2-24-141408/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141408

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi J. L. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1 909,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja K. K.

Kostja J. L. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks J. L. ja PLACET GROUP OÜ vahel

30.08.2023. a sõlmitud laenulepingust nr SR3983922 tulenev põhivõlgnevus summas 1 443,97

eurot, intress summas 183,30 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 14.11.2024 kuni 29.01.2025 eest summas 111,19 eurot ning viivis

põhinõudelt (1 443,97 eurot) alates 30.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud J. L. kanda.

4. Välja mõista J. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud summas 315 eurot.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus J. L.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 13.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J. L.lt (võlgnik, kostja) 1 638,35 euro saamiseks. Kohus tegi 18.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

10.01.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas kohtule hagi 30.01.2025, milles palus kostjalt välja mõista laenulepingust nr SR3983922

tulenev võlgnevus põhiosas 1 443,97 eurot, intressid 183,30 eurot, 29.01.2025 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgsed viivised 111,19 eurot (põhinõudelt 1 443,97 eurot) ning 10 eurot tasumata

sissenõudmiskulud, kokku 1 748,46 eurot. Edaspidi palus hageja nõuda kostjalt viiviseid alates

30.01.2025 põhinõude 1 443,97 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel

30.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr SR3983922 (mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse

laenusumma 1 600 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja enne laenulepingu taotluse rahuldamist

hagejale pangakontode väljavõtted (dtl 93-105). Kontode väljavõtete analüüsimisel tuvastati kostja

keskmine sissetulek 4 kuu vältel ning finantskohustuste suurus. Hagi kohaselt veenduti enne lepingu

sõlmimist kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete

kohustuste kohta. Regulaarsetele finantskohustustele ja taotletava laenu osamaksele summas 65,83

eurot arvestati juurde ka kostja igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot. Kostja

krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 101,24 eurot.

Teostati päringud maksehäireregistritesse (Creditinfo.ee ja Taust.ee), et kontrollida kostja varasemat

maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad

kui ka kehtivad maksehäired. 29.08.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. 29.08.2024 teostati päring ka Ametlike

Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud

teadaanded. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku

põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi.

Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma

lepingust tulenevaid kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks

XXX. Rahvastikuregistrisse on nimetatud aadress kantud kostja lisa-aadressina. Kehtivat elukoha aadressi

kostjal rahvastikuregistrisse kantud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastas kohus, et

aadressil XXX võlgnik enam ei ela (omaniku esindaja sõnul üürileping lõppes 25.11.2024 võla tõttu ja

võlgniku uus aadress ei ole teada). Seisuga 11.12.2024 oli võlgniku elukoha aadress Soome

rahvastikuregistri andmetel XXX, kuid Soome kohus tagastas nimetatud aadressile saadetud

dokumendid märkega – ei ela enam antud aadressil. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule

kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada

kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 909,46 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 315 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 315

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 150 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude

nimekirja (vaatamata Harju Maakohtu 10.02.2025 kohtumääruse resolutsiooni p-le 6, millega kohus

kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri kohtule 5 päeva jooksul alates nimetatud määruse

kättetoimetamisest), mille põhjal saaks kohus hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik