2-24-141157/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141157

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn) hagi L. A. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx) vastu võla nõudes

Hagihind

2040,59 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta B2 Impact OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 2’ sätestatud korras.

Kohtu põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses,

võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on

kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust

(KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne lepingu

sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud sissetulekud

ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32).

Kohus on 03.04.2025 määrusega kohustanud hagejat esitama kohtule kostja arvelduskonto

väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus selgitas, et juhul kui

hageja kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja

väljaminekud, ei esita, loeb kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning hagejal tuleb esitada kohtule nõude ümberarvestus.

09.04.2025 vastuses on hageja toonud välja, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja

analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete

põhjal. Hageja märkis, et kostja sai laenu summas 5120 eurot ning tegi kokku tagasimakseid

summas 5899,04 eurot. Hageja lisas, et juhul kui kohus loeb, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvestuse tegemisel tuleb lugeda nõue kostja

poolt tasutuks. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega.

Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed summas 5899,04

eurot põhivõlgnevuse katteks on kostja oma võlgnevuse (5120 eurot) tasunud.

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi.

Rahaliselt kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik