3-25-1581/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-1581

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata 15. mai

2025. a pöördumisele

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigi õigusabi taotus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. mail 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla ei ole vastanud tema teabenõudele.

Kaebaja märgib järgmist. Ta tegi vanglale teabenõude hiljemalt 21. mail 2025 ning nõudis selles

vangiregistri andmete väljastamist alates 5. veebruarist 2020 kuni trükkimiseni. Viis tööpäeva on

möödas ja Tartu Vangla ei ole teabenõudele vastanud. Tegemist ei ole esimese juhtumiga ning

Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt teinud Tartu Vanglale sarnastel asjaoludel ettekirjutus-

hoiatuse. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ning kohustada Tartu

Vanglat vastama tema teabenõudele. Samal päeval esitatud täiendavas avalduses palub kaebaja

määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja märgib, et ta ei saa ennast ise esindada,

3-25-1581

sest ei saa üksuse juhi peale tehtud kaebuse tõttu kasutada arvutit, et õigusaktide ja

kohtupraktikaga tutvuda.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 29. mail 2025 kohtule kaebaja 15. mai 2025. a

pöördumise nr 2-25/2-2/6156 (registreeritud nr-ga 2-2/2-25/292-1), milles kaebaja soovis

vangiregistrist enda kohta käivate sissekannete väljastamist. Vangla selgitas, et kaebaja

pöördumise nr 2-25/2-2/6156 puhul ei ole tegemist teabenõudega, vaid taotlusega andmete

väljastamiseks vangiregistrist. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 4 (eelduslikult mõeldud § 52 lg

5 – kohtu märkus) annab kinnipeetavale õiguse taotleda enda kohta käivaid andmeid (sh

vangiregistrist). Erinevalt teabenõudest on isiku enda kohta käiva info väljastamiseks aega 30

päeva. Vangla märgib, et kaebaja taotluse vastamise tähtajaks on märgitud 16. juuni 2025 ning

kaebaja taotlust lahendab inspektor-kontaktisik Laivi Õkva. Kaebajale on kohtule vastamise

hetkel vastus veel koostamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja

vaidluse eseme.

Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus (s.o teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmine)

õigusvastaseks ning palub teha vanglale kohustav ettekirjutus vastata teabenõudele. Kuna

kohustamisnõude lahendamisel tuleb võtta seisukoht vangla tegevuse õigusvastasuse osas, on

vangla vastu esitatud tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega ning tuvastamisnõude

eraldiseisva nõudena täiendavalt esitamine pole eesmärgipärane. Kaebust tuleb seega käsitada

kohustamiskaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Kaebuse tagastamine

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5.1. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada

intensiivseks.

Kaebaja soovib enda kohta vangiregistrisse kantud andmete väljastamist. Ta esitas vastava

taotluse vanglale 15. mail 2025 ning Tartu Vangla 29. mai 2025. a vastusest kohtunõudele

nähtub, et vangla on kaebaja pöördumise registreerinud ning taotluse vastamise tähtajaks on

määratud 16. juuni 2025. Kohus nõustub vanglaga selles, et kaebaja 15. mai 2025. a pöördumise

nr 2-25/22/6156 puhul ei ole tegemist teabenõudega, millele tuleks vastata viie tööpäeva jooksul

(vt avaliku teabe seaduse § 18 lg 1).

Seega on vangla planeerinud lahendada taotluse 30 päeva jooksul selle esitamisest ning taotlust

ei ole jäetud tähelepanuta. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui ta saab

oma pöördumisele nr 2-25/22/6156 vastuse hiljemalt 16. juunil 2025, st kuu aja möödumisel

taotluse esitamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et kohtule kaebuse esitamise ajaks oleks

pöördumisele nr 2-25/22/6156 vastamata jätmine tema õigusi juba kuidagi eriliselt mõjutanud.

3-25-1581

Samuti ei selgu kaebusest, millised tagajärjed saabuksid kaebajale, kui vangla lahendab taotluse

hiljemalt 16. juunil 2025. Kaebajal on õigus saada oma pöördumistele vastused õigusaktides

sätestatud tähtaegadel, kuid praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul tema õigusi intensiivselt

riivatud.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.

Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning

andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud

ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud

isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema kohta

andmekogusse kantud andmeid kirjaliku taotluse alusel (VangS § 52 lg 5). Sellise taotluse võib

jätta rahuldamata VangS § 52 lg-s 7 sätestatud alustel. Nagu eelpool märgitud, ei ole tegemist

teabenõudega, mille vangla pidanuks lahendama viie tööpäeva jooksul.

Lisaks vangistusseaduse sätetele tuleb lähtuda järgnevast. Vangla tegevuse suhtes vangistuse

täideviimisel kohaldub üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille aluseks on

õiguskaitseasutuste direktiiv1. See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses

õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste

direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise

ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM2-s sätestatut (vt Riigikohtu 21. juuni 2024. a otsus asjas nr

3-22-2022, p 17). Praegusel juhul ei ole kohtul võimalik eristada, kas kaebaja soovitud andmete

suhtes rakendub IKÜM või õiguskaitseasutuste direktiiv või ka mõlemad lähtuvalt õigussuhte

iseloomust (nt teabe talletamine samaaegselt nii karistuse täideviimise kui isiku ravimise

eesmärgil – terviseandmed), sest kohtule ei ole praegusel juhul taotlusega hõlmatud vangiregistri

kannete sisu ning sellega seonduva kaebaja ja vangla vahelise õigussuhte täpne iseloom teada.

Samas ei ole eeltoodud vahetegu ka määrava tähtsusega. IKÜM art 12 lg-st 2 tulenevalt tuleb

andmed väljastada üldjuhul ühe kuu jooksul. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja IKS-i

rakendumisel kohaldub IKS § 24 lg 3, mille kohaselt vastutav töötleja teavitab andmesubjekti

viivitamata kirjalikult sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabega tutvumise piiramisest või

sellise teabega tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest. Samast ei tulene aga tähtaega

taotletud andmete väljastamiseks. Arvestades, et vangla peab vangiregistris olevate andmete

kaebajale väljastamisel sisuliselt hindama IKS § 24 lg-s 2 ja VangS § 52 lg-s 7 nimetatud

asjaolude esinemist (s.o milliseid kandeid võib väljastada ja milliseid mitte), ei riku vangla kohtu

hinnangul andmete viivitamata väljastamise kohustust, kui kaebaja saab soovitud andmed kuu

aja jooksul. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine seega ebatõenäoline.

6. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset

seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

3-25-1581

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest

või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebuse

tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel rahuldamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik