2-24-147733/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-24-147733

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi K T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2442,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ, 11897588, Tartu

mnt 24-20, Tallinn; lepinguline esindaja I V, e-

post: xxx

Kostja: K T (xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K Tilt Nord Collecto OÜ kasuks laenuvõlga 2197,61 eurot ja alates

13.02.2025 viivist võlgnetavalt laenuvõlalt kuni selle tasumiseni võlaõiguseaduse § -i 113

lg -e 1 2. lauses sätestatud määras.

3. Välja mõista K Tilt Nord Collecto OÜ kasuks menetluskuludeana lõivu 350 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõiguseaduse § -i 113 lg -e 1 2. lauses

sätestatud määras.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Hageja esitas hagiavalduses laenu tagasimakse ümberarvestus, mille järgi on kõik

võlgniku poolt tehtud maksed on arvestatatud põhisumma katteks. Samuti ei nõua

hageja kostjalt lepingulist viivist, intressi.

Asjaolude kohaselt sõlmisid xxx OÜ (esialgne võlausaldaja) ja K T interneti vahendusel

22.03.2020.a kliendilepingu nr xxx (lisa nr 1 – kliendileping). Kostja on tuvastanud

enda digitaalselt (lisa nr 2- isikuandmete tuvastuse ankeet). Lepingu sõlmimisel

võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikul taotleda laenu ja vajaduse korral täiendavat

laenuosa saamist lubatud krediidilimiidi piires.Perioodil 23.03.2020 – 08.02.2021

taotles kostja 9 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks:

1. 23.03.2020- laen summas 300,00 eurot; perioodil 23.03.2020– 02.07.2020 tagasi

makstud kokku 85,47 eurot, millest põhiosa katteks 85,47 eurot. Põhisumma jääk

300,00 – 85,47 = 214,53 eurot;

2. 02.07.2020 -täiendav laenuosa 600,00 eurot. Uus põhisumma: 814,53 eurot;

perioodil 02.07.2020 -17.07.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma

jääk 814,53 eurot;

3. 17.07.2020 -täiendav laenuosa 900,00 eurot. Uus põhisumma: 1714,53 eurot;

perioodil 17.07.2020 -02.08.2020- tagasi makstud kokku 118,18 eurot, millest

põhiosa katteks 118,18 eurot. Põhisumma jääk 1596,35 eurot;

4. 02.08.2020 -täiendav laenuosa 150,00 eurot. Uus põhisumma: 1746,35 eurot;

perioodil 02.08.2020 -20.08.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma

jääk 1746,35 eurot;

5. 20.08.2020 -täiendav laenuosa 130,00 eurot. Uus põhisumma: 1876,35 eurot;

perioodil 20.08.2020 -01.09.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma

jääk 1876,35 eurot;

6. 01.09.2020 -täiendav laenuosa 50,00 eurot. Uus põhisumma: 1926,35 eurot;

perioodil 01.09.2020 -02.09.2020 - tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma

jääk 1926,35 eurot;

7. 02.09.2020-täiendav laenuosa 54,57 eurot. Uus põhisumma: 1980,92 eurot;

perioodil 02.09.2020 - 17.09.2020- tagasi makstud kokku 250,00 eurot, millest

põhiosa katteks 250,00 eurot. Põhisumma jääk 1980,92-250=1730,92 eurot;

8. 17.09.2020 - täiendav laenuosa 50,00 eurot. Uus põhisumma: 1780,92 eurot;

perioodil 17.09.2020 -20.09.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma

jääk 1780,92 eurot;

9. 20.09.2020 - täiendav laenuosa 110,00 eurot. Uus põhisumma: 1890,92 eurot;

perioodil 20.09.2020 - 08.02.2021- tagasi makstud kokku 893,31 eurot, millest

põhiosa katteks 893,31 eurot. Põhisumma jääk 1890,92-893,31= 997,61 eurot.

10. 08.02.2021 esitas kostja vastavalt 22.03.2020 kliendilepingule nr xxx punktile

5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 1200,00 euro saamiseks. Kostja kinnitas

peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued

laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt

taodeldud laenuosale lisandus ka 23.02.2020 – 20.09.2020 taodeldud ja xxx OÜ-i

poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 997,61 eurot ning uueks

laenusumma suuruseks oli (997,61+1200,00 = 2197,61) 2197,61 eurot (lisa nr 5-

Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht 10). Peale kostja poolt

laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist, rahuldas xxx OÜ kostja poolt

esitatud taotluse ja xxx OÜ kandis 08.02.2021.a kostja poolt märgitud

pangakontole täiendava laenusummas 1200,00 eurot (lisa nr 6 – maksekorraldus).

Peale kostjale laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja kostjale uus arve

(lisa nr 7, arve 10), et kostjat veelkord teavitada laenu tagasimakse tähtajast.

Kostja ei maksnud võla katteks perioodil 08.02.2021 - 20.01.2022 (ülesütlemine) ühtegi

osamakset. Esialgne võlausaldaja pöördus meeldetuletustega kostja poole, milles palus

kostjal võlg likvideerida (lisa nr 8- Meeldetuletused). Kostja ei ole laenulepingust

tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi xxx OÜ-le võlgu kolm järjestikust

osamakset, mistõttu ültes xxx OÜ 20.01.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu

punkti 16.3 alusel üles (lisa nr 9, lepingu ülesütlemiseavaldus) ja nõudis kogu võlgnevuse

tasumist. Sellega muutus võlg sissenõutavaks. Kuna kostja meeldetuletustele ei

reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovus nõude Nord Collect OÜ-le (lisa nr 10- teade

nõudeõiguse loovutamise kohta). Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole

meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei

reageerinud.

Kostja kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda

vastavalt kostjale saadetud tagasimakse maksegraafikule, mida ta ei ole nõuetekohaselt

täitnud. Perioodil 08.02.2021 - 20.01.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi

osamakset võlgnevuse katteks. Seega Kostja võlgnevus Hagejale seisuga 12.02.2025.a

tagastamata laenupõhiosa eest on (2197,61-0,00=2197,61) 2197,61 eurot. Kostja

laenuvõlg on 08.02.2021 lepingu tingimuste järgi 2197.61 eruot, mille palub haegja

kostjalt välja mõista.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust 2197,61 eurot ja hagi

esitamisele järgnevast päevast ehk alates 13.02.2025 viivist seadusjärgses määras võlalt

kuni selle tasumiseni, menetluskuludena lõivu 350 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 06.03.2025

kättetoimetamisprotaali kaudu isiklikult ja hageja selgitus 08.04.2025 vastavalt

22.05.2025 (TsMS § 314.1 järgi maksekäsu kiirmenetluses saadetud vastuväite eposti

aadressil). Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra

mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2019,a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Seega on 22.03.2020 sõlmitud

lepingus krediidi kulukuse määr 53,77%, mis vastab Eesti Panga poolt avaldatud

keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning

lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ja

leping ei ole tühine.

Hageja nõudis vaid põhivõlga ega nõudnud intressi, tegi ümerarvestuse ja seega pole vaja

kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 350 eurot ja ning välja

mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik