4-25-466/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025 Jõhvi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-466

Kohtunik

Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Väärteoasi

O Ii ja OÜ Peipus kaebus Keskkonnaameti 22.01.2025

otsusele väärteoasjas nr 940023001174

Menetlusalune isik 1

O I, isikukood: xxx, töötab xxx, elukoht: xxx

Menetlusalune isik 2

OÜ Peipus, registrikood: 10108785,

asukoht: Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Vasknarva küla,

Sõrenetsi tee 88/1, seaduslik esindaja (juhatuse liige) V I

Lepinguline kaitsja

advokaat Allan Valk,

e-post xxx

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, esindaja K P,

e-post: xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 3, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

O T S U S T A S :

1. Rahuldada O Ii ja OÜ Peipus kaebus ning tühistada Keskkonnaameti 22.01.2025 otsus

väärteoasjas nr 940023001174.

2. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940023001174 O Ii poolt kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku

süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

3. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940023001174 OÜ Peipus poolt kalapüügiseaduse § 75 lg

3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

4. Menetlusalustel isikutel tekkinud menetluskulud (õigusabikulud) jätta menetlusaluste isikute

endi kanda.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada O Iile ja OÜ-le Peipus, kaitsjale ja keskkonnaametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest 30 päeva möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni

esitanud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus ei tuvasta menetlusõiguse normide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. O Iile selgitati

tema õigused 10.09.2024 ülekuulamisel (tl 95, 101). V Iile, kui OÜ Peipus seaduslikule

esindajale (vt väljatrükk äriregistrist tl 79), selgitati õigused 29.04.2024 ülekuulamisel, mida

kinnitab ka tema allkiri (tl 82, 84).

13.12.2024 koostas kohtuväline menetleja (keskkonnaamet) väärteoprotokolli (tl 130) asjas nr

940023001174 O I’i ja OÜ Peipus suhtes, mille järgi nad panid toime kalapüügiseaduse § 75 lg

1, 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et 15.11.2023 O I OÜ Peipus kala

vastuvõtupunkti töötajana ja kalapüügilubade põhjal välja püüda lubatud koguste täitumise eest

vastutava isikuna korraldas ettevõttele kuuluvate kaluri kalapüügilubadega nr XXX, XXX ja

XXX kalapüüki selliselt, et välja püüda lubatud ahvena- ja latikakoguste täitumisel ei teavitanud

ta sellest kalureid M M’t, O T’i ja N S’it, vaid lasi kaluritel püüki jätkata, mille tulemusel

püüdsid nimetatud kalurid kalapüügiloaga nr XXX lubatust rohkem 326 kg ahvenat,

kalapüügiloaga nr XXX lubatust rohkem 664 kg ahvenat ja 35 kg latikat ning kalapüügiloaga nr

XXX lubatust rohkem 467 kg ahvenat. Korraldades kalapüüki suuremas mahus kui

kalapüügiload võimaldasid rikkus O I kalapüügiseaduse (KPS) § 42 lg 8-1. Kuna O.I pani

väärteo toime OÜ Peipus huvides, siis KarS § 14 lg 1 alusel vastutab tema teo eest ka OÜ Peipus

juriidilise isikuna. (Asjassepuutuvad õigusnormid on tsiteeritud – vt tl 131-133, siin need

kordama ei hakka).

22.01.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse (tl 21), millega karistas O.Iit KPS § 75 lg 2 järgi

rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot ning OÜ-t Peipus KPS 75 lg 3 järgi rahatrahviga

8000 eurot.

O.I ja OÜ Peipus esitasid 5.02.2025 kaebuse nimetatud otsusele, viidates, et tegemist on

arusaamatusega, otsus tuleb tühistada ja menetlus tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise

tõttu või, alternatiivselt, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kaebuse põhjenduste järgi: …

segadus tekkis sellest, et Põllumajandus- ja Toiduameti ametnik G L soovitas OÜ-l Peipus

püüda vaatamata Ida-Viru kalapüügilubadele märgitud koguste ületamisele kala edasi,

arvestades üldist ettevõttele lubatud kvooti ning OÜ Peipus seda ka tegi. OÜ Peipus

kalapüügilubadele olid ekslikult kirja pandud väiksemad kogused, kui võimalik ja lubatud oli.

selle eksimuse ilmnemisel üritasidki kaebajad olukorrale lahendust leida ja said vastavad

juhtnöörid pädevalt ametnikult (G Lult). Kaebajad ei teadvustanud enda käitumise võimalikku

ebaseaduslikkust, mistõttu kohtuvälisel menetlejal tulnuks lõpetada kaebuse esitajate suhtes

väärteomenetlus. Kohtuvälise menetleja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et keegi ametnik

oleks ettevõttele vastavad juhtnöörid andnud. Mingit kahju keskkonnale ei olnud tekkinud.

Mõistetud karistus ei ole proportsionaalne väidetava teo raskusele (tl 3-4).

Poolte seisukohad kohtuistungil

Kaebajad ja nende kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Maakondade kvootides mõtet ei ole.

Keskkonnale ei avalda mõju kus kohas järvel see kala püüti. Tegemist on justkui rikkumisega,

aga vaid formaalselt. Loale kantud kogused ületati. Samas ametnikud üritavad lükata vastutust

ettevõtjatele. Ettevõte peab jälgima oma koguseid, aga kui vaadata sisuliselt, siis ei olnud mõtet

tekitada seda olukorda. L ei soovinud tunnistada, et ta soovitas midagi. Siis tunnistas

mööndustega, et andis soovituse. K sõnade järgi sai teada probleemist novembrikuus. Tegelikult

see nii ei olnud ja hiljem ta tunnistas, et ka septembris see küsimus üles tõusis, aga ta suunas

vastutuse Lule, viimane aga omakorda tagasi Kle.

See ettevõte oleks võinud öelda, et meid ei huvita mida ameti arvestused näitavad, tartu loal on

selline kogus ja püüamegi sellist kogust. Tõnismägi väljastas loa valede arvutuste alusel. Aga

see oleks juba ameti probleem. Selle asemel ettevõte kuulas ametnikke. L ja K tegutsesid koos,

andsid soovitusi, kuidas väljuda olukorrast, mis oli loodud T poolt. Lahenduseks pakuti kanda

kalakogused Ida-Viru lubadele, kus oli väiksem kogus, aga kus reeglite alusel oleks võimalik

kirjutada suuremad kogused. Ei tea mis probleem võis tekkida ametnikul, kui nad laseks kanda

kõik Tartu lubadele, aga aruandlus oleks segamini läinud.

Otsuses viidatakse EC Nõukogu määrusele, et tegemist on tõsise rikkumisega. See ei ole nii. Vt

asjas nr 4-24-4144 maakohus leidis, viitega sellele määrusele, et selliste rikkumiste puhul ei saa

võtta automaatselt määruses toodud teksti grammatiliselt ja automaatselt öelda, et selline

rikkumine on tõsine. On olemas kaalutlus- ja hindamisruum. Alternatiivselt võib menetluse

lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Ilmselgelt puudub avalik menetlushuvi, igasugune

karistamise mõte. Isik peab olema selle karistuse vääriline. Karistused ei ole kuidagi

proportsioonis. Mingit kahju tekitatud ei olnud. Amet ise tunnistab seda.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata.

O.I oli septembris 2023 väidetavalt kuulnud, et olemas mingi segadus kalakogustega. Ta ei

võtnud midagi ette ja lasi kaluritel püüki jätkata.

Et ei ole ületanud üldist kvooti ja kahju tekitatud ei ole – O.I ja OÜ Peipus, kelle

tegevusvaldkonnaks on kalapüük, peavad olema kursis seaduse nõuetega. Loale on märgitud

tingimused. Kui kalaliigi aastasaak ammendub tuleb selle loa alusel püük lõpetada § 42 järgi. Ei

saanud neil tekkida õiguspärast ootust, et nad saavad seaduslikult jätkata püüki lubatud kvooti

täitumisel, isegi kui üldist kvooti ei ületatud. Ettevõtjal on kohustus järgida kvootide täitumist.

Kuna O.I ja OÜ Peipus ületasid loale märgitud kogusid rikkusid nad seadust. Teos on olemas

süüteokoosseisu tunnused. Vajadus menetluse lõpetamise järele puudub.

Isikute ütlused kohtuistungil

O I’i kohtus antud ütluste järgi 19.06.2023 tegime lubade ümberkirjutusi, kui vanad

(kalapüügi)load tühistati ja lubade jäägid kirjutati üle uutele lubadele. (See taotlus – vt tl 105).

Seda pidi tegema, sest kvoodi süsteem oli uus, kehtis alates sellest aastast. Et stabiliseerida

kalapüüki brigaadide seas tuli neid lubasid ümber kirjutada. Püüdsime kala nende lubade

alusel. Load olid kolme maakonna kohta – Tartu, Jõgeva ja Ida-Virumaa. 3 Tartu, 3 Ida-Viru ja

1 Jõgeva luba. Kui septembris pidi lubasid ümber kirjutama, enne võrgupüüki, tegin tellimuse K

Kle lubade ümber kirjutamiseks. Järgmisel päeval teatas ta, et on probleem Tartu lubadega.

Ütles, et teil on ületatud ahvena kogus lähtuvalt kvoodist, mis on seotud iga loaga. Aga me

tegime arvestuse jääkide üle reaalajas, ütlesin, et ei saa olla, vaja püüda on veel kaks tonni. Ta

vastas, et P T, eelmine spetsialist, kes tegi lubade ümberkirjutuse juunis tegi vea. Ma palusin

vaheaega. Hakkasin arvestama lubasid. Avastasin, et Tartu lubadele ta (s.t P T) kirjutas selle

võrra rohkem, kui samavõrra vähem Ida-Viru lubadele. Ida-Viru lubadele kirjutati vähem kui

püügivahendid tegelikult võimaldasid. Küsisin, mis me teeme, sest loogiliselt pidid nad

tühistama Tartu load. Ülejäänud Tartu lubade alusel välja püüdmata kala ei oleks võimalik

enam püüda. Seal oli neli kala liiki, millele oli kvoot – ahven, haug, latikas, koha. Küsisin, mis

teeme edasi, ta ütles, et ei tea, helista G Lule. Helistasin. Ta ütles, et on kursis probleemiga. Ta

pakkus püüda kala edasi Ida-Viru lubade alusel. Selle peale ütlesin, et Ida-Viru kvoodid mul

juba lõppevad. Ta ütles, et pole midagi hullu, peaasi, et ei oleks ületatud üldine ettevõtte kvoot.

Lu poole pöördusime, ta ütles, et eriti see mingit tähtsust ei omanud. Järvel on ükskõik, kus

kohas sa kala püüad. Kvoodisüsteem kehtestati 2023. Tegemist oli esimese aastaga, mil

kehtestati kvoodid… Ida-Viru kalapüügiloaga võib püüda ükskõik kus Peipsi järve piires. Tga

rohkem ei suhelnud, ta lahkus ametist ja siis suri ära.

Kuni tema ametist lahkumiseni ei teadnud sellest probleemist.

L soovitas kirjutada ahvena Ida-Viru lubadele, peaasi, et üldine kvoot ei oleks ületatud. Ta ei

kirjutanud midagi. Suhtlemine oli suuline.

Miks ei tahtnud tühistada load ja väljastada uued load - nii nad kaudselt oleks tunnistanud, et

tegid vea. Siis tühistatud lubadelt pidime ära võtma keerukad püügivahendid.

Kuidas kujuneb loale märgitud kala kogus – iga püügivahendi kohta varem oli tehtud arvestus

lähtuvalt eelneva 10 aasta püütud kogustest ja arvestati iga püügivahendi kohta kala kogused

kala liikide lõikes, mida sellega saab püüda. Siis, lähtuvalt riiklikust kvoodist, jagati kvoot igale

ettevõttele tema püügivahendite kohta. Selline kvoodisüsteem on kehtinud al 2023.aastast.

Peipus OÜ-le taotlen lubasid mina. See oli 19.06.2023. Lubadele oli märgitud tingimus. Loa

peal on kirjutatud palju on võimalik kvooditud kala püüda ja väljasatud lubade arv. Sellel on

viide kalapüügiseadusele, mis räägib, mis saab kui kalakogus saab täis. Kui on koguse

ühekordne ületamine, siis sanktsioone ei ole, lihtsalt luba tühistatakse. Kui loale märgitud

ahvena kogus sai täis, siis luba kaotas kehtivuse hetkest, mil põllumajandusametist tuleb selle

kohta teatis, et luba tühistatakse, aga seni ajani luba kehtib. St selle loaga saab püüda edasi

kuigi kogus sai täis. Luba pole keegi tühistanud. Lõpetasime 19.11.2023 selle loa kasutamist, mil

saime teatise nende lubade tühistamise kohta. Enne seda teateid ei olnud, luba oli kehtiv.

Kes jälgib kalakoguste täitumist – mina.

Kas peab üldse jälgima täitumist – kui luba kehtib kuni (kehtivuse lõppemise kohta) teate

väljastamiseni.

Kui saite load ega tundnud see kogus liiga väike – ei, sest üldine arv langes kokku ja ei pidanud

vajalikuks kontrollida iga luba eraldi.

Kas teil on olemas ülevaade ettevõtte kõikide püütud ahvena kogustest, suvest 2023. Tol aastal

kehtis veel püügipäevikute täitmise nõue ja üleandmise deklaratsioonid, kõik on fikseeritud.

Kui antud luba, viiele püügivahendile ja kehtestatakse kalade kogus, kui see kogus püütakse täis,

siis see luba ammendub – ei, tuleb lähtuda ettevõtte üldisest kvoodist. Aga kala Tartu loast ei

saanust kirjutada üle Ida-Viru lubadele, sest on erinevad maakonnad.

Kas tegite taotluse põllumajandusametile, et load. mis täis said, tühistataks ja väljastaks uued

load – Luga arutasime seda. Ta ütles, et ei ole võimalik erinevast maakonnast üle kanda püütud

kala teise maakonna loale. Vist selle tõttu soovitas ta teha nii nagu me tegime.

Muidu lubade taotlemise protsess käib kirjalikult, ametlikult, e-postile. Kui Tartu lubade

kalakogus pidi täis saama ja ei võinud välja püüdmata kalakoguste jäägid ümber kirjutada Ida-

Viru lubadele, meie ülesandeks oli tagada, et seda (üldist) kogust ei ületataks.

Tartu loal oli (kalakogus) suurem kui püügivahendid seda võimaldavad. (Ida-Viru lubadel

vastupidi). Tartu loal oli kirjas umbes 2 tonni rohkem ahvenat kui on olemas

püügivahendivõimalused, aga Ida-Viru lubadele oli kirjutatud 2 tonni vähem kui oli

püügivahendivõimalusi. Kalakogus loal on täitmiseks. Peale 6.09.2023 pakuti Tartu lubadele

kalakogused rohkem mitte kirjutada, kuigi 2 tonni oli veel (täitmata).

OÜ Peipus seadusliku esindaja V Ii ütluste järgi probleemist sain teada septembris 2023 kui

tuli vend ja ütles, et helistas K ja ütles, et on probleem Tartu lubadega. See selgus pärast seda

kui vend esitas taotluse lubade ümber kirjutamiseks. Tema (s.t vend O I) tegeleb ettevõte

dokumentatsiooniga. Palusin tal uurida see küsimus, et välja selgitada milles probleem. Mõne

päeva pärast ta tuli ja ütles, et probleem lahendatud, et K suunas ta Lu poole ja arutasime

temaga. Saime aru, et ajati segamini load. L soovitas ahvenat, mida ei saa võtta Tartu lubade

alusel, kirjutada Ida-Viru lubadele. Sest Tartu load olid mõlemad valesti tehtud. Ütles, et ei

jälgige kogust ja ei ületa üldkogust. Seda me tegime. Seda ma tol ajal teadsin. Siis sain Lult

otsuse, milles olid kõik kalapüügiga tegelenud ettevõtted, kes püüavad Peipsi järvel. Ei olnud

kuskil ületatud kogust. Edasi kohtusin järgmisel aastal, helistasid inspektsioonist ja kutsuti

„vestlusele“. Tulin ja seal selgus, et nad toimetavad kohtueelset menetlust ja soovisid mind üle

kuulata. Kohe helistasin Lule ja ütlesin, et lubasite, et probleeme ei tule, ei ületanud midagi, aga

mind kutsuti nüüd ülekuulamisele. Tema palus mind kirjutada memo ja mina veelkord räägin

inspektsiooniga läbi ja püüan selgitada neile see olukord. Sellega see lõppes. Siis augustis juba

kutsuti vend üle kuulamisele.

Kas nägite et loal on väiksemad kogused - mina ise sellega ei tegele. Sellega tegeleb vend.

Vaatasin, et ei ole midagi ületanud, see kogus mis oli ületatud Ida-Viru loaga, Tartu loal oli

puudu, kokku tulemus oli null. Mingit majanduslikku kasu selles ei olnud, tegutsesime Lu

soovituste järgi.

Kas OÜ Peipus tegi avalduse ametile kui see segadus tuli välja – seda pidi tegema K, meil oli

suuline kokkuleppe ameti esindajaga, mida edasi peame tegema.

Varem ettevõte on suhelnud ministeeriumiga nii suuliselt kui kirjalikult.

Kuidas loa muutmise protsess välja näeb – vend kontrollib kalade kogused. Mõnikord kalur

läheb töölt ära, kes on loale sisse kirjutatud, siis peab luba ümber tegema.

Lu sõnad ülejäägi ümber kirjutamise kohta – seadus ei võimalda seda. Load kirjutati kahe

maakonna kohta – Ida-Virumaa ja Tartumaa. Kui võtta ahvena, Tartus on see luba kirjutatud

püühivahendile „mõrd, mõrrajada“, aga Ida-Virumaale – „mõrd“ ja teised kalaliigid ei saanud

vahetada. Kui loal on mõrd, siis mõrrajadaga ei tohi püüda. Ei saanud lubasid teise maakonna

kohta ümber vormistada. Ametnik ütleski et ärge ületage üldkvooti. Septembris ei tulnud selle

peale, et kirjutada avaldus, et lubasid muuta. K pidi kehtetuks tunnistama. Tartu loal olid õiged

püügivahendid aga kalakogused valed.

Tunnistaja G L kohtus antud ütluste järgi …Paari loa osas ettevõttel tekkis olukord, kus

lubatud saak ühe kalaliigi osas ületati. Sügisel 2023 ilmnes see probleem välja.

Kalapüügiseaduse § 42 ütleb kuidas lubatud saak kantakse loale, siis räägib see mis juhtub kui

lubatud saag ületatakse. Selle loa kehtivus lõpeb ja ettevõte kaotab kõik tema loale kantud

püügivõimalused ja kui lubatud saagi ületamise tõttu lõpetatakse siis jäägid saab ettevõte kanda

teisele loale. Meie tõlgenduse järgi ettevõte lubatud saagid ei olnud ületatud. P T siis enam ei

töötanud. Probleemiga hakkas tegelema K K, ta oli nõunik, mina õiguslikul alal. Kui saime

teada, et üks kalaliikidest ammendatud ühel loal, saatsime teavituskirja ettevõtjale, et luba

seoses ühe loa saagi ületamisega kehtivuse kaotanud. Peale selle kirja saamist ettevõte enam

kala selle loa alusel ei püüdnud. Vaatasime, et kokku ettevõte ei ületanud lubatud saagi. Info et

lubatud saagi maht saab täis tuli viivitusega. Pidime kontrollima kas kõik andmed on õiged. Vist

meie leidsime, et lubatud kvoot on täis. Ettevõtja mingite numbrite osas andis tagasisidet.

Mõlemaga olen suhelnud, nad tundsid huvi mida teha ja nõudsid kirjavahet. Ei rääkinud, et

„püüdke edasi“, öeldi vaid et jäägid saab kanda teisele loale. T tegi arvutusvigu. Mis osas ei

mäleta. Kalurid võtsid pärast teateid ühendust ja K tegi seal mingeid parandusi. Mina nende

asjadega ei tegelenud. Mind huvitas ainult see et ettevõte lubatud saag ei olnud ammendatud. Ei

saa öelda, kas ettevõte taotles uue loa väljastamist. Mäletan et neil olid load erinevatest

maakondadest, võis taotleda saakide üle kandmist.

Kas olete andnud telefoni teel soovituse jätkata kala püüdmist kuna üldist kvooti ei ole ületatud

– ei. Võisime jäägid siduda teise loaga ja väljastada uus luba.

Kas T tehtud vigu oleks võinud parandada sama loaga – muudatuste tegemine loas nõuab uue

loa väljastamist – ei teinud seda, ei olnud uut taotlust, viga selgus hiljem.

Miks ei kõrvaldanud viga, ei selgitanud, et peab taotlema uue loa – saime teada alles kui

(keskkonna)inspektsioon sekkus.

Miks tagantjärgi ei saanud seadustada - üldine kvoot ei olnud ületatud

Aga kui luba oli kehtivuse kaotanud – kui kvoot oli ületatud vaid ühe loa osas teisi lubasid see ei

mõjuta. Olen seda kõikidele rääkinud, kindlasti andsin ka Iile selle soovituse. Konkreetset kõnet

ei mäleta, aga nii olen kõigile rääkinud.

Kas loale märgitud kogused on kohustuslikud täitmiseks – kui ametnik on eksinud, siis see on

ettevõtet õigustav asjaolu. Kalapüügiloale on kantud ka tingimused. Kui ahvena kogus sai täis,

siis luba kaotas kehtivuse ja sellest teatasime ettevõtjale kirjaga, kuulasime ära.

Kas luba kaotab kehtivuse kui kogus saab täis või sellest saadab teate ministeerium – kui saak

ammendub. Aga kirja peame ikkagi saatma. Kaalume mis tegelikult oli.

Kes peab jälgima saagi ammendumist – mõlemad, kalur ja amet.

Meie kohustus on jälgida ettevõte üldine kvoot tervikuna, et see ei oleks ületatud.

Seaduse järgi saagi jäägid sai üle kanda uuele loale – sai, kehtivuse mitte kaotanud loale. Aga

selleks pidi avalduse esitama.

Kas see, et andmed jõudsid aegsasti, kas see vabandab ettevõtet et püüti üle – jah.

Kas ettevõte tegi ametile mingeid taotlusi – vist olid, aga praegu ei mäleta.

Kas need olid seotud ülepüütud kogustega – ei mäleta.

Kas eri maakondade load väljastatakse püügivahendite alusel – ameti otsusega, arvestatakse

püügivahendite arvu.

Tartu lubadele oli kantud rohkem, kui antud püügivahendid lubasid, kas see on viga T poolt –

jah.

V.Ii küsimus: kui ilmnes probleem Tartu lubadega umbes 5-6.09.2023, ettevõte avalduse alusel

lubade ümber tegemiseks, millest teatas K K ja soovitas selle probleemiga pöörduda G Lu poole,

kas olen küsinud, mida nüüd edasi peab tegema selle tõttu, et lubadele olid kirjutatud valed

kalade kogused Tartu ja Ida-Viru lubadele - jah, kirjeldasin neidsamu võimalusi. Siis võis

ükskõik mis loale jäägid üle kanda.

Tunnistaja K K ütluste järgi …võtsin tööülesanded (P.Tlt) üle 1.09.2023, jooksvalt süvenesin

asjasse, tööülesannete käigus jälgisin jooksvalt ettevõtjate lubadele kantud kogused ja saagid.

2023.a oli enamasti paberil esitamine, s.t andmed jõudsid süsteemi umbes 10-15.ndaks

kuupäevaks, pluss jälgisime keskkonnainspektsiooni andmebaasi ja võrdlesime andmed

deklaratsiooni andmetega.

15.11.2023 olen koostanud ja välja saatnud kirja ettevõtjale kolme loa lubatud kalaliikide

täitumise kohta, ühel neist oli täidetud ahven ja latikas, kahel oli ainult ahven. Kirjad said välja

saadetud, et nad kontrolliksid oma andmed üle, kui need ühtivad, siis peame tunnistama load

kehtetuks al 17.11.2023. Samas kuus, kuu lõpus, võtsime välja tõendi ettevõtjalt xxx, see müüs

püügiõiguse OÜ-le Peipus. Kui aasta lõpus vaatasime, palju on lubatud saake aastas ja palju on

püüke, siis nende püügid ei ületanud aasta saake. Viimane kord kontakteerusin 2024.a

septembris kui KKA.

Keerulised load olid väljastatud 19.06.2023, selle kohta on ka avaldus olemas, kus ettevõte on

palunud liita väga paljud kalapüügiload.

Kas load olid väljastatud korrektselt – jään vastuse võlgu. Teeme oma tööd korrektselt, kõiki

lube ei kontrollinud.

O I ja V I ei ole minu poole pöördunud. Minu vene keel ei ole hea, aga kui

T lahkus 1.09.2023 ametist nad võtsid ühendust, et said mu 3 teadet kätte, nad rääkisid

keerulises vene keeles, olin roolis, soovitasin neil pöörduda Lu poole.

Ise neid lubasid ei ole väljastanud.

Kogused juba olid ületatud, selline praktika oli 2023.

Kohe peale neid kirju võtsid ühendust, viidates, et püügivahendid on vees – aga kuna teema oli

võõras mulle, vene keeles ei saanud nendega suhelda.

Kui ka teised ettevõtjad hakkasid oma asju üle vaatama, vaatasin T väljastatud lubasid ja olin

hädas, seal oli segadus, see oli ka põhjus, miks T enda väitel läks töölt ära. Tol aastal väljastati

väga palju lube, see oli iseloomulik Peipsi ettevõtjatele, et nad vahetasid lube väga tihti, kas T ei

osanud ise õigesti välja arvutada või oli viga ettevõtjate poolt, aga ei olnud kõige õigemini

arvutatud individuaalkvootide arvutamisel. Ei tea mis oli valesti nende kolme loaga.

2023. ettevõtja üldine kvoot, enne kui xxx lubasid osteti, oli ületatud. Kui osteti juurde, siis said

koguse piiride sisse.

15.11 seisuga kas üldine kvoot oli ületatud või mitte ei oska öelda, aasta lõpus kontrollitakse.

Kas teate midagi Tartu lubadele kantud kogustest – ei tea.

Saatsin kirjad vaid Ida-Viru lubade kohta.

Et Tartu lubadele oli kantud rohkem kui faktilised püügivahendid võimaldasid seda ei teadnud.

Septembris 2023 Ida-Viru lubadega olin mingil määral kursis, nõunikuna jälgisin püüke, lube ja

nende täitmist, aga mitte nii palju kui oli vajalik. Avastasin need, koostasin kirjad, võtsin allkirja

Lult, saatsin välja.

Loale märgitud kalakogused on kohustuslikud. Minu arvamus on, et milleks muidu neid

märgitakse, kui neist mitte kinni pidada. Loale on kantud ka tingimused.

Kolme loa koguste täitumisest sain teada novembris.

Et load olid väljastatud ekslikult, kas see õigustab ettevõtja ootust püüda rohkem kui loale

märgitud – see oleneb asjaoludest. Peame saama aru, mida T pidas silmas nende numbrite

kokkupanemisel. Kõik algsed numbrid peab võtma ja lahti võtma.

19 aastat allusin Lule ja käitusin vastavalt tema juhistele. Alates 15.03.2025 ta on ametist

lahkunud. Kui sellised asjad tulevad kaalun asjad läbi ja võtan ühendust vajadusel

õigusosakonnaga.

Tean, et I oli kontoris, soovis midagi ümber vormistada aga kõik läks siis Lule üle.

KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et vaidlusalused kalapüügilubasid nr XXX, XXX ja XXX

koostas ja väljastas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) Jõgeva peaspetsialist P T. Seda

kinnitab PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist G L’u 16.10.2024 vastus

Keskkonnaameti järelepärimisele (tl 123), aga ka kohtus üle kuulatud isikute (sh tunnistaja K.K)

ütlused.

Sisulist vaidlust ei olnud ka selle üle, et nimetatud kalapüügiload ei olnud vormistatud

korrektselt. Nii, nt loale nr XXX oleks pidanud olema kantud ahvena lubatud saagi kogus 5425

kg. Selle asemel loale oli kantud ahvena lubatud saagi koguseks 1215 kg. Samuti loale nr XXX

on kantud ahvena lubatud saagi koguseks 1215 kg ja latika lubatud saagi koguseks 4530 kg,

oleks pidanud aga olema vastavalt 5425 kg ja 4530 kg. Ka loale nr XXX on kantud ahvena

lubatud saagi koguseks 1005 kg, oleks pidanud olema aga 3245 kg. Eksimust kalapüügilubade

väljastamisel on tunnistanud tol ajal PTA juhtivspetsialisti ametis olnud G.L nii oma kirjalikus

vastuses keskkonnaameti järelepärimisele (tl 123-124), kui ka kohtus antud ütlustes.

Sama isik ehk G L väljastas 15.11.2023 menetlusalusele isikule OÜ-le Peipus teavituse

kalapüügilubade kehtivuse lõppemise kohta. Teavitusest nähtub, et kalapüügiloale nr XXX

kantud 2023.a lubatud aastasaak ahvena osas on ammendunud. Lubatud ahvenasaak oli 1215

kg. 15.11.2023 oli kutselise kalapüügi registreisse kantud andmete põhjal püütud ahvenat 1541

kg ehk 326 kg lubatust rohkem (tl 34).

Samasugune teavitus väljastati ka kalapüügiloa nr XXX kohta, sest loale kantud lubatud

ahvenasaak oli 1215 kg ja latikasaak 4530 kg. Püütud aga oli 1879 kg ahvenat ehk 664 kg

lubatust rohkem ning latikat 4565 kg ehk 35 kg lubatust rohkem (tl 36).

Samal kuupäeval väljastati ka teavitus kalapüügiloa nr XXX kohta, kuna lubatud ahvena saak

oli 1005 kg, püütud aga oli 1472 kg ehk 467 kg rohkem lubatust (tl 38).

Teavitustes sisalduvad lubatud kogused langevad kokku kalapüügilubadele kantud kogustega.

Nimelt, loa nr XXX alusel võis püüda 1215 kg ahvenat (tl 41), loa nr XXX alusel 1215 kg

ahvenat ja 4530 kg latikat (tl 45) ning loa nr XXX alusel 1005 kg ahvenat (tl 49).

Faktiliselt järvest püütud kalakogused nähtuvad omakorda kalapüügipäevikute ja kutselise

kalapüügi registri kannetest (kanded on mõnevõrra erinevad, aga mõlemad ikkagi ületavad

lubatud kogused).

Nii, kalapüügipäevikust nähtuvalt, kalapüügiloa nr XXX alusel püüti ahvenat 2023.a järgmiselt:

juunis 50+30 kg (tl 64), juulis 3+310+25+85+115+55 kg (tl 63), augustis 30+95 kg (tl 62),

septembris 140+150+155+155+110+60 kg (tl 59, 60), kokku 1568 kg ahvenat.

Kutselise kalapüügi registri väljavõtte järgi kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus

2023.a kokku 1626 kg ahvenat (tl 87).

Kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmete vahe on 58 kg (1626 kg -1568 kg).

Kuna ei ole teada, kumb number on õige, lähtub kohus siin ja edaspidi menetlusaluse isiku

olukorda kergendavast numbrist ehk, et selle loa alusel nõuti kokku 1568 kg ahvenat.

Lubatud kogus aga oli 1215 kg.

Kalapüügipäeviku kannete järgi lubatud ahvena kogus sai täis 18.09.2023 nõudmisel ja ületas

selle loa alusel nõudmiseks lubatud kogust 353 kg võrra (1568-1215).

Järgmise kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus (päevikute järgi) 2023.a: juunis 80 kg

ahvenat ja 250 kg latikat (tl 72), juulis 40+210+10+250+75+80 kg ahvenat (tl 71), augustis

100+110+200 kg ahvenat ja 200 kg latikat (tl 70), septembris 540+360+1150+820 latikat ja

4+250+5+390 kg ahvenat (tl 68, 69), oktoobris 290+735 kg latikat ja 5+4 kg ahvenat (tl 66, 67),

novembris 2023.a 55 kg latikat (tl 65) ehk kokku 1813 kg ahvenat ja 4400 kg latikat.

Kutselise kalapüügi registri väljavõtte järgi kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus

2023.a kokku 1884 kg ahvenat (tl 88) ja 4056 kg latikat (tl 89-90).

Kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmete vahe (ahvena osas) on 71 kg (1884 kg

-1813 kg). Kuna ei ole teada, kumb number on õige, lähtub kohus siin ja edaspidi menetlusaluse

isiku olukorda kergendavast numbrist ehk, et selle loa alusel nõuti kokku 1813 kg ahvenat.

Lubatud aga oli nõuda selle kalapüügiloa alusel 1215 kg ahvenat ja 4530 kg latikat.

Lubatud ahvena kogused said (päeviku kannete järgi) täis 7.09.2023 nõudmisel, kuid püügiga

jätkati nii oktoobris kui novembris 2023.a, kokku ületades lubatud ahvena kogust 598 kg

võrra (1813-1215). Lubatud latika kogust (4530 kg) ei olnud ületatud.

Kalapüügiloa nr XXX alusel püüti kalapüügipäeviku andmete järgi 2023.a juulis ahvenat 400

kg (40+115+45+200=400) (tl 77), augustis 365 kg (50+15+80+20+200=365) ahvenat (tl 76),

septembris 660 kg (130+340+190 =660) (tl 75), oktoobris 47 kg (tl 74) ehk kokku 1472 kg.

Kutselise kalapüügi registri väljavõtte järgi kalapüügiloa nr XXX alusel püüdis OÜ Peipus

2023.a kokku 1528 kg ahvenat (tl 91).

Kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmete vahe on 56 kg (1528 kg – 1472 kg).

Kuna ei ole teada, kumb number on õige, lähtub kohus siin ja edaspidi menetlusaluse isiku

olukorda kergendavast numbrist ehk, et selle loa alusel nõuti kokku 1472 kg ahvenat.

Lubatud aga oli 1005 kg.

Lubatud ahvena kogus sai täis 15.09.2023, mil nõuti 340 kg ahvenat, millest 110 kg jäi lubatud

koguse piiridesse (s.o 1005 kg) ning ülejäänu 230 kg, nagu ka pärast seda septembris-oktoobris

2023.a püütud ahvena kogused (190+47 kg), kokku 467 kg, ületasid lubatud ahvena kogust

kokku 467 kg võrra (1472-1005=467=230+190+47).

Kuigi kalapüügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri andmed on mõnevõrra erinevad

(kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis sisalduvad numbrid ühtivad 15.11.2023

teavitustes märgitud kogustega, kuid mitte püügipäeviku ja kutselise kalapüügi registri väljavõte

andmetega, vt ülalpool) mõlema järgi ületavad püütud ahvena kogused lubatud saagi kogust,

mida on tunnistanud oma ütlustes ka menetlusalune isik O I (kes on OÜ Peipus vastutav töötaja,

vt tööleping tl 98, kelle tööülesannete hulka kuulus ka kõik kalapüügilubadega seonduv) ja OÜ

Peipus seaduslik esindaja V I.

Ahvena lubatud koguste ületamist O.I ja V.I on põhjendanud selliselt, et viga kalapüügilubade

väljastamisel lubatud ahvenasaagi koguste osas tuli ilmsiks septembris 2023.a, mil nendega

võttis ühendust K.K, kes võttis tööülesanded üle ametist lahkunud P.Tlt. Edasi, nii

menetlusalused isikud kui tunnistaja G.L on kinnitanud, et probleemile (ahvena kogused pidid

olema tunduvalt suuremad, kui lubadele märgitud) leiti selline lahendus, et kanda püütud

ahvenasaak teistele (Tartu) kalapüügilubadele, kus kalakogused olid samuti ekslikud, kuid

seekord menetlusaluste isikute kasuks ehk Tartu lubadel olid sellevõrra suuremad kogused, mille

võrra (nõutavast) väiksemad kogused olid kantud Ida-Viru lubadele (XXX, IV 230183 ja XXX).

Sellisel viisil nad on püüdnud ahvenat ja kandnud saagi kogused päevikku ja registrisse kuni

kalapüügilubade kehtivuse lõppemise teavituste kättesaamiseni. PTA esindajana tegutsenud

tunnistaja G.L on samuti kinnitanud, et ameti jaoks oli oluline, et ettevõte ei ületaks lubatud

kvooti kokku arvutatuna ja eraldi kalapüügilubadele kantud kalakogused ei omanud nende jaoks

tähtsust.

Kohus sellise lähenemisviisiga ei nõustu ning nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga, et

menetlusalused isikud pidid juhinduma tol ajahetkel kehtinud haldusaktide (kalapüügilubade)

tingimustest. Vaidlusaluste kalapüügilubade näol ongi tegemist haldusaktiga haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes ning vastavalt HMS § 61 lg-le 2 haldusakt kehtib kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis isegi kui lubadele

märgitud kalakogused ei olnud arvutatud õigesti, pidi selle haldusakti adressaat ehk

menetlusalune isik OÜ Peipus, nagu ka tema töötaja – teine menetlusalune isik O.I, täitma selle

nõuded ehk mitte ületada lubatud kalakogused. Menetlusalused isikud seda teinud ei ole,

ületades ajavahemikus 12.09.2023 kuni 27.09.2023 kalapüügiloa nr XXX alusel lubatud ahvena

saaki 353 kg võrra. Kalapüügiloa nr XXX alusel püüdsid nad ajavahemikus 22.08.2023 kuni

9.10.2023 ahvenat lubatust 598 kg võrra rohkem. Samuti kalapüügiloa nr XXX alusel püüdsid

nad 467 kg võrra rohkem ahvenat.

Seega, korraldades kalapüüki suuremas mahus, kui kalapüügiload võimaldasid, rikkusid O I ja

OÜ Peipus KPS § 42 lg 8-1, mille järgi kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on

selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõigetes 82 ja 83 sätestatud juhul. KPS § 42 lg 7 ls 1 sätestab, et

kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning

loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak, kui see on ühele või mitmele loale kantud

püügivahendile kehtestatud.

KPS § 71 lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse,

loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 alap „a“ kohaselt tõsine rikkumine on tegevus, mida

vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügina. Art 3 p 1 alap „c“ kohaselt kalalaeva peetakse ebaseadusliku,

teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on

püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist: kalastanud

keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust

sügavamal.

KPS § 711 lg 1 p 4 sätestab, et kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse

käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised: kalapüük keelupiirkonnas,

keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki

eirates.

O I ja OÜ Peipus on eksinud viidatud õigusnormide vastu, teades, et lubatud kalakoguste

täitumisel pidid kalapüügi lõpetama, kuid ometi jätkasid kala püüdma, s.t teadsid, et teostavad

väärteokoosseisule vastava asjaolu ja möönsid seda, s.t panid väärteo toime otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõistes.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 järgi juriidilise isiku organ, selle liige,

juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest,

jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest, maapõueseadusest,

kiirgusseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, kalapüügiseadusest, jahiseadusest,

tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja keskkonnavastutuse seadusest ning nende

seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

OÜ Peipus juriidilise isikuna ei täitnud seda nõuet ega taganud KPS ja viidatud EL määrustest

tulenevate kohustuste täimise. KarS § 14 lg 1 järgi juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud:

tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Menetlusalune isik O I on antud juhul

tegutsenud juriidilise isiku, s.t OÜ Peipus huvides, sest ettevõte põhitegevusalaks ongi

mageveekalapüük ning ettevõte käibe ja kasum pidi kalapüügi jätkamisest suurenema. Seega,

O.I, OÜ Peipus vastutava töötajana, pani selle väärteo toime juriidilise isiku OÜ Peipus

majandustegevusega seoses ja selle juriidilise isiku huvides, mistõttu lisaks faktiliselt tegutsenud

füüsilisele isikule – O Iile vastutab selle väärteo eest ka OÜ Peipus juriidilise isikuna. OÜ Peipus

on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv ehk see juriidiline isik on õigus- ja süüvõimeline KarS

§ 37 mõistes.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Siin ei saa rääkida eksimusest

teo keelatuses KarS § 39 tähenduses. Nii O.I kui V.I OÜ Peipus esindajana on kinnitanud oma

ütlustes, et ei jälginud eraldi kalapüügilubadele kantud lubatud kvooti ning kui 2023.a

septembris see probleem ilmsiks tuli ei leidnud nad paremat lahendust, kui jätkata sisestama

püütud kalakogused kalapüügilubadele nr XXX, XXX ja XXX, saades samal ajal aru, et

sisestatavad kalakogused ületavad lubadele märgitud kvootide piirmäära. Nende selgitused, et

nad on sedasi tegutsenud vastavalt PTA ametniku G.Lu juhtnööridele ei välista õigusrikkumise

õigusvastasust ega menetlusaluste isikute süüd, sest neil polnud mingit õiguslikku alust eirata

haldusaktidega (ehk kalapüügilubadega) kehtestatud nõudeid (ehk ületada lubatud kalakogused).

Ametniku selgitus ei saa muuta või täiendada haldusakti tingimused, mistõttu kalapüügilubades

vea (ebaõigete lubatud kalakoguste) avastamisel pidid menetlusalused isikud võtma tarvitusele

vastavad meetmed haldusakti vaidlustamiseks, mitte aga astuma selle ignoreerimise ja sisuliselt

rikkumise teele.

KarS § 75 lg-te 2 ja 3 järgi kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest

merel kalalaevatunnistuseta laevaga või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud

juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Kuigi O.Ii ja OÜ Peipus tegu on koosseisupärane ja vastab vastavalt KarS § 75 lg 2 ja 3

väärteokoosseisu tunnustele, leiab kohus, et antud juhul esinevad alused VtMS § 30 lg 1 p 1

kohaldamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui:

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kohtu arvates O.Ii ja OÜ Peipus süü ei ole suur, mh lähtuvalt asjaolust, et mitte mingit kahju

keskkonnale ei olnud tekitatud ning avalik menetlushuvi selles asjas puudub. Sündmusest on

praeguseks möödas juba rohkem kui poolteist aastat. Antud asjas taandus küsimus seaduse

formaalsete nõuete täitmisele (mis on küll täitmiseks kohustuslikud, kuid nendega ei pruugi

kaasneda kahju tekkimine). Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalused isikud

oleksid püüdnud kala ületades neile kehtestatud nö üldist kvooti ehk rohkem kui neile kõikide

väljastatud kalapüügilubade alusel lubatud kogused kokku. Arvestama peab ka, et ei O.I ega OÜ

Peipus ei ole varem karistatud ning puuduvad tõendid, et nad oleksid varem kunagi eksinud

kutselise kalapüügi nõuete vastu.

Kohus ei hakka siinkohal hindama PTA ametnikke käitumise korrektsust selle kaasuse

kontekstis, sest see jääb maakohtu pädevusest väljapoole. Samas ilmselge on, et, vähemalt

kommunikatsiooni tasandil, koostöö ja suhtlemine PTA ja kutseliste kalurite vahel oleks võinud

olla parem, mis aitaks ennetada taoliste olukordade teket.

Ülaltoodu arvesse võttes leiab kohus, et menetlus O.Ii ja OÜ Peipus suhtes tuleb lõpetada VTMS

§ 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluste isikute süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi.

Kaitsja on taotlenud menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamist. Samas VTMS § 23 näeb ette

kaitsja tasu hüvitamist vaid menetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel. Kuna antud juhul menetlust ei lõpetata § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel jäävad menetlusaluste isikute õigusabikulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Deniss Minzatov

kohtunik