2-24-146421/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-146421

Tsiviilasi

Bondora AS hagi R. G. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1666,08 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja E. A.

Kostja: R. G. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi R. G. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. G. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood

11483929) kasuks Bondora AS ja kostja R. G. vahel 29.04.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr BL4537946 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

896,38 eurot järgmise graafiku alusel:

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

1) 13.05.2025

4,43 €

2) 13.06.2025

10,03 €

3) 14.07.2025

10,32 €

4) 13.08.2025

10,61 €

5) 15.09.2025

10,90 €

6) 13.10.2025

11,21 €

7) 13.11.2025

11,52 €

8) 15.12.2025

11,85 €

9) 13.01.2026

12,18 €

10) 13.02.2026

12,52 €

11) 13.03.2026

12,87 €

12) 13.04.2026

13,23 €

13) 13.05.2026

13,60 €

14) 15.06.2026

13,98 €

15) 13.07.2026

14,38 €

16) 13.08.2026

14,78 €

2-24-146421

17) 14.09.2026

15,19 €

18) 13.10.2026

15,62 €

19) 13.11.2026

16,06 €

20) 14.12.2026

16,51 €

21) 13.01.2027

16,97 €

22) 15.02.2027

17,45 €

23) 15.03.2027

17,94 €

24) 13.04.2027

18,44 €

25) 13.05.2027

18,96 €

26) 14.06.2027

19,49 €

27) 13.07.2027

20,03 €

28) 13.08.2027

20,60 €

29) 13.09.2027

21,17 €

30) 13.10.2027

21,77 €

31) 15.11.2027

22,38 €

32) 13.12.2027

23 €

33) 13.01.2028

23,65 €

34) 14.02.2028

24,31 €

35) 13.03.2028

24,99 €

36) 13.04.2028

25,70 €

37) 15.05.2028

26,42 €

38) 13.06.2028

27,16 €

39) 13.07.2028

27,92 €

40) 14.08.2028

28,70 €

41) 13.09.2028

29,51 €

42) 13.10.2028

30,33 €

43) 13.11.2028

31,18 €

44) 13.12.2028

32,06 €

45) 15.01.2029

32,96 €

46) 13.02.2029

33,88 €

47) 13.03.2029

7,62 €

Kokku:

896,38 €

3. Välja mõista kostjalt R. G. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood

11483929) kasuks viivis igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 68% ulatuses R. G. ja 32% ulatuses Bondora AS kanda. 6.

Määrata hageja Bondora AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 455 eurot ja mõista

kostjalt R. G. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks

välja 68% hageja menetluskuludest ehk 309,40 eurot. Kostja R. G.l rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-24-146421

7. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal

tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1219,34 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 17.03.2025

määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Bondora AS (hageja) esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule hagi R. G. (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 31.03.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Bondora AS ja kostja R. G. vahel

29.04.2024 sõlmitud laenulepingust nr BL4537946 tulenevat põhivõlgnevust 1033,79 eurot,

intresse 147,68 eurot, lepingu haldustasu 21,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

100,50 eurot, võla sissenõudekulu 15 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt

(1033,79) alates 01.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 33,65% aastas.

4. Laenulepingu nr BL4537946 kohaselt sai kostja krediiti 1063 eurot. Krediidi kulukuse määr

oli 51,66% aastas: krediidisumma 1000 eurot, lepingutasu 63 eurot, lepingu kestus 60 kuud,

igakuine osamakse suurus 40,36 eurot, intressimäär 33,65% aastas, viivisemäär 33,65%

aastas, laenu tagastamise periood 13.05.2024 kuni 13.04.2029.

5. Hageja kandis 29.04.2024 kostjale laenusumma 1000 eurot üle. Kostja laenulepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 14.11.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 13.12.2024. Hageja ütles 16.12.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli tasumata laenu osamaksed perioodil

15.07.2024 kuni 13.12.2024, seega oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga,

s.o 14.11.2024, võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

2-24-146421

6.1.

põhivõlg 1033,79 eurot (1063-29,21), kuivõrd kostja sai lepingu alusel laenu 1000 eurot,

millele lisandus lepingutasu 63 eurot – kokku 1063 eurot ning kohustus selle eest tasuma

maksegraafiku alusel perioodil 13.05.2024 kuni 13.04.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse

ajal tagasimakseid põhiosa katteks 29,21 eurot;

6.2.

intressid 147,68 eurot (173,22-25,54), s.o intressid kokku 173,22 eurot perioodi

15.07.2024 kuni 13.12.2024 eest intressimääraga 33,65% aastas, kusjuures kostja tegi

makseid intressi katteks

25,54 eurot;

6.3.

leping haldustasu 21,24 eurot (6x3,54), s.o lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

igakuiselt lepingu haldustasu 3,54 eurot (4% aastas laenusummalt) perioodil 15.07.2024

kuni 13.12.2024;

6.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,50 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1033,79 eurot

alates

17.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 31.03.2025 (hagiavalduse esitamise päev)

lepingujärgses viivisemääras, s.o 33,65% aastas;

6.5.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.04.2025

lepingujärgses viivisemääras, s.o 33,65% aastas.

6.6.

võla sissenõudmiskulud 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud

kirjade eest: 19.08.2024 kiri 5 eurot; 18.09.2024 kiri 5 eurot; 23.10.2024 kiri 5 eurot;

7. Hagiavalduse kohaselt on 29.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr BL4537946 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (tööandja X OÜ, igakuised

sissetulekud 1500 eurot, kohustused 89 eurot ja elamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning

kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Analüüsi tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks on 1684,15 eurot, igakuised kohustused 457,03 eurot ja

elamiskulud 700 eurot. Kostjale jäi vaba raha 486,77 eurot (sissetulek 1684,15 eurot –

igakuised kohustused 457,03 eurot – elamiskulud 700 eurot – laenu osamakse 40,35 eurot).

8. Hageja esitas 29.04.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja tegi viimase

tagasimakse 13.08.2024 ning rohkem ei ole kostja tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset.

Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi

õigeaegselt. Hageja palub arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine

lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 13.05.2025 (osaline laekumine).

Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu

maksegraafikule (osaliselt 13.05.2025 osamakse 5,33 eurot ning järgmised osamaksed

vastavalt maksegraafikule). Hageja esitas nõudearvestuse, mis kajastab kostjapoolseid

tagasimakseid perioodil 12.05.2024 kuni 13.12.2024 kogusummas 103,62 eurot ning uut

maksegraafikut. Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt

osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata.

9. Kostjale R. G. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

16.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 30.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud

nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

11. Kohus tuvastab, et kostja R. G. ja Bondora AS sõlmisid 29.04.2024 laenulepingu nr

BL4537946, mille alusel sai laenu 1000 eurot (dtl 39 jj) ning kostja tegi tagasimakseid 103,62

2-24-146421

eurot (dtl 95-97, dtl 245). Kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud leping on

tarbijakrediidileping.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

15. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses,

avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.

16. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

17. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Hagiavalduse kohaselt on 29.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr BL4537946 puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1500

eurot, kohustused 89 eurot ja elamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning

kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Analüüsi tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks on 1684,15 eurot, igakuised kohustused 457,03 eurot ja

elamiskulud 700 eurot. Kostjale jäi vaba raha 486,77 eurot (sissetulek 1684,15 eurot –

igakuised kohustused 457,03 eurot – elamiskulud 700 eurot – laenu osamakse 40,35 eurot).

2-24-146421

19. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja

avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise

kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on küll

hagiavalduses märkinud, et laenuandja analüüsis ka kostja kontoväljavõtet, mille tulemusena

tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1684,15 eurot, igakuised

kohustused 457,03 eurot ja elamiskulud 700 eurot ning kostjale jäi vaba raha 486,77 eurot.

Kostja arvelduskonto nr EEXXX väljavõttest nähtub, et regulaarselt on toimunud ülekandeid

ka kostjale kuuluvatele arvelduskontodele nr EEXXX ja nr EEXXX. Seejuures pole hageja

esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi kostja teistelt arvelduskontodelt.

Hageja ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja teist

pangakonto väljavõtet (arvelduskonto nr EEXXX ja EEXXX).

20. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga

võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste

kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi

sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja

sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud

kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

21. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

22. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 19-21), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

23. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

24. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1033,79 eurot, kuivõrd kostja sai

lepingu alusel laenu 1000 eurot, millele lisandus lepingutasu 63 eurot – kokku 1063 eurot

ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 13.05.2024 kuni 13.04.2029,

kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 29,21 eurot.

25. Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 243-249) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks

muutuv nõue kostja vastu.

26. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud 29.04.2024 krediiti 1000 eurot (dtl 39 jj; dtl 86) ja

kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 103,62 eurot (dtl 95-97, dtl 245).

27. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 14.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 87 jj), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.12.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga, s.o 14.11.2024, oli kostja hagiavalduse kohaselt võlgnevuses kolme

2-24-146421

järjestikuse osamaksega, s.o 15.07.2024 kuni 13.12.2024 maksetega. Esialgne võlausaldaja

ütles 16.12.2024 lepingu üles (dtl 91 jj), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul.

28. Ümberarvutuse (dtl 243-249) kohaselt sai kostja krediidilepingu nr BL4537946 alusel krediiti

1000 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 103,62 eurot (s.o täielikult tasutud osamaksed

perioodil 13.05.2024 kuni 14.04.2025 ja osaliselt 13.05.2025 osamakse 5,33 eurot), mistõttu

tuleb kostjal tagastada põhivõlgnevus 896,38 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit

tagastada 60 osamaksena perioodil 13.05.2024 kuni 13.04.2029, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva

nõude ümberarvestuse korral uue maksegraafiku (dtl 247-248) kohaselt osamaksetega 7 kuni

33,88 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 13.03.2029.

29. Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 1000 eurot ja on teinud tagasimakseid

põhiosa katteks 103,62 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on täielikult tasutud

osamaksed perioodil 13.05.2024 kuni 14.04.2025 ja osaliselt 13.05.2025 osamakse (5,33 eurot),

seega on tasumata osamaksed alates osamaks 13.05.2025 osaliselt 4,43 eurot ning täielikult

13.06.2025 kuni 13.03.2029, s.o kogusummas 896,38 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti

14.11.2024 ja leping öeldi üles 16.12.2024. Hageja poolt 29.04.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl

247-248) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o

14.11.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal

oli ettemaks kuni 13.05.2025 osamakseni.

30. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 14.11.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 16.12.2024 üles öelda ning leping

kehtib.

31. Hageja esitas 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 243 jj; dtl 247-248), mille kohaselt palub

mõista kostjalt välja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude alates

13.05.2025, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida.

Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale 13.08.2024 osamakset

teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

32. Alates 13.05.2025 on muutunud hageja põhinõue 896,38 eurot (1000-103,62)

sissenõutavaks järgmiselt:

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

1) 13.05.2025

4,43 €

2) 13.06.2025

10,03 €

3) 14.07.2025

10,32 €

4) 13.08.2025

10,61 €

5) 15.09.2025

10,90 €

6) 13.10.2025

11,21 €

7) 13.11.2025

11,52 €

8) 15.12.2025

11,85 €

9) 13.01.2026

12,18 €

10) 13.02.2026

12,52 €

11) 13.03.2026

12,87 €

12) 13.04.2026

13,23 €

13) 13.05.2026

13,60 €

2-24-146421

14) 15.06.2026

13,98 €

15) 13.07.2026

14,38 €

16) 13.08.2026

14,78 €

17) 14.09.2026

15,19 €

18) 13.10.2026

15,62 €

19) 13.11.2026

16,06 €

20) 14.12.2026

16,51 €

21) 13.01.2027

16,97 €

22) 15.02.2027

17,45 €

23) 15.03.2027

17,94 €

24) 13.04.2027

18,44 €

25) 13.05.2027

18,96 €

26) 14.06.2027

19,49 €

27) 13.07.2027

20,03 €

28) 13.08.2027

20,60 €

29) 13.09.2027

21,17 €

30) 13.10.2027

21,77 €

31) 15.11.2027

22,38 €

32) 13.12.2027

23 €

33) 13.01.2028

23,65 €

34) 14.02.2028

24,31 €

35) 13.03.2028

24,99 €

36) 13.04.2028

25,70 €

37) 15.05.2028

26,42 €

38) 13.06.2028

27,16 €

39) 13.07.2028

27,92 €

40) 14.08.2028

28,70 €

41) 13.09.2028

29,51 €

42) 13.10.2028

30,33 €

43) 13.11.2028

31,18 €

44) 13.12.2028

32,06 €

45) 15.01.2029

32,96 €

46) 13.02.2029

33,88 €

47) 13.03.2029

7,62 €

33. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla tasumise nõude vastavalt

eelmises punktis toodud graafikule.

34. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast

päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

35. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 147,68 eurot (173,22-25,54), s.o

intressid kokku 173,22 eurot perioodi 15.07.2024 kuni 13.12.2024 eest intressimääraga 33,65%

aastas, kusjuures kostja tegi makseid intressi katteks 25,54 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et

algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7

kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem.

Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates

01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

2-24-146421

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud,

mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus

menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

36. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ka lepingu haldustasu 21,24 eurot (6x3,54), s.o

lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 3,54 eurot perioodil

15.07.2024 kuni

13.12.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis muid tasusid (sh lepingu haldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne VÕS § 4034 lg 7 alusel. Kohus jätab hageja lepingu haldustasu nõude rahuldamata.

37. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,50 eurot, s.o

põhivõlgnevuselt 1033,79 eurot alates 17.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni

31.03.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 33,65% aastas.

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja polnud kuni 13.05.2025 kohustuste täitmisega viivituses,

mistõttu jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.

38. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste

kostjale saadetud kirjade eest: 19.08.2024 kiri 5 eurot; 18.09.2024 kiri 5 eurot; 23.10.2024 kiri 5

eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude

kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping

ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning

hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeid.

39. Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja

edasiulatuvate viiviste, nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

41. Hageja nõuete kogusummaks oli 1318,21 eurot (1033,79+147,68+21,24+15+100,50).

Kohus rahuldas hageja nõude 896,38 euro ehk ca 68% ulatuses, mistõttu kohus jätab

menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda.

42. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 180 eurot käibemaksuta (s.o

1,5 tundi tööd tunnitasumääraga 120 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

43. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot. 44. Hageja palub

mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144

punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele

9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

2-24-146421

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi

rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava

paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja

20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

45. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

46. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega on märgitud 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja

analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning

hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks. Kuivõrd hageja on

taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane),

mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus

tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi

hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas

menetluses pidada kokku 120 eurot (1x120).

47. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 455 eurot (315 + 20 + 120).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 68% hageja

menetluskuludest ehk 309,40 eurot.

48. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. 49. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

51. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 16.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-24-146421

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna

Liiv

kohtunik