2-24-18166/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-18166

Tsiviilasi

Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maivo Kärdi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Maivo Kärt (ik XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. aprilli 2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi Tartu

Maakohtule Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Maivo Kärdi määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 3, § 477 lg 1, § 372 lg 5).

ASJAOLUD

1. Maivo Kärt (avaldaja) esitas 8. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).

2. Tartu Halduskohus edastas 11. märtsi 2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-579 avaldaja

riigi õigusabi taotluse tsiviilasja nr 2-24-18166 puudutavas osas lahendamiseks Tartu

Maakohtule ning jättis ülejäänud osas riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3. Tartu Maakohus registreeris halduskohtu edastatud dokumendid tsiviilasjas nr 2-24-

18166, milles avaldaja oli esitanud hagi Sihtasutuse Viljandi Haigla vastu kahju hüvitamiseks.

4. Maakohus jättis 1. aprilli 2025 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse käiguta ja

kohustas teda esitama täiendatud riigi õigusabi taotluse koos majandusliku seisundi teatisega,

sh tuli avaldajal täpsustada esitatava nõude sisu ja asjaolusid ning välja tuua info Eestis

läbitud kohtumenetluse kohta, millega seoses ta soovib EIK-i pöörduda.

5. Avaldaja palus saata endale riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise

blanketid posti teel. Samuti leidis avaldaja, et kohtul on omal algatusel võimalik kontrollida

kohtute infosüsteemist (KIS) riigisiseste kohtuastmete läbimist ning kaebuse vastuvõetavust

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 alusel.

6. Maakohus selgitas avaldajale, et ei saada posti teel paberil blankette ega kontrolli KIS-ist

kaebuse vastuvõetavust. Kohus tegi avaldajale blanketid kättesaadavaks e-toimiku vahendusel

ja märkis, et vangla on taganud võimaluse täita blankette tahvelarvutis.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Tartu Maakohus keeldus 23. aprilli 2025 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse

menetlusse võtmisest.

Avaldaja ei ole selgitanud, mis asjaoludel ning missuguses Eestis korralise kohtutee läbinud

kohtuasjas ta EIK-i pöörduda soovib. Lisaks ei ole avaldaja esitanud infot oma majandusliku

seisundi kohta ei blanketil ega kirjalikus vormis. Kuivõrd avaldaja ei esitanud kohtu määratud

tähtpäevaks riigi õigusabi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, ei ole avaldusega

võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata (TsMS §

3401 lg-d 1, 2, § 371 lg 2 p 2).

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

8. Avaldaja esitas 26. aprillil 2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu 23. aprilli 2025

määruse tühistada ning riigi õigusabi taotluse rahuldada. Maakohus õigustab oma määruses

nii enda kui teiste kohtute õigusvastast tegevust ning kuritarvitab avaldaja kiusamiseks oma

ametipositsiooni. Avaldaja nõuab, et tema põhiõigused ja vabadused oleksid tagatud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Maakohtu 23. aprilli 2025 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata

tsiviilasi tagasi maakohtule avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Riigi õigusabi andmine EIK-i pöördumiseks otsustatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) §

37 lg 2, § 10 lg 3, § 15 lg 2, TsMS § 475 lg 1 p 16 alusel hagita menetluses. Tulenevalt TsMS

§ 477 lg-st 1 saab kohus jätta ka hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud

alustel menetlusse võtmata, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega. TsMS § 371

lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on kohtul aga kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa

kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. See kehtib ka hagita menetluse korral

(vt ka RKTKm 23. oktoober 2015 nr 3-2-1-73-15, p 18).

Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata leides, et

avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest avaldaja ei esitanud ka kohtu

määratud tähtpäevaks riigi õigusabi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid.

Ringkonnakohtu meelest ei ole avaldaja riigi õigusabi taotluses selliseid puudusi, mille

kõrvaldamata jätmise korral ei ole võimalik riigi õigusabi andmise üle otsustada.

Maakohus heitis 23. aprilli 2025 määruses ette seda, et avaldaja ei selgitanud, mis asjaoludel

ning missuguses Eestis korralise kohtutee läbinud kohtuasjas ta EIK-i pöörduda soovib.

Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Tartu Halduskohus

edastas maakohtule mh avaldaja 8. märtsi 2025 taotluse ja 11. märtsi 2025 vastuse käiguta

jätmise määrusele (dtl 41, 37), milles avaldaja selgitas, milles tema arvates rikkumine seisneb,

ning märkis ka selgelt, et soovib EIK-i pöörduda seoses tsiviilasjaga nr 2-24-18166 ja on

riigisisesed kohtuinstantsid läbinud. Halduskohtu poolt maakohtule edastatud taotlus on

registreeritud tsiviilasjas nr 2-24-18166, seega on kogu läbitud kohtutee ka sama asja

toimikust raskusteta jälgitav ja kontrollitav. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on toonud

välja piisavalt asjaolusid taotluse lahendamiseks. Maakohtu määrusest ei selgu, milliste

konkreetsete andmete puudumine takistab taotluse lahendamist.

Maakohus tugines ka sellele, et avaldaja ei ole esitanud infot oma majandusliku seisundi

kohta. Majandusliku seisundi kohta tehtud järelepärimisele vastamata jätmise tagajärjena ei

ole ette nähtud avalduse menetlusse võtmise keeldumist, vaid RÕS § 14 lg 6 sätestab, et kui

taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma

isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud

ebapiisavalt, ei määra kohus õigusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

Seda, kas avaldaja esitatud väidete ja asjaolude ning toimiku muude materjalide põhjal on

alust anda avaldajale riigi õigusabi, on praegusel juhul võimalik ja tuleb hinnata taotluse

sisulisel lahendamisel. Maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata riigi

õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

Taotluse menetlusse võtmisel ja sisulisel lahendamisel on maakohtul võimalik taotlus

rahuldada või jätta rahuldamata. Vastavalt RÕS § 37 lg-le 3 keeldub maakohus riigi õigusabi

andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

(allkirjastatud digitaalselt)