2-21-142984/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

2-21-142984

Tsiviilasi

Valicecar OÜ hagi K.M-i vastu 3995,04 euro ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 4314,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Valicecar OÜ, registrikood 11102086,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa

ja advokaat Piret Rummi

Kostja: K.M, XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Teele Viilup

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: XXX,

Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K.M-ilt välja Valicecar OÜ kasuks põhivõlg 1096,74 eurot ja alates 10.

veebruarist 2022 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud 73% ulatuses hageja kanda ja 27% ulatuses kostja kanda.

4. Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue

1. Kohtu menetluses on Valicecar OÜ (hageja) hagi K.M-i (kostja) vastu. Hageja nõuab

kostjalt enda, kostja ja vallavalitsuse kaudu Saaremaa valla (kolmas isik) vahel sõlmitud

töölepingule tuginedes 3995,04 euro suurust tasu. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ette nähtud määras põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

Asjaolud ja nõude põhjendus

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud

töövõtulepingu objektiks X külas asuva J tee nr XXXXXXX kruuskatte remont lõigul

KM 0,025-0,343 pikkusega 318 m vastavalt tellija 1 tehtud hinnapäringule, teetööde

kirjeldusele ning hinnapäringule 6. augustil 2021 esitatud pakkumusele. Lepingus on

kostja tellija 2 ja kolmas isik kostja poolel tellija 1. Töö maksumuseks koos

käibemaksuga oli 5495 eurot. Kolmas isik kohustus tasuma hagejale töö maksumusest

1500 eurot ja kostja 3995,04 eurot. Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud

akti ja arve alusel. Kolmas isik kohustus kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti

5 tööpäeva jooksul selle saamisest või esitama kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti

kinnitamata jätmise kohta. Kolmanda isiku kinnitatud akti alusel koostatud arve pidid

tellijad tasuma 30 päeva jooksul pärast arve esitamist tellijatele. Hageja tegi kokku

lepitud töö nõuetekohaselt ja edastas kolmandale isikule tööde teostamise akti, kes selle

allkirjastas. Kolmas isik käis kohapeal tööd üle vaatamas. Hageja koostas kolmandale

isikule ja kostjale arved. Kostjale edastas hageja arve 22. novembril 2021 summas

3995,04 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021. Kostja jättis arve tasumata

ja keeldub selle tasumisest. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt summas 3995,04 eurot alates hagiavalduse esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja töö ei vasta kokku lepitule, kuna hageja kasutas

materjali (kruusa), mis ei vasta lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt

1.2 sätestas tööde kirjeldusena mh „kruuskatte remont purustatud kruusa (fr. 0/32

lisamisega) h=10 cm, profileerimine“. J tee remontimisel kasutas hageja lepingu

tingimustele vastavat kruusa fraktsiooniga 0/32. Materjal on pärit T karjäärist, mille

kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017. Sertifikaadi on välja andnud

Tallinna Sertifitseerimisasutus OÜ. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi

raames, kas tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN

13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab, siis pikendatakse sertifikaati.

Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr. 0/32.

4. Kolmas isik on töö vastu võtnud ja allkirjastanud tööde teostamise akti, mis kinnitab, et

kokkulepitud tööd on nõuetekohaselt valmis tehtud, üle vaadatud ja vastu võetud. Kostja

vastupidised väited on ebaõiged ja tõendamata. Kostja etteheited kolmandale isikule ei

anna alust hagejale kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks.

5. Pooled leppisid selgelt kokku lepingu objekti, tööde kirjelduse ja kohalduvad

dokumendid (lepingu punktid 1.1 ja 1.2). Punktis 2.1 leppisid pooled kokku, et nad

lähtuvad Saaremaa Vallavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/1205 kinnitatud

toetuse andmise nimekirjast, teetööde tehnilisest kirjeldusest ja hanke tulemusena saadud

pakkumustest.

6. Hageja ei nõustu kostja väitega, et pooled leppisid kokku selles, et kasutatav materjal

peab vastama Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise

kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodud terastikulisele koostisele. Sellist

kokkulepet pooltel ei olnud. Hagejaga samal seisukohal on ka kolmas isik. Kolmas isik

on ka selgelt väljendanud, et kui ta oleks nõudnud tavapärasest erinevat

kvaliteedistandardit, milleks on määruses nr 101 sätestatud kvaliteedinõuete järgimine,

siis oleks tal tulnud selles lepingus kokku leppida. Määrust ei saa kohaldada ka kostja

väidetud viisil analoogia korras või ehitusseadustikust tuleneva hea tava kaudu. Hageja

selgitab, et määruse lisas 10 toodud positsioonil 6 on ka 0/32mm, aga seal on täpne

sõelkõver – kui palju millist fraktsiooni ja mis protsendina peab olema. Eriti on seal

tähtis 0-0,0633 mm peenosa sisaldus.

7. Kostja pole välja toonud, et teed poleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada või et see

poleks vastupidav. Hagejale teadaolevalt on kostja alates töö valmimisest teed kasutanud.

8. Kostja võetud proovide tulemused ja hangitud hinnang ei tõenda töö lepingutingimustele

mittevastavust ja proovid, millele kostja tugineb pole usaldusväärsed. Kostja tellitud

ekspertarvamuse koostamise asjaolud (sh väidetavalt hinnatud materjali päritolu) pole

teistele osapooltele teada ega kontrollitavad. Kostja on lisaks esitanud kolmanda isiku

tellitud laborianalüüside tulemused. Ka nende proovide võtmise aeg, koht, meetod,

transportimise viis jne, on teadmata. Kostja pole järginud proovide kogumise reegleid.

Kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30. juuli 2010 käskkirjaga 230

kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist

proovivõtuks“. See määratleb meetodid täitemeaterjali proovide võimiseks sidumata

segudest ehitatud katendi kihist. Kui kostja ka võttis samalt teelt proovid, siis on ka

oluline millal ja milliselt osalt ta proovi võttis. Näiteks kui sõita kõrvalteelt poriste

ratastega teise tee peale, siis seal on juba peenosis paigast ära. Samuti hageja kattis

olemasolevat kruusateed õhukese kruusakihiga. Kui vana materjal seal all polnud sama

fraktsiooniga, siis tihendamine (rullimine, autoga peal sõitmine jne) surub peenosise

alumisest kihist üles ja see võib proovitulemusi mõjutada.

Kostja seisukoht

9. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja töö, täpsemalt materjal, mille

hageja kruuskatte remondiks paigaldas, ei vasta lepingutingimustele ja kolmas isik võttis

õigustamatult vastu puudustega töö.

10. Lepingu punkti 1.2 järgi on lepingu eesmärgiks muuhulgas kruuskatte remont purustatud

kruusa (fr. 0/32) lisamisega h=10 cm, profileerimine. Hageja ei kasutanud kokku lepitud

tingimustele vastavat kruusa.

11. Kruusa fraktsioon 0/32, 0/16 või muu viitab kruusa kategoriseerimisele selle osakeste

suuruse jaotuse põhjal. Et määrata kindlaks, kas hageja kasutas kruusa fr 0/32 tuleb

tuvastada kruusa osakeste suurused ja ka jaotis. Lepingus „fr. 0/32 mm“ sisustatud pole

ja arvestades lepingu punktide 2.1 ja 5.1 kokkulepped, saavad ja peavad pooled lähtuma

asjakohastes õigusaktides sätestatust. Pooled leppisid neist punkidest tulenevalt kokku, et

tööde/materjalide vastavuse hindamise alusena tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 3.

augusti 2015.a. määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

12. Lepingu punkt 5.1 kohaselt kohustus hageja tagama teostatud tööde kvaliteedi vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Selleks, et kontrollida, kas lepingus sätestatud

norm fr. 0/32 mm on ka tegelikkuses fr. 0/32 mm, on lepingu punktis 2.1 kokku lepitud

teetööde tehnilise kirjelduse kohaldamises. Kuigi lepingus ei ole „teetööde tehnilist

kirjeldust“ sisustatud, lähtutakse praktikas teede ehitus- ja remonttööde

kvaliteedistandardite hindamisel Maanteeameti koostatud kvaliteedinõuetest, milles

samuti viidatakse Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusele nr 101. Kostja ei

nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et lepingus sisalduv viide teetööde tehnilisele

kirjeldusele tähendab viidet kolmanda isiku hinnapäringule.

13. Kostja möönab, et määrus nr 101 kohaldub üldreeglina avalikult kasutatavale teele, kuid

sõltumata sellest, on pooled kõnealuse määruse kohaldamises kokku leppinud.

14. Kostja leiab, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et määruse kohaldamises ei lepitud

kokku, siis olukorras, kus puudub otseselt rakenduv õigusakt või standard, tuleks määrust

nr 101 kohaldada analoogia korras või või heast tavast lähtudes. Hageja ja kolmanda

isiku vastupidiste seisukohtadega kostja ei nõustu. Määruse lisas 10 märgitud nõuded

kruusa fraktsiooniga 0/32 koostisele ei erine tavapärasest ja see on sama sõltumata

kasutamisest era või avalikel teedel. Hageja tõlgendus, et erateede remondil on kruusa

fraktsioonil teistsugune tähendus kui avalikel teede puhul, on alusetu ja tuleb

tähelepanuta jätta. Hageja ei kasuta oma õiguse heauskselt, kuna üritab vastutusest

vabanemiseks väita, et kuigi avalike teede puhul on kruusa fr 0/32 osakeste jaotus

sätestatud, siis eratee ehitamisel pole osiste jaotus oluline.

15. Kostja visuaalsel vaatlusel hageja paigaldatud materjalis jämedam fraktsioon (32,16)

sisuliselt puudus. Kostja võttis seejärel hageja tarnitud materjalist sõelkõvera

määramiseks proovid. TalTech Teede ja Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi

tulemuste ning IB Telora hinnangu kohaselt ei vasta hageja tarnitud materjal Vabariigi

Valitsuse 3. augusti 2015.a. määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10

sätestatud nõuetele. Seega hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali, s.o

purustatud kruusa fr 0/32.

16. Kostja ei nõustu hageja ja kolmanda isiku seisukohaga, et igal juhul tegemist kruusaga fr

0/32 kui kruus sisaldab ükskõik mis proportsioonis osiseid vahemikus 0-32 mm ja isegi

siis kui jämedam fraktsioon sisuliselt puudub.

17. Et hageja kasutatud materjal visuaalsel vaatlusel lepingule ei vasta, teatas kostja kirjaga

hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021. Kolmandale isikule saatis kostja

täiendava e-kirja 30. oktoobril 2021, milles andis teada, et kuna kolmas isik töid üle

vaatama ei tulnud võtab ta hageja toodud teematerjalist sõelkõvera määramiseks ise

proovid. 2. novembril 2021 saatis kostja hagejale ja kolmandale isikule TalTech Teede ja

Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemused ning IB Telora hinnangu, mille

kohaselt hageja tarnitud materjal kokku lepitud tingimustele ei vasta. Hageja saatis

kostjale 4. novembril üllatuslikult arve ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud tööde

vastuvõtmise akti. Kostja teatas, et ei aktsepteeri arvet ja kolmanda isiku allkirjastatud

tehtud tööde akti. Kostja lisas, et peatas 17. oktoobri 2021 seisuga tööd, et selgitada välja

hageja tarnitud materjali vastavus ja esitas 2. novembril dokumendid selle kohta, et

tarnitud materjal lepingule ei vasta, mistõttu on tööd lõpetamata. Hagejal pole alust

esitada teostatud tööde akti ega kolmandal isikul õigust seda enne tööde lõpetamist

allkirjastada. Samal päeva vastuses leidis hageja, et arve esitamine on põhjendatud ja

kostja vastas veelkord, et ta esitatud arvet ei aktsepteeri ning enne akti allkirjastamist on

hagejal vaja kõik lepingujärgsed tööd lõpetada. Kostja saatis 5. novembril 2021

ettepanekule kuidas puudused kõrvaldada, sellele hageja ega kolmas isik ei vastanud.

Kostja sai 16. novembril teada, et hageja jätkas J teel töid pärast seda, kui kolmas isik oli

töö vastu võtnud ja hageja tööde eest arve esitanud. Kostja hinnangul kinnitab see, et

kolmas isik võttis vastu lepingutingimustele mittevastava töö. Kostja võttis kolmanda

isikuga kontakti telefoni teel ja edastas vastuseta jäänud 4. ja 5. novembri kirjad

kolmandale isikule korduvalt 17. novembril 2021. Samal päeval vastas hageja kirjaga, et

höövel käis teed profileerimas ning sellega on lepingujärgsed tööd lõpetatud. Kostja

tuletas 19. novembril 2021 hagejale meelde, et peatas tööd juba 17. oktoobril ning hageja

ega kolmas isik pole ta ettepanekutele puuduste kõrvaldamiseks mis tahes viisil

reageerinud. Kolmas isik saatis kostjale kirja 21. novembril 2021, milles avaldas, et tema

hinnangul vastavad tööd lepingule ning kui kostja soovib täiendavaid töid, peaks kostja

need eraldi kokkuleppe alusel tellima. Kostja vastas, et ei soovinud täiendavaid töid, vaid

puuduste kõrvaldamist.

18. Kostja leiab, et kolmas isik on võtnud kahel korral vastu tööd, mis lepingule ei vasta ja

hageja on sellele tuginedes esitanud kostjale arve olukorras, kus lepinguga silmas peetud

eesmärki ei ole tänaseni saavutatud ning lepingus sätestatud tööd on teostamata. Kostja

möönab, et lepingu järgi on tõepoolest tööde vastuvõtmise õigus kolmandal isikul, kuid

see ei tähenda, et kolmas isik võiks võtta vastu tööd, mis lepingutingimustele ei vasta.

ning hindamaks, kas tööd vastavasid lepingule ja kas hageja kasutas nõuetekohast

materjali, ei piisa kolmanda isiku visuaalsest vaatlusest. Kolmas isik võttis materjalist

proovid pärast seda kui hageja oli töö lõpetanud. Kolmas isik leidis tööd vastu võttes, et

visuaalsel vaatlusel vastas materjal lepingutingimustele. Samas on kolmas isik samuti

võtnud hageja materjalist proovid ja ka nende analüüsitulemus on sisuliselt sama kui

kostja aasta varem võetud proovidel ning fraktsiooni 0/32 segule vastav tulemus on vaid

kahe näidu osas ja ka need piiripealsed. Tähtsust pole, et kolmanda isiku hinnangul on

kõrvalekalded määruse normist minimaalsed. Määruse lisa mõttes vastas materjal kruusa

fr 0/16, mitte fr 0/32 nõuetele.

19. Hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali (purustatud kruusa fr 0/32). Hageja

tööl pole seega kokku lepitud omadusi ja töö ei vasta VÕS § 641 lg 1 p 1 järgi

lepingutingimustele. Kolmas isik andis kostjale õiguse kasutada lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

20. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel tasu maksmisest seni kuni

hageja on puudused kõrvaldanud. Kostja palub kohtul määrata, et hageja kohustub

kõrvaldama puudused kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et hageja lisab

omal kulul X külas asuva J tee nr XXXXXXX kruuskattesse materjali fraktsiooniga

16/32 koguseliselt 30% kihi paksusest. Tööde teostamiseks kohustada hagejat

greiderdama tappteraga olemasolev kruus lahti, paigaldama kallurautoga kettide abil

õhuke kiht killustikku fr 16/32 ning seejärel greiderdama materjal segamini ja tihendama

pinnaserulliga.

21. Juhuks, kui kohus ei kohusta hagejat puudusi kõrvaldama või hageja puuduste

kõrvaldamisest keeldub, esitas kostja alternatiivselt 26. märtsi 2025 menetlusdokumendis

tasaarvestusavalduse hageja nõude tasaarvestamiseks kostja kahju hüvitamise nõudega

2898,30 euro ulatuses. Kostja taotletud viisil puuduste kõrvaldamise maksumus onK OÜ

hinnapakkumise kohaselt 2375,65 eurot, millele lisandub käibemaks.

22. Kostja leiab, et viivisenõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kolmanda isiku seisukoht

23. Kolmas isik on seisukohal, et ta on võtnud vastu lepingutingimustele vastava töö ja

kostja vastupidiste väidetega ta ei nõustu. Õige pole ka kostja väide, et kolmas isik võttis

töö vastu kui töö oli pooleli. Kolmas isik allkirjastas küll 4. novembril 2021 tööde

vastuvõtmise akti, kuid 8. novembri kirjaga kinnitas, et see vastuvõtmine polnud

korrektne (töö oli lõpetamata ja lepingu osapoolte vahel on vajalik selgitada lepingust

tulenevate kohustuste täitmist). Kolmas isik kutsus 4. novembri 2021. a akti n.ö tagasi

tööd vastu võtmata ning on sellest teada andnud nii hagejale kui ka kostjale. Kolmas isik

andis teada, et pärast tööde teostamise lõppu ja lepingu kohustuste selgitamist tuleb

töövõtjal esitada kinnitamiseks uus akt ning 4. novembril 2021 allkirjastatud akti alusel

tööde eest tasu nõuda ei saa. Kolmas isik selgitas 12. novembri kirjas hagejale, et tema

soov on, et tööd viiakse lõpule, sh tehakse ka profileerimine ning kui töö on tehtud on ta

valmis kinnitama uue tööde teostamise akti. Höövel käis teed profileerimas 17.

novembril, hageja kostjat sellest teavitas. Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti

22. novembri 2021 ja selle akti alusel väljastati kostjale arve.

24. Kolmas isik on töö üle vaadanud ja vastu võtnud ning on asunud sellega seisukohale, et

töö on teostatud vastavalt lepingu tingimustele (eratee remont on teostatud). Isegi kui

väita, et lepingus ei ole kokkulepitud töö omadusi, sobib töö kasutamiseks otstarbeks,

milleks tellija seda vajas ning on vähemalt keskmise kvaliteediga. Hinnapäringu

tegemisel ja lepingu sõlmimisel tugines tellija mõistlikul määral mh ka töövõtja

erialastele oskustele ja teadmistele töö teostamiseks.

25. Kolmanda isiku arusaamisel on purustatud kruus fraktsiooniga 0/32 loodusliku kruusa

purustamise teel toodetud materjal. Antud segus peaksid olema terad, mille suurused

jäävad 0-32 mm piiresse ning osiste suuruste osakaal pole ette antud. Vaidlus ei käi selle

üle, kas kasutatud on fraktsiooni 0/32, sest kostja võetud kruusaproov sisaldab osiseid

suurustega 0-32 mm. Kui osised segus oleksid vahemikus 0-16 või 0-63 mm, oleks tegu

muu fraktsiooniga ja see ei vastaks fraktsioonile 0/32.

26. Kolmandale isikule näib, et vaidlus käib hoopis selle üle, kas kasutatud kruusasegu peab

vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise

kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodule. Kolmas isik ei nõustu, et lepiti

kokku ehitusseadustikus avalikule teele seatud nõuete kohaldamises. Tee, mille

remondiks kostja kolmanda isiku toetust taotles, on eratee ja seega polnud ka põhjust

leppida kokku sellele avaliku tee normide kohaldamises. Kuna J tee puhul ei ole tegemist

avaliku teega, siis ei ole kolmas isik nõudnud sellist segu, mille puhul erinevate

terasuuruste osakaal oleks ette antud. Kostja esitas toetuse taotluse ning fikseeris ise

selles ära kavandatava töö mahu, millest kolmas isik hinnapakkumise küsimisel lähtus.

Saaremaa Vallavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/1205 on vastav toetuse

taotlus rahuldatud ning selle alusel ka töövõtuleping sõlmiti.

27. Kolmas isik ei esitanud vastuväiteid kostja taotluses toodud kruusa fraktsiooni kohta,

kuid see ei tähenda seda, et ta oleks nõustunud, et J tee osas tuleb täita majandus- ja

taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

sätestatut, mis reguleerib avalike teedele seatud kvaliteedi nõudeid. Töövõtulepingus ei

lepitud kokku, et kruuskatte remondi käigus lisatud purustatud kruus (fr 0/32) peab

vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 §-s 15 sätestatud

avalikele teedele kehtestatud segu (määruse lisa 10 positsioon 6) terastikulisele

koostisele. Töövõtulepingule eelnenud hinnapäringus viitas kolmas isik samuti üksnes

sellele, et tegemist on erateede remondi meetmega ning tehtav töö seisneb mh kruuskate

remondis purustatud kruusa fr 0/32 lisamisega.

28. Kolmas isik on lepingut sõlmides tuginenud mh Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a

määrusele nr 17 „Toetuse andmise kord maapiirkondades asuvate juurdepääsuteede

remonditööde teostamiseks“. Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määruse nr 17

eesmärk on parandada erateede omanike kodude juurdepääsuteede kasutamistingimusi

toetades erateede omanikke erateede remonditööde teostamisel. Määruse kohaselt

toetatakse teekatte remondiga, truupide ehitamisega või remondiga, samuti kruusa

transpordiga ning tee-ala kuivendamisega seotud kulusid, sh vajalike materjalide

maksumus. Määruse § 4 lõike 2 kohaselt ei toetata määruse alusel nende

juurdepääsuteede remonti, kuhu on kehtestatud avalik kasutus või kus juurdepääsuteele

esinevad avaliku huvi tunnused juurdepääsutee määramiseks avalikuks kasutamiseks.

Kolmas isik aastaid juhindunud neist põhimõtetest, sh sellest, et toetab üksnes erateede

rajamist või rekonstrueerimist. Erateede ehitamist ja rekonstrueerimiste ei käsitle

ehitusseadustiku eriosa ning seetõttu ei ole ka erateedele sätestatud erinõudeid ega

kvaliteedinõudeid. Küll aga kehtivad erateede rajamisel üldnõuded ehitamisele, mis

ehitusseadustikus toodud. Kolmas isik on seisukohal, et eratee ehitamise ja

rekonstrueerimise korral tuleb juhinduda ehitusseadustikus toodud üldistest põhimõtetest,

mis on toodud paragrahvides 7-10 (hea tava, ohutuse põhimõte, keskkonnasäästlikkuse

põhimõte, asjatundlikkuse põhimõte). Vastuvõetud töö vastab neile tingimustele ning

kolmas isik on rakendanud töö vastavuse kontrollimisel lepingu tingimustele mõistlikku

hoolsust, mida sellist laadi töö puhul tavapäraselt rakendatakse ning tal ei ole

pretensioone töövõtjale selles osas.

29. Kolmas isik on seisukohal, et kostja ühisvõlausaldajaks olemine iseseisvalt

õiguskaitsevahendite kasutamist ei välista. Kolmas isik on valmis andma nõusoleku

kostjale õiguskaitsevahendite kasutamiseks, kuid see ei tähenda, et kolmas isik nõustuks

kostja hinnanguga, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele.

KOHTU SEISUKOHT

30. Töövõtjast hageja nõuab kostjalt, kes on üks kahest tellijast, töövõtulepingu alusel töö

eest tasu, s.o töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist ja põhivõla nõude osas saab

hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 635 lg 1 alusel.

31. Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu väitega, et hageja töö ei vasta

lepingutingimustele, sest hageja ei kasutanud kokkulepitud materjali. Kostja leiab, et tal

on õigus tasu maksmisest keelduda kuni hageja töö parandab. Juhul, kui kohus hagejat

töö puudusi kõrvaldama ei kohusta või hageja sellest keeldub, soovib kostja hageja

nõude tasaarvestada enda 2898,30 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega hageja vastu.

32. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kostja on õigustatult keeldunud töövõtutasu

maksmisest.

33. Pooled ei vaidle, et töövõtjast hageja ja tellijatest kostja ning kolmanda isiku vahel oli

sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli X külas asuva J tee nr XXXXXXX kruuskatte

remont lõigul KM 0,025-0,343 pikkusega 318 m. Lepingus on kostja tellija 2 ja kolmas

isik kostja poolel tellija 1. Töö maksumuseks koos käibemaksuga oli 5495 eurot. Kolmas

isik kohustus tasuma hagejale töö maksumusest 1500 eurot ja kostja 3995,04 eurot.

Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud akti ja arve alusel. Kolmas isik

kohustus kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti 5 tööpäeva jooksul selle

saamisest või esitama kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti kinnitamata jätmise kohta.

Kolmanda isiku kinnitatud akti alusel koostatud arve pidid tellijad tasuma 30 päeva

jooksul pärast arve esitamist tellijatele (dtl 29-31).

34. Samuti pole vaidlust, et kolmas isik vaatas töö üle, hageja esitas kolmandale isikule

tööde teostamise akti, kolmas isik allkirjastas akti ja võttis töö vastu. Hageja koostas

kolmandale isikule ja kostjale arved. Kostjale edastas hageja arve 22. novembril 2021

summas 3995,04 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021. Kostja ei ole

arvet tasunud.

35. Hageja leiab, et tasu on sissenõutav, sest töö on vastu võtnud selleks lepingu järgi

õigustatud kolmas isik. Poolte väidete põhjal saab kohus aru nii, et vaidlust pole, et

lepingu järgi oli tööd vastu võtma õigustatud kolmas isik ja kolmas isik ka töö vastu

võttis. Kuna vaidlust pole, et töö on vastu võetud nii nagu leping ette nägi, on töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega sissenõutavaks

muutnud.

36. Kohus märgib, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös esinevatele

puudustele. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg s 1 sätestatud põhimõtet, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning lg-s 3 sätestatut, et kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooltevahelist tõendamiskoormust töö

vastuvõtmine siiski muudab. Töö vastuvõtmise korral tuleb eeldada töö vastavust

lepingutingimustele ning vastupidist peab tõendama tellija. Seda põhjusel, et kui

võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti

kohaselt.

37. Poolte väidetest tulenevalt on keskne vaidlus selles, kas hageja kasutatud materjal vastas

lepingutingimustele ning, kas kostja saab hagejale tasu maksmisest üldse keelduda, kuna

teine tellija kostja kõrval (kolmas isik), on leidnud, et töö vastab kokku lepitule ja töö

vastu võtnud.

38. Kui tehtud töö lepingutingimustele ei vasta, saab tellija mh keelduda ajutiselt

sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud

oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele

mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest

keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda

puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks

saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt

töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise

nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel)

töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).

39. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja (kui kahest tellijast üks) saab töö puudustele

tuginedes iseseisvalt töövõtutasu maksmisest keelduda või muid õiguskaitsevahendeid

kasutada.

40. Kohtu hinnangul ei ole kostjal õiguskaitsevahendite kasutamiseks praegusel juhul

takistusi. Töövõtulepingu täitmisnõude poolel on võlausaldajaid kaks: kostja ja kolmas

isik kostja poolel. Kokku ei lepitud, et tööst osa tuleks teha ühele võlausaldajale ja osa

teisele. Tee remont on olemuslikult tervik ja mõistlikult tuli leping täita võlausaldajatele

ühiselt. Seega on kohtu hinnangul kostja ja kolmas isik ühisvõlausaldajad (VÕS § 72 lg

1). VÕS §72 lg 3 järgi saab iga ühisvõlausaldaja kasutada võlgniku vastu kõiki selliseid

õiguskaitsevahendeid, mis kujutavad endast kohustuse täitmise nõuet, kahju hüvitamise

nõuet ning viivised ja leppetrahvid ja sellele nõudele vastava kohustuse täitmist saab

nõuda võlausaldajatele ühiselt. Kujundusõigused (hinna alandamine, lepingust

taganemine), saavad ühisvõlausaldajad teostada üksnes ühiselt. Ühisvõlausaldajatest üks

võib teostada ühiselt kuuluvaid õigusi üksi teiste nõusolekul (VÕS § 79 lg 1). Kohtu

hinnangul viitab võimalusele, et kostja ja kolmas isik on pidanud end

ühisvõlausaldajateks seegi, et nad leppisid kokku, et kolmas isik võib üksi täitmise vastu

võtta. Seega kohtu hinnangul ei välista kostja ühisvõlausaldajaks olek iseseisvat

õiguskaitsevahendite kasutamist, juhul kui tal on teise võlausaldaja nõusolek. Kolmas

isik (teine võlausaldaja) on kostjale iseseisvalt õiguskaitsevahendite kasutamiseks oma

nõusoleku andnud.

41. Poolte vahel pole vaidlust, et nii nagu kostja on välja toonud, teatas ta e-kirjaga hagejale

ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021 sellest, et kasutatud materjalis sisuliselt puudub

jämedam fraktsioon (32,16) ja see vasta visuaalsel vaatlusel lepingule (dtl 72-76).

Laborianalüüsi tulemused ja IB Telora hinnangu, millele tuginedes kostja leidis, et

materjal kokku lepitule ei vasta, edastas kostja hagejale ja kolmandale isikule 2.

novembril 2021 (dtl 78-80). Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti 22. novembril

2021 ja selle akti alusel väljastati kostjale arve. Kohtu hinnangul on selliselt kostja

hagejale töö mittevastavusest vastavalt VÕS § 644 lg 1 mõistliku aja jooksul teatanud

ning VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt välistust lepingutingimustele mittevastavusele

tuginemiseks ei esine (tellija ei teata töövõtjale mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt).

42. Selleks, et soovitud õiguskaitsevahendit kasutada, tuleb kostjal tõendada, et hageja töö on

puudusega.

43. Pooled ei vaidle, et lepingujärgselt tuli töö (J tee kruuskatte remont) tegemiseks kasutada

purustatud kruusa fr 0/32. Seda kinnitab ka leping, mille punktis 1.2 märgitud töö

kirjeldus on järgmine: parempoolse muldkehast kõrgema teepeenra koorimine, pikkus ca

150 m. Kraavide kaevamine, pikkus kokku ca 136 m. Kandevõime kaotanud kohtade

juures tee muldkeha väljakaeve ja täitmine suure fraktsiooniga kruusaga, pindala ca 150

m². Olemasoleva tee muldkeha profileerimine. Kruuskatte remont purustatud kruusa

(fr.0/32) lisamisega h= 10 cm, profileerimine. Katte laius 3,0 m (dtl 29).

44. Kui pooled on leppinud kokku konkreetse materjali kasutamises, siis teistsuguse

materjali kasutamise puhul pole tööl kokku lepitutud omadusi ja töö ei vasta VÕS § 641

lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö

omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt ei vasta töö

lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda

liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Praegusel juhul seega ei saa kogu kokkulepitud

kruuskatte remondile kohaldada VÕS § 641 lg 2 p 2 ette nähtud keskmise kvaliteedi

kriteeriumit ning kruusa konkreetselt kokku lepitud fraktsiooni tõttu kohaldub VÕS §

641 lg 2 p 1. Seega pole vaidluse lahendamiseks oluline hageja vastuväide, et kostja pole

välja toonud, et teed pole võimalik eesmärgipäraselt kasutada või et see pole vastupidav.

45. Lepingus pole materjali purustatud kruus fr 0/32 täpsemalt kirjeldatud. Pooled on eri

meelt ja keskne vaidlus on selle üle, millistele tingimustele peab lepingusse kirja pandud

purustatud kruus fr. 0/32 vastama.

46. Kostja leiab, et arvestades lepingu punktides 2.1 ja 5.1 sisalduvaid kokkulepped ning

asjaolu, et lepingus purustatud kruusa fr. 0/32 mingil viisil sisustatud pole, tuleb lähtuda

asjakohastest õigusaktidest. Selleks on Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015 määruse nr

101 lisa 10, sest see on ainuke õigusakt, mis sisustab fr. 0/32 tähendust. Kostja leiab, et

pooled on lepingu punktis 2.1 leppinud ühtlasi kokku teetööde tehnilise kirjelduse

kohaldamises, milles samuti viidatakse Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusele

nr 101 kui tööde/materjalide vastavuse hindamise alusele (teetööde tehnilise kirjelduse

punkt 4.2).

47. Hageja on seisukohal, et pooltel polnud kokkulepet, et kasutatav materjal peab vastama

Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

lisas 10 positsioon 6 all toodud terastikulisele koostisele. Hageja leiab, et määrust nr 101

ei saa kohaldada ei lepingu kaudu ega kostja väidetud viisil analoogia korras ega

ehitusseadustikust tuleneva hea tava kaudu. Hageja toob välja, et ka kolmas isik on

seisukohal, et kui ta oleks nõudnud tavapärasest erinevat kvaliteedistandardit, milleks on

määruses nr 101 sätestatud kvaliteedinõuete järgimine, siis oleks tulnud selles lepingus

kokku leppida.

48. Kohus selgitab, et hageja ei saa enda seisukohti veenvamaks muuta kolmanda isiku

arvamuste toel. Kuigi kolmas isik kaasati menetlusse kostja poolel, on ta menetluses

esitanud väited selle kohta, et hageja kasutas lepingule vastavat kruusa ja kruusa

lepingutingimustele vastavuse hindamisel ei saa lähtuda määrusest nr 101 ja selle lisast 6.

Need väited on vastuolus kostja positsiooniga, mistõttu jätab kohus TsMS § 214 lg 2

teise lause alusel need tähelepanuta. Viidatud sätte kohaselt on iseseisva nõudeta

kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul menetluses õiguslik

tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse

või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses tegutseb. Ehk kokkuvõtvalt, kui

kolmanda isiku seisukohad on poole omadega vastuolus, lähtutakse poole seisukohtadest

(TsMS § 214 lg 2).

49. Lisaks märgib kohus, et kolmanda isiku arusaam lepingust ei saa ka olla määrav,

olenemata sellest, et leping on sõlmitud kolmanda isiku toetusmeetme toel (Saaremaa

Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 17 „Toetuse andmise kord maapiirkondades

asuvate juurdepääsuteede remonditööde teostamiseks“). See, mis põhjustel kostja ja

kolmas isik koos tellijatena hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseni jõudsid, ei saa võtta ära

lepinguosalisest kostja õigust saada lepingutingimustele vastav töö.

50. Kohus leiab, et kuna praegu pole kohtu ette toodud muud viisi lepingus märgitud

materjali – purustatud kruus fraktsiooniga 0/32 – sisustamiseks, siis saab lähtuda kostja

pakutud definitsioonist, s.o määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10

positsioon 6 all toodud terastikulisest koostisest. Kohtu põhjendused on järgnevad.

51. Kohus küsis 14. veebruari 2025 määruses menetlusosalistelt seisukohta millise

terastikulise koostisega pidi olema lepingukohane purustatud kruus fraktsiooniga 0/32.

Kohus tõi välja, et samuti on oluline poolte seisukoht, kas määruse lisas 10 (positsioon 6)

märgitud nõuded terastikulisele koostisele erinevad tavapärasest fraktsiooniga 0/32

purustatud kruusa koostisest. Kui erinevad, siis kuidas. Kohus nendib, et hagejalt ei

tulnud sisulist vastust küsimusele, millise terastikulise koostisega lepingukohane kruus

olema pidi. Kohus saab hageja viimasest seisukohast aru nii, et hageja on jäänud

kindlaks, et määruse nr 101 lisas 10 on tavapärasest erinevat kvaliteedistandard. Samas

seda, milline on see tavapärane, hageja välja toonud pole. Hageja on selgitanud kohtu

teise küsimuse vastuseks, et määruse lisas 10 toodud positsioonil 6 on ka 0/32mm, aga

seal on täpne sõelkõver – kui palju millist fraktsiooni ja mis protsendina peab olema ning

et eriti on seal tähtis 0-0,0633 mm peenosa sisaldus. Kohtu hinnangul pole selline vastus

piisav.

52. Kostja on vastu vaielnud seisukohale, et igal juhul on tegemist kruusaga fr 0/32, kui

kruus sisaldab ükskõik millises proportsioonis osiseid vahemikus 0-32 mm ja isegi siis,

kui jämedam fraktsioon sisuliselt puudub. Kolmas isik on selgitanud, et kruus

fraktsiooniga 0/32 on tema arusaamas kruus, mille osiste suurus on vahemikus 0-32 mm.

Poolte esitatust saab kohus aru nii, et fraktsioneerimata kruusa puhul saab kolmanda

isiku määratlus kõne alla tulla. Kostja läbiv seisukoht on, et kokku on lepitud

fraktsioneeritud (kindlaks määratud osade suurusjaotusega) purustatud kruusa

kastutamises. Ka hageja räägib materjali lepingutingimustele vastavust kinnitades

kruusast fraktsiooniga 0/32 või fr.32 (nt dtl 210).

53. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et pooled leppisid kokku tee remondiks terasuurusega 0-

32 mm fraktsioneeritud purustatud kruusa kasutamises (VÕS § 29 lg 1).

54. Hageja väitel kasutas ta kokkulepitule vastavalt purukruusa fr. 0/32. Väite kinnituseks on

hageja esitanud tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni (dtl 212-213). Hageja

selgitab, et materjal on pärit T karjäärist, mille kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat

alatest aastast 2017. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi raames, kas

tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN 13242:2002+A1:2007

nõuetele. Kui vastab, pikendatakse sertifikaati. Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on

tegemist purukruusaga fr. 0/32.

55. Kohtule nähtub toimivusdeklaratsioonist, et tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood

on: „T karjääri purukruus fr. 0/32 (segu nr. 6)“. Jaotuses deklareeritud toimivus on

loetletud materjali põhiomadused (sh terasuurusele, terastikulisele koosseisule, teade

tihedusele, peenosisete sisaldusele jne) ning viide standardile (EN

13242:2002+A1:2007). Kohtu hinnangul saab hageja tõendist järeldada, et hageja

kinnitab sellega, et tema toode vastab standardile (toote toimivus vastab deklareeritud

toimivusele). Samas ei ütle see kinnitus iseenesest midagi selle kohta, kas konkreetselt J

teele viidud kruus vastas hageja enda toimivusdeklaratsioonile. Hageja ei väida ka, et

kostja või kolmanda isiku võetud proovidest määratud sõelkõver on tema toote standardi

mõõdikutega kooskõlas.

56. Kostja on leidnud, et hageja tootetüübi järgi sulgudes lisatud (segu 6) tähendab

positsiooni 6 määruse nr 101 lisa 10 tähenduses ning seega pidi hageja enda

toimivusdeklaratsiooni järgi olema segu olema positsiooni 6 sõelkõveraga. Hageja pole

kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Kostja on püüdnud ka läbi hageja

toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi nõuete näidata, et fraktsioneeritud killustiku

osakeste suurusjaotus peab vastama kindlaksmääratud vahemikule (dtl 255-256). Hageja

on vastu vaielnud, et kostja esitatud piltidel esitatud tekst pole seostatav ühegi

standardiga. Kohus nõustub siin hagejaga. Tõepoolest ei ole kostja esitatud fotodelt

nähtav, millise dokumendi väljavõtetega on tegemist. Samas on hageja jätnud enda

toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi normid välja toomata. Kohus märgib, et kuigi

kostjal on hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise koormis, ei saa seda

mõista nii, et hageja positsioon on kaitstud läbi selle, et ta enda tootele seatud nõudeid

avama ei soostu. Standardite sisule ei ole igaühel (sh kohtul) vaba juurdepääsu.

57. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus pole muid määratlusi, mille alusel

öelda, kas hageja tarnitud kruus on purukruus fr. 0/32, on mõistlik lähtuda kostja

lahendusest, s.o määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 segule 0/31,5 ette nähtud

terakoostisest (VÕS § 29 lg 4).

58. Kostja on hageja tarnitud materjali terakoostise tõendamiseks esitanud sõelkõvera

määramise proovide tulemused. Kostja võttis hageja tarnitud kruusast proovid (21.

oktoobril 2021) ja lasi Tallinna Tehnikaülikooli Teede ja liikluse teadus- ja

katselaboratooriumis määrata materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse (dtl

82-83). Ka on kostja lähtuvalt seisukohast, et materjal peab vastama Vabariigi Valitsuse

3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa nr 10 nõuetele

ka arvamuse, mis võrdleb analüüsitulemusi ning määruse lisa nõuded ja ütleb, et materjal

sellele ei vasta (dtl 79-81).

59. Poolte seisukohtadest järeldab kohus, et vaidlust selle üle iseenesest ka pole, et määruse

nr 101 lisa 10 positsioonile 6 kostja katsetulemus ei vasta.

60. Kostja on lisaks enda võetud proovidest määratud sõelkõverale esitanud ka kolmanda

isiku võetud proovist määratud sõelkõvera (dtl 234). Hageja vaidleb kõikide proovide

tulemuste arvestamisele vastu väitega, need pole usaldusväärsed, sh pole teada

kuskohast, millal ja kuidas proovid on võetud. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et

nii kostja kui kolmas isik on võtnud proovid J teelt, mida hageja enda tarnitud

materjaliga kattis. Kostja on välja toonud, et esimesed proovid võttis ta oktoobris 2021

enne seda kui hageja tööd lõpetas (tee höövliga profileeris) ja kolmas isik võttis proovid

pärast seda kui hageja tööd lõpetas (22. märtsil 2022). Ei kostja ega kolmanda isiku

võetud proovidest määratud sõelkõver ei vasta määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 ette

nähtud terastikulisele koostisele.

61. Ekspertiisi raames sõelkõvera määramisele kohtumenetluses vaidles hageja vastu. Hageja

leidis, et 1,5 aastat hiljem ei anna ekspertiis enam tulemust, sest tee kasutamisega on alt

pinnasest peenem osis üles tulnud. Hageja väitel ei saa adekvaatset proovitulemust juba

pärast seda kui mõni suurem auto kattekihist üle sõidab. Kohus leiab, et olukorras kus

esimesed proovid on võetud enne kui hageja tööd lõpetas, s.o üsna vahetult pärast

materjali tarnimist, ja teine proov neli kuud pärast tööde üleandmist novembris 2021 ning

tulemustes ei ole olulist muutust saab hilisem proov varasema proovi tulemust üksnes

kinnitada.

62. Viimaks on hageja väitnud, et kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30.

juuli 2010 käskkirjaga 230 kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust

alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“. Kostja on hagejale vastanud, et see

katsemetoodika pole praegusel juhul asjakohane, sest käsitleb alusekihi materjalist

proovide võtmist. Kuid hageja töö oli tee kruuskatte remont. Kohus leiab, et sõltumata

sellest, kas seda metoodikat saab kohaldada aluskihi kõrval ka pealiskihi proovidele,

eeldab metoodika, et kaks poolt allkirjastavad ühiselt proovivõtuprotokolli. Nagu kohus

märkis, siis hageja pole soovinud kostjaga materjali proovide võtmisel mingit koostööd

teha. Seega pole konkreetse metoodika kasutamata jätmist põhjust ka kostjale ette heita.

Kohus leidis eelnevalt, et kostja esitatud proovide tulemused on piisavalt usaldusväärsed

ja kohus võttis need tõenditena arvesse.

63. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei

vastanud lepingutingimustele, seda täpsemalt kruuskatte remondiks kokku lepitud

materjali osas (VÕS § 641 lg 2 p 1). Hageja on töö lepingutingimuse mittevastavuse eest

vastutav (VÕS § 642).

64. Kokku lepitud töö kirjelduse järgi (lepingu p 1.1) oli kruuskatte remont siiski vaid osa

tööst ning järelikult on kostja õigustatult keeldunud hagejale tasu maksmisest osas, mis

tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu

kahju hüvitamiseks (VÕS § 111 lg-d 1 ja 3).

65. Kostja on esmase variandina soovinud, et kohus määraks otsuse täitmise selliselt, et

kostja kohustub tasuma hagejale 3995 eurot 10 päeva jooksul pärast seda kui hageja on

oma töös puudused kõrvaldanud. Kostja sellisel lahendusega on kaks probleemi. Esiteks

ei ole kostja selgitanud, miks ta leiab end õigustatud olevat keelduma kogu hagejale

võlgnetava summa tasumisest. Kohus selgitas kirjalikku menetlust määrates, et

tasumisest keelduda saab puuduse kõrvaldamise kulu osas. Teiseks on hageja töö

parandamisest keeldunud.

66. Alternatiivselt, juhuks kui hageja töö parandamisest keeldub, on kostja 26. märtsil 2025

esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse (VÕS § 198). Kostja soovib enda kahju

hüvitamise nõude hageja vastu summas 2898,30 eurot tasaarvestada hageja nõudega

tema vastu.

67. Kohtu hinnangul on kostja õigustatud VÕS § 115 alusel hagejast töövõtjalt täitmist

asendava kahju hüvitamist nõudma. Kuna hageja on töö parandamisest keeldunud on

kostja VÕS § 115 lg 3 järgi õigustatud kahju hüvitamist nõudma ka kohustuse täitmiseks

täiendavat tähtaega andmata.

68. Kui kahju hüvitamist nõutakse täitmise asemel, asendub täitmata põhikohustus VÕS §

115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise kohustusega ulatuses, mis võimaldab

panna tellija olukorda, milles ta oleks olnud, kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud.

Kostjal töö parandamiseks tekkiv kahju on hageja lepingurikkumisega põhjuslikus seoses

ja hagejale pidi olema ette nähtav, et lepingu mittekohasel täitmisel tuleb tellijal teha

kulutusi kokku lepitud tulemuse saavutamiseks (VÕS § 127 lg 3, 4).

69. Kostja on esile toonud, et hageja töö parandamiseks tuleb tal teha kulutusi 2898,30 eurot

(sh käibemaks). Kahju suuruse kinnitamiseks on kostja esitanudK OÜ

hinnakalkulatsiooni 2023. aastast ning teise kalkulatsiooni kinnituseks et 2025. aastaks

pole hind odavamaks muutunud (dtl 242-258).

70. Kostja on välja toonud, et kuna hageja tarnitud materjal oli liiga peeneteraline (liiga vähe

jämedamat fraktsiooni 16/32), on lepingule vastava tulemuse saamiseks vaja kruuskatte

kobestamine, kruusa fraktsiooniga 16/32 lisamine 30% varemtarnitud materjali mahust,

segamine, kalde andmine, tihendamine pinnaserulliga (dtl 99).K OÜ hinnakalkulatsiooni

tööde loetelu sisaldab 55 tonni killustiku 16/32, selle transporti ja paigaldust.

71. Kohtu hinnangul on kostja mõistlikult selgitanud, miks ja milliseid töid teha vaja on -

kostjal on vaja materjali kokku lepitud terastikulise koostise saavutamiseks sobivat

materjali juurde lisada.

72. Hageja on esitanud kostja kahjunõudele hulganisti vastuväiteid. Hageja leiab, et pole

selge, miks ja mida hageja teha tahab, millistel asjaoludel on ta hinnapäringu teinud ning

kas hinnapakkumise tegija on üldse pädev. Hageja asjakohane vastuväide oleks, et tema

vigade paranduse saab teha ära odavamalt kui kostja on näidanud. Seda pole hageja

väitnud. Hageja ei ütle ka seda, et kostja valitud meetod tegelikult ei sobi.

73. Kohus leiab, et kostja on õigustatud VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel hagejalt 2898,30

euro suurust kahjuhüvitist nõudma.

74. VÕS § 197 lg 1 näeb, ette et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki

pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS

§ 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

75. Arvestades, et hagejal on kostja vastu 3995,04 euro suurune nõue ja kostja põhjendatu

nõuet hageja vastu on 2898,30 eurot, tuleb kostjal peale tasaarvestust hagejale tasuda

1096,74 eurot. Kuna kohus peab kostja tasaarvestust põhjendatuks, lõpetab see VÕS §

197 lg 2 järgi hageja nõude tasaarvestatavas osas ja sel põhjusel rahuldab kohus hagi

osaliselt 1096,74 euro osas.

76. Kohus lahendab menetlusliku tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas ja seda

resolutsioonis ei kajasta. Tasaarvestus peab olema nähtuv otsuse põhjendustest

(Riigikohtu lahend 2-21-7518, p 16).

77. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist 3995,04

eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise nõudmiseks annab aluse

VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise

tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus

rahuldab ka viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summalt

1096,74 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja soovitud ajast, s.o

alates hagi esitamisest 10. veebruaril 2022. Viivisenõude rahuldamata jätmiseks nii nagu

kostja soovib alust pole. Kohus ei tuvastanud, et kostja oli õigustatud hagejale tasu kogu

ulatuses maksmisest keelduma.

Menetluskulud

78. Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

79. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

80. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja menetluskulud jaotab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel

proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldas hageja

nõude 27% ulatuses, tuleb 27 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 73% hageja

kanda.

81. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Märkus:

Pärnu Maakohtu 03.06.2025 kohtuotsus jõustus 16.02.2026.

Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2025 kohtuotsuse resolutsioon:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 03.06.2025 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. VALICECAR OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus VALICECAR OÜ kanda.

Riigikohtu 16.02.2026 määruse resolutsioon:

1.Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.

3.Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.

4.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694

lg 2).