2-24-144390/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-144390

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K D O vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1061,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A T

Kostja: K D O (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Xxx ja kostja vahel sõlmitud

krediidilepingutest nr xxx, xxx ja xxx tulenev põhivõlgnevus 505,18 eurot, intress perioodi

26.07.2023 kuni 01.10.2024 eest 27,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

02.10.2024-05.02.2025 eest 20,94 eurot, perioodi 06.02.2025-03.06.2025 eest 18,21 eurot ja

viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevas kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 244,82 euro ulatuses, intressinõue 65,67 euro ulatuses,

võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ning 05.02.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 84,39 euro ulatuses.

4. Jätta hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda.

Jätta hageja tasutud riigilõiv 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja

kanda.

Jätta kostja menetluskulud 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja

kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 160,75 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 05.02.2025 kohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Xxx ja kostja vahel 26.07.2023 sõlmitud

krediidilepingust nr xxx, 01.08.2023 krediidilepingust nr xxx ja 19.10.2023 krediidilepingust nr

xxx tulenev põhivõlgnevus 750 eurot, intress 92,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

105,33 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (750 eurot) alates 06.02.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised väited.

2.1. XXX Xxx AS (registrikood xxx) ja kostja vahel sõlmiti 26.07.2023 krediidileping xxx,

limiidiga 200 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse määr 49,67 %

aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies

mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul,

intressimäär on 40,44 % ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.

Leping loetakse sõlmituks krediidiotsusest teatamisega (üldtingimuste p 4.1). Vastavalt lepingu

üldtingimustele 18.1. on krediidikonto jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega

sõlmitud määramata ajaks. Krediiti on võimalik korduvkasutada. Klient teeb väljamaksetaotluse,

kui soovib krediidikontolt raha kasutusse võtta ning väljamaksetaotluse alusel kannab

krediidiandja vastava summa üle kliendi pangakontole.

Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi

arvestatakse igapäevaselt kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale,

võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele

võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis

koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse

pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb

tagastada 60 kuu jooksul.

2.2. 26.07.2023 tegi K D O väljamakse krediidikontolt 200 eurot arvelduskontole Swedbank AS-

s xxx.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe

kogumiseks teeb krediidiandja ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt krediidiandjale

pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse

andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee,

pensioniregister. Taotlus aktsepteeriti manuaalprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku

hindamisel võeti aluseks pangakonto väljavõte. Taotlusesse sisestatud andmed: sissetulek: 900

(väljavõtte keskmine 772 eurot), majapidamiskulud: 0, finantskohustused: 0, ülalpeetavad: 0,

töökoht: xxx (väljavõttel palgamakseid kinnitavad kanded olemas). Väljavõtte põhjal sissetulek:

palgamaksed 772 (464 +941+910- sissetulekuna peab olema laekunud vähemalt kaks

palgamakset, millest võetakse kolme kuu keskmine), laenudele 0 eurot.

Krediidiandja sisereeglite kohaselt on nõutav, et laenuteenindamise ei oleks suurem kui 70%.

Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 + 10) / 772 = 1,3% • DI- Vaba raha jääk

(Disposable Income ehk DI), mis näitab, kui palju jääb tarbijal igakuisest keskmisest

netosissetulekust raha alles pärast igakuiste elamiskulude ja finantskohustuste (sh taotletava

krediidi kuumakse) tasumist. Krediidiandja sisereeglite kohaselt ei tohi vaba raha jääk minna

miinusesse, s.t. kliendi sissetulekust peab piisama kõigi olemasolevate kohustuste ja

elamiskulude tasumiseks ja ning uue taotletava krediidi kuumakse tasumiseks. Vaba raha jäägiks

kujunes (772 – 200) –0*1,1 – 10 = 562,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus:

0 (kliendi poolt sisestatud finantskohustused)– varasemad finantskohustused (mida krediidiandja

suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad

finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema

suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna

tingimustes);

10 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus;

772 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek pangakonto väljavõtte põhjal);

200 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud

summa (0) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 772 = 193,00 või

ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200).

Laenutaotluse võib kinnitada kui täidetud on järgnevad tingimused: laenuteenindamise suhtarv ja

vaba raha jääk on kooskõlas sätestatud piirmääradega. On kontrollitud, et kliendil ei ole avatud

maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.

2.4. 01.08.2023 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse, mille tulemusel sõlmiti uus

leping xxx, limiidile 400 eurot. Kliendil saab olla krediidiandja juures vaid üks krediidikonto,

kuid üldtingimuste punktis 17 sätestatud korras saab krediidilimiiti suurendada või vähendada.

Üldtingimuste p 17.2. kohaselt saab krediidilepingu muutmise, sh krediidilimiidi muutmise

käigus määrata krediidilepingule uue numbri. Krediidilepingu numbri muudatusele vaatamata ei

ole tegemist uue krediidilepingu sõlmimisega, vaid krediidilepingu muudatusega, kui me ei ole

sõnaselgelt leppinud kokku teisiti. Uus limiit 400 eurot, intressimäär 40,44 % aastas

(fikseerimata), krediidi kulukuse määr (KKM) 49,67 % aastas. Vastus limiidi suurendamise

taotluse anti manuaalprotsessis pangakonto väljavõtte põhjal: sisse palk 771 , laenudele 0.

Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 + 16) / 771 = 2 %. Vaba raha jäägiks kujunes (771 –

200) –0*1,1 – 16 = 555 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Taotletava krediidi minimaalse

kuumakse suuruseks arvestati 16 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, milleks on arvestatud

suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (0) või 25% tarbija keskmisest

netosissetulekust (s.o.25% * 771 = 192.75 või ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200).

2.5. Perioodil 22.9.2023 - 31.01.2024 tegi kostja väljamakseid krediidikontolt 223,05 eurot

Swedbank arvelduskontole xxx.

2.6. 19.10.2023 esitas kostja uue taotluse krediidilimiidi suurendamiseks ja oli sõlmitud uus

leping xxx limiidile 750 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse

määr (KKM) 49,67 % aastas. Laen aktsepteeriti manuaalprotsessi pangakonto väljavõtte alusel:

sissetulek 695 eurot, laenudele 346 eurot. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (346 +29) /

695 = 54 %. Vaba raha jäägiks kujunes (695– 200) –346*1,1 – 29 = 85 eurot (minimaalselt

nõutav 0 eurot). Uue laenu kuumakseks arvestati 29 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot.

2.7. Perioodil 19.10.2023 - 12.06.2024 kostja väljamakseid krediidikontolt 385,61 eurot

arvelduskontole Swedbank AS-s xxx.

2.8. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60

kuu jooksul. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 808,66 eurot.

Kostja rikkus kohustusi jättes juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksed tasumata.

Krediidiandja saatis 11.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2024. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja

jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul

võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud

krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust

olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 01.10.2024.

Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 303,48 eurot, millest 58,66 eurot

krediidiandja arvestas põhiosa katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees

750 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 12.06.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni, so 01.10.2024 summas 92,81 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 02.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.02.2025 lepingus

sätestatud intressi määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 105,33 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.02.2025 seadusjärgses viivisemääras,

so 11,15% aastas.

Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata

jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist

kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 30

eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: nõudekiri 08.10.2024 – 20 eurot, pretensioon

23.10.2024 – 5 eurot, hagihoiatus 20.11.2024 – 5 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

27.02.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.

3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf failidena (dtl 51, 302, 529),

millel ei ole kummagi poole allkirju. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingu vorminõudeid

menetlusse võtmise määruses (dtl 965) ja nõudis hagejalt selgitusi millisel viisil ja täpselt mis

sisuga tahteavalduse kostja tegi ning kas ja millisel viisil ning milliste tingimustega nõustus, kas

ja millisel viisil esitati lepingudokumendid kostjale viivitamatult peale lepingu sõlmimist püsival

andmekandjal. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja üksnes niipalju, et kostja tegi

tahteavalduse digitaalselt ning et krediidiandja lepingu dokumendid olid kostjale saadetud tema

e-posti aadressile xxx,, leping xxx saadeti 27.02.2023, leping xxx 02.08.2023, leping 19.10.2023

20.10.2023.

Hageja esitas 16.05.2025 tõendina kostja poolt esitatud taotlused (dtl 980). Tõendist nähtub kirje

„26.07.2023 17:42 Approved, Credit application, last modified 26.07 17:49“. Kõrvalolevatest

logikirjetest võib aru saada, et kostja identifitseeris end Smart-ID-ga, registreeris, alustas taotluse

täitmist, esitas avalduse summale 200. Dtl 981 kõik andmeväljad ei ole ilmselgelt kostja esitatud

(nt scoring, DTI). Mingite tingimustega nõustumist võimalik tuvastada ei ole.

Samasugused tõendid on hageja esitanud ka limiidi suurendamise taotluste kohta kuupäevadega

01.08.2023 („taotlus tehtud telefoni teel“) ja 18.10.2023.

Eeltoodu tõendab kohtu hinnangul seda, et kostja neil kuupäevadel mingisuguse tahteavalduse

tegi, ent tõendamata on selle tahteavalduse sisu. Samuti ei ole hageja esile toonud, kas ja millisel

viisil kostja nõustus lepingutingimustega. Hageja väitel saadeti lepingudokumendid kostjale

vastuseks kostja laenutaotlusele. Isegi kui öelda, et hageja esitatud ekraanikuvatõmmis (dtl 976)

tõendab kirja saatmist, siis hageja ei ole tõendanud, millised dokumendid kostjale saadeti.

4.3. Hageja on kohtule esitanud krediidiandja konto väljavõtted kostjale raha väljamaksmise

kohta. Seega laenu kostja kasutusse andmine on tõendatud. VÕS § 408 lg 1 kohaselt muutub

tarbijakrediidileping, mis ei sisalda kõiki nõutud andmeid, siiski kehtivaks, kui tarbija hakkab

krediiti kasutama.

4.4. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud

tagasimaksete kuupäevi ja summasid, ei saa kohus kontrollida krediidi kulukuse määra täpselt,

vaid saab seda teha üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga nende andmete alusel, mis hageja ise

esitanud on. Maksimaalne krediidi kulukuse määr 26.07.2023 ja limiidi tõstmiste ajal oli

50,16%, minuraha.ee kalkulaatori järgi seda ei ületatud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve

(EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on

Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada

tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

5.2. Hageja on krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud

otsuse punktis 2.3. toodud väited. Tõenditena on esitatud kogutud kostja konto väljavõtted ning

laenutaotlused. Registripäringute kohta tõendeid esitatud ei ole, ega ole ka faktiväitena välja

toodud, mis registritest tuvastati.

Laenu andmisel lähtus krediidiandja konto väljavõttelt tuvastatud sissetulekust 772 eurot.

Pangakonto väljavõte (dtl 82) on kogutud kolme kuu kohta ning konto väljavõtte analüüsis on

esile toodud 3 kuu palgalaekumised (mais 464,40 eurot, juunis 941,29 eurot ja juulis 910,79

eurot). Kulude analüüsis on välja toodud kulud toidule ja transpordile, mais kokku 455,82 eurot,

juunis 418,88 eurot, juulis 554,93 eurot.

Statistikaamet avaldas 2022. aasta põhjal arvestusliku elatusmiinimumi andmed 26. jaanuaril

2023. Selle kohaselt oli ühe liikmega leibkonna 30 päeva elatusmiinimum 303,40 eurot, mis

koosnes minimaalse toidukorvi maksumusest 128,00 eurot ja mittetoidukulutustest (sh

eluasemekulud) 175,40 eurot. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei saa arvestada inimese ühe

kuu elamiskuludeks alla elatusmiinimumi. Krediidiandja võib küll arvestada elamiskuludeks 2+

% sissetulekust, kuid mitte alla elatusmiinimumi. Lisaks nähtub krediidiandja enda tehtud konto

analüüsist, et ainuüksi kostja kulud toidule ja transpordile olid märksa suuremad. Teadmata on,

kas kostjal olid ka eluasemekulud. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja lähtus

põhjendamatult madalast majandamiskulude summast.

Konto väljavõttelt kohus varasemaid finantskohustusi ei tuvastanud.

Mõned päevad hiljem suurendati kostja krediidilimiiti kahekordseks, 400 eurole. Konto

väljavõtte analüüsis on tehtud kõigi kulude analüüs (dtl 335), juuli väljaminekuteks on saadud

2040,13 eurot (sellest toit ja transport kokku 662,86 eurot), juuni väljaminekuteks kokku

1166,82 eurot. Sellele vaatamata lähtus krediidiandja laenu andmisel üldkohaldatavast määrast

200 eurot.

Oktoobris suurendati kostja krediidilimiiti 750-le eurole. Konto väljavõtte analüüsist nähtub, et

palka sai kostja augustis 848,03 eurot, septembris 398,85 eurot ja oktoobris 840,69 eurot. Konto

väljavõttelt nähtub, et kostja tegi ülekandeid oma kolme konto vahel (kontod lõpuga 1503 ja

4493), finantskohustusi nähtub xxx, xxx, xxx ees. Konto analüüsis on märgitud, et augustis sai

kostja laene kokku 2339,88 eurot, septembris 4734,63 eurot, oktoobri 18 päeva jooksul 160

eurot. Konto analüüsis on välja toodud ka kuude kaupa kõik kulutused, septembris olid

väljaminekud kokku 4468,79 eurot, augustis 4497,27 eurot (sh on ära märgendatud ka võla

sissenõudmine xxx poolt 61,06 eurot). Konto väljavõttest nähtub ka, et oktoobris on kostja

korduvalt pikendanud xxx OÜ laene (erinevate lepingu numbritega; „pikendamine“ tähendab

põhiosamaksete edasi lükkamist).

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi krediidiandja oli märgendanud, kategoriseerinud ja

analüüsinud kostja konto väljavõttes kulusid, ei võtnud ta neid arvesse ning lähtus ikkagi vaid

teoreetilistest arvestustest, mida hageja on kirjeldanud. Kohus on seisukohal, et krediidiandjal oli

teada teave, mida ta sai ja pidi arvesse võtma kui asjaolu, mis mõjutas kostja võimet täita lepingu

alusel võetavad kohustused kogu lepingu kehtivuse ulatuses. Olukorras, kus kostja kulutas

igakuiselt oluliselt enam, kui oli tema palk, ei saanud krediidiandja kohtu hinnangul lähtuda

teoreetilistest arvutustest ning krediidiandjal ei saanud tekkida mõistlikku usku, et selliselt

majandades suudab kostja pikas perspektiivis vältida võlaorjusesse sattumist. Oktoobris oli

kostjal juba finantskohustused vähemalt 4 krediidiandja ees (teadmata on finantskohustuste

suurus ning lepingute hulk).

Kohus selgitas ka hagejale, et esitatu põhjal ei saa kohus nõustuda, et krediidiandja ka

19.10.2023 limiidi suurendamise lepingu sõlmimise eel järgis vastutustundliku laenamise

kohustust (dtl 974). Hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud, esitas nõude ümberarvestuse alates

26.07.2023.

6. Hageja nõuded

6.1. Hageja on nõude ümberarvestuses (dtl 984) välja toonud kuupäevaliselt summad, mis kostja

kasutusse võttis ning ka tagasimaksed. Tagasimaksed on hageja arvestanud kasutusse võetud

laenusumma tagasimakseteks vastavalt nende tasumise kuupäevadele ning selle alusel

arvestanud ka intressi laenujäägilt seadusjärgse intressimäära alusel. Ümberarvestuse kohaselt on

kostjal kasutusse võetud 808,66 eurost tagastamata 505,18 eurot. Intressi on hageja aga

arvestanud kuni 4. veebruarini 2025, mis jääb kohtule arusaamatuks, sest hageja väitel öeldi

leping üles 01.10.2024.

Krediidiandja saatis 11.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2024. Hageja on esitanud tõendina teate (dtl 957), ning

ekraani kuvatõmmise (dtl 976), millelt nähtub kirje, et kostjale on saadetud hageja väidetud

kuupäeval kell 9:31 ülesütlemise avaldus. Tagasimaksete andmetest nähtub, et kostja tegi viimati

tagasimakse juunis, st kostja ei olnud lepingu üles ütlemise ajaks kolm kuud tagasimakseid

teinud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 505,18 eurot VÕS § 396 lg

1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel ning seadusjärgses määras intressi perioodi

26.07.2023 kuni 01.10.2024 eest kokku 27,14 eurot (muudetud intressiarvestus Exceli failina,

kust on võimalik kontrollida ka valemeid, lisatud toimikusse).

Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

02.10.2024. Hageja ei ole hagis esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe viivisemäära

kohta. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seega osaliselt ning mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti

6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi

esitamise päeva (05.02.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 20,94 eurot ja perioodi

06.02.2025-03.06.2025 eest 18,21 eurot. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis kokku 39,15 eurot.

6.2. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus

oleks olnud kokkulepe konkreetsete määrade kohta. Hageja viidatud teabelehes on määr toodud

vahemikuna (esimese kirja eest 15-25 eurot). Isegi kui öelda, et sel juhul saaks lähtuda vahemiku

alammäärast, 15 eurot, ei ole hageja tõendanud, et teabeleht kostjale üldse esitati ning et see

lepingu osaks sai, st lepingutingimusteks muutus. Alternatiivselt ei ole hageja ka tõendanud, et

kulud tekkisid just sellises ulatuses.

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või

kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei

ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise

regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Sellest tulenevalt jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kohus kohustas hagejat selgitama, mis millest tuleneb intressi- ja viivisenõude erinevus

hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (intressi nõudis hageja maksekäsu

kiirmenetluses 7,46 eurot rohkem, viivist 16,31 eurot rohkem). Hageja vastas: Siinkohal selgitab

hageja, et hageja tegeleb massnõuete menetlemisega ja kohtusse edastamisega, mis tähendab, et

automatiseeritud süsteem tegeleb andmehaldusega, kuivõrd hagiavaldust koostab jurist ja peab

oma nõudeid igakülgselt põhjendama, siis on jurist pidanud vajalikuks nõude esitada võimalikult

lihtsakoeliselt. Automaatsüsteem toimub ka krediidiandjatel, kus masin teeb intressiarvestuse,

kuid ka selline arvutuskäik ei sobi. Seega, vahe tekkis automatiseeritud süsteemis tekkinud vea

tõttu. Kohus märgib, et sama hageja on ka varasemalt esitanud paljudes maksekäsuavaldustes

nõuded suuremana kui hagis. Seejuures peab maksekäsumenetluses avaldaja iga kord kinnitama

esitatud andmete õigsust. Isegi kui vead tekivad süsteemi seadistustest, on kohus seisukohal, et

hageja on seda eksimist sel juhul aastaid tolereerinud ning see ei saanud hagejale jääda teadmata,

arvestades, et teatud hulk maksekäsu avaldustest läheb edasi hagimenetlusse, kus nõuete

erinevus välja tuleb. Teadvalt valede arvestuste (ehk valeandmete) kohtule esitamine on

vastuolus maksekäsumenetluse nõuetega, ehk vastuolus seadusega. Samuti tähendab see

kostjatelt alusetult raha väljamõistmist.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,

et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule

tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu hageja kanda ja ei mõista

seda kostjalt välja.

Hageja on hagilt TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud

riigilõivu 280 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja riigilõivu

jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagihind on 1061,77 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 505,18 eurot, intressinõude 27,14

eurot, hagi esitamise ajaks (05.02.2025) sissenõutavaks muutunud viivise 20,94 eurot ja

viivisenõude põhivõlalt (505,18 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 56,33 eurot. Seega

kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 609,59 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud

hagihinnast (1061,77 eurot) 57,41%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja riigilõivu 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja kanda. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 57,41% hageja poolt tasutud riigilõivust (280 eurot), millele

vastab summa 160,75 eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulud 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik