3-25-1705/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1705

Haldusasi

Nunne 18 OÜ kaebus Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: Nunne 18 OÜ, seaduslik esindaja Tõnu Kastan

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Nunne 18 OÜ (kaebaja) esitas 02.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna

kohustamiseks sõlmida kaebajaga Nunne tn 18//Suur-Kloostri tn 22 keldrikorrusel asuvate

äriruumide nr 1-13, 15-29 (inv pl) üürileping. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse (EÕK) taotluse EÕK korras üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks.

1.1. Kaebuse kohaselt sõlmisid kaebaja ning Tallinna linn 27.07.2020 äriruumi

üürilepingu. Tallinna linn ütles üürilepingu 31.03.2023 erakorraliselt üles.

1.2. Kaebaja väitel kohustas Tallinna linn kaebajat andma valdus üle hiljemalt

15.05.2025, kuid pole seda siiani, s.o rohkem kui 2 nädala jooksul, nõudnud. Seega tuleks

üürileping lugeda kehtivaks.

1.3. Kaebaja hinnangul on tal tekkinud õigustatud ootus, et Tallinna linn sõlmiks temaga

vähemalt viieks aastaksüürilepingu.

1(3)

1.4. EÕK kohaldamine on vajalik, kuna vastasel korral võivad Tallinna linna poolt ette

võetavad sammud omada kaebaja jaoks „fataalseid“ tagajärgi.

Kaebuse tagastamine

2. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses

läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev

kohustus.

3. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks jätkata Nunne tn 18//Suur-Kloostri tn 22

keldrikorrusel asuvate äriruumide üürimist vähemalt järgneval viiel aastal.

Kohtule esitatud dokumentidest järeldub, et Tallinna linn ei pidanud üürilepingu

pikendamist kaebajapoolsete kohustuste rikkumiste tõttu võimalikuks.

4. Vaatamata sellele, et kaebaja kasutuses olevate äriruumide omanikuks on Tallinna linn, on

linna ning kaebaja vahel sõlmitud üürileping ning ka sellest võrsunud vaidlus eraõiguslik.

Seega on kaebaja ja Tallinna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele

kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. Ka lepingu muutmisel, pikendamata jätmisel ega

ülesütlemisel ei teki avalik õiguslikku suhet.

Ka kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub

mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse,

seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse

tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2163, p 9). Riigikohus on

korduvalt sedastanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad

tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik

(Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 9; 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-

15-01, p-d 13-16).

5. Eeltoodut ning kaebuse eesmärki arvestades leiab kohus, et käesoleva vaidluse

lahendamine on maakohtu pädevuses (vt TsMS § 1 lg 1 ning § 11 lg 1).

Kuivõrd kaebus ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb see HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel

tagastada.

Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda Harju Maakohtusse.

6. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.

EÕK vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse

õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustumises kohtumenetluse ajal

(Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021

määrus asjas nr 3-20-915, p 15).

2(3)

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu puudub

kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Riigilõivu tagastamine

8. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud kokku 40 eurot (s.o 20 eurot kaebuse ning 20 eurot

esialgse õiguskaitse taotluse eest) riigilõivu. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg

1 punkti 1 alusel, tuleb tasutud riigilõiv kooskõlas HKMS § 104 lg 5 p-ga 2 kaebajale

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

3(3)