/243 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-113344

Tsiviilasi

A. I. hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4153,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. I. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maano Saareväli, e-post XXX

Kostja: RUST STOP Eesti OÜ (registrikood 10231634),

lepinguline esindaja K.K., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

05.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. I. hagi RUST STOP Eesti OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

osaliselt.

2. Mõista RUST STOP Eesti OÜ-lt A. I. kasuks välja kahju summas 3585,44 eurot.

3. Mõista RUST STOP Eesti OÜ-lt A. I. kasuks välja viivis põhinõudelt (3585,44

eurot) alates 02.07.2019 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskuludest 93% RUST STOP Eesti OÜ kanda ja 7% A. I. kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. A. I. (edaspidi hageja) esitas 13.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse RUST STOP Eesti OÜ (edaspidi kostja) vastu 3931,70 euro nõudes. Kuivõrd kostja

esitas 04.06.2019 nõudele vastuväite lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja

andis hageja nõude kostja vastu 3931,70 euro saamiseks 13.06.2019 määrusega üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus tegi 07.06.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.10.2021 otsusega Harju Maakohtu 07.06.2021

otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus märkis 22.10.2021 otsuses, et asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul välja selgitada, milles pooled kokku leppisid (VÕS § 635 lg 1) ning kas ja mida

kostja rikkus ehk kas töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 641). Maakohtul tuleb hagejale

selgitada kahjunõude eeldusi ning määrata hagejale TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 340¹

lg 1 alusel tähtaeg asjaolude väljatoomiseks. Samuti tuleb maakohtul selgitada pooltele

tõendamiskoormist. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid, mh hagejale kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128), TsMS § 230 lg 1 esimese

lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Tõendamiskoormise

jaotamisel tuleb aga arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei

saa professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, kus töövõtja on majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja (vt Riigikohtu 08.11.2017 otsus tsiviilasjas nr

2-11-58942/229, p 22). Samuti tuli ringkonnakohtu hinnangul asja uuel läbivaatamisel

maakohtul hageja väiteid arvestades hinnata, kas hageja esitatud ekspertiisiakt on

usaldusväärne või mitte. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja esitatud H-

ekspertiis OÜ ekspertiisiakti saab asja lahendamisel arvestada, siis tuleb maakohtul hinnata,

kas see tõend on vähemalt VÕS § 641 lg 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav tellija

tõendamiskoormise täitmiseks, st et kahju võis tekkida kostja lepingurikkumise tagajärjel.

Sellise tõendamiskoormise jaotuse korral tuleb kostjale selgitada, et tal on TsMS § 230 lg 1

alusel kohustus oma vastuväidet tõendada, et tööprotsessis kasutati korrosioonitõrjevahendit

Rust Stop nõuetekohaselt ja sõiduki väljalaskesüsteemi leegitoru pinnal ei olnud sellist

kogust ainet, mis saaks põhjustada sõiduki süttimise. Samuti on kostja tõendada, et kahju

võis tekkida mingil muul (alternatiivsel) põhjusel (vt poolte vahel

jagatud

tõendamiskoormise kohta nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 173-12, p 19).

Kui asja uuel läbivaatamisel leiab maakohus, et asjaolu (üldteada olevalt ei kanta

korrosioonitõrjevahendit vähemalt paari

sentimeetri paksuse kihina sõiduki

väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale, et see kuumal pinnal oleks süttinud) saab lugeda

üldtuntuks, siis tuleb kohtul pooli menetluse käigus teavitada, et ta kavatseb asjaolu

üldtuntuks lugeda ning anda pooltele võimalus selle kohta oma seisukohta avaldada. Lisaks

tuleb kohtuotsuses ka eraldi põhjendada, millistest menetlusvälistest allikatest on see asjaolu

tuvastatav sellise kindlusega, et see annab tõendamisest vabastamise aluse. Kui kõnealust

asjaolu ei saa lugeda üldtuntuks, siis tuleb välja selgitada, kas on vaidluse all, millises

koguses kanti korrosioonitõrjevahendit Rust Stop sõiduki pindadele, sh väljalaskesüsteemi

leegitoru pinnale, ning lähtuvalt tõendamiskoormise jaotusest selgitada tõendama kohustatud

poolele tema kohustust seda asjaolu TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Kui kahju hüvitamise

nõude eeldused on täidetud, tuleb maakohtul anda hinnang hagejale tekkinud kahju

suurusele. Hageja on märkinud, et tema kahju moodustab töövõtulepingu alusel kostjale

makstud tasu 260 eurot, ekspertiisiakti eest tasutud 801,90 eurot, sõiduki taastusremondi

maksumus 2426,64 eurot ja sõiduki transpordikulu 140 eurot. Maakohus hageja nõude

elemente sisuliselt ei hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja nõude osas

täita TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kui hageja ei ole lahti

kirjutanud, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab, siis pidanuks kohus määrama hagejale

TsMS § 340¹ lg 1 alusel tähtaja hagi täpsustamiseks. Hageja nõuab muu hulgas

hagiavaldusega esitatud ekspertiisiakti eest makstud 801,90 euro hüvitamist kahju hüvitisena

VÕS § 128 lg 3 alusel. Kolleegium märgib, et nimetatud kulu osas võib TsMS § 138 lg 1 ja §

143 p 2 järgi olla tegu menetluskuluga (dokumentaalse tõendi saamise kulu), mida saab

nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte hagiga. Nii on kohtupraktikas leitud, et

asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalse tõendite saamise kulud TsMS § 143 p

2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohtu 3. novembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on

menetluskuluga, mida ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt maksma panna hagimenetluses,

tuleb nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

4. Kostja esitas 01.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.021 kohtuotsusele

kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 31.01.2022 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.01.2022.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

5. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt teostas kostja 04.10.2018 suulise

töövõtulepingu alusel hageja maasturile Mercedes Benz 300 GE registrimärgiga XXX

(edaspidi sõiduk) korrosioonitõrje, mille eest tasus hageja arve nr 10-4R alusel 260 eurot.

Kostja teostas töid xxx asuvas töökojas, kuhu hageja viis sõiduki 04.10.2018 hommiku kella

09.00 paiku. Vahendi pealekandmiseks kulus 1-1,5 tundi. Kella 16.30 olid tööd teostatud.

Umbes kell 18.30 alustas hageja autoga sõitu Õismäe suunas. Sõidu alustamisest umber 15

minuti pärast märkas hageja, et kapo alt tõuseb suitsu, mis hakkas tungima sõidukikabiini.

Kell 18.45 helistas hageja töökotta, kust vastati, et suitsemine on pärast aine pealekandmist

tavaline. Kuna tekkis leegiline põlemine, helistas hageja häirekeskusesse. Enne

päästekomando saabumist kustutas hageja sõiduki nelja tulekustutiga.

Hageja leiab, et tulekahju tekkepõhjuseks on sõiduki leegitorule sattunud RUST STOP, s.o

aine, mida kostja korrosioonitõrjevahendina kasutas, süttimine, kuna RUST STOP on

küllaltki tuleohtlik ja asjatundjate arvamusel tuleks sellise aine kasutamisel vältida selle

sattumist kuumenevatele pindadele. Hageja leiab, et kostja rikkus korrosioontõrje vahendi

RUST STOP peale kandmisel töövõtulepingut, sest hageja sõiduk sai kahjustada tulekahjus,

mille tekkepõhjuseks oli kostja poolt kasutatud korrosioonitõrjevahendi kandmine ja

isesüttimine sõiduki kuumadel väljalaskesüsteemi osadel. Kostja vastutas lepingu rikkumise

eest, sest kostja pikaajalise staažiga korrosioonikaitseteenuse osutajana pidi teadma või

vähemalt võimalikuks pidama, et korrosioonikaitsevahendi kandmisel/sattumisel sõiduki

väljalaskesüsteemile võib selle kuumenedes korrosioonivahendi süüdata ning oleks pidanud

seetõttu korrosioonikaitsevahendi leegitorule ja mootori teistele kuumadele detailidele

sattumist/kandmist vältima. Töö mittevastavus oli olemas töö juhusliku hävimise või

kahjustumise riisiko hagejale üleminemise ajal, kuivõrd mittevastavusena tuleb käsitleda ka

kergestisüttiva

korrosioonikaitsevahendi

sattumist/kandmist/olemasolu

sõiduki

väljalastesüsteemi leegitorudele (tehnoloogilise töötlusprotsess nõuete rikkumine kostja

poolt). Korrosioonitõrjevahendi süttimist ei ole toimunud, kuid seda ei oleks esinenud sõiduki

kuumadel detailidel. Välistatud on korrosioonitõrjevahendi tilkumine kuumale detailile sõidu

ajal, kuna aine väheses koguses kuumale pinnale tilkumise korral on süttimine välistatud.

Seega pidi süttinud aine asuma leegitorul juba eelnevalt, st ka sõiduki hagejale üleandmise

ajal. Kostja kohustuste rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos,

kuivõrd kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas ja ettevaatlik ning teostanud korrosioonikatse

tööd viisil, mis oleks välistanud tuleohtliku aine RUST STOP sattumise/ladestumise sõiduki

väljalaskesüsteemi kuumenevatele pindadele, ei oleks korrosioonikaitseaine süttinud ja sõiduk

ei oleks põlengu tagajärjel kahjustada saanud.

Hageja kahju koosneb:



arvest nr 10-4R korrosioonivastase tõrje eest 260 eurot,



arvest nr 10352 teostatud ekspertiisi eest 801.90 eurot,



kalkulatsioonist sõiduki taastusremondi eest 2643,54 eurot,



sõiduki teisaldamise kulust 140 eurot.

Ekspertarvamuse summas 801,90 euro osas märgib hageja, et kuigi tegemist on kahjuga, on

see suunatud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks hüvitatavate nõuete

esitamiseks, mistõttu ei välista hageja käsitlust, mitte kohaselt võib tegemist olla

dokumentaalse tõendi saamise kuluga TsMS § 143 p 2 tähenduses.

Hageja palub välja mõista kostjalt tekitatud kahju kokku 3845,44 eurot või alternatiivselt, kui

kohus loeb H-Ekspertiisid OÜ-le tasutud 801,90 eurot menetluskulude hulka, 3043,54 eurot ja

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras kahju suumalt alates

hagi esitamisest kuni kahju eest tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks on 14 157,24 eurot.

Kostjate vastuväited

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitab, et

on kandnud korrosioonitõrjevahendit hageja sõidukile peale nõuetekohaselt vastavalt

juhendile. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune põleng toimus sõiduki

leegitoru piirkonnas, leegitorul või selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit ja

sõiduki põlengu põhjuseks on korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus

läheduses. Kostja viitab X OÜ poolt läbiviidud ekspertiisile ning väidab, et isegi kui sõiduki

all, sh leegitorul või selle vahetus läheduses oli korrosioonitõrjevahendit (millega kostja ei

nõustu), siis peab seda olema piisavas koguses ning ühtlasi tuleks arvestada ekspertiisiga

tuvastatud aine isesüttimistemperatuure ja väljalaskesüsteemi temperatuure.

Kostja ei nõustunud ka hageja kahjuga terves ulatuses nende kulu liikide lõikes. Hageja poolt

taastusremondi kulu on kostja hinnangul lisaks tõendamatusele ka suurendatud ulatuses

aegunud. Kostja hinnangul puudub hagejal õiguslik alus nõuda 260 euro tagasi, sest hageja ei

ole kostjaga sõlmitud lepingust taganenud ega seda üles öelnud. 801,90 euro osas märgib

kostja, et arvamuses esitatud seisukohad on oletuslikud ega seondu tegelike asjaoludega,

hageja ei ole tõendanud, et arvamuse koostamisega seotud kulud vastaksid turutingimustele,

oleksid mõistlikud ja põhjendatud. Puksiiriteenuse osas märgib kostja, et arvetelt ei nähtu

osutatud teenuse sisu ja selle seotud hageja poolt esile toodud asjaoludega, kostjal puudub

mistahes kujul seotus hageja poolt puksiiriteenuse kasutamisega.

Kostja menetluskulud on kokku 9328 eurot, mille palub hagejalt välja mõista.

Maakohtu põhjendused

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

8. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja kahjuks on suulise

töövõtulepingu rikkumise tõttu sõiduki põlengu tagajärjel tekkiv sõiduki taastamise kulu,

sõiduki teisaldamise kulu, korrosioonitõrje teenuse eest tasutud tasu ja dokumentaalse tõendi

kogumise kulu. Kostja nõuet ei tunnista ja palun jätta nõude rahuldamata.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping sõidukile korrosioonitõrje

teostamiseks.



Kostja on pikaajalise kogemusega korrosioonitõrjet pakkuv ettevõte.



Kostja teostas hageja sõidukile 04.10.2018 korrosioonitõrje korrosioonitõrjevahendiga

RUST STOP A ja RUST STOP B ning hageja maksis selle eest 260 eurot.



Hageja tuli sõidukile järele kella 18.10 ajal ja alustas sõitu kella 18.30 ajal.



Hageja sõiduk läks 04.10.2018 pärast korrosioonitõrje tegemist sõidu ajal põlema ja

hageja helistas Päästeametile kell 18.49.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus töövõtulepingut sellega, et kandis

korrosioonitõrjevahendit sõiduki osadele, kuhu seda ei oleks pidanud kandma, kust sai alguse

04.10.2018 põleng, mis on põlengu põhjuseks ning kas kostja on vastutav sõiduki 04.10.2018

süttimise eest ning peaks hagejale kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled selle üle, milles

seisneb hageja kahju. Kostja on esitanud ka 12.12.2022 istungil hageja 28.04.2022 nõude

suurendamisele aegumise vastuväite.

11. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral

nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:



võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1);



võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS

§- d 642–645);



võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

12. Esmalt tuvastab kohus, kust tulekahju alguse sai. Seejärel, kas kostja rikkus

töövõtulepingut ja mis oli tulekahju põhjuseks.

Tulekolle

13. Hageja väitel sai sõiduki põleng 04.10.2018 alguse sõiduki all oleva leegitoru

piirkonnast (dtl 480, p 2.2; 1204, o 2.1). Hageja tõendab oma väidet H-ekspertiis OÜ

arvamusega, ekspertiisiaktiga ja vaatlusega.

Dokumentaalsest tõendist H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktis nr 1824 on märgitud, et

„Põlengujärgseid termilisi kahjustusi oli täheldada mootoriruumis – mootoriruumi ja kabiini

vahelise seina parempoolse külje alumises osas. Kabiinis, armatuurlaua keskkonsooli

parempoolses alumises osas, oli näha sulanud plastdetaile ja põlenud juhtmeid. Samas

piirkonnas asub mootoriruumi ja kabiini ühendav ca 5 cm läbimõõduga tehnoloogiline ava.

Tuginedes tule leviku seaduspärasustele, võin järeldad, et esmane süttimine toimus

mootoriruumis väljalaske- ehk leegitoru juures.“ (dtl 485, 487-488).

14. Ekspertiisiakti nr 23E-PT0014 kohaselt paiknes tulekahjukolle (süttimiskoht) sõiduki

mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses.

Kahjustuste iseloomu ning möödunud aja tõttu ei ole võimalik tulekahjukolde piirkonda

täpsustada (dtl 794).

15. Kostja ei ole menetluse jooksul olnud oma seisukohtades järjepidev tulekahjukolde

asukoha osas. Kui maakohus esimest korda käesolevat asja lahendas, siis kostja ise on

18.02.2020 menetlusdokumendis palunud eksperdilt küsida, milline on töötava ja sõitva

vaidlusaluse sõiduki väljalaskesüsteemi pinnatemperatuur (dtl 107, p 1.3). 07.07.2020 X OÜ

ekspertiisi aktis nr 20004 on ekspert sellele küsimusele ka vastanud (dtl 136). See justkui

näitab, et kostja pidanud võimalikuks, et tulekahju sai alguse leegitoru piirkonnast, sest

vastasel juhul puudub mõistlik põhjus, miks X OÜ ekspertiisiga tuvastati just

väljalaskesüsteemi pinnatemperatuuri kõrgust.

Uuesti maakohtusse asja tagasi saatmisel on kostja asunud pärast ekspertiisi (ekspertiisiakt nr

23E-PT0014) tegemist ja ekspertide 04.09.2024 ja 10.09.2024 täiendavat ärakuulamist

väitma, et põleng võis saada alguse salongist, tungides läbi tehnoloogilise ava kaitsekesta alla

(dtl 1189, 1219, 1264, 01:18:48). Kostja on sellekohase seisukoha esitamisel lähtunud sellest,

et autosalongis olev rõhk on kõrgem ja sellisel juhul ei saaks tuli sõiduki sisse liikuda, mida

justkui ka ekspert A. J. on kinnitanud (dtl 1176, p 1.1)

16. Ekspert A. J. selgitas 04.09.2024 isutungil, et „Tulekahju jäljed salongis ei ole sellised,

nagu seal oleks tulekolle olnud. Siin on jäljed ainult selle tehnoloogilise ava piirkonnas, mis

viitab sellele, et põhja alt on vähesel määral tulekahju levinud salongi.“ (dtl 1100, 00:45:30;

vt ka 2:29:51, 2:30:11). „Tulekahju on toimunud seal, kus on põlemisjäljed.“ (dtl 1104,

03:02:52). Ekspert K. L. on selgitanud 04.09.2024 istungil „Peamine tulekolle paiknes

mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või selle vahetus läheduses.

Salongis leeki/põlemist ei olnud, seal on temperatuurikahjustus.“ (dtl 1108,

04:56:44).“Visuaalselt on tulekahju jäljed leegitoru taga oleva tulemüüri metallist osa peal.“

(dtl 1082, 00:15:49). „Kui võtame selle näite, et see põleng oleks alguse saanud salongis,

selles konkreetses armatuuri aluses piirkonnas, siis need kahjustused kogu salongi ulatuses

oleksid pidanud olema mastaapsemalt suuremad. Selle kolde kohal, oletame, et kui salongis

sees konkreetses samas asukohas on kolle, siis selle kohal armatuurimaterjal see oleks

pidanud sulama, läbi põlema, hävinema./…/ tegelikult see esiosa salongist oleks pidanud kõik

ära põlema./…/ sõidukites olev põlevkoormus on suur ja see põleb tegelikult väga hästi kui

seda põlema saad, salongis sees veel eriti. Selline tulelevik salongist mootori ruumi ei ole nii

kiire, sest salongis on tekstiilid, istmepolstrid, laekatendid, tegelikult väga hästi põlevad.

Pigem hävineb salong ära, su auto see osa läheb vana rauaks, aga mootoriruumi tulemüürist

tuli ei pruugigi läbi minna…..“ (dtl 1084, 00:33:45; 00:36:38).

17. Hageja esitas 04.11.2024 video põlengu kustutamisest päästjate poolt (dtl 1156-1157).

Videost nähtub, et päästja suunab veejoa kapoti alla leegitoru suunal (Lisa 1 dtl 1156). Lisana

2 esitatud videos nähtub, et päästjate tegevus ei ole kuidagi seotud salongiga. Video kohaselt

ei ole salongis näha põlengu jälgi (dtl 1157).

18. Kohus tuvastas 01.03.2024 vaatlusel (dtl 934-966), et kapoti all põlemise märke ei

olnud – juhtmed, voolikud olid visuaalsel vaatlusel terved ja sulamise märke ei olnud.

Salongis on näha kinni teibitud juhtmed (dtl 964, 965) ja hageja selgitas, et kuna salongi

kustutati pulberkustutiga, siis päästjad soovitasid pulberkustuti söövituskahjustuste

suurenemise vältimiseks kahjustada saanud juhtmed ära lõigata. Salongis on kõrvalistuja

poolne armatuurlaua alune lahti kistud (dtl 963). Vaatlusel selgitas ekspert A. J., et kui põleng

oleks saanud alguse salongist, oleks salongi kahjustused suuremad – sulanud plastmassi oleks

palju, sh juhtmestik oleks kõik ära sulanud. Leegitoru ümbruses on visuaalsel vaatlusel näha

põlemise jälgi (dtl 955-958).

19. Tuginedes eeltoodule loeb kohus H-ekspertiis OÜ, ekspertiisiakti nr 23E-PT0014,

ekspertide täiendavate selgituste ja vaatlusprotokolliga tõendatuks, et tulekahjukolle paiknes

(süttimiskoht) sõiduki mootoriruumis ja/või salongi esiosa põhja all väljalasketorustikul või

selle vahetus läheduses. Kohus loeb selle tõendatuks hoolimata sellest, et asja ei ole leidnud

tõendamist, et sõiduki aken oleks olnud sõidu ajal olnud avatud ja seetõttu oli sõiduki salongis

alarõhk, mis võimaldaks tule liikumist alt üles. Hageja esitas küll video (dtl 1157), millest

nähtub, et sõiduki aken on avatud, ei tõenda see asjaolu, et aken oli avatud ka sõidu ajal.

Seega sõiduki salongis oleks olnud justkui ülerõhk, mille korral ei tohiks tuli justkui alt üles

liikuda (dtl 1101, 00:57:59). Samas on ekspert K. L. 10.09.2024 istungil selgitanud, et kuna

metall on ülihea soojusjuht, siis tegelikult sellest rõhkude vahest ei ole nii suurt kasu. Kohus

nõustub ekspert K. L.aga ja asub seisukohale, et juhul, kui tulekahju oleks saanud alguse

salongist, siis oleks salong hävinud kas täielikult või osaliselt, st igal juhul oleksid salongi

kahjustused olnud märkimisväärselt suuremad kui kohus seda muu hulgas tuvastas.

Töövõtulepingu rikkumine

20. Kuivõrd pooled ei vaidle, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping

korrosioonitõrje tegemiseks hageja autole, ei käsitle kohus eraldi lepingu sõlmimisega

seonduvat ja kohus lähtub sellest, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping VÕS § 635

lg 4 tähenduses.

21. Kostja teostas hageja sõidukile 04.10.2018 korrosioonitõrje kasutades selleks

korrosioonitõrjevahendit RUST STOP A (suletud õõnsuste jaoks) ja RUST STOP B (põhja

jaoks). Seega kostja põhikohustuseks oli hageja sõidukile korrosioonitõrje tegemine. Hageja

väidab, et kostja rikkus töövõtulepingut sellega, et kandis korrosioonitõrjevahendit sõiduki

kuumadele väljalaskesüsteemi osadele, eelkõige sõiduki leegitorule, kus see süttis 04.10.2018

isesüttimise teel sõidu ajal.

22. Töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hinnates tuleb arvestada kõikide

lepingujärgsete kohustustega. Lisaks põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi,

mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja §

115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev

kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn

lepingulised kaitsekohustused). Riigikohus selgitas 08.11.2017 lahendis tsiviilasjas nr 2-15-

6034, et töövõtja sellise kohustuse olemasolu saab jaatada analoogia põhjal VÕS § 620 lg-ga

2, mis sätestab, et käsundisaaja peab ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale.

Kolleegium leidis, et kuna töövõtuleping on samamoodi teenuse osutamisele suunatud leping,

on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus.

23. Kostja esitas 16.05.2022 RUST STOP tehnoloogilise tööprotsessi kirjelduse, mis on

kinnitatud kostja juhatuse otsusega 20.12.2012 ja muudetud vastavalt kostja juhatuse

kinnitatud otsustele ja selle tõlke (dtl 541-557; 680-697). Kirjelduse kohaselt kasutatakse

tööprotsessis kahte materjali: RUST STOP A ja RUST STOP B, millest esimene on mõeldud

suletud õõnsuste ja teine põhja jaoks. RUST STOP A pealekandmine toimub püstoliga

pihustamise teel kere siseõõnsustele läbi tehnoloogiliste avade, milleks kasutataks erineva

pikkuse ja pealekandesuunaga otsakuid. Juhise järgi töödeldakse mootoriruumi RUST STOP

A-ga. Mootoriruumis töödeldakse amortisaatorite välimised kinnitused, kausid, kapoti

jäikusribide sisepinnad, kapoti hinged, esitiibade kinnituskohad, eesmine tala. Materjali ei

kanta mootorile, rihmadele ega laternatele, peale sattumise korral pühitakse lapiga ära. Pärast

sisemiste ja varjatud õõnsuste töötlemist kantakse põhja ja rattakoobaste pinnale materjali

RUST STOP B, mis oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest on täielikult sama, mis

RUST STOP A, kuid on tihedama konsistentsiga ning kas merekollast või musta värvi.

Materjal kantakse püstoliga auto põhjale, rattakoobastele, raamile, eesmiste ja tagumiste

õõtshoobade elementidele, tagumisele reduktorile. Kuna see materjal ei kõvastu, ei ole selle

pealekandmine riiete määrdumise vältimiseks kohtades, kus on võimalik kokkupuude

inimestega. Töötlemisel ei kanta materjali generaatori ja ventilaatori rihmadele, ebasoovitav

on materjali sattumine piduriklotsidele (pealesattumise korral pühitakse lapiga ära).

Töötlemata jäetakse summuti ja selle kohal olev põhja pind, mis on soojusisolatsiooniga

kaitstud. Pealesattumisel põhitakse lapiga ära. Materjal RUST STOP B pealekantava kihi

paksus on 1-2 mm, paksemalt materjali peale ei kanta, sest see hakkaks materjali omaduste

tõttu pinnalt maha voolama.

24. Hageja tõi 04.11.2022 menetlusdokumendis kohtu ette (dtl 584, p 1.1), et kuigi juhise

kohaselt ei kanta RUST STOP B-d summutile ja selle kohal olevale põhjakaitsele ning selle

pealesattumisel tuleb see ära pühkida, ei ole kostja neid juhiseid järginud. Hageja väitel on

korrosioonitõjevahendit väljalaskesüsteemi erinevatele osadele, mille tõendamiseks esitas

kostja 15.10.2018 ja 16.10.2018 tehtud fotod (dtl 604-613). Seega on kostja rikkunud

lepingut, sest kandis korrosioonitõrje vahendit sõiduki osadele, kus seda olla ei tohiks.

25. Kostja väidab, et hageja väide selle kohta, et sõiduki all olev must aine on RUST

STOP A või RUST STOP B, on tõendama. Kostja ei ole ka nõustunud, et leegitorul võis

korrosioonitõrjeainet olla. Kostja on kinnitanud, et korrosioonivahendi RUST STOP

pihustamine toimus vastavalt kõikidele nõuetele ning vastavalt tööde kirjeldusele (dtl 536, p

1.1).

26. H-ekspertiis OÜ arvamuse kohaselt selgus sõiduki ülevaatusel, et korrosioonikaitse

tööde käigus kasutatud korrosioonitõrjevahendit RUST STOP leidus nii leegitorul, kui ka

mitmel teisel masina heitgaaside väljalaste süsteemi elementidel (dtl 486). Arvamuses on ka

välja toodud, et autohooldustöökojas teostatud tööde käigus oli korrosioonitõrjevahendiga

kaetud ka leegitoru kohal asuv mootoriruumi kate. Aine jälgi on leida katte säilinud osalt ja

selle kustutustööde käigus eraldatud fragmentidelt, kusjuures nii sise- kui ka välispinnalt (dtl

486). Arvamusele on lisatud foto, mille juurde on kirjutatud „Altvaade. Tehnoloogiline ava ja

leegitoru. Näha on roostetõrjevahendi jälgi leegitorul.“ (dtl 487).

27. Kuivõrd H-ekspertiis OÜ arvamuse koostaja H. P. suri 24.10.2021 (dtl 614) ei olnud

hagejal võimalik enam taotleda H. P. tunnistajana ülekuulamist. Ekspert K. L. selgitas

10.09.2024 istungil, et „Põlemiseks on vaja kolme asja: materjal, temperatuur ja õhk. /…/

Väljalaske torustik on ette nähtud kuumade põlemisgaaside eraldamiseks mootorist. Tal on ju

oma töötemperatuur. Kogu torustik, toru on ümmargune, on ühtlase temperatuuriga. Mida

kaugemale allikatest, mootorist läheb, siis temperatuur langeb. Kui vaatame neid pilte, siis

eristatavad tema tavaolukorras, kuna temperatuur kahjustab metalli, siis mingist hetkest võtab

sellise ühtlase värvuse, näiteks roostes punane. Aga eristatavad kõrgema temperatuurilased

alad värvuvad teistsuguseks. Siin on konkreetselt näha põlenud metalli pind. Ma nõustun H-

Ekspertiis OÜ järeldusega, et need triibud, mis siin on, et need on jäänud mingi aine säilinud

osad, mis ei ole ära põlenud, tõenäoliselt on võimalik, et roostetõrje vahend./…/ Seal on

selgelt eristatav mingi piir, on seal mingi aine peal. Kui sa auto tulekahjusid näed, siis

tegelikult see sumbuti toru peaks olema lihtsalt nagu puhas. Seal on midagi, mis ei tohiks seal

olla./…/ Ma ei saa kategooriliselt väita, et leegiline põlemine, seal võis toimuda ka

hõõguvuslik põlemine. Aga on selgelt eristatav, et konkreetsel piirkonnal on temperatuuri

kahjustus, mis tavakasutusega võrreldes ei ole nagu normaalne, iseloomulik, see ei tohiks seal

olla. Sellel konkreetsel väiksel alal on avaldanud miskit mõju nendele aladele, mida oli on

võimalik seal sõiduki vaatluse ajal eristada. /…/ Ma ei ole väinud, et seal on 100% RUST

STOP. Ma ütlesin, et nii auto vaatluse kui esitatud materjalide põhjal on näha, et seal on

mingi aine, mis ei peaks seal olema. Kuna meile esitati küsimus, et kas on võimalik, et kui

konkreetne aine satub leegitorule, kas on võimalik, et toimub süttimine, põleng või on see

kategooriliselt välistatud. Vastasime, et see on võimalik. Me ei saa seda 100% välistada.“ (dtl

1089,01:13:12; dtl 1087; 00;58:08; dtl 1088, 01:01:26; 01:02:25; dtl 1092, 01:39:20).

28.

01.03.2024 vaatlusel tuvastas kohus, et sõiduki alune on valdavalt kaetud musta ainega

(dtl 936-938), esines ka roostet. Vaatlusel oli ka tuvastatav, et osaliselt oli sõiduki põhjal olev

musta värvi aine erineva paksusega ning ainet esines mõne detaili peal osaliselt, st detail oli

osaliselt katmata (dtl 950-954). Sõiduki põhisummutil oli näha, et osaliselt oli sellel

korrosioonitõrje ainele viitava aine pühkimise jälgi, mida ei oldud osaliselt siiski korralikult

summutilt ära pühitud (dtl 947-949). Seega, kuigi juhendi järgi ei oleks summutil tohtinud

olla korrosioonitõrjevahendile viitavaid jälgi, tuvastas kohus, et kostja ei olnud (hoolimata

enda kinnitusest) teostaud korrosioonivahendi pealekandmist kooskõlas juhendiga. Kuigi

aineekspertiisi ei ole antud asjas läbi viidud, viitavad kohtu hinnangul näiteks summutil

olevad pühkimise jäljed sellele, et summutil olev must aine on korrosioonitõrjevahend RUST

STOP, sest vastasel juhul tekiks küsimus, miks on keegi pidanud vajalikuks seda osaliselt

summutilt maha pühkida. Juhendi kohaselt pidigi summutile aine sattumisel selle maha

pühkima, lihtsalt seda ei ole siiski tehtud korralikult. N. T. ka kinnitas vaatlusel ekspert A.

J.le, et summutil on korrosioonitõjevahendit. Korrosioonitõrjevahendi ebaühtlast

pealekandmist on selgitanud vaatlusel kostja seaduslik esindaja N. T. sellega, et kuna

esimesena kantakse aine alumistele pindadele, siis võib alumiste detailide katmisel pritsida

ainet ka ülemistele pindadele ning seetõttu võib esineda ülemistel sõiduki detailidel paksemat

ainekihti. N. T. ei välistanud, et korrosioonitõrje vahendi pealekandmisel võis seda sattuda ka

pindadele, kus seda olla ei tohiks, näiteks leegitorule.

Kohus tuvastas vaatluse käigus ka seda, et leegitorul on näha valged laigud (dtl 935). Kohus

on vaatluse protokollis viidanud seejuures fotole nr 19, kuid tegemist on inimliku eksitusega

ning õige foto, millele kohus viitas on „foto 10“ (dtl 943-946). Samadele laikudele on

viidatud ka H-ekspertiis OÜ arvamuses (dtl 487). Seega nii H. P. kui ka eksperdid K. L. ja A.

J. on viidanud leegitorul olevatele jälgedele, mis viitavad mingi aine olemasolule leegitorul.

29. Arvestades, et kostja seadusliku esindaja kinnitusel oli summutil

korrosioonitõrjevahendit (mida seal olla ei oleks tohtinud) ja lähtudes eksperdi selgitusest, et

leegitorul olevad laigud viitavad mingi aine leegitorule sattumist ning kuna kostja seaduslik

esindaja ei ole välistanud, et leegitorule ja selle ümbrusesse ei võinud sattud

korrosioonitõrjevahendit, tuvastab kohus, et leegitorule oli korrosioonitõrje käigus

korrosioonitõrjevahendit, mida seal tegelikult olla ei oleks tohtinud.

30. Seega on eeltooduga tõendatud, et kostja rikkus töövõtulepingut, kuna ei teostanud

korrosioonitöid vastavalt enda poolt kinnitatud juhendile. Kohus peab vajalikuks ka selle ära

märkida, et kostja asjatundjana osales vaatlejana spetsilist M. M., kes kuulus 2023.aastal

riiklikult tunnustatud ekspertide hulka (XXX) ja kellega kohus kontakteerus ekspertiisi

läbiviimise osas (dtl 730). Kostja lepinguline esindaja on M. M.lt küsinud, et mis musta värvi

ainega võiks sõiduki põhi olla kaetud ning M. M. vastas, et talle tundub visuaalselt vaatlusel,

et kogu sõiduki alune on korrosioonitõrje vahendiga kaetud (dtl 935). Kohus juhib tähelepanu

sellele, et sõiduk jäi vaatluse järgselt veel EKEI garaaži, et kostjal oleks võimalik enda

spetsialistiga autot segamatult vaadelda ja esitada enda seisukohti tõendavaid tõendeid,

milleks kohus kostjale tähtaja määras (dtl 969-971). Vaatluse järgselt ei nähtu menetluses, et

kostja oleks M. M.ga edaspidi koostööd teinud. Kohtu hinnangul ei ole võimatu, et M. M. ei

saanud enda kutsest tulenevalt koostada asjatundja arvamust, mis oleks läinud vastuollu

vaatlusel tuvastatud asjaoludega. Loomulikult ei pruukinud vaatlusel väljaöeldu ja M. M.

seisukohakindlus olla põhjuseks kostja ja M. M. koostöö lõppemisele, kuid see asjaolu

tõmbas kohtu tähelepanu.

Põlengu põhjus ja põhjuslik seos

31. Hageja väidab, et leegitorul olnud korrosioonitõrjevahend süttis. Hageja tugineb

seejuures X OÜ eksperdiarvamusele, mille punkti 4 kohaselt võis RUST STOP

roostetõrjevahend hageja sõiduki kuumadel detailidel süttida (dtl 137-138). Samuti H. P.

arvamusele, milles H. P. muud võimalikud tulekahju põhjused on välistanud (dtl 483-489),

ekspertiisile (dtl 792-801), ekspertide A. J. ja K. L. ütlustele 04.09.2024 ning 10.09.2024

istungil (dtl 1080-1095; 1098-1111) ja vaatlusprotokollile, mille käigus on väljalasketorustiku

kohal sõiduki detailid tahmunud (dtl 934). Elulist usutavust, et hageja sõiduk läks põlema just

korrosioonitõrjevahendi süttimisest tõendab hageja muu hulgas sellega, et 1) hageja sõiduk

läks põlema 15 minutit pärast kostja töökojast ärasõitmist (dtl 69), 2) päästjate tule

kustutamisega mootoriruumi piirkonnas (dtl 1158), 3) välistatud on muud süttimise allikad,

muu hulgas on peetud ebatõenäoliseks, et sõiduki võis süttida väliskeskkonnast mõne süttiva

aine sõiduki mootoriruumi sattumise tagajärjel (dtl 1102, 02:33:41; dtl 1103, 00:46:28 jj; dtl

1104, 02:59:40); 4) salongist ei saanud põleng alguse (dtl 1103, 02:42:28); 5) sõiduki salongis

oli aken avatud (dtl 1159-1160); 5) leegitoru pinnatemperatuur on küllaldane

korrosioonitõrjeaine süttimiseks; 6) tunnistaja R. L. ütlustega (drl 1170-1172); 7) sõiduki

mootoriruumi tagaseinal oli tuletõkkel soojusisolatsioon, mistõttu võis suurem kuumus ja

põlemine mootoriruumis jääda metallist tuletõkkeseina ja selle peal asuva soojusisolatsiooni

vahele (dtl 1161-1169; dtl 1085, 00:41:55). Kostja ei ole nimetanud ega tõendanud ühtegi

alternatiivset hageja sõiduki süttimise põhjust.

32. Kostja leiab, et tõendatud ei ole, et kostja kasutatavat korrosioonitõrjevahendit oleks

leegitorul olnud (millega kostja ei nõustu) piisavas koguses, et see oleks süttinud tuginedes

seejuures X OÜ ekspertiisiaktile (dtl 136-144).

33. Kohus tuvastas eelnevalt, et leegitorul ja selle piirkonnas oli kostja kasutatavat

korrosioonitõrjevahendit, mida seal kostja esitatud juhendi järgi olema ei oleks pidanud.

34. H. P. on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et tulekahju tekkimine elektrivoolu

soojusliku toime tagajärjel on välistatud, sest piirkonnas, kus esmane süttimine toimus,

elektriseadmeid ja juhtmeid ei leidunud. Samuti välistas H. P. tulekahju tekkimise lekkinud

kütuse kokkupuute tõttu kõrgtemperatuuriliste detailiga, sest vaatluse käigus ei tuvastatud

kütusetorustikus ja -seadmetes mingeid lekkeid ega pihkumisi. H. P. on lisaks märkinud, et

kuna kõik ohtu kujutavad seadmed asusid vaidlusaluse sõiduki vasakul küljel, so eemal

tulekahju koldes piirkonnast, siis oli tulekahju tekkimine piduriõli süttimise tagajärjel

välistatud. H. P. tuvastas sõiduki ülevaatusel ja autohooldustöökojas teostatud tööde käigus, et

korrosioonitõrjevahendit leidus nii leegitorul kui ka mitmetel teistel sõiduki heitgaasi

väljalaskesüsteemi elementidel ja korrosioonitõrjevahendiga oli kaetud ka leegitoru kohal

asuv mootoriruumi kate. Väljalasketorul tekkinud lahtise leegi toimel kattele sattunud aine

süttis. Läbi samas asuva tehnoloogilise ava levis tuli kabiini sisemusse, kus kohe ava

läheduses asub elektrijuhtmestik ning plastikust käbini ventilatsioon ja küttesüsteemi torustik

(dtl 485-486).

35. Kohus määras 27.09.2023 määrusega viia läbi ekspertiisi sõiduki põlengu/tulekahju

tekkepõhjuste väljaselgitamiseks (dtl 777-780). Kohus tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) ja esitas eksperdile arvamuse saamiseks järgmised

küsimused



Kas sõiduki MB 300GE, reg.märk XXX süttimist väljalaskesüsteemi kuumadele

osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP isesüttimise teel saab kindla

teadmisega külgneva tõenäosusena pidada võimalikuks?



Kas sõiduki MB 300GE, reg.märk XXX süttimine sõiduki väljalaskesüsteemi

kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP isesüttimise teel on

kategooriliselt välistatud?

36. Ekspertarvamuse (dtl 792-801) kohaselt, kuna tulekahjukolde piirkonnas ei tuvastatud

rikketunnustega elektri- ega muud seadmestikku, võis tulekahju tekkida väljalasketorustiku

kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP termilise isesüttimise tagajärjel

(dtl 794). Ekspertiisiaktist nähtub, et mootoriruumis asunud kahjustused paiknesid mootorist

paremal pool väljalasketorustiku piirkonnas, kus sõiduki alusraami värvkate oli

temperatuurikahjustusega (dtl 797-799). Mootoriruumis väljalasketorustiku piirkonnas asunud

elektriseadmestikul rikkele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud. Sõiduki all paiknesid

temperatuurikahjustused väljalasketorustiku piirkonnas sõiduki kerel ning alusraamil (dtl 799-

801).Väljalasketorustiku kohal oli raami külge paigaldatud isolatsioonkiht osaliselt hävinud

(dtl 800). Sõiduki all väljalasketorustiku piirkonnas elektrijuhtmestikku ei tuvastatud.

37.

04.09.2025 istungil on ekspert A. J. selgitanud kostja küsimusele vastates, et tulekahju

ekspertiis kasutab välistamise meetodit, otsitakse üles tule tekkekoht ja sellest tulenevalt

hinnatakse kohas või piirkonnas süüteallikaid (dtl 1100, 00:40:30). Ekspert A. J. selgitas

lisaks, et mootoriruumis väljalasketorustiku piirkonnas asunud elektriseadmestikul riketele

viitavate tunnuste puudumine tuvastati sõiduki uurimise ja vaatluse põhjal. Eksperdid olevat

vaadanud seal piirkonnas olevaid sõiduki seadmestiku komponente ja nendel eksperdid

tulekahju tekkimisel tekkinud vigastusi ei tuvastanud. Tulekahjustusi või nende puudumist on

võimalik tuvastada visuaalsel vaatlusel (elektrijuhtmestikku). Selles piirkonnas

elektriseadmestikul tulekahju kahjustusi elektriseadmestikul ei tuvastatud, mistõttu jõudsid

eksperdid järeldusele, et elektriseadmestiku rikkele viitavaid tunnuseid ei tuvastatud (dtl

1101, 01:59:07; dtl 1102, 02:13:33; 02:14:17jj; dtl 1103, 02:47:07). Seoses elektrijuhtmetest

põlengu aluse saamise välistamisega selgitas K. L. täiendavalt, et „Otsime juhtmestikku

juhisoontelt lühisele viitavaid tunnuseid, näiteks kokku sulamised, mis on elektri tagajärjel

toimunud, mis on rike.“ (dtl 1109, 05:21:03).

Seega on eksperdid välistanud võimaluse, et antud juhul oleks saanud põleng alguse sõiduki

elektrijuhtmestikust, sest 1) ei asunud leegitoru ja selle piirkonnas elektrijuhtmestikku ja 2)

olemasoleval elektrijuhtmestikul ei esinenud sulamisi, mis oleks viidanud võimalikule

rikkumisele.

38. A. J. väitel ei saa 100% välistada, et loodusest ei võiks sattuda midagi leegitorule, mis

võiks minna põlema, kuid tavaliselt seda ei juhtu, kui just keegi ei vala sinna midagi. A. J.

pidas suhteliselt olematuks võimaluse, et väliskeskkonnast sattunud kuivanud leht või

tolmukübe leegitorul sõiduki põlema paneks (dtl 1104, 03:01:06). Oma vastust põhjendas A.

J. sellega, et see kogus, mida rattad sõidu ajal üles keerutavad, on nii väike. Kui sõita näiteks

10 cm sügavusega bensiiniloigus, siis võib olla küll, kuid see ei ole tavaolukord ja reaalne (dtl

1105, 03:07:31). Kostja küsimusele, et millistest välisteguritest võib sattuda leegitorule

midagi, mille tulemusel võib tekkida tulekahju, vastas ekspert A. J., et ikka on võimalik, et

midagi satub sinna, keegi võib kasvõi unustada sinna mingi kaltsu või mis iganes (dtl 1105,

03:12:20). Ka K. L. on öelnud, et ta ei tea, kui suur see väliskeskkonnas olev õli, kütuse lomp

peaks olema, et sellest läbi sõites pritsiks see sõiduki alla (dtl 1088, 01:05:46).

Seega ei ole eksperdid välistanud, et sõidu ajal ei võiks sattuda väliskeskkonnast leegitorule

või selle piirkonnas muule kuumale pinnale midagi, mis süütaks sõiduki, kuid see tõenäosus

on ekspertide hinnangul üsna väike, praktiliselt olematu.

39. Muude lekete osas on K. L. lisaks ekspertiisiaktile istungil täiendavalt märkinud, et

peab ebatõenäoliseks sõiduki enda põlevvedelikest põhjustatud süttimise, sest lekkeid ei

tuvastatud (dtl 1088, 01:03:57).

40. X OÜ ekspertiisiaktis nr 20004 toodi välja, et RUST STOP A isesüttimistemperatuur

on 311±1ºC ja RUST STOP B isesüttimistemperatuur on 397±1ºC. Suurim väljalaskesüsteemi

temperatuur oli kirjeldatud marsruudil sõidetud režiimis leegitoru pinnal mõõdetuna 349±1ºC

ja suurim väljalaskesüsteemi temperatuur sõiduki mootori tühikäigul režiimis oli leegitoru

pinnalt mõõdetuna 274±1ºC. Marsruudi välisel liikumisel maanteele iseloomuliku kiirusega

ca 90 km/h kasvas väljalaskesüsteemi temperatuur leegitoru pinnalt mõõdetuna väärtuseni

406±1ºC. Eksperdid leidsid, et vaidlusalune sõiduk võis süttida linnarežiimis liikumisel

korrosioonitõrjevahendi RUST STOP A tõttu, kui see aine sattus piisavas koguses sõiduki

väljalaskesüsteemi leegitoru pinnale. Ekspert on ka toonud välja, et üksikute aine A ja B

tilkade sattumisel pinnale, mille temperatuur ületab aine isesüttimistemperatuuri, aine laguneb

termiliselt ja oksüdeerub, kuid leegilist põlengut ei kaasne, eraldub vaid aur ja suits (dtl 137-

138).

H. R. on 08.04.2021 istungil selgitanud, et ekspertiisi tegemisel kaasnes leegiline põlemine

olukorras, kus kaetud katseanumas oli uuritavaid aineid paari cm (2 cm) paksuse

vedelikukihina. Aine süttib siis, kui aine temperatuur on saavutanud selle

isesüttimistemperatuuri. Metallist väljalaskekollektori pinnatemperatuur ei võrdu selle pinnale

sattuva aine temperatuuriga. Kui pinna temperatuur on kõrgem, kui on aine süttimise

temperatuur, siis see veel ei tähenda seda, et see aine, mis sinna pinnale satub, süttiks (dtl

253). Ekspert H. R.le ei olnud teada piisav kogus, mille puhul aine süttib (dtl 254). H. R.

vastates kostja küsimustele märkis, et „Eeldan, et sõiduk liikus tavaekspluatsioonis ja

statistiliselt ca 60% sõiduki süttimisi on põhjustatud mootori ja jõuülekande osadega.

Põhjusel, et mootoriga on seotud enamus süttivaid tehnovedelikke (kütus, jahutusvedelik,

mootoriõli). Mootori töötamisel kuumenevad väljalaskesüsteemi torustik, mille mootori

temperatuur võib ületada mootoriga seotud tehnovedelike isesüttimisetemperatuure. Lisaks

on esinenud juhtumeid, kus kuumadele väljalaskesüsteemi osadele langevad mootori ruumist

peale süttivad komponendid sõiduki liikumise puhul. Sõiduki liikumisel, millega kaasneb

vibratsioon ja löökkoormused, võivad eralduda heliisolatsioonid, näiteks mootori kapoti alt.

Võivad lekkima hakata näiteks tehnovedelike voolikud. Sõitmine on kõige kriitilisem olukord

sõidukile, mille puhul süttimised võivad esineda. Antud juhul on seega neid võimalusi

mitmeid lisaks ainele RUST STOP, võis sattuda auto väljalaskesüsteemi kuumadele

komponentidele tehnovedelikke (nt bensiin, mis võis lekkida torustikust või heliisolatsiooni

materjal, mis võis süttimise põhjustada. Ka süttimisel võib-olla seos

korrosioonitõrjevahendiga selle tehnoloogilise protsessi käigus, sest protsessi käigus on

võimalik, et eemaldati mingid mootorit ümbritsevad komponendid, mis tagasi pannes ei

pruukinud püsida oma kohal ja võisid põhjustada süttimist. Aine pealekandmise käigus võis

olla olukord, kus sai vigastada mingi tehnovedeliku torustik ja sellele järgnes leke.“ (dtl 256).

41. Kostja küsis „Kuidas tuleks aru saada teie järeldusest, et võis tulekahju tekkida

väljalasketorustiku kuumadele osadele sattunud roostetõrjevahendi RUST STOP termilise

isesüttimise tagajärjel? K. L. vastas „Meie vastasime meile esitatud küsimustele. Tulemusele

jõudsime objekti ülevaatuse raames, hinnates kahjustusi. Kui lihtsalt selgitada, siis kui on

olemas sõiduk, millel väljalasketorustikus on ette nähtud kuumade temperatuuridega nagunii

töötama. Sinna vahetult enne kantakse piirkonda süttimisvõimeline materjal, siis on ka

võimalik, et heades keskkonna tingimustes kõrge temperatuuri hakul süttib see materjal

põlema.“ (dtl 1110, 05:45:39jj). Kostja on seejärel küsinud „Kui ma asendaksin küsimuses

RUST STOPi bensiiniga, kas teie järeldus oleks sama?“ ja eksperdi K. L. vastas „Kui meil on

teada, et sinna on keegi bensiini pannud, siis oleks tõenäoliselt järeldus sama. Meie ei teinud

mingit materjali ekspertiisi kuskohas seda ainet on. Meie toetusime saadud materjalidele, kus

on väljavõte nii RUST STOPi toimimise protsessist, kirjeldusest, väljavõte H ekspertiis OÜ

ekspertiisiaktis ja ka X enda ekspertiisiaktist. Sellele me jäme ka praegu kindlaks- kui seda

ainet on sinna vahetult enne pandud, siis on ka võimalik, et see süttis põlema sest muud

materjali seal auto all ei ole, mis põleks.“ (dtl 1142, p 3.16). Ka A. Juhe märkis, et

ekspertidele ei ole teada, et sinna oleks muid aineid sattunud (dtl 1102; 02:34:01).Ekspert K.

L. on lisanud „Sõidukid ju tehakse kasutajatele ohutuks. Tavakasutuses kõik on korras,

midagi ei saa ju juhtuda. Juhtuda saab ju siis kui on mingisugune muutuja, või seal on midagi

tehtud. Kui jääme nende teadmiste juurde, mis meil on tutvumismaterjal selle sündmusega

seoses antud, siis pidi tõenäoliselt tuli levima sedapidi, et see võimalik süttiv aine pidi olema

leegitoru peal, selle kohal, vahetus läheduses ja kaasa arvatud see tulemüüriosa, auto

põhjaosa või siis ka isolatsioonikate pidi sellega koos olema. Minu loogika ütleb seda, et

kuskil pidi avalduma kõrge temperatuur konkreetsele ainele, aine saavutas

süttimistemperatuuri ja läks põlema. Kui kiire see oli ja mis mastaabis see oli, seda on raske

hinnata. Mis puudutab neid keemilisi aineid, põlevvedelik isesüttimistemperatuuri, siis siin

tuleks arvestada seda, et need katsemeetodid on erinevad ja sellest tulenevalt ka on

süttimistemperatuurid erinevad. Ei ole niimoodi, et sul on üks aine, 250ºC alati, selle

temperatuuri juures midagi süttib. Neid muutujaid on nagu niivõrd palju, sellepärast on

palju täpsem, mis puudutab termodünaamikat ja ainete omadusi, sulle antakse see

süttimispiiride vahemik. Näiteks vesiniku puhul, isesüttimistemperatuuri vahemik 400 kuni

570 kraadi. Ei ole niimoodi, et 400 ja kõik. Sama on kõikide ainete puhul, bensiinid, diislid,

klaasipesuvedelik, need on põlevad ained. Me ei saa selle juurde jääda, et me teame ühte

numbrit, see on võimatu, et ta süttis. Kui meil on olemas keskkond ja aine kontsentratsioon on

õige ja temperatuur seal ümber ka õige, siis lõppkokkuvõttes ta läheb ka põlema.“ (dtl 1086-

1087, 00:50:43).

42. Eeltoodust nähtub, et erinevatel aegadel ja erinevate spetsialistide poolt on toodud

esile see, et vaidlusaluse sõiduki kõik ohtu kujutavad seadmed asusid sõiduki vasakul küljel.

Erinevatel aegadel on erinevad spetsialistid ka välistanud, et põleng oleks võinud alguse saada

sõiduki elektrijuhtmestikust või sõiduki kütuse, õli või muude vedelike lekkest. Ka vaatluse

käigus ei tuvastanud kohus, et leegitoru piirkonnas oleks olnud elektrijuhtmestikku. Kostja ei

ole ka toonud kohtu ette tõendeid, et sõiduk oleks läinud põlema elektrijuhtmestikust või

muude sõiduki vedelike lekete tagajärjel, kuigi kostjale anti võimalus tutvuda koos enda

spetsialist M. M.ga sõidukiga EKEI garaažis ja esitada enda seisukohti tõendavad tõendid.

Kostja on küll vaidlustanud kõik hageja esitatud väited, kuid jättis TsMS § 230 lg-st 1

tulenevalt enda vastuväited tõendamata.

43. Seega hinnates tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et hoolimata X OÜ poolt

katsete tulemusel välja toodud korrosioonitõrjevahendi isesüttimistemperatuurist ja

väljalaskesüsteemi töötamistemperatuurist, tuvastab kohus, et sõiduki põlengu tekkepõhjuseks

oli korrosioonitõrjevahendi süttimine leegitorul või selle vahetus läheduses. Kohus tuvastas

eelnevalt, et põleng sai alguse leegitoru piirkonnast ning leegitorul ja selle vahetus läheduses

oli korrosioonitõrjevahendit, mida seal olla ei oleks tohtinud. Sellega rikkus kostja

töövõtulepingust tuleneva hoolsuskohustust. Vähem oluline ei ole see, et sõiduk süttis põlema

ca 15 minutit pärast seda, kui oli kostja töökojast välja sõitnud. Kuna eksperdid on välistanud

kõik muud põlengu tekkepõhjused, kuid kuna põlemiseks peab olema materjali, temperatuuri

ja õhku, siis ei saa antud juhul tõendeid kogumis hinnates jõuda teistsuguse järelduseni.

44. Kohus lisab, et see ei tähenda, et kostja kasutatav korrosioonitõrjevahend oleks olnud

ebakvaliteetne (aine kvaliteedi tõendamiseks on kostja esitanud tootjakinnituse (dtl 982),

lihtsalt kostja on rikkunud korrosioonitõrjevahendi peale kandmisel oma hoolsuskohustust ja

kandnud ainet peale juhendiga vastuolus. Kui kostja ei oleks töövõtulepingut rikkunud ja

korrosioonitõrjevahendit juhendit eirates peale kandnud, ei oleks kohtu hinnangul põleng

hageja sõidukil aset leidnud. Kuna kostja on pikaajaliselt selles valdkonnas tegutsev ettevõte

ning korrosioonitõrjevahendi pealekandmiseks on kostja poolt kinnitatud ka juhend, siis pidi

kostja olema teadlik, et tegemist on tuleohtliku ainega, mille käsitlemisel tuleb juhendit

järgida, sest vastasel juhul võib kliendi vara saada kahjustada. Kostja oma pikaajalisest selles

valdkonnas tegutsemisest tulenevalt ei saanud mitte teada, et ebaõige korrosioonitõrje vahendi

pealekandmise tagajärjel võib aine süttida ja kahjustada kliendi vara ehk kostjale pidi olema

lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kahju ettenähtav.

Hageja kahju

45. Hageja kahju koosneb järgmistest komponentidest:



Mittekvaliteetse teenuse eest tasutud rahasumma 260 eurot;



Sõiduki taastusremondikulu 2643,54 eurot;



Sõiduki teisaldamise kulu 140 eurot;



Kahju kindlakstegemiseks tellitud spetsialisti arvamuse kulu 801,90 eurot. Hageja ei

välista, et antud kulu puhul võib tegemist olla menetluskuluga TsMS § 143 p 2

tähenduses.

46. Hageja hinnangul on mittekvaliteetse teenuse eest tasutud rahasummat 260 eurot

hageja kahju, kuivõrd põlengus sai sõidukile kantud korrosioonikaitse kahjustada ning see töö

tuleb teha uuesti. Alternatiivselt tugineb hageja 260 eurot summa osas VÕS §s 648 sätestatule

ja leiab, et tal on õigus vähendada kostjale makstavat tasu nullini, kuivõrd kostja ei ole olnud

nõus viima tööd vastavusse lepingutingimustele e. taastama nii korrosioonikaitse kui ka

sõiduki kahjujuhtumi eelse olukorra. Kostjale enammakstud rahasumma on hageja kahju.

Selline kahju on kostjale ettenähtav, kuivõrd teenuse eest makstud rahasumma tagasi küsimise

või hinna alandamise võimalused pidid kostjale olema mittekvaliteetse teenuse korral

ettenähtavad tagajärjed. Kuna kostja kohustuseks oli tagada, et tehtud töö, selles kasutatud

materjalid ja tehnoloogiad on hageja vara suhtes ohutud ega vii hageja vara kahjustumiseni ja

hagejale kahju tekkimiseni, on saabunud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga.

Kostja on antud kulule vastu vaielnud ning märkinud, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda

korrosioonitõrje eest tasutud 260 eurot tagasi, sest hageja ei ole lepingust taganenud ega seda

üles öelnud.

Kohus nõustub kostjaga, et kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks

töövõtulepingust taganenud, mille õiguslikuks tagajärjeks oleks tasutud summa

tagasitäitmine. Samuti ei kohtu ette toodud asjaolusid, et hageja oleks esitanud hinna

alandamise avalduse, alandades hageja poolt tasutud hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse ja nõudes ülemäära makstu tagastamist.

Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et hageja kahjunõude summas 260 eurot tuleks jätta

rahuldamata.

47. Hageja nõudis esialgselt mõista kostjalt välja sõiduki taastamise kulud summas

2426,64 eurot (dtl 490). Hageja esitas 28.04.2022 uue remondikalkulatsiooni, mille kohaselt

on sõiduki taastamise kulud kokku 2643,54 eurot (dtl 520-527).

Kostja on esitanud 216,90 euro ulatuses hageja sellele kahjule aegumise vastuväite.

Esmalt tuvastab kohus, kas hageja nõue suurendatud ulatuses 216,90 eurot on aegunud või

mitte.

TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneb, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi

esitamisega aegumine peatub (TsÜS § 160 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).

Tsiviilasjas nr 2-18-12360 on Riigikohus 21.12.2021 lahendi märkinud, et ringkonnakohus

leidis ekslikult, et ehitise vajalikku ja põhjendatud taastamise maksumust tuleb hinnata

vahetult kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga ning et ehitushindade võimalikku

suurenemist ei hüvitata, sest kahjukindlustuse eesmärk on sarnane üldise kahju hüvitamise

eesmärgiga - hüvitada kannatanule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Täiendavalt on

selles tsiviilasjas Riigikohus leidnud, et kindlustusõiguses kehtiva hüvitamispõhimõtte ega

kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas jätta selle mõistliku aja jooksul toimuva

ehitushindade tõusu risk kindlustusvõtja kanda. Samuti võib selguda, et ehitise taastamiseks

tuleb teha kulutusi, mida vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist ei saanud mõistlikult

ette näha. Seega leiab kolleegium, tõlgendades VÕS § 479 lg-t 1 koos VÕS § 476 lg-ga 1, et

kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi toimumise

hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise

taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid.

Lähtudes sellest, et antud asjas esitas hageja nõude kohtusse 02.07.2019, ei saanud kohtu

hinnangul hageja mõistlikult eeldada, et hageja oleks saanud ette näha, et veel 2022.aastal ei

ole asjas jõustunud lahendit. Seetõttu leiab kohus, et arvestades kahju hüvitamise eesmärki ja

menetluse kestust, on hageja esitanud mõistliku aja jooksul pärast kahju juhtumi toimumist

sõiduki taastamiseks tehtavate kulude uue kalkulatsiooni. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue

216,90 euro ulatuses ei ole aegunud ning asja lahendamisel tuleks võtta arvesse 28.04.2022

hageja esitatud sõiduki taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid.

Hageja hinnakalkulatsioonist nähtub, et taastamiskulu koosneb plekitöödest, lukksepatööde,

varuosades muudest materjalide ja lisatarvikute kulust. Kere- ja lukksepatöödena on toodud

välja jahutusvedeliku (5 liitrit) vahetus, salongi polsterdus, elektrijuhtmestiku remont,

soojendusahju vahetus, seadistusaeg, kliima täitmise (dtl 524). Varuosadena on ära märgitud

ahi, jahutusvedelik (5 liitrit), külmaaine R134 (dtl 525). Kalkulatsioonil on märkusena lisatud,

et hinnapakkumine on tehtud sõiduki Mercedes Benz, XXX mootoriruumi ja salongi

põlemiskahjustuste likvideerimiseks vajalikele töödele ja varuosadele.

Võttes arvesse sõiduki seisukorda, mida kohus tuvastas vaatluse käigus ja lähtudes

ekspertiiside välja toodud kahjustuste hulka, siis leiab kohus, et hageja kahju hüvitis summas

2643,54 sõiduki taastamiseks on mõistlik ja arvestades kahjustuste ulatust, siis selle summa

ulatuses ka tehtavad tööd vajalikud. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, et

hageja sõiduki taastamiskulud võiksid olla väiksemas summas.

48. Hageja taotlev kahjuna ka sõiduki teisaldamiskulude hüvitamist kogusummas 140

eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud 1PUKSIIR OÜ 04.10.2018, 15.10.2018,

28.11.2018 ja 29.11.2018 arved (dtö 497-500). Hageja on põhjendanud pukseerimiskulude

hüvitamist kahju sellega, et pukseerimisteenuse tarbimine oli vajalik seoses sõiduki

liigutamisega kahjujuhtumi järgselt sündmuskohalt ära garaaži (Järveotsa tee 46 parkla), sealt

Õismäe teel asuvasse ülevaatuspunkti ekspertidele näitamiseks, tehnoülevaatuspunktist tagasi

parklasse ja parklast Punane 74 asuvasse Värvaltrans remonditöökotta remondikalkulatsiooni

tegemiseks. Kõik need toimingud olid vajalikud ja käsitletavad kahjuna VÕS § 127 lg 3

tähenduses. Sellise kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav, kuivõrd kostja pidi teadma, et

tuleohtliku aine kuumadele pindadele sattumine võib kaasa tuua põlengu, mis omakorda võib

viia sõiduki liikumisvõimetuseni ja kahjude välja selgitamise ja hindamise vajaduseni.

Kohus leiab, et hageja kantud kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest pärast põlengut pidi hageja

ju sõiduki liikluse takistamise vältimiseks ära viima. Ilmselgelt pärast 04.10.2018

kahjujuhtumit sõidukit kasutada ei saanud. Samuti on põhjendatud sõiduki pukseerimine

sõiduki ülevaatuseks tehnoülevaatusele, kus osalesid ka kostja esindajad, et hinnata kahju.

Selleks, et saada teada sõiduki taastamisekulude suurust, oli põhjendatud ka sõiduki

pukseerimine Värvaltrans remonditöökotta.

49. Hageja on tasunud H-ekspertiis OÜ arvamuse koostamise eest 801,90 eurot (dtl 51).

Tallinna Ringkonnakohus on 22.10.2021 lahendis selgitanud, et nimetatud kulu osas võib

TsMS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 järgi olla tegu menetluskuluga (dokumentaalse tõendi saamise

kulu), mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte hagiga. Nii on

kohtupraktikas leitud, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalse tõendite

saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud (vt Riigikohtu 3.

novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Küll aga peab kohus

dokumentaalse tõendi saamise kulu vajalikkust ja põhjendatust kahju hüvitamise üldreeglite,

mh VÕS § 128 lg 3, järgi hindama. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni

eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mida viimane on tõendi

saamiseks teinud. VÕS § 128 lg 3 üldreegli järgi peab kannatanu esitama tõendid selle kohta,

et kahju olemasolu ja suuruse kindlaks tegemiseks tehtud kulutused olid vajalikud ning kahju

tekitaja esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt

pikemalt VÕS § 128 lg 3 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-13, p 12). Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tegemist on

menetluskuluga, mida ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt maksma panna hagimenetluses,

tuleb nõue jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

TsMS 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi

saamise kulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud

dokumentaalse tõendi kuluga on tegemist juhul, kui see luuakse menetluse ajal või selle

esitamisega menetluse ajal kaasnevad kulud. Kui tõend loodi enne menetlust (menetlusest

sõltumata), ei ole tegemist asja läbivaatamise kuluga. Kui dokumentaalne tõend, mille

koostamine nõudis kulutusi, on loodud enne menetlust, siis selle tõendiga seotud kulude eest

hüvitise saamiseks peab hageja tooma kulu esile hagiavalduses eraldi kahju hüvitamise

nõudena (TsMS I, lk 698, p 3.3.1.1.; lk 699, p 3.3.1.4). Kohus leiab, et analoogselt

kohtueelselt kantud õigusabikuludega tuleb antud juhul käsitleda hageja poolt dokumentaalse

tõendi saamiseks kantud kulusid kahju hüvitisena, mitte asja läbivaatamise kuluna TsMS §

143 p 2 tähenduses.

Kohus leiab, et hageja kantud kulu H-ekspertiis OÜ arvamuse saamiseks on põhjendatud ja

mõistlik. Kuigi maakohus palus esitada hagejal täiendavaid tõendeid, sest kohtul tekkis

küsimus, millele tuginedes ja kuidas on ekspertiisiaktis nr 1824 jõutud järeldusele, et

kasutatud ainet RUST STOP leidus nii leegitorul kui ma mitmetel teisel masina heitgaaside

väljalaske süsteemide elementidel, aine jälgi leiti katte säilinud osalt ja selle kustutustööde

käigus eraldatud fragmentidelt (dtl 583), oleks meelevaldne pidada arvamust

ebausaldusväärseks. Arvamuse on koostanud H. P. oli ekspert tulekahjude alal (dtl 614), kuid

tema surma tõttu ei olnud võimalik tunnistajana üle kuulata, et viimane saaks arvamuses

esitatud järeldustele jõudmist selgitada. Arvestades, et menetluse käigus ekspertiisis esitatud

seisukohad suuremal määral kattusid H. P. järeldustega, on kohtu hinnangul hageja kantud

kulu arvamuse saamiseks põhjendatud ja vajalik.

50. Kokkuvõtvalt, hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja kahju summas 3585,44 eurot.

Viivis

51. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg

2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

52. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (3585,44 eurot) VÕS §

113 sätestatud määras alates 02.07.2019, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

Menetluskulud

53. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hageja nõude 93 % ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 93% kostja

kanda ja 7% hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas

kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik