3-25-1513/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1513

Haldusasi

I.R. kaebus Elva valla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.05.2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.R. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I.R.

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljatrükk elanike registrist.

2. Rahuldada I.R. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2025. a

määrus. Teha asjas uus määrus ja rahuldada I.R. esialgse õiguskaitse taotlus ning

peatada Elva Vallavalitsuse 15.04.2025. a korralduse nr 188 täitmine kuni käesolevas

haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 lause 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elva Vallavalitsus rahuldas 25.06.2024. a korraldusega nr 311 tingimuslikult I.R. taotluse

projektile „Kanalisatsioonisüsteemid Xxx kinnistule“ ning sõlmis I.R.ga 27.09.2024

toetuslepingu nr 4-2/12-2 ja andis I.R.le projekti elluviimiseks toetust summas 3061,16 eurot,

millest riigipoolne toetus on 1530,58 eurot ja omavalitsuse poolne toetus 1530,58 eurot.

2. Elva Vallavalitsus lükkas 15.04.2025. a korraldusega nr 188 tagasi projekti

„Kanalisatsioonisüsteemid Xxx kinnistule“ toetuse kasutamise aruande, sest I. Raua esitatud

projekti aruanne on puudulik; nõudis I.R.lt tagasi projekti elluviimiseks eraldatud toetuse

summas 3061,16 eurot, sest projekti elluviimise perioodi jooksul ja enne projekti lõpparuande

kinnitamist muutus I.R. rahvastikuregistrijärgne elukoht; I.R.l tuleb tagastada toetus 3 kuu

jooksul hiljemalt 02.07.2025; toetuse tähtpäevaks tagastamata jätmisel on Elva Vallavalitsusel

õigus nõuda I.R.lt viivist kuni 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest.

3. Elva Vallavalitsus jättis 20.05.2025. a vaideotsusega nr 233 rahuldamata I.R. vaide

korralduse nr 188 kehtetuks tunnistamiseks.

4. I.R. esitas 22.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva valla vastu. Kaebaja palus

tühistada Elva Vallavalitsuse korraldus nr 188 ja vaideotsus nr 233. Veel esitas I.R. esialgse

õiguskaitse taotluse, milles ta palus Elva valla poolt talle projekti elluviimiseks eraldatud

3061,16 eurot kohtuotsuseni mitte tagasi nõuda. Kaebaja väitel ei ole ta toetuslepingut

rikkunud ja tal esines vääramatu jõu möödapääsmatu olukord.

5. XXX leidis 28.05.2025. a seisukohas, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Valla hinnangul ei ole kaebaja esitatud taotlus põhjendatud. Kaebaja õiguste

kaitse ei osutu kohtuotsusega oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Kui kohtuotsus tehakse

kaebaja kasuks, on vallal võimalik kaebajale tema poolt tasutud summa tagasi kanda. Ka on

kaebus perspektiivitu. Projekti elluviimiseks eraldatud toetus tuleb kaebajal tagastada, kuna

kaebaja vahetas projekti elluviimise perioodi kestel ja enne lõpparuande kinnitamist elukohta

ning seda õigustavat vääramatut jõudu ei esinenud.

6. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Kohtule ei ilmnenud haldusasja materjalidest, et kaebajal oleks esinenud

vääramatu jõud. Kohus ei hinnanud kaebuse perspektiivi väga kõrgeks, kuna kaebaja on

rikkunud toetuslepingu p 3.1.4.6. Kui kohus peataks esialgse õiguskaitse korras korralduse nr

188 täitmise, tähendaks see, et kaebaja saavutaks kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne

asja sisulist läbivaatamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on sellises olukorras

põhjendatud üksnes juhul, kuid selleks esineb ülekaalukas vajadus. Kaebusest ja selle lisadest

sellist ülekaalukat vajadust kohus järeldada ei saanud. Kohus märkis, et vääramatut jõudu ei

esine, mistõttu ei saabu kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud negatiivne

tagajärg, mille heastamine oleks peale halduskohtumenetluse lõppu võimatu või oluliselt

raskendatud. Muid negatiivseid tagajärgi ei ole kaebaja välja toonud. Kohtu hinnangul

puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. I.R. esitas 29.05.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.05.2025. a määruse peale.

Kaebaja palub rakendada esialgset õiguskaitset, kuna ta ei ole toetuslepingut rikkunud ja tal

esines vääramatu jõu olukord. Kaebaja väitel vajab ta esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna

kaebuse menetlemine kohtus kestab teadmata aja ning tal ei ole toetuse tagasimaksmiseks

raha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vallalt arvamust kaebaja määruskaebusele, vaid

saab lähtuda valla poolt halduskohtule esitatud seisukohast.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3

kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul

teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang

kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi

(RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 15). Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel peab kaebus olema ilmselgelt perspektiivitu

(RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 16; 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 16).

11. HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada

vaidlustatava haldusakti täitmise.

12. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2025. a määruse kohaselt rahuldamata kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotleb

kaebaja kaebuses vastustaja 15.04.2025. a korralduse nr 188 ja 20.05.2025. a

vaideotsuse nr 133 tühistamist. Vaidlustatud korralduse nr 188 kohaselt nõutakse

kaebajalt tagasi toetust summas 3061,16 eurot hiljemalt 02.07.2025 ning toetuse

tähtpäevaks tagastamata jätmisel on vallal õigus nõuda kaebajalt ka viivist.

Määruskaebuse väitel kestab kaebuse menetlemine kohtus teadmata aja ning kaebajal

ei ole korraldusega nõutud toetuse tagasimaksmiseks raha. Saadud raha tasus kaebaja

firmale, kes ehitas kanalisatsiooni süsteemi. Ringkonnakohus peab kaebaja väidet, et

toetuse määratud summas tagasimaksmine nimetatud kuupäevaks võib olla kaebaja

jaoks raskendatud, usutavaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb

esialgse õiguskaitse vajadus ning tuleb hinnata kaebuse perspektiivi.

13. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis kaebuse perspektiivikuse ilmselgelt

välistaksid. Riigihalduse ministri 22.02.2018. a määrusega nr 14 „Hajaasustuse

programm“ (määrus nr 14) § 16 p 5 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda

toetuse saajalt toetus tagasi, kui ilmnevad § 15 lg-s 2 nimetatud asjaolud. Riigipoolse

toetuse tagasinõudmisel lähtub kohalik omavalitsus § 20 lg-tes 1-4 nimetatud

määradest, kohaliku omavalitsuse poolse toetuse tagasinõudmisel toetuslepingus

nimetatud määradest. Toetuse tagasimaksmise tähtaja, mis ei ole hilisem kui üks aasta

tagasinõudeotsuse tegemisest, sätestab kohalik omavalitsus. Kui toetuse saaja jätab

toetuse tähtajaks tagastamata, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda viivist

toetuslepingus nimetatud määras. Määruse nr 14 § 15 lg 2 p 6 kohaselt toetuse saaja

peab osaliselt või täielikult tagastama riigipoolse toetuse kohalikule omavalitsusele

kohaliku omavalitsuse nõudmisel kohaliku omavalitsuse seatud tähtajaks, mis ei ole

hilisem kui üks aasta tagasinõudeotsuse tegemisest, kui projekti perioodi jooksul

muutub toetuse saaja alaline elukoht või elukoht rahvastikuregistri andmetel, välja

arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõu tagajärjel tekkinud muutusega.

Vaidlustatud korralduse puhul on tegemist valla kaalutlusotsusega.

14. Vaidlustatud korraldusega nõuti kaebajalt toetuse tagastamist põhjusel, et projekti

aruanne oli puudulik ning enne projekti lõpparuande kinnitamist muutus kaebaja

rahvastikuregistri järgne elukoht. Korralduse peale esitatud vaide menetlemise käigus

kõrvaldas kaebaja projekti aruande puudused (esitas puuduva eelarvetabeli), mistõttu

nõustus vallavalitsus, et aruande dokumendid on korras. Vaideotsuses asus vald

seisukohale, et aruande heakskiitmist takistab endiselt see, et vaide esitaja muutis

rahvastikuregistrijärgset elukohta projekti elluviimise perioodi jooksul ja enne projekti

lõpparuande kinnitamist ning elukoha muutust ei saanud tingida kaebaja väidetud

vääramatu jõud (vaide esitaja kolimine ajutisele asenduspinnale seoses asjaoluga, et

küttesüsteem ei töötanud, kanalisatsioonisüsteemil polnud kasutamiseks kasutusluba ja

läks rikki, vaide esitaja tervis halvenes, kinnistul kahtlustati reostust ning kaebaja

naaber oli kaebaja pere vastu agressiivne). Kaebaja väitel on ta enda elukoha tagasi

registreerinud Elva valda. Kaebaja elukoha ümberregistreerimine nähtub elanike

registri väljavõttest, mille ringkonnakohus võtab käesoleva haldusasja juurde (HKMS

§ 62 lg 2). Vaidlust ei ole selle üle, et projekti periood kestab kuni 30.11.2025 ning

projekti aruanne on endiselt kinnitamata, samas on kaebaja kõrvaldanud kõik projekti

aruande kinnitamist takistavad puudused. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu

hinnangul järeldada, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, millisel juhul

esineks alus esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamata jätmiseks.

15. Halduskohus asus esialgse õiguskaitse määruses seisukohale, et kaebajal puudus

elukoha ümberregistreerimiseks vääramatu jõu olukord ning kaebus on seetõttu

perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist keerulise vaidlusküsimusega,

mille osas lõpliku hinnangu andmisel jättis halduskohus arvestamata põhimõttega, et

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära

otsustamisest (RKHKm 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 19). Seega vääramatu jõu

esinemise küsimuse üle saab halduskohus võtta seisukoha asja sisulise lahendamise

käigus, kui pooled enne seda kaebaja poolt puuduste kõrvaldamise tõttu kokkuleppele

ei jõua. Ka võib halduskohtul kaebuse lahendamisel olla vajalik hinnata kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsuse puhul ka seda, miks nõuti kaebajalt toetust tagasi

tervikuna, mitte osaliselt ning miks 3-kuulise tähtajaga, kui määruse järgi olnuks

võimalik seada toetuse tagastamise tähtajaks ka aasta tagasinõudeotsuse tegemisest (vt

määruse § 15 lg 2). Ringkonnakohtule selliseid kaalutlusi vaidlustatud korraldusest ja

vaideotsusest ei nähtu.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel ka avalik huvi

kaebajale eraldatud toetussumma tagasinõudmise suhtes ülemääraselt riivatud, ka ei riiva see

kolmandate isikute õigusi.

17. HKMS § 210 lg 3 lause 1 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.

18. Kõike eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada esialgset

õiguskaitset. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tartu

Halduskohtu 29.05.2025. a määruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega

rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab Elva Vallavalitsuse

15.04.2025. a korralduse nr 188 täitmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või

muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)