2-25-4662/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4662

Tsiviilasi

D. K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik D. K. (isikukood XXX), elukoht XXX,

e-post XXX

Usaldusisik Svetlana Pilden, e-post XXX

Kohtuistung

28.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta D. K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Vabastada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise

kohustustest.

3. Käesoleva määruse jõustumisel tühistada 07.04.2025 kohtumäärusega võlgnikule

seatud käsutuskeeld ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud D. K. kanda.

5. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1268,8 eurot (käibemaksuga) ning

mõista see välja D. K.-lt Svetlana Pildeni kasuks.

6. Hüvitada usaldusisikule Svetlana Pildenile usaldusisiku tasu 644,16 eurot

(käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Business Law Firm

OÜ arvelduskontole nr xxxx.

7. D. K. kanda jääv osa usaldusisiku tasust, s.o 624,64 eurot (käibemaksuga), tuleb

maksta Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. K. esitas 25.03.2025 (täiendatud 30.03.035) Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kohus võttis 07.04.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Svetlana Pildeni.

3. Usaldusisik esitas 07.05.2025 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kuid teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 16

240,14 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 328,30 eurot ning varieeruv palk

900–1380 eurot kuus. Usaldusisik ei tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks ega viiteid

kuriteole.

Võlgniku kohustused tulenevad laenulepingutest, suurem osa laenudest on võetud viimase

aasta jooksul (aprill 2024 – märts 2025). Kokku on võlgnik selle perioodi jooksul võtnud

laene ligikaudu 15 000 euro ulatuses, mille ta valdavalt kulutas meelelahutusele ja erinevatele

väiksematele ostudele. 2025. aasta märtsis – samal kuul, mil esitati maksejõuetusavaldus –

võttis võlgnik täiendavaid laene kokku 3 200 eurot. Võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et

laenuraha on kasutatud muuhulgas rõivaste, valmistoidu, aksessuaaride, taksoteenuse,

kasutatud mobiiltelefoni ja kõrvaklappide ostmiseks. Võlgniku selgituste kohaselt kasutas ta

laenuraha peamiselt meelelahutuseks. Maksejõuetusavalduse soovitas tal esitada tuttav.

Selline võlgniku käitumine võib viidata pahatahtlikule tegutsemisele enne

maksejõuetusavalduse esitamist ning laenuraha kasutamine viitab vastutustundetule

finantskäitumisele ning raha raiskamisele. Seega esinevad praegusel juhul FIMS § 45 lg 3 p-s

4 sätestatud alused keelduda kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

Võlgnik ise on märkinud, et ta ei suuda teha igakuiseid 300 euro suuruseid makseid järgmise

4,5 aasta jooksul. Sellest tulenevalt ei ole usaldusisikul võimalik pakkuda ka

ümberkujundamismenetluse algatamist, mis eeldab võlgniku vaba tahet ja aktiivset koostööd.

Samuti on küsitav, kas võlgnik suudab tasuda vastava menetluse kulude katteks nõutavat

deposiiti.

Usaldusisik oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse

läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 2500 eurot.

4.

28.05.2025 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud ning mitteilmumisest kohut ei teavitanud.

5. Vastuseks kohtu 28.05.2025 nõudele põhjendada mitteilmumist ja esitada täiendavad

selgitused, selgitas võlgnik 28.05.2025 e-kirjas, et ta ei saanud ärakuulamisele tulla, kuna oli

tööl. Võlgnik märkis, et ta ei arvestanud laenusummade suurusega ning laenumaksete

tasumise korral ei jääks talle piisavalt raha äraelamiseks. Võlgnik selgitas, et tal on osaline

puue psüühiliste probleemide tõttu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

6. Võlgnik on esitanud avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse

algatamine ei ole põhjendatud. Kuna kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, lõpetab kohus ka pankrotiavalduse menetluse. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk

võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade

ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks

eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu

oma kohustustest. FIMS § 14 lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse

välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest

vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada heas usus käituval võlgnikul võlgadest

vabaneda ja anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

8. FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata muu hulgas siis, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete

rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

9. Usaldusisiku aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik on võtnud kohustusi järgmiselt:

-

26.07.2022 krediidikonto leping 327,26 euro suuruse ostu finantseerimiseks,

võlausaldaja Xxxx Eesti filiaal, nõude jääk 414,79 eurot;

-

26.04.2024 järelmaksuga telefoni ostmine, võlausaldaja E AS, nõude jääk 2207,69

eurot;

-

27.08.2024–03.03.2025 krediidikonto kasutamine, võlausaldaja P OÜ, nõude jääk 10

395,40 eurot;

-

01.03.2025 laen 200 eurot, võlausaldaja I AS, nõude jääk 200 eurot;

-

08.03.2025 laen 3000 eurot (vahemikus 08.03.–18.03.2025 võetud laenusummad),

võlausaldaja Xxxx., nõude jääk 3022,26 eurot.

Eelnevast nähtub, et rahalised kohustused on suuremas osas võetud viimase 12 kuu jooksul,

kusjuures viimased krediidisummad võttis võlgnik kasutusse 2025. a märtsis ehk vähem kui

kuu aega enne maksejõuetusavalduse esitamist. Laenuks saadud raha kulutas võlgnik aruande

kohaselt erinevate toodete ja teenuste soetamiseks (sh rõivad, aksessuaarid, valmistoit,

taksoteenus). 30.03.2025 avalduse täienduse kohaselt oli võlgniku kontode jääk kokku 50,54.

Xxxx vastuse kohaselt oli võlgniku kontode jääk 08.04.2025 seisuga 0,58 eurot. Seejuures ei

ole võlgnik viimati võetud krediidisummasid isegi mitte üritanud tagasi maksta, vaid on

laenuks saadud raha ära kulutanud ja esitanud kohe seejärel maksejõuetusavalduse.

10. Kohtu arvates on võlgnik eelkirjeldatud tegevusega oma vara raisanud ja kahjustanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist vähemalt raske hooletusega ehk jätnud käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata (võlaõigusseaduse § 104 lg 4). Kohtu hinnangul oleks mõistlik

ja hoolas võlgnik üritanud enne maksejõuetusavalduse esitamist võetud kohustusi vähemalt

osaliselt täita, mida võlgniku sissetulek ka võimaldaks – enda sõnul oleks võlgnik suuteline

tasuma ligikaudu 300 euro suuruseid makseid kuus. Neil asjaoludel võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine oleks kohtu hinnangul ka võlausaldajate suhtes hea usu

põhimõttega vastuolus ning kujutaks endast kohustustest vabastamise menetluse instituudi

kuritarvitamist.

11. Eeltoodud põhjustel ning FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel jätab kohus võlgniku kohustusest

vabastamise menetluse algatamata.

12. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Võlgnik on taotlenud koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise

menetluse algatamist ning ei ole avaldanud soovi viia läbi pankrotimenetlus ilma kohustustest

vabastamise menetluseta. FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe sama paragrahvi

lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik

või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist

võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada taotlust ainult

pankroti väljakuulutamise osas, mistõttu ei määra kohus deposiiti raugemise vältimiseks.

Kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

13. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Svetlana Pildeni

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

14. 07.04.2025 määrusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara

käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud

käsutuskeeld tühistada.

15. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks

siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on

jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu

tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4).

Menetluskulud

16. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei

tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on

pankrotimenetluse kuluks muu hulgas usaldusisiku tasu ja kulutused. Kohus jätab

menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu ja kulutused võlgniku kanda.

17. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

18. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

19. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1040 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik

on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku

tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 1040 eurot (8 tundi × 130 eurot), koos käibemaksuga 1268,80

eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

20. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

21. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat

arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 8 tunni eest summas 528

eurot (alustatud pooltunde 16 × 33), s.o koos käibemaksuga 644,16 eurot.

22. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (644,16 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgniku

enda kanda jääb usaldusisiku tasu 624,64 euro ulatuses (1268,80 - 644,16).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik