2-24-144390/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata põhivõla nõue 244,82 euro ulatuses, intressinõue 65,67 euro ulatuses, Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 160,75 eurot. Jätta kostja kasuks
Legislator headnote
AI generated2-24-144390/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta kostja kasuks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-144390
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi K D O vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1061,77 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja A T
Kostja: K D O (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Xxx ja kostja vahel sõlmitud
krediidilepingutest nr xxx, xxx ja xxx tulenev põhivõlgnevus 505,18 eurot, intress perioodi
26.07.2023 kuni 01.10.2024 eest 27,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi
02.10.2024-05.02.2025 eest 20,94 eurot, perioodi 06.02.2025-03.06.2025 eest 18,21 eurot ja
viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevas kuni põhinõude
rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 244,82 euro ulatuses, intressinõue 65,67 euro ulatuses,
võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ning 05.02.2025 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivise nõue 84,39 euro ulatuses.
4. Jätta hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda.
Jätta hageja tasutud riigilõiv 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja
kanda.
Jätta kostja menetluskulud 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja
kanda.
5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 160,75 eurot. Jätta kostja kasuks
menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1. Hageja esitas 05.02.2025 kohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Xxx ja kostja vahel 26.07.2023 sõlmitud
krediidilepingust nr xxx, 01.08.2023 krediidilepingust nr xxx ja 19.10.2023 krediidilepingust nr
xxx tulenev põhivõlgnevus 750 eurot, intress 92,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis
105,33 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot;
1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (750 eurot) alates 06.02.2025 kuni
põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised väited.
2.1. XXX Xxx AS (registrikood xxx) ja kostja vahel sõlmiti 26.07.2023 krediidileping xxx,
limiidiga 200 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse määr 49,67 %
aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies
mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul,
intressimäär on 40,44 % ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.
Leping loetakse sõlmituks krediidiotsusest teatamisega (üldtingimuste p 4.1). Vastavalt lepingu
üldtingimustele 18.1. on krediidikonto jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega
sõlmitud määramata ajaks. Krediiti on võimalik korduvkasutada. Klient teeb väljamaksetaotluse,
kui soovib krediidikontolt raha kasutusse võtta ning väljamaksetaotluse alusel kannab
krediidiandja vastava summa üle kliendi pangakontole.
Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi
arvestatakse igapäevaselt kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale,
võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele
võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis
koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse
pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb
tagastada 60 kuu jooksul.
2.2. 26.07.2023 tegi K D O väljamakse krediidikontolt 200 eurot arvelduskontole Swedbank AS-
s xxx.
2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.
Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe
kogumiseks teeb krediidiandja ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt krediidiandjale
pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse
andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee,
pensioniregister. Taotlus aktsepteeriti manuaalprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku
hindamisel võeti aluseks pangakonto väljavõte. Taotlusesse sisestatud andmed: sissetulek: 900
(väljavõtte keskmine 772 eurot), majapidamiskulud: 0, finantskohustused: 0, ülalpeetavad: 0,
töökoht: xxx (väljavõttel palgamakseid kinnitavad kanded olemas). Väljavõtte põhjal sissetulek:
palgamaksed 772 (464 +941+910- sissetulekuna peab olema laekunud vähemalt kaks
palgamakset, millest võetakse kolme kuu keskmine), laenudele 0 eurot.
Krediidiandja sisereeglite kohaselt on nõutav, et laenuteenindamise ei oleks suurem kui 70%.
Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 + 10) / 772 = 1,3% • DI- Vaba raha jääk
(Disposable Income ehk DI), mis näitab, kui palju jääb tarbijal igakuisest keskmisest
netosissetulekust raha alles pärast igakuiste elamiskulude ja finantskohustuste (sh taotletava
krediidi kuumakse) tasumist. Krediidiandja sisereeglite kohaselt ei tohi vaba raha jääk minna
miinusesse, s.t. kliendi sissetulekust peab piisama kõigi olemasolevate kohustuste ja
elamiskulude tasumiseks ja ning uue taotletava krediidi kuumakse tasumiseks. Vaba raha jäägiks
kujunes (772 – 200) –0*1,1 – 10 = 562,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus:
0 (kliendi poolt sisestatud finantskohustused)– varasemad finantskohustused (mida krediidiandja
suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad
finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema
suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna
tingimustes);
10 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus;
772 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek pangakonto väljavõtte põhjal);
200 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud
summa (0) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 772 = 193,00 või
ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200).
Laenutaotluse võib kinnitada kui täidetud on järgnevad tingimused: laenuteenindamise suhtarv ja
vaba raha jääk on kooskõlas sätestatud piirmääradega. On kontrollitud, et kliendil ei ole avatud
maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.
2.4. 01.08.2023 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse, mille tulemusel sõlmiti uus
leping xxx, limiidile 400 eurot. Kliendil saab olla krediidiandja juures vaid üks krediidikonto,
kuid üldtingimuste punktis 17 sätestatud korras saab krediidilimiiti suurendada või vähendada.
Üldtingimuste p 17.2. kohaselt saab krediidilepingu muutmise, sh krediidilimiidi muutmise
käigus määrata krediidilepingule uue numbri. Krediidilepingu numbri muudatusele vaatamata ei
ole tegemist uue krediidilepingu sõlmimisega, vaid krediidilepingu muudatusega, kui me ei ole
sõnaselgelt leppinud kokku teisiti. Uus limiit 400 eurot, intressimäär 40,44 % aastas
(fikseerimata), krediidi kulukuse määr (KKM) 49,67 % aastas. Vastus limiidi suurendamise
taotluse anti manuaalprotsessis pangakonto väljavõtte põhjal: sisse palk 771 , laenudele 0.
Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 + 16) / 771 = 2 %. Vaba raha jäägiks kujunes (771 –
200) –0*1,1 – 16 = 555 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Taotletava krediidi minimaalse
kuumakse suuruseks arvestati 16 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, milleks on arvestatud
suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (0) või 25% tarbija keskmisest
netosissetulekust (s.o.25% * 771 = 192.75 või ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200).
2.5. Perioodil 22.9.2023 - 31.01.2024 tegi kostja väljamakseid krediidikontolt 223,05 eurot
Swedbank arvelduskontole xxx.
2.6. 19.10.2023 esitas kostja uue taotluse krediidilimiidi suurendamiseks ja oli sõlmitud uus
leping xxx limiidile 750 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse
määr (KKM) 49,67 % aastas. Laen aktsepteeriti manuaalprotsessi pangakonto väljavõtte alusel:
sissetulek 695 eurot, laenudele 346 eurot. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (346 +29) /
695 = 54 %. Vaba raha jäägiks kujunes (695– 200) –346*1,1 – 29 = 85 eurot (minimaalselt
nõutav 0 eurot). Uue laenu kuumakseks arvestati 29 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot.
2.7. Perioodil 19.10.2023 - 12.06.2024 kostja väljamakseid krediidikontolt 385,61 eurot
arvelduskontole Swedbank AS-s xxx.
2.8. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60
kuu jooksul. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 808,66 eurot.
Kostja rikkus kohustusi jättes juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksed tasumata.
Krediidiandja saatis 11.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava
tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2024. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja
jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul
võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud
krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust
olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 01.10.2024.
Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 303,48 eurot, millest 58,66 eurot
krediidiandja arvestas põhiosa katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees
750 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 12.06.2024 kuni lepingu
ülesütlemiseni, so 01.10.2024 summas 92,81 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu
ülesütlemisele järgnevast päevast 02.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.02.2025 lepingus
sätestatud intressi määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 105,33 eurot. Edaspidi nõuab hageja
viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.02.2025 seadusjärgses viivisemääras,
so 11,15% aastas.
Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata
jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist
kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 30
eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: nõudekiri 08.10.2024 – 20 eurot, pretensioon
23.10.2024 – 5 eurot, hagihoiatus 20.11.2024 – 5 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohtuotsuse tegemise eeldused
3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude
summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on
hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud
27.02.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.
3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv
krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada
maksimaalset lubatud määra.
4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub
andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub
krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,
samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks
olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda
lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema
selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud
järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista
tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu
sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival
andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg
1.
4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf failidena (dtl 51, 302, 529),
millel ei ole kummagi poole allkirju. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingu vorminõudeid
menetlusse võtmise määruses (dtl 965) ja nõudis hagejalt selgitusi millisel viisil ja täpselt mis
sisuga tahteavalduse kostja tegi ning kas ja millisel viisil ning milliste tingimustega nõustus, kas
ja millisel viisil esitati lepingudokumendid kostjale viivitamatult peale lepingu sõlmimist püsival
andmekandjal. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja üksnes niipalju, et kostja tegi
tahteavalduse digitaalselt ning et krediidiandja lepingu dokumendid olid kostjale saadetud tema
e-posti aadressile xxx,, leping xxx saadeti 27.02.2023, leping xxx 02.08.2023, leping 19.10.2023
20.10.2023.
Hageja esitas 16.05.2025 tõendina kostja poolt esitatud taotlused (dtl 980). Tõendist nähtub kirje
„26.07.2023 17:42 Approved, Credit application, last modified 26.07 17:49“. Kõrvalolevatest
logikirjetest võib aru saada, et kostja identifitseeris end Smart-ID-ga, registreeris, alustas taotluse
täitmist, esitas avalduse summale 200. Dtl 981 kõik andmeväljad ei ole ilmselgelt kostja esitatud
(nt scoring, DTI). Mingite tingimustega nõustumist võimalik tuvastada ei ole.
Samasugused tõendid on hageja esitanud ka limiidi suurendamise taotluste kohta kuupäevadega
01.08.2023 („taotlus tehtud telefoni teel“) ja 18.10.2023.
Eeltoodu tõendab kohtu hinnangul seda, et kostja neil kuupäevadel mingisuguse tahteavalduse
tegi, ent tõendamata on selle tahteavalduse sisu. Samuti ei ole hageja esile toonud, kas ja millisel
viisil kostja nõustus lepingutingimustega. Hageja väitel saadeti lepingudokumendid kostjale
vastuseks kostja laenutaotlusele. Isegi kui öelda, et hageja esitatud ekraanikuvatõmmis (dtl 976)
tõendab kirja saatmist, siis hageja ei ole tõendanud, millised dokumendid kostjale saadeti.
4.3. Hageja on kohtule esitanud krediidiandja konto väljavõtted kostjale raha väljamaksmise
kohta. Seega laenu kostja kasutusse andmine on tõendatud. VÕS § 408 lg 1 kohaselt muutub
tarbijakrediidileping, mis ei sisalda kõiki nõutud andmeid, siiski kehtivaks, kui tarbija hakkab
krediiti kasutama.
4.4. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud
tagasimaksete kuupäevi ja summasid, ei saa kohus kontrollida krediidi kulukuse määra täpselt,
vaid saab seda teha üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga nende andmete alusel, mis hageja ise
esitanud on. Maksimaalne krediidi kulukuse määr 26.07.2023 ja limiidi tõstmiste ajal oli
50,16%, minuraha.ee kalkulaatori järgi seda ei ületatud.
5. Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud
teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi
maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:
a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §
49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve
(EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on
Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada
tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;
c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg
1 p 3);
d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg
1 p 5);
e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast
täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o
tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas
kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades
tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti
peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja
muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku
suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,
pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest
saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda
tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,
rahvastikuregistri väljavõte jms).
5.2. Hageja on krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud
otsuse punktis 2.3. toodud väited. Tõenditena on esitatud kogutud kostja konto väljavõtted ning
laenutaotlused. Registripäringute kohta tõendeid esitatud ei ole, ega ole ka faktiväitena välja
toodud, mis registritest tuvastati.
Laenu andmisel lähtus krediidiandja konto väljavõttelt tuvastatud sissetulekust 772 eurot.
Pangakonto väljavõte (dtl 82) on kogutud kolme kuu kohta ning konto väljavõtte analüüsis on
esile toodud 3 kuu palgalaekumised (mais 464,40 eurot, juunis 941,29 eurot ja juulis 910,79
eurot). Kulude analüüsis on välja toodud kulud toidule ja transpordile, mais kokku 455,82 eurot,
juunis 418,88 eurot, juulis 554,93 eurot.
Statistikaamet avaldas 2022. aasta põhjal arvestusliku elatusmiinimumi andmed 26. jaanuaril
2023. Selle kohaselt oli ühe liikmega leibkonna 30 päeva elatusmiinimum 303,40 eurot, mis
koosnes minimaalse toidukorvi maksumusest 128,00 eurot ja mittetoidukulutustest (sh
eluasemekulud) 175,40 eurot. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei saa arvestada inimese ühe
kuu elamiskuludeks alla elatusmiinimumi. Krediidiandja võib küll arvestada elamiskuludeks 2+
% sissetulekust, kuid mitte alla elatusmiinimumi. Lisaks nähtub krediidiandja enda tehtud konto
analüüsist, et ainuüksi kostja kulud toidule ja transpordile olid märksa suuremad. Teadmata on,
kas kostjal olid ka eluasemekulud. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja lähtus
põhjendamatult madalast majandamiskulude summast.
Konto väljavõttelt kohus varasemaid finantskohustusi ei tuvastanud.
Mõned päevad hiljem suurendati kostja krediidilimiiti kahekordseks, 400 eurole. Konto
väljavõtte analüüsis on tehtud kõigi kulude analüüs (dtl 335), juuli väljaminekuteks on saadud
2040,13 eurot (sellest toit ja transport kokku 662,86 eurot), juuni väljaminekuteks kokku
1166,82 eurot. Sellele vaatamata lähtus krediidiandja laenu andmisel üldkohaldatavast määrast
200 eurot.
Oktoobris suurendati kostja krediidilimiiti 750-le eurole. Konto väljavõtte analüüsist nähtub, et
palka sai kostja augustis 848,03 eurot, septembris 398,85 eurot ja oktoobris 840,69 eurot. Konto
väljavõttelt nähtub, et kostja tegi ülekandeid oma kolme konto vahel (kontod lõpuga 1503 ja
4493), finantskohustusi nähtub xxx, xxx, xxx ees. Konto analüüsis on märgitud, et augustis sai
kostja laene kokku 2339,88 eurot, septembris 4734,63 eurot, oktoobri 18 päeva jooksul 160
eurot. Konto analüüsis on välja toodud ka kuude kaupa kõik kulutused, septembris olid
väljaminekud kokku 4468,79 eurot, augustis 4497,27 eurot (sh on ära märgendatud ka võla
sissenõudmine xxx poolt 61,06 eurot). Konto väljavõttest nähtub ka, et oktoobris on kostja
korduvalt pikendanud xxx OÜ laene (erinevate lepingu numbritega; „pikendamine“ tähendab
põhiosamaksete edasi lükkamist).
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi krediidiandja oli märgendanud, kategoriseerinud ja
analüüsinud kostja konto väljavõttes kulusid, ei võtnud ta neid arvesse ning lähtus ikkagi vaid
teoreetilistest arvestustest, mida hageja on kirjeldanud. Kohus on seisukohal, et krediidiandjal oli
teada teave, mida ta sai ja pidi arvesse võtma kui asjaolu, mis mõjutas kostja võimet täita lepingu
alusel võetavad kohustused kogu lepingu kehtivuse ulatuses. Olukorras, kus kostja kulutas
igakuiselt oluliselt enam, kui oli tema palk, ei saanud krediidiandja kohtu hinnangul lähtuda
teoreetilistest arvutustest ning krediidiandjal ei saanud tekkida mõistlikku usku, et selliselt
majandades suudab kostja pikas perspektiivis vältida võlaorjusesse sattumist. Oktoobris oli
kostjal juba finantskohustused vähemalt 4 krediidiandja ees (teadmata on finantskohustuste
suurus ning lepingute hulk).
Kohus selgitas ka hagejale, et esitatu põhjal ei saa kohus nõustuda, et krediidiandja ka
19.10.2023 limiidi suurendamise lepingu sõlmimise eel järgis vastutustundliku laenamise
kohustust (dtl 974). Hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud, esitas nõude ümberarvestuse alates
26.07.2023.
6. Hageja nõuded
6.1. Hageja on nõude ümberarvestuses (dtl 984) välja toonud kuupäevaliselt summad, mis kostja
kasutusse võttis ning ka tagasimaksed. Tagasimaksed on hageja arvestanud kasutusse võetud
laenusumma tagasimakseteks vastavalt nende tasumise kuupäevadele ning selle alusel
arvestanud ka intressi laenujäägilt seadusjärgse intressimäära alusel. Ümberarvestuse kohaselt on
kostjal kasutusse võetud 808,66 eurost tagastamata 505,18 eurot. Intressi on hageja aga
arvestanud kuni 4. veebruarini 2025, mis jääb kohtule arusaamatuks, sest hageja väitel öeldi
leping üles 01.10.2024.
Krediidiandja saatis 11.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava
tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2024. Hageja on esitanud tõendina teate (dtl 957), ning
ekraani kuvatõmmise (dtl 976), millelt nähtub kirje, et kostjale on saadetud hageja väidetud
kuupäeval kell 9:31 ülesütlemise avaldus. Tagasimaksete andmetest nähtub, et kostja tegi viimati
tagasimakse juunis, st kostja ei olnud lepingu üles ütlemise ajaks kolm kuud tagasimakseid
teinud.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 505,18 eurot VÕS § 396 lg
1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel ning seadusjärgses määras intressi perioodi
26.07.2023 kuni 01.10.2024 eest kokku 27,14 eurot (muudetud intressiarvestus Exceli failina,
kust on võimalik kontrollida ka valemeid, lisatud toimikusse).
Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
02.10.2024. Hageja ei ole hagis esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe viivisemäära
kohta. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seega osaliselt ning mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti
6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi
esitamise päeva (05.02.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 20,94 eurot ja perioodi
06.02.2025-03.06.2025 eest 18,21 eurot. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks
muutunud viivis kokku 39,15 eurot.
6.2. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus
oleks olnud kokkulepe konkreetsete määrade kohta. Hageja viidatud teabelehes on määr toodud
vahemikuna (esimese kirja eest 15-25 eurot). Isegi kui öelda, et sel juhul saaks lähtuda vahemiku
alammäärast, 15 eurot, ei ole hageja tõendanud, et teabeleht kostjale üldse esitati ning et see
lepingu osaks sai, st lepingutingimusteks muutus. Alternatiivselt ei ole hageja ka tõendanud, et
kulud tekkisid just sellises ulatuses.
VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt
sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või
kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu
nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei
ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise
regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
Sellest tulenevalt jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt
määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud
ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §
138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu
kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on
riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Kohus kohustas hagejat selgitama, mis millest tuleneb intressi- ja viivisenõude erinevus
hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (intressi nõudis hageja maksekäsu
kiirmenetluses 7,46 eurot rohkem, viivist 16,31 eurot rohkem). Hageja vastas: Siinkohal selgitab
hageja, et hageja tegeleb massnõuete menetlemisega ja kohtusse edastamisega, mis tähendab, et
automatiseeritud süsteem tegeleb andmehaldusega, kuivõrd hagiavaldust koostab jurist ja peab
oma nõudeid igakülgselt põhjendama, siis on jurist pidanud vajalikuks nõude esitada võimalikult
lihtsakoeliselt. Automaatsüsteem toimub ka krediidiandjatel, kus masin teeb intressiarvestuse,
kuid ka selline arvutuskäik ei sobi. Seega, vahe tekkis automatiseeritud süsteemis tekkinud vea
tõttu. Kohus märgib, et sama hageja on ka varasemalt esitanud paljudes maksekäsuavaldustes
nõuded suuremana kui hagis. Seejuures peab maksekäsumenetluses avaldaja iga kord kinnitama
esitatud andmete õigsust. Isegi kui vead tekivad süsteemi seadistustest, on kohus seisukohal, et
hageja on seda eksimist sel juhul aastaid tolereerinud ning see ei saanud hagejale jääda teadmata,
arvestades, et teatud hulk maksekäsu avaldustest läheb edasi hagimenetlusse, kus nõuete
erinevus välja tuleb. Teadvalt valede arvestuste (ehk valeandmete) kohtule esitamine on
vastuolus maksekäsumenetluse nõuetega, ehk vastuolus seadusega. Samuti tähendab see
kostjatelt alusetult raha väljamõistmist.
Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,
et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule
tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.
Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu hageja kanda ja ei mõista
seda kostjalt välja.
Hageja on hagilt TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud
riigilõivu 280 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja riigilõivu
jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hagihind on 1061,77 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 505,18 eurot, intressinõude 27,14
eurot, hagi esitamise ajaks (05.02.2025) sissenõutavaks muutunud viivise 20,94 eurot ja
viivisenõude põhivõlalt (505,18 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 56,33 eurot. Seega
kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 609,59 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud
hagihinnast (1061,77 eurot) 57,41%.
Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg
1 alusel hageja riigilõivu 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja kanda. Kohus
mõistab kostjalt hageja kasuks välja 57,41% hageja poolt tasutud riigilõivust (280 eurot), millele
vastab summa 160,75 eurot.
Kohus jätab kostja menetluskulud 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja
kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal
hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude
nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude
jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate
menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
kohtunik