2-23-102355/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-102355

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-102355

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

03.06.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi E. A. vastu tarbijakrediidilepingust

tulenevas võla nõudes

Tsiviilasja hind

5265,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja A. V.

Kostja: E. A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja O. V.-K.

Asja lahendamise viis

Istung 16.12.2024, edasi kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagi kostja, E. A.

(isikukood XXX) vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 2294 eurot.

3. Jätta maakohtu menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja

kanda.

4. Tagastada kriminaalasja nr 22230100733 arhiveeritud toimik Politsei- ja

Piirivalveametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

Tsiviilasi nr 2-23-102355

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 17.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgniku vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 13.03.2023. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.03.2023. a (täpsustades hagi 15.05.2023) hagi kostja vastu, paludes

kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 4000 eurot, intressinõudena 498,48

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 712,73 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 50

eurot.

3. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

3.1.

Kostja ja ESTO AS (registrikood 14180709, edaspidi ka krediidiandja) sõlmisid

23.06.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 15241111662 (edaspidi ka leping), krediidilimiidiga

4000 eurot, intressimääraga 39,9% aastas (0,11% päevas), krediidi kulukuse määraga 50,63%

aastas.

3.2.

Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15.

kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis

koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt

kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

3.3.

Kostja sai 23.06.2022 kokku krediiti summas 4000 eurot, mis sisaldas

väljavõttetasusid 36 eurot (krediit välja makstud summas 3964 eurot). Tagasimaksed lepingu

katteks puuduvad.

3.4.

Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatut (1084

eurot) ning kontrolliti Swedbank arvelduskontolt saadud infot, milles analüüsi tulemusel saadi

kostja keskmiseks nelja kuu sissetulekuks (1431,07 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info

tema finantskohustuste (331,07 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude

määra (215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti

AS-i Creditinfo krediidiskooring. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud

tingimustel, kuna sissetulekute ja väljaminekute vahe oli laenu saamiseks piisav.

3.5.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata 15.07.2022, 15.08.2022 ja

15.09.2022 minimaalsed kuumaksed. Krediidiandajal oli lepingu teenustingimuste punkti VII

alapunkti 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda. Krediidiandaja edastas kostjale lepingu

ülesütlemise teate 29.09.2022, milles andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja s.o hiljemalt

13.10.2022 võlgnevuse tasumiseks, teatades täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmise

korral lepingu ülesütlemisest. 14.10.2022 on edastatud kostjale lepingu lõpetamise teade,

milles teavitati lepingu lõppemisest 14.10.2022 seisuga. Lepingu ülesütlemise ja lepingu

lõpetamise teatis on edastatud kostjale iseteeninduse kaudu e-posti aadressile XXX.

3.6.

Hageja teatas kostjale 30.11.2022 teatega nõude loovutamisest hagejale.

Tsiviilasi nr 2-23-102355

4. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata

osalt.

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised

vastuväited olid järgmised:

5.1.

Kostja langes pettuse ohvriks ning kostja esitas politseisse avalduse. Kriminaalasjas

22230100733 alustati 30.06.2022 menetlus KarS § 209 lg 1 tunnustel. Aadressil XXX leidis

aset järgmine sündmus: 23.06.2022 kostja reageeris Facebookis Swedbanki reklaamile, kus

peale õnneratta keerutamist loodi talle ettekujutus, et ta on võitnud 500 eurot. Seejärel avanes

panka sisenemise aken, kuhu avaldaja sisestas isikukoodi ja kasutajatunnuse. Peale andmete

sisestamist helistas väidetav Swedbanki töötaja, kes andis teada, et avaldaja pangakontot on

rünnatud ning selle peatamiseks peab sisestama talle saadetud kontrollkoodidele oma Smart-

ID koodid, mida avaldaja ka tegi. Selle tulemusena laekus avaldaja kontole Esto laen

kogusummas 3964,00 eurot ning kontolt tehti ülekandeid kogusummas 10 751,00 eurot

saajatele I. S. (konto EEXXX) ning Flance 050000 Almaty.

5.2.

22. juunil 2022, olles Selveri poes, maksis kostja iseteeninduskassas, kuid unustas oma

pangakaardi. Koju jõudes avastas kostja, et tal ei ole pangakaarti. Järgmisel päeval, 23. juunil

2022, pöördus kostja koos abikaasaga tagasi Selveri poodi ja läks infotöötaja juurde, et

teavitada pangakaardi unustamisest. Selveri töötaja andis kostjale kaardi tagasi. Kostja kartis

väga kaardi kaotamist, kuna tal oli 2022. aasta mais võetud 6000-eurone laen. Kui kostja koju

jõudis, helistati talle õhtul telefonile ja inimene tutvustas end kui J. S., Swedbanki tehnilise

osakonna töötajana. Naine helistas mobiilinumbrilt 59170310 ja teatas kostjale, et petturid

üritavad tema pangakontolt raha üle kanda. Kostjal ei tekkinud kahtlusi, kuna naine nimetas

pangakaardi tagaküljel oleva kaardinumbri. Kostja, justkui hüpnoosi all, hakkas koode

kinnitama, kui naine ütles: "Tehke kiiremini, sest raha teie kontolt kaob ja on vaja kiiresti

peatada raha väljavõtmine“. Pärast vestluse lõppu oletatava panga töötajaga kanti kostja

arvelduskontolt raha välja. Kostja võttis kohe ühendust Swedbankiga, teatades, et raha on

kontolt kadunud. Swedbanki töötaja teatas, et raha on kantud I. S.i nimele.

5.3.

Kostja leiab, et hageja ei olnud vastu austav kostja suhtes laenu väljastamisel, nimelt

laenuandja ei veendunud, et laen antakse tõepoolest kostjale. Laenu väljastamisel peaks

laenuandja veenduma, et kostja suudab täita laenukohustusi. Hageja ei palunud kostjalt

dokumenti saata ning kostjaga ei sõlmitud kirjalikku lepingut. Kostja sai teada trahvi

suurusest ja tagasimaksete summast alles hagiavaldusest.

5.4.

Kostja on töötanud rohkem kui 17 aastat normtundide alusel ja tema keskmine

sissetulek viimase poole aasta jooksul on olnud 898 eurot.

5.5.

Vastustaja ei saatnud viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal ja seega lähtudes VÕS § 408 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine. Antud juhul

VÕS 408 lg 3 kohaldamisele ei tule, kuna tarbijakrediidileping on tühine vorminõue järgimata

tõttu (VÕS 404 lg 1). VÕS 408 lg 3 ei anna võimalust lugeda tarbijakrediidilepingu kehtivaks

vaatamata vorminõue jälgimata jätmisele.

5.6.

28.01.2025 PPA vastuses on kirjutatud, et „Kohtueelse menetluse käigus on

tuvastatud, et olete langenud kuriteo ohvriks“. Kriminaalasja materjalid ja kuriteo ohvriks

langemine. Kostja kinnitusel on kriminaalasjas nr 22230100733 kohtueelne uurimine

lõpetatud ja olemas prokuratuuri määrus, mille alusel on tuvastatud, et: kostja identiteeti on

Tsiviilasi nr 2-23-102355

kasutatud ilma tema nõusolekuta; kostja Smart-ID koode kasutati ilma kostja tahteta; kostja

on langenud KarS § 209 lg 1 tähenduses pettuse ohvriks.

5.7.

Kostja ei saa esitada kõnede eristust, sest vanemaid kui 12 kuu vanuseid kõnede

eristusi ei säilitata.

5.8.

I. S. arveldusarvele EEXXX tehti esimene ülekanne summas 6830 eurot kell 11:10

ning teine ülekanne summas 1670 eur kell 11:58.

6. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata

osalt.

7. Hageja märkis vastuseks kostja positsioonile järgmist:

7.1.

Kriminaalmenetlus on lõpetatud kuritegu toime pannud isikute tuvastamatuse tõttu,

mistõttu ei ole tõendatud ka andmete võimalik ärakasutamine kolmandate isikute poolt.

7.2.

Kostja ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingut saab pidada sidevahendite abil

sõlmitud lepinguks, millest tulenevalt toimus kogu lepingu sõlmimise protsess veebilehe

www.esto.ee kaudu. Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima ESTO veebilehel

www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil,

peale mida pidi esitama enda andmed, andma nõutavad kinnitused ja lepingu tingimustega

nõustumise korral lepingu koos lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste,

hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega digitaalselt allkirjastama.

Krediidivõimelisuse hindamise analüüsist nähtub, et kostja on esitanud enne lepingu

sõlmimist enda elukoha aadressi, telefoni numbri, e-posti aadressi, mis kehtivad ja on kostja

kontaktandmeteks kuni tänaseni. Ei ole usutav asjaolu, et kolmandatel isikutel oli info kõigi

kostja eeltoodud andmete kohta, mis annab kinnitust, et kostja ise esitas tahteavalduse lepingu

sõlmimiseks.

7.3.

Kostja poolt on leping digitaalselt allkirjastatud 23.06.2022 ning kostja

arvelduskontole EEXXX on krediit summas 4000 eurot.

7.4.

Kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb

eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (Riigikohtu

16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450).

7.5.

Krediidiandaja veendus enne lepingu sõlmimist kostja suutlikkuses lepingust

tulenevaid kohustusi täita. Selleks hindas krediidiandaja kostja maksevõimet, analüüsides

kostja pangakonto väljavõtet. Kostja märkis laenutaotlusel enda sissetulekuks 1084 eurot,

mida on krediidiotsuse tegemisel ka sissetulekuna arvestatud. Konto väljavõtet on

analüüsitud, midagi ebatavalist ei tuvastatud ning otsuse tegemisel on siiski arvestatud kliendi

enda sisestatud väiksemast sissetulekust ehk 1084 eurost. Analüüsi tulemusel saadi kostja

finantskohustusteks 331,07 eurot ning minimaalsed kulud 215,30 eurot. Igakuiste kulutuste

kohta on kostja märkinud taotluses majapidamiskulud 100 eurot ning finantskulud 100 eurot.

Lepingust tulenev igakuine minimaalne tagasimakse oli ligikaudu 103 eurot. Sise-eeskirjade

kohaselt pidi DSCR olema suurem kui 1,3, analüüsi tulemusel saadi DSCR 75,29. Seda

arvutati valemi järgi: sissetulek - olemasolevate finantskohustuste teenindamine – regulaarsed

majapidamiskulud – kohustuste võimaliku suurenemise mõju / väljastatavakrediidi kuumakse.

Eeltoodud analüüsi tulemusel oli krediidiandaja veendunud, et kostja on võimeline täitma

lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel.

Tsiviilasi nr 2-23-102355

7.6.

Eesti Statistikaamet on avaldanud Eesti inimese keskmise tarbimiskulu alusel

kehtestatud majapidamiskulutuste üldkohaldatav määra. ESTO juhatus kehtestab iga aasta

hiljemalt 31. detsembriks järgmise aasta majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra (tuleneb

krediidiandja sise-eeskirjast). See on miinimum, mida krediidiandja arvestab krediidiotsuse

tegemisel olukorras, kus taotleja märgib taotlusesse väiksemas ulatuses kulutused. Kui klient

märgib taotlusesse oma majapidamiskulud suuremas ulatuses (kui krediidiandja

miinimummäär), siis arvestatakse suuremat märgitud summat. Antud kliendi puhul on

arvestatud 2022.a kehtinud miinimummäära, mis oli 215,30 eurot.

7.7.

Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja

Accountscoring (edaspidi ka teenuse pakkuja) (https://accountscoring.com/) teenuse

vahendusel, kasutades Kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo

kohta. Andmeanalüüs hõlmab Kliendi konto agregeerimist, saadud andmete kategoriseerimist

ja saadud andmete põhjal Kliendi käitumise analüüsimist. Accountscoringu automatiseeritud

protsessid kasutavad kohustuste kindlakstegemisel märksõnu (nt hasartmängud vms), et

tuvastada asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik tarbijaga krediidilepingut sõlmida.

Andmeanalüüsi tegemise eesmärk on hinnata Kliendi krediidivõimekust ja maksekäitumist.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ning suudab

lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita.

7.8.

Vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised

kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Arvestades et minimaalne

tagasimakse summa moodustub laenusummast. See tähendab, et krediidilimiidi 4000 euro

puhul on maksimaalne intress on ca 132 eurot (4000 eurot * 0,11% x 30), millele lisandub

krediidi tagasimakse ca 66,66 eurot (4000/60), seega kokku maksimaalne kuumakse ca

186,66 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus

47,76((186,66+331,07)/1084*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Kostjal

puudusid mistahes maksehäired lepingu sõlmimise hetkel.

7.9.

Kui kohus asub aga siiski hageja poolt esitatud tõenditele ja selgitustele vaatamata

seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis on

rikkumise tagajärg lepingus kokkulepitud intressimäära vähendamine seadusjärgse

intressimäärani, mis lepingu sõlmimisel oli 0%, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub

tagasimaksegraafik. Tagasimakse summa on muutub, sõltuvalt sellest kuidas klient oma

krediidikontot kasutab. Seetõttu ei ole võimalik koostada uut tagasimaksegraafikut. Lepingu

tingimuste kohaselt on leping tähtajatu, mis tuleneb sellest, et krediidiandajal ei ole võimalik

ette näha kuidas klient oma krediikontot kasutama hakkab, see tähendab millises summas

krediiti kasutusele võtab ja kui palju tagasi maksab. Lisaks on krediit korduvkasutav, see

tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas, saab klient krediiti uuesti kasutusele võtta.

Tagasimaksete ümberarvestusel saab aluseks võtta aga krediidi kulukuse määra arvestuskäigu.

Krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli krediit tagasi maksta 12-ne võrdse

tagasimaksena (VÕS § 4061 lg 4 p 2). Krediit summas 3964,00 eurot (krediit 4000 eurot –

väljavõtutasu 36,00 eurot) maksti kostjale välja 23.06.2022. Krediidisumma jäägiks

moodustus seega 23.06.2022 seisuga 3964,00 eurot. Krediidi kulukuse määra arvestusest

tulenevalt oleks alanud tagasimakseperiood viimase krediidi väljamaksmisele järgneval kuul

igakuiste võrdsete maksetena (330,33 eurot). Seega krediidi tagasimaksed alates 15.07.2022 –

Tsiviilasi nr 2-23-102355

15.06.2023. Kostja poolt lepingu katteks tagasimaksed puuduvad, mistõttu on kostja jäänud

täielikult viivitusse kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, st. 15.07.2022, 15.08.2022 ja

15.09.2022 tagasimaksega, mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Seega kui

kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palus hageja

alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 3964 eurot,

võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot, viivis põhivõlalt 3964,00 eurolt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni.

7.10.

Kostjale edastati võlgnevuses olevate tagasimaksete kohta ka arved 01.07.2022,

01.08.2022, 01.09.2022 ja 01.10.2022.

7.11.

Hageja esitas 17.02.2025. a menetlusdokumendis alternatiivselt alusetu rikastumise

nõude, paludes, kui kohus tuvastab, et leping sõlmiti kolmanda isiku poolt, mistõttu oleks

tehing TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, mõista kostjalt välja 3964 eurot ja jätta menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

9. Kohus pidas asjas istungi 16.12.2024, kuid jätkas edasi kirjalikus menetluses (TsMS §

404 lg 1), andes pooltele täiendavaid tähtaegu kirjalikult.

10. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki

pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on

tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

11. Hageja nõuded tulenevad lepingust, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS

§ 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti. Riigikohus

on selgitanud, et tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada

hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 12). Kuna hageja ei ole väitnud vastupidist, on

viidatud laenusuhte puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

Hageja on toonud välja ja kostja pole vaidlustanud, et krediidiandja loovutas enda nõuded

hagejale, millest hagejat teavitati (dtl 74).

12. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 402 lg-ga 1 ning

krediidilepingu nr 15241111662 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha

Tsiviilasi nr 2-23-102355

maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei

ole vabandatav.

13. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Lepingu võib sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi (VÕS § 11 lg 1). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus,

milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg

(TsÜS § 68 lg 3). ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel

on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal (RKTKo 16.12.2019, 2-16-

124450, p 23). VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave.

14. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 23.06.2022 krediidilepingu.

Kostja vaidles eeltoodule vastu. Kohtule on esitatud nimetatu tõendamiseks kostja poolt

23.06.2022. a digitaalselt allkirjastatud dokumendid (hagiavalduse lisa 1, dtl al 46). Kohus

tuvastab eeltoodud tõendi alusel, et kostja kehtiv digitaalne allkiri on olemas dokumendil

nimetusega teenusetingimused ja krediidikonto lepingul, kus sisaldub ka Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.

15. Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades,

tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes

väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-

kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo

16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Samu põhimõtteid saab kohaldada ka Smart-ID abil antud

digitaalallkirja kohta.

16. Hageja on välja toonud ja kostja pole iseenesest sellele vastu vaielnud, et vaieldav

leping sõlmiti sidevahendite abil, kusjuures kogu lepingu sõlmimise protsess toimus veebilehe

www.esto.ee kaudu. Krediidikonto avamiseks pidi Klient end registreerima ESTO veebilehel

www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil,

peale mida pidi esitama enda andmed, andma nõutavad kinnitused ja lepingu tingimustega

nõustumise korral lepingu koos lepingu lahutamatuks osaks olevate Teenustingimuste,

Hinnakirja ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtetega digitaalselt allkirjastama. Asja

lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks

vajaliku tahteavalduse kas ise või esindaja kaudu.

17. Vaidlust pole, et arvelduskonto nr EEXXX on kostja arvelduskonto ning et sellele

kontole väljastas krediidiandja vaidlusaluse krediidi summas 3964 eurot, (16.12.2024. a

kohtuistungi protokoll al 00:10:24).

Tsiviilasi nr 2-23-102355

18. Kostja on vastuväitena tuginenud sellele, et tema ei allkirjastanud eelnimetatud

lepingut ega dokumente, vaid tema allkiri saadi nimetatud dokumendile pettuse tulemusel.

Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana,

vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada

esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud

tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui

hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid

andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu

ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute

tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24).

19. Riigikohus on 12. juuni 2024 lahendis tsiviilasjas nr 2-23-11584 selgitanud, et

kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID

koodid kolmandatele isikutele, peab ta tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks

tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormise jaotust

selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja

lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12. juuni 2024, 2-23-11584, p 10; RKTKo 16.

detsember 2019, 2-16-124450, p 22).

20. Kostja on selgitanud, et 22.06.2022 kaotas ta Selveris oma pangakaardi, mille sai

23.06.2022 tagasi (dtl 157). Kostja eeltoodu osas tõendeid esitanud pole, mistõttu pangakaardi

kadumist kohus tuvastada ei saa. Kostja on selgitanud täiendavalt, et 23.06.2022 helistati talle

telefonile ning tutvustati end kui Swedbanki tehnilise osakonna töötajana ning selgitati, et

petturid üritavad tema pangakontolt raha üle kanda. Pärast vestluse lõppu oletatava panga

töötajaga kanti kostja arvelduskontolt raha välja. Kostja võttis kohe ühendust Swedbankiga,

teatades, et raha on kontolt kadunud. Swedbanki töötaja teatas, et raha on kantud I. S.i nimele.

Kohus selgitas 16.12.2024. a toimunud istungil, et kostjal tuleb tuua detailselt toimunu

asjaolud (sh ülekanded kolmandatele isikutele, toimunud telefonikõned) kohtu ette ning

viidata võimalikele tõenditele. Kohus selgitas istungil kostjale: „Kostja peaks kõik need faktid

konkreetselt välja tooma oma menetlusdokumendis. Kohus fakte tõenditest ise ei tuleta“.

Kohus selgitas istungil, et kostjal tuleb välja tuua hästi konkreetselt faktid ajalises järjestuses

seoses ülekannetega: nt see kell tuli raha krediidiandjalt, see kell kanti üle sellele

pangakontole sellel nimel jne ning et: „Kõik faktid, mis kostja toob selle kohta, mis sellel

päeval juhtus, peaksid olema ka tõendatud. Kui PPA on need faktid tuvastanud, siis iseenesest

piisaks ka sellest. Seda infot ei saa kohus kriminaalmenetluse teatest välja lugeda. Oleks vaja

teada, kas PPA tuvastas midagi. Siis kõned, millele on tuginetud: mis nr helistati, mis

kellaajal ja mis kuupäeval. Samaoodi see, et kostja ise helistas panka. Kõik toimingud, mis

tehti ja millest jääb jälg maha, on vaja ära tõendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise teade

liiga üldsõnaline kohtu jaoks, ei ole võimalik eristada, kas on ainult teie sõnade alusel või

objektiivselt oligi nii“. Kostja taotlusel kogus kohus asja juurde kriminaalasja toimiku (al dtl

259). Kohus andis kostjale tähtaja (dtl 277-280) tuua välja ja viidata, mis faktide alusel saab

kohus kriminaalasja toimiku pealt leida, et kostja ei andnud tahteavaldust lepingu

sõlmimiseks, vaid seda tegid kolmandad isikud pettuse teel. Kostja on enda 19.05.2025. a

vastuses kohtule märkinud järgmist: „Kriminaalasja toimiku materjalid: Kriminaalasja nr

22230100733 uurimisprotokoll, kus on kirjeldatud, kuidas kostja isikuandmeid kasutati

Tsiviilasi nr 2-23-102355

volituseta laenulepingu sõlmimiseks Esto AS-iga. Politsei uurija raport milles kinnitatakse, et

kostja oli pettuse ohver ja ei andnud nõusolekut laenulepingu sõlmimiseks“.

21. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et ta sisestas Smart-ID koodid, mida kasutati

laenu taotlemiseks, lepingu sõlmimiseks, tema pangakontole sisenemiseks ja ülekannete

tegemiseks, pettuse tulemusel. Kohtu hinnangul saab jõuda eeltoodud järelduseni järgmistest

tõendatud asjaoludest koostoimes: 1) kostja kirjeldatud asjaoludel pöörduti PPA poole

süüteoteatega (dtl 187), mille alusel algatas PPA kriminaalmenetluse nr 22230100733 KarS §

209 lg 1 (kelmuse) tunnustel ning mille kohta andis kostja ka täiendavaid ütlusi (dtl 223 jj); 2)

PPA kriminaalasja lõpetamise määrus, kus on märgitud, et „Kriminaalasjas 22230100733

alustati 30.06.2022 menetlus KarS § 209 lg. 1 tunnustel, selles et aadressil XXX leidis aset

järgmine sündmus: 23.06.2022 avaldaja JE. A. reageeris Facebookis Swedbanki reklaamile,

kus peale õnneratta keerutamist loodi talle ettekujutus, et ta on võitnud 500 eurot. Seejärel

avanes panka sisenemise aken, kuhu avaldaja sisestas isikukoodi ja kasutajatunnuse. Peale

andmete sisestamist helistas väidetav Swedbanki töötaja, kes andis teada, et avaldaja

pangakontot on rünnatud ning selle peatamiseks peab sisestama talle saadetud

kontrollkoodidele oma Smart-ID koodid, mida avaldaja ka tegi. Selle tulemusena laekus

avaldaja kontole Esto laen kogusummas 3964,00 eurot ning kontolt tehti ülekandeid

kogusummas 10751,00 eurot saajatele I. S. (konto EEXXX) ning Flance 050000 Almaty.

Tuginedes antud kriminaalasjas ja sarnastes menetlustes kogutud materjalidele, samuti

Europoli ja Interpoli teabele, on tuvastatud, et antud skeemiga kelmus on ülemaailmselt laialt

levinud ning sellise kuriteo toimepanemiseks kasutatakse internetti“ ning et „Menetlusega

seotud ajamahukus võib kokkuvõttes osutuda lubamatult suureks ja rahvusvaheline koostöö

sealjuures ebaefektiivseks. Lisaks ei pruugiks rahvusvaheline koostöö õigusabi näol anda

mingeid märkimisväärseid tulemusi. Kindlasti ei ole aga otstarbekas ega põhjendatud

kulutada riiklikku ressurssi menetlustoimingutele, mis eeldatavalt jääksid tagajärjetuks“.

Kuigi PPA-l ei õnnestunud teo toimepanijat tabada ning kahtlustust kellelegi ei esitatud, sest

kriminaalasi lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu (dtl 124 jj); 3) PPA

kinnitas, et kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et isik langes kuriteo ohvriks kriminaalasjas

22230100733 (dtl 218); 4) kostja kontolt tehti ülekandeid kolmandatele isikutele, sh I. S. (dtl

161, 221-222); 5) kostja helistas 23.06.2022 (sündmuse toimumise päeval) pangale, et küsida

infot toimunu osas (dtl 246 jj).

22. Kohus viitab, et ringkonnakohtud on mitmes asjas leidnud, et kriminaalasja lõpetamise

määrus, kus menetlus lõpetatakse otstarbekuse tõttu (süüdlast pole võimalik tabada mõistlike

ressurssidega) on piisav tõend, mille alusel saab tuvastada, et kostjalt saadi Smart-ID koodid

pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende

abil tehtaks tehinguid (vt TrtRnKo 30.10.2024, 2-23-134151/29, p 9-10; TrtRnKo 28.02.2025,

2-23-125529/20, p 16). Nimetatud lahendites on ka sedastatud, et olukorras, kus politsei ja

prokuratuur ei suuda kostjat petnud isikut kindlaks teha ja leida, ei saa seda nõuda eraisikust

kostjalt. Kostja eesmärk oli Smart-ID koodide edastamisel takistada tema pangakontol

väidetavalt toimuvaid ebaseaduslikke tehinguid, mitte sõlmida hagejaga krediidileping.

Seetõttu ei saa leida, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks

volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p-d 23 ja 24). Ka õiguskirjanduses on

avaldatud seisukohta, et tõendamiskoormuse jaotamisel peaks eID omaja ja krediidiandja

vahel lähtuma TsMS § 277 lg-s 3 sätestatud reeglist ning mitte jätma eID omajale kogu

tõendamiskoormust näitamaks, et tema ei ole lepingut sõlminud (Kalamees, P. „Näita käppa“

Tsiviilasi nr 2-23-102355

ehk minu digiallkiri, järelikult minu tehtud tehing. Juridica 9-10/2024, lk 724). Ehkki

eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt saab eeldada, et tahteavalduse andis kostja, on kostja

selle eelduse menetluses ümber lükanud. Kohtu hinnangul ei ole mitteusutav see, et pettuse

toimepanijale oli teada kostja kontaktandmed, sest kui isik logis kostja Internetipanka sisse,

on sealt tõenäoliselt ka isiku kontaktandmed nähtavad.

23. Seega leiab kohus, et kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129

lg 1 alusel tühine.

24. Hageja on mh tuginenud sellele, et palub laenusumma välja mõista alusetu rikastumise

sätete järgi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei

teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et laenusumma kanti

kostja kontole üle. Samuti on kohus tuvastanud, et leping on tühine. Seega on VÕS § 1028 lg

1 eeldused täidetud, st nõude esitaja on isikule, kelle suhtes nõue esitatakse, midagi üle

andnud, sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil ning sooritus

tehti ilma õigusliku aluseta.

25. Kostja on välja toonud, et ta pole rahalist kasu saanud ning et raha on tema kontolt

edasi kantud. VÕS § 1033 saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses,

milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu

või selle väärtuse võrra rikastunud. Juhul kui saaduks on rahasumma tuleb rikastumise

äralangemine kõne alla üksnes juhul, kui konkreetne saajale üleantud rahasumma temalt

varastatakse, kaob või läheb muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja (VÕS komm

vlj, § 1033 p 3.1.2). Asjas esitatud konto väljavõttest nähtub, et kontolt, kuhu laekus

vaidlusalune laenusumma, on kontolt üle kantud I. Sidorokile 6830 eurot ja 1670 eurot (dtl

161, 221-222). Samas nähtub kostja viidatud pangakonto väljavõttest, et summa 6830 eurot

on üle kantud enne kui laekusid krediidiandjalt vaidlusalused laenusummad (1982 eurot ja

1982 eurot ehk kokku 3964 eurot). Seega ei kantud 6830 euro ülekandega ära mitte laenuna

saadud vahendeid, vaid kostja enda rahalisi vahendeid. Seega on tõendatud, et summa 1670

euro osas kostja ei rikastunud, sest see kanti vahetult pärast laenu kontole laekumist ära

pettuse toimepanija kontole. VÕS § 1035 kohaselt VÕS §-s 1033 sätestatut ei kohaldata ka

juhul, kui saadu hävimine, äratarvitamine või kahjustumine või saadule kulutuste tegemine on

toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse

üleantu tagasinõudmiseks. Kuivõrd kostja on selgitanud, et ta sai 23.06.2022 teada, et tema

kontole on laekunud laen, mida tema võtnud pole, siis hilisemad ülekannete osas ei ole

võimalik rikastumise äralangemisele tugineda. VÕS § 1034 ei kohaldu, sest laenu tagasi

maksmise kohustus ei ole vastastikune kohustus (vt VÕS komm vlj, § 82 p 4.7).

26. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kostja sai krediidiandjalt tühise lepingu alusel 3964

eurot, kuid tõendatud on, et kostja ei rikastunud 1670 euro ulatuses, on nõue põhjendatud

summas 2294 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

27. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käsitlemata tõendid, kuna need

seonduvad laenulepingu alusel esitatud täitmisnõude edasiste eeldustega (sh vastutustundliku

laenamise põhimõtte, lepingu ülesütlemisega jne), kuivõrd kohus leidis, et leping on tühine.

Kohus ei arvesta kriminaaltoimikus olevaid materjale, millele pooled ei tuginenud.

Tsiviilasi nr 2-23-102355

28. Kuivõrd kriminaaltoimiku digitaalne koopia on asja materjalidesse lisatud (al dtl 261),

puudub vajadus pabertoimiku hoidmine asja materjalide juures. Seega tuleb toimik tagastada

PPA-le.

29. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 5265,59 eurot. Kohus rahuldas hagi summas 2294

eurot. Seega on hagi rahuldatud 44% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud

44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda.

30. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava

jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja

lahendanud maakohtu kantselei.

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi

vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu

lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale

esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise

vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse

muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik