2-24-13352/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 2. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-13352

Tsiviilasi

V.G ja H.C hagi E.S vastu pärandvara

jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.G

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx, e-post XXX)

Hageja H.C

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx, e-post XXX)

Kostja E.S (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxx, e-post XXX/XXX)

Kohtuistungite toimumise aeg

Eelistung 19.11.2024, kohtuistung 22.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.G ja H.C 04.09.2024 pärandvara jagamise hagi E.S vastu, jagada

pärandvara ning lõpetada V.G, H.C ja E.S ühisomand järgmiselt.

2. Jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxxx) H.C ja E.S

kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades, kummalegi ½. Kohustada kostjat E.S-i

andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68

lg 5 mõttes.

2.1. Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja

(registriosa nr xxxxx) ühisomand lõpetatakse selliselt, et kinnisasi jäetakse H.C

ja E.S kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ehk H.C-le hakkab kuuluma

½ kaasomandist ja E.S-ile ½ kaasomandist.

2.2. Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341

lg 1 mõttes, et kustutada kinnistusraamatust xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja

(registriosa nr xxxxx) II jao omanikukanne, mille järgi on omanik V. E.S

(isikukood: xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx), ning nõusolek, et kanda H.C ja

E.S kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena selliselt, et H.C-le kuulub ½

kaasomandist ning E.S-ile ½ kaasomandist.

3. Jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxxx)

V.G ainuomandisse. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused

TsÜS § 68 lg 5 mõttes.

3.1. Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et xxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja

(registriosa nr xxxxx) ühisomand lõpetatakse selliselt, et kinnisasi jäetakse V.G

ainuomandisse.

3.2. Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek KRS § 341 lg 1 mõttes, et kustutada

kinnistusraamatust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxx asuva

kinnisasja (registriosa nr xxxxx) II jao omanikukanne, mille järgi on omanik V.

E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx), ning nõusolek, et kanda V.G

kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna.

4. Jätta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuv xxx kinnisasi (registriosa nr xxxxx)

V.G ainuomandisse. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused

TsÜS § 68 lg 5 mõttes.

4.1. Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

millega V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et xxx kinnisasja (registriosa nr xxxxx)

ühisomand lõpetatakse selliselt, et kinnisasi jäetakse V.G ainuomandisse.

4.2. Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek KRS § 341 lg 1 mõttes, et kustutada

kinnistusraamatust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuva xxx kinnisasja

(registriosa nr xxxxx) II jao omanikukanne, mille järgi on omanik V. E.S

(isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx), ning nõusolek, et kanda V.G

kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna.

5. Jätta V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) nimel SEB pangas avatud

väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxx asuvad 1400 Tallink Grupp aktsiat (ISIN kood

EE3100004466) ja 11 Ekspress Grupi aktsiat (ISIN kood EE31000016965) V.G-le

ainuomajana. Kohustada kostjat E.S-i andma järgmise sisuga tahteavaldused TsÜS

§ 68 lg 5 mõttes.

5.1. Kohustada kostjat E.S-i andma tahteavaldus kokkuleppe sõlmimiseks, millega

V.G, H.C ja E.S lepivad kokku, et 1400 Tallink Grupi aktsia ja 11 Ekspress

Grupi aktsia ühisus lõpetatakse selliselt, et need aktsiad jäetakse V.G-le

ainuomajana.

5.2. Kohustada kostjat E.S-i andma nõusolek, et kustutada V. E.S (isikukood

xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) Eesti väärtpaberite registrist 1400 Tallink

Grupi aktsia (ISIN kood EE3100004466) ja 11 Ekspress Grupi aktsia (ISIN

kood EE31000016965) omajana, kanda nimetatud aktsiad V.G nimetatavale

väärtpaberikontole ning kanda V.G Eesti väärpaberite registrisse nimetatud

aktsiate ainuomajana.

6. Jagada V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx) arvelduskontodel

Swedbank AS (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) (0 eurot) ja SEB (xxxxxxxxxxxxxxxxx)

(608,96 eurot) ning Õ. E.S (isikukood xxxxxxxx) (surnud xxxxxxxxxx)

arvelduskontol (9366,29 eurot) olevad rahalised vahendid, mis on kokku 9975 eurot

25 senti (0 + 608,96 + 9366,29) järgmiselt:

6.1. jätta V.G-le 1036 eurot 25 senti,

6.2. jätta H.C-le 4469 eurot 50 senti,

6.3. jätta E.S-ile 4469 eurot 50 senti.

7. Kohus selgitab täiendavalt pooltele järgmist:

7.1. Käesolev kohtuotsus ei too iseenesest kaasa muutusi eespool nimetatud asjade

omandiõiguses või esemete kuuluvuses, kohus ei edasta muuhulgas kohtuotsust

kinnistusosakonnale, Eesti väärpaberite registrile ega pankadele. Kohtuotsuse

täitmiseks tuleb pooltel ise vastavalt notari, registri või panga poole pöörduda.

7.2. Käesolev kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi kostja E.S tahteavaldused,

mida kostja on eelnevate kohtuotsuse resolutsiooni punktide kohaselt

kohustatud andma.

7.3. Kohus selgitab, et kui arvelduskontodel on erinev summa kui 9975 eurot 25

senti, tuleb raha jagada poolte vahel vastavalt samadele proportsioonidele

võrdeliselt, ehk V.G-le 10,4%, H.C-le 44,8% ja E.S-ile 44,8%.

8. Jätta V.G ja H.C menetluskulud E.S kanda ning määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus. Mõista E.S-ilt solidaarselt V.G ja H.C kasuks välja

menetluskulud 420 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1

järgi apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 kohaselt.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.G (hageja I) ja H.C (hageja II) esitasid 04.10.2024 hagi E.S (kostja) vastu pärandvara

jagamiseks pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 mõttes. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt

soovitakse pärandvara jagada seoses kahe pärimisasjaga.

Hagi ja selle täienduste järgi suri pärandaja V. E.S (isikukood xxxxxxxxxx) (pärandaja I)

xxxxxxxxxx. Pärandaja Õ. E.S (isikukood xxxxxxxx) (pärandaja II) suri xxxxxxxxxx.

Pärandajad I ja II olid abikaasad ning eluajal kohaldusid nende varalistele suhetele

varaühisuse varasuhte sätted. Pärandaja I pärijad olid võrdsetes osades tema abikaasa

(pärandaja II) ning pärandajate I ja II kolm ühist tütart: A. V.G (hageja I ema), hageja II ning

kostja. Teisena suri pärandaja II, kelle pärijad olid ka kolm tütart: hageja I ema, hageja II ning

kostja. Eeltoodu nähtub Tartu notar A. Priks-Toome 22.02.2022 pärandajate I ja II

pärimisasjades tõestatud pärimistunnistustest (notari ametitegevuse raamatu nr-d 291 ja 292).

Hageja I ema sõlmis hagejaga I pärandvara ühisuse osa tasuta üleandmise lepingu ja

võõrandas pärandajate I ja II pärimisasjades pärandvara ühisuse osad enda pojale, hagejale I.

Eeltoodu nähtub Tartu notar A. Priks-Toome 22.02.2022 tõestatud pärandvara ühisuse osade

tasuta üleandmise kokkuleppest, millega hageja I ema andis hagejale I üle enda pärandvara

ühisuse osad nii pärandajaga I kui ka pärandajaga II seoses. Eeltoodu tulemusel on pärast

kahte pärimisasja hagejatel I ja II ning kostjal pärandvara ühisus, kus kõigil neist on võrdselt

õigus ⅓ pärandvara väärtusest. Kuivõrd surnud on pärandajad I ja II ei mõjuta lõpptulemust

ka asjaolu, et pärandajatel I ja II oli eluajal varaühisuse varasuhe.

Pärandvara koosseisu kuuluvad kolm kinnisasja, väärtpaberid ja raha pangakontol, mis kõik

kuulusid pärandajate I ja II eluajal nende ühisvara hulka:



xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx) (xxxxxx kinnisasi), väärtus

2022. aasta hindamisaktis 175 000 eurot



xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx (registriosa

nr xxxxx) (xxxxxxxxx kinnisasi) väärtus 2022. aasta hindamisaktis 46 000



xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxx (registriosa nr

xxxxx) (xxx kinnisasi), väärtus 2022. aasta hindamisaktis 44 000



Tallink Grupi ja Ekspress Grupi aktsiad pärandaja I SEB väärtpaberikontol (aktsiad).

Tallinki aktsiad (1400 tk) ja Ekspress Grupi aktsiad (11 tk).

o

Aktsiate väärtus pärandaja I surma seisuga (xxxxxxxxxx) oli 1051 eurot 53

eurot.

o

Aktsiate väärtus 22.11.2024 seisuga oli 825 eurot 58 senti (dtl 92–99)



Raha pärandajate I ja II arvelduskontodel:

o

Pärandaja I Swedbanki kontol oli tema surma päeva (xxxxxxxxxx) seisuga

hommikul 1320 eurot 9 senti, sama päeva õhtul 700 eurot 9 senti, 22.11.2024

seisuga oli pangakontol 0 eurot.

o

Pärandaja I SEB kontol oli tema surma päeval 223 eurot 87 senti, 22.11.2024

seisuga oli kontol 608 eurot 96 senti.

o

Pärandaja II Swedbanki kontol oli tema surma päeva hommikul 11 368 eurot

69 senti, õhtul 10 968 eurot 69 senti, 22.11.2024 seisuga oli kontol 9366 eurot

29 senti.

Hagejad märkisid hagiavalduses, et soovivad pärandvara jagada, tuginedes järgmistele

ühisomandi lõpetamise viisidele PärS § 152 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 mõttes:



xxxxxx kinnistu jätta hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades

selliselt, et kummalegi neist kuulub ½ suurune kaasomandiosa, sest nende jaoks on

tegemist lapsepõlvekoduga, kus nad soovivad ka edaspidi olla.



xxxxxxxxx kinnisasi on viimases 03.05.2024 ettepanekus välja pakutud, et jätta see

hageja I ainuomandisse.



xxx kinnisasi on viimases 03.05.2024 ettepanekus välja pakutud, et jätta see hageja I

ainuomandisse.



Tallink Grupi 1400 aktsiat ja Ekspress Grupi 11 aktsiat on viimases 03.05.2024

ettepanekus välja pakutud, et jätta need hagejale I ainuomajana.



Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite kohta on viimases 03.05.2024

ettepanekus välja pakutud, et jätta need hagejatele I ja II ning kostjale selliselt, et kõik

nad saaksid pärandvara jagamisel võrdselt kolmandiku kogu pärandvara väärtusest.

2. Kostja märkis 28.10.2024 vastuses kohtule, et ta on terve elu elanud xxxxxx 2 kinnisasjal ja

seal kasvatanud üles kolm tublit last. Kostja märkis, et ta ei oska ainuüksi väärtuse osas kaasa

rääkida, kuid pooldas võimalust jagada xxxxxx 2 kinnisasi juriidiliselt kaheks eraldiseisvaks

üksuseks, sest sisuliselt kasutatakse tänagi seal asuvat maja nii nagu see oleks kaheks jagatud.

Muus osas kostja pärandvara koosseisu või jagamise viiside kohta seisukohta ei võtnud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning arutanud asja pooltega 19.11.2024

toimunud eelistungil ja 22.04.2025 toimunud kohtuistungil. Kohus on kohtuasja materjalide ja

kohtuistungil arutatust lähtudes tuvastanud järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud,

mille üle pooled ei vaidle:



pärandaja I suri xxxxxxxxxx, pärandaja I pärijad on pärandaja II, hageja I ema, hageja

II ja kostja võrdsetes mõttelistes osades (¼) vastavalt 22.02.2022 tõestatud

pärimistunnistusele, eeltoodut kinnitavad ka pärimisregistri andmed.



pärandaja II suri xxxxxxxxxx, pärandaja II pärijad olid hageja I ema, hageja II ja

kostja võrdsetes mõttelistes osades (⅓) vastavalt 22.02.2022 tõestatud

pärimistunnistusele, eeltoodut kinnitavad ka pärimisregistri andmed.



Hageja I ema võõrandas endale kuulunud pärandajate I ja II pärandvara ühisuse osad

hagejale I, mille tulemusel on hagejatel I ja II ning kostjal õigus saada lõpptulemusena

⅓ pärandvara olevate esemete väärtusest.

Kohus märgib, et PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija.

Kohus leiab, et hagejad on tõendanud, et hageja II oli nii pärandaja I kui ka pärandaja II

pärija. Hageja I on tõendanud, et ta on omandanud pärandajate I ja II pärandvara ühisuse osad

enda emalt, millega talle läks üle õigus nõuda pärandvara jagamist PärS § 148 lg 2 kohaselt,

mis sätestab, et osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja

kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks

saanud kaaspärija. Eeltoodut kinnitavad lisaks kohtuasja materjalidele ka pärimisregistri

andmed.

Hagejad I ja II on seega õigustatud esitama pärandvara jagamise hagi, kostja on õige kostja

ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt rohkem pärandvara jagamist nõudma õigustatud isikuid

ei ole, mida kinnitavad ka pärimisregistri andmed.

4. Kohus tuvastab ning pooled ei vaidle selle üle, et pärandvarasse kuuluvad järgmised

esemed, mis kuulusid eluajal pärandajate I ja II ühisvarasse, ning mille väärtus on järgmine

(vt ka 19.11.2024 ja 22.04.2025 kohtuistungite protokollid):



xxxxxx 2 kinnisasi, mille väärtus on 175 000 eurot (hindamisakt 2022. aastal)



xxxxxxxxx kinnisasi, mille väärtus on 46 000 eurot (hindamisakt 2022. aastal)



xxx kinnisasi, mille väärtus on 44 000 eurot (hindamisakt 2022. aastal)



1400 Tallink Grupp aktsiat ja 11 Ekspress Grupi aktsiat pärandaja I SEB

väärtpaberikontol (väärtus oli 22.11.2024 seisuga 825 eurot 58 senti (dtl 97–99),

väärtus 02.06.2025 seisuga on kokku 933 eurot 25 senti (921,2 + 12,05)



Rahalised vahendid pärandajate I ja II arvelduskontodel kokku 9975 eurot 25 senti

(22.11.2024 seisuga) (dtl 92–96).

4.1. Kohus märgib, et pärandvara jagatakse PärS § 152 lg 2 kohaselt pärijate vahel vastavalt

nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest

jagamise hetkel. Kohus on määranud pärandajate I ja II pärandvara koosseisu kindlaks

kummagi pärandaja surma aja seisuga.

4.2. Kohus lähtub pärandvara olevate esemete väärtuse hindamisel pärandvaras olevate

esemete väärtusest, mis on võimalikult lähedane pärandvara jagamise aja seisule. See on

kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, kes on korduvalt selgitanud, et lähtuda tuleks asja kui

terviku väärtusest, mis on kindlaks määratud võimalikult omandi kaotamise aja seisuga (vrd

RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399/67, p 18).

4.3. Kohus lähtub pärandajate I ja II arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite suuruse

hindamisel sellest, et arvelduskontodel oli kokku 9975 eurot 25 senti. Kohtule on andmed

esitatud viimasena 22.11.2024 seisuga (dtl 92–96). Kohus saab eelnevat arvestades lähtuda

1400 Tallink Grupp aktsia ja 11 Ekspress Grupi aktsia väärtuse hindamisel nende väärtusest

kohtuotsuse tegemise aja seisuga 02.06.2025. Tallink Grupi aktsia hind on 0,658 eurot ning

Ekspress Grupi aktsia hind 1,095 eurot.

4.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on kogu pärandvara väärtus kokku 275 908 eurot 50

senti, millest hagejatel I ja II ning kostjalt on igaühel õigus saada 91 969 eurole 50 sendile

vastavas väärtuses esemeid.

5. Kohus tuvastab ning pooled jõudsid 22.04.2025 toimunud kohtuistungil ka pärandvaras

olevate esemete jagamise viisi osas üksmeelele järgmises osas:



xxxxxxxxx kinnisasi jätta hageja I ainuomandisse (46 000 eurot),



xxx kinnisasi jätta hageja I ainuomandisse (44 000 eurot),



1400 Tallink Grupp aktsiat ja 11 Ekspress Grupi aktsiat jätta hagejale I ainuomajana

(933 eurot 25 senti (921,2 + 12,05))



Rahalised vahendid pärandajate I ja II arvelduskontodel kokku 9975 eurot 25 senti

jätta hagejatele I, II ja kostjale võrdselt või kasutada hüvitisnõueteks PärS § 159 lg 4

mõttes, mis sätestab, et kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara

väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele

rahalise hüvitise.

5.1. Kohus märgib, et PärS § 152 lg 1 kohaselt määratakse pärandvara jagamisel kindlaks,

millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad

igale kaaspärijale. Kohus arvestab PärS § 159 lg 1 kohaselt pärandvara hulka kuuluvaid

esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku

soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet.

5.2. Kohus leiab, et pärandvaras olevate xxxxxxxxx kinnisasja, xxx kinnisasja, aktsiate ja

rahaliste vahendite jagamine eeltoodud viisil vastab kõigi kaaspärijate soovidele ja

vajadustele ning on põhjendatud. Kohus rahuldas pärandvara jagamise hagi nimetatud

esemete osas ning asendab kohtuotsuse resolutsioonis omandiõiguse ja esemete kuuluvuse

muutmiseks vajalikud tahteavaldused.

5.3. Kohus jagab pärandajate I ja II arvelduskontodel olevad rahalised vahendid 9975 eurot 25

senti (0 + 608,96 + 9366,29) selliselt, et lõpptulemusena saaks iga kaaspärija kokku 91 969

eurole 50 sendile vastavas väärtuses esemeid ning täiendavalt ei oleks vajalik rahaliste

hüvitisnõuete esitamine PärS § 159 lg 4 mõttes. Eeltoodud eesmärki arvestades jääb

pärandajate I ja II arvelduskontodel olevatest rahalistest vahenditest hagejale I 1036 eurot 25

senti, hagejale II 4469 eurot 50 senti ning kostjale 4469 eurot 50 senti.

6. Kohus märgib, et pooled ei jõudnud 22.04.2025 kohtuistungile eelneval ajal ega

kohtuistungi kestel lõplikult üksmeelele xxxxxx 2 kinnisasja jagamise viisi osas.

Kohtuistungil arutasid pooled pikalt võimaluse üle moodustada korteriomandid, mida soovis

eelkõige kostja ning mida oli valmis kaaluma ka hageja II, hageja I selgitas, et tema endale

xxxxxx 2 kinnisasja ei soovi.

6.1. Pärandvara jagamise viisidena palusid hagejad algselt hagiavalduses jätta xxxxxx 2

kinnisasi hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes osades, tuues välja, et kinnisasja ei saa

jätta kellegi ainuomandisse, sest sedavõrd suure hüvitise maksmiseks puuduvad pooltel

rahalised vahendid. Hagis on märgitud jagamise viisina ka avalikule enampakkumisele

panemine, mis ei olnud ühegi poole eelistus.

Kohtuistungil, mis toimus 18.11.2024 väljendas hageja I seisukohta, et ta soovib, et kohus

kaaluks xxxxxx 2 jagamise viisina PärS § 152 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 mõttes ka n-ö

reaalosadeks jagamist ehk korteriomandite moodustamist. Riigikohus on leidnud, et poole

haginõude täiendamine uute ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole

hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või

vastuhaginõude ühisomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse, vaid seda saab

pidada nõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes (RKTKo 10.04.2019, 2-17-

11516/46, p 27). Eeltooudust lähtudes kaalus kohus xxxxxx 2 kinnisasja jagamise viisina ka

korteriomandite moodustamist.

6.2. Lõplike seisukohtadena xxxxxx 2 kinnisasja jagamise viiside osas palus hageja I kas jätta

xxxxxx 2 kinnisasi hageja II ja kostja kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades või kui

hagejale II ja kostjale see sobib ja nad suudavad korteriomandite moodustamises kokku

leppida, siis jagada kinnisasi reaalosadeks selliselt, moodustatakse korteriomandid. Hageja I

viimane eelistus oli panna xxxxxx 2 kinnisasi avalikule enampakkumisele.

Hageja II märkis kokkuvõtvalt, et on nõus sellega, kui kinnisasi jäetakse tema ja kostja

kaasomandisse või kui moodustatakse korteriomandid, ta ei soovinud, et kinnisasi jäetaks

kellegi ainuomandisse või pandaks avalikule enampakkumisele. Kostja märkis, et ta on valmis

kaaluma mõtet jätta xxxxxx 2 kinnisasi tema ja hageja II kaasomandisse või moodustada

korteriomandid.

6.3. Kohus andis pärast eelistungit hagejale II tähtaja, et pöörduda notari poole ja paluda

selgitada korteriomandite moodustamise võimalusi ja teha koos kostjaga xxxxxx 2 kinnisasja

jagamiseks ettepanek. Hageja II andis kohtule teada, et pärast notariga suhtlemist ta ei näe

korteriomandite moodustamisel mõtet. Ka kostja lubas pärast 22.04.2025 kohtistungit uurida

korteriomandite moodustamise võimalust, nägemus sai kohtuistungil ka paika, kuid kostja ei

andnud kohtule enne kohtuotsuse koostamist teada, et ta oleks jõudnud hagejaga II selles osas

kokkuleppele.

7. Riigikohus on selgitanud ühisomandi lõpetamise viise ning leidnud, et kui mõlemad ühised

omanikud soovivad asja endale, tuleks ese panna eelkõige nendevahelisele enampakkumisele

(RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17). Käesolevas asjas ei ole pooled sellist jagamise viisi

taotlenud ning on ka märkinud, et neil puudub võimalus rahalise hüvitise maksmiseks. Kohus

leiab, et kuivõrd pooled ei jõudnud korteriomandite moodustamises kokkuleppele ning

xxxxxx 2 kinnisasja vastu on nii hagejal II kui ka kostjal tähelepanu vääriv huvi, tuleb see

jätta nende kaasomandisse võrdsetes osades. Võimalust jätta ese kaasomandisse on kinnitanud

ka Riigikohus (RKTKo 18.10.2016, 3-2-1-88-16).

8. Kuivõrd hagi rahuldatakse jätab kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja

kanda. Menetluskuludest nähtub kohtule, et hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 420

eurot, muud hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostjalt tuleb solidaarselt hagejate kasuks

välja mõista riigilõiv 420 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin