2-25-100682/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-100682

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.C vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2620,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja:W.C (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel:

2.1. 14.04.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1538896 tulenev põhivõlgnevus

29,29 eurot, viivis perioodi 21.07.2023 – 02.06.2025 eest 13,13 eurot ja alates 03.06.2025

viivis 24% aastas 29,29 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.

2.2. 19.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1662818 tulenev põhivõlgnevus

84,99 eurot, viivis perioodi 21.11.2022 – 02.06.2025 eest 51,64 eurot ja alates 03.06.2025

viivis 24% aastas 84,99 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.

2.3. 16.12.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1705170 tulenev põhivõlgnevus

367,63 eurot, viivis perioodi 21.12.2023 – 02.06.2025 eest 127,87 eurot ja alates

03.06.2025 viivis 24% aastas 367,63 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.

2.4. 06.06.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1868159 tulenev põhivõlgnevus

194,48 eurot, viivis perioodi 21.09.2023 – 02.06.2025 eest 79,28 eurot ja alates

03.06.2025 viivis 24% aastas 194,48 eurolt kuni summa täieliku tasumiseni.

2.5. 22.10.2019 sõlmitud seadmete kasutusepingust nr 994418 ja nr 994416 tulenev

võlgnevus 136,22 eurot ja kahju 89,25 eurot.

3. Ülejäänud nõuete osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta hageja menetluskulud 51,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48,85%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 386,18 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (386,18 euro)

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult W.C (edaspidi kostja) 2374,08 euro saamiseks.

Kohus tegi 13.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 07.03.2025

kohtumäärusega asja menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 28.03.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

2.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu

müügilepingutest nr 1538896, 1538919, 1662818, 1705170 ja 1868159, ning seadmete

kasutuslepingutest nr 994416 ja 994418 tulenev võlgnevus 1311,06 eurot,

intressivõlgnevus 72,90 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis 871,55 eurot;

2.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 29.03.2025 kuni põhinõude summas 1311,06

eurot täitmiseni viivis lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

3. 17.04.2025 esitas hageja kohtule alternatiivse nõude järgmiste nõuetega:

3.1. Mõista kostjalt välja lepingu nr 1538896 alusel põhiosa 45,19 eurot ja viivised lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;

3.2. Mõista kostjalt välja lepingu nr 1662818 alusel põhiosa 104,89 eurot ja viivised lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;

3.3. Mõista kostjalt välja lepingu nr 1705170 alusel põhiosa 387,53 eurot ja viivised lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;

3.4. Mõista kostjalt välja lepingu nr 1868159 alusel põhiosa 214,38 eurot ja viivised lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas;

3.5. Mõista kostjalt arvete nr 20220110820390, nr 20220211503207, nr 20220312698089, nr

20220413309298 ja lepingute nr 994418, nr 994416 alusel tasumata võlgnevus koduste

teenuste kasutamise ja seadmete rendi eest summas 136,22 eurot ning kahjuhüvitis

summas 89,25 eurot.

4. Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel 13.09.2019 sõlmitud kliendileping nr

27813911, ning 14.04.2020 sõlmitud järelmaksuleping nr 1538896, seadme Ulefone Armor

X5, Dual-SIM ostmiseks, 14.04.2020 sõlmitud järelmaksuleping 1538919 välise kõvaketta

WD My Passoirt 2,5“ 4TB USB 3.0 ostmiseks, 19.11.2020 sõlmitud järelmaksuleping

1662818 seadme JVC 55“ 55VA3000 UHD AndroidTV ostmiseks, 16.12.2020 sõlmitud

järelmaksuleping 1705170 nutitelefoni Samsung Galaxy A51 ja nutitelefoni Apple iPhone SE

2020, 64GB ostmiseks, 06.06.2021 sõlmitud järelmaksuleping nutitelefon Xiaomi Note 9,

4+128GB ja kõrvaklappide Apple Airpods 2 ostmiseks, 22.10.2019 sõlmitud seadmete

kasutuslepingud 994418 ja 994416 seadmete digiboks Arris VIP5305 ja ruuter Zyxel

LTE3316 üürimiseks.

Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja

võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Telia Eesti AS osutatud teenuste eest

tasuda vastavalt esitatud arvetele.

Kostja kohustus tasuma maksegraafikujärgselt makseid. Kostja on võlgnevuses

järelmaksulepingust nr 1538896 tulenevalt alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest ning

hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1538919

tulenevalt alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1662818 tulenevalt alates 15.

maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega; järelmaksulepingust nr 1705170 tulenevalt alates 14. maksegraafikujärgsest

osamaksest ning hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; järelmaksulepingust

nr 1868159 tulenevalt alates 8. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega.

Telia Eesti AS ütles lepingud ülesse 21.04.2022, olles andnud eelnevalt täiendava tähtaja

võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 20.04.2022.

Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata

järelmaksulepingute põhiosamaksed (jääkväärtused) kogusummas 857,27 eurot (sh

lepingutasu jääkväärtused summas 37,66 eurot). Nimetatud summad lisandusid juba

võlgnevuses olevatele järelmaksulepingutest tulenevatele põhiosamaksetele 228,32 eurot

(57,32+58,34+59,16+53,50) ehk kokku oli järelmaksulepingteust tulenev sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus 1085,59 eurot (228,32 + 857,27). Vastavalt arvetele olid tasumata

intressid summa 72,90 eurot (19,80+18,78+17,70+16,62). Järelmaksulepingutest tulenev

võlgnevus kokku oli seega 1158,49 eurot (1085,59+72,90). Arvetel kajastuv võlgnevus

koduste teenuste (koduinternet, seadmete üür, TV teenused) eest kokku 136,22 eurot

(32,04+62,97+25,47+8,97+1,50+3,77+1,50). Vastavalt

seadmete

kasutuslepingute

tingimustele kohustub kostja tasuma kahjuhüvitist seadmelepingu rikkumise korral, kuivõrd

kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-ile. Seega tulenevalt kohustub kostja

tasuma kahjuhüvitist 89,25 eurot.

Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile

10.8.1, Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus

nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras.

Hageja arvestab seega viiviseid 24% aastas.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult 03.05.2025 aadressil X . Kostja

hagile vastanud ei ole.

6. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud

7. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

8. Hageja on kohtule esitanud 22.10.2019 sõlmitud ja allkirjastatud seadmete kasutuslepingud

nr 994416 ja 994418 (dtl 79-80). Hageja on kohtule esitanud 13.09.2019 sõlmitud ja

allkirjastatud kliendilepingu nr 27813911 (dtl 38). Samuti on hageja kohtule esitanud

järelmaksu müügilepingud nr 1538896 (dtl 39-46), nr 1538919 (dtl 47-54), nr 1662818 (dtl

55-62), nr 1705170 (dtl 63-70), nr 1868159 (dtl 71-78). Järelmaksulepingud on pdf formaadis

ilma poolte allkirjadeta. Hageja väitel sõlmis kostja lepingud e-poes ning esitas lepingute

sõlmimise tõendamiseks järelmaksulepingu logi (dtl 45-46, 53-54, 61-62, 69-70, 77-78).

Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks

ning krediit on kostja kasutusse antud. Hageja ei ole esitanud Euroopa tarbijakrediidi

teabelehte. Lepingud sisaldasid siiski intressimäärasid, maksegraafikuid, krediidi kulukuse

määrasid, kogukulu ja lepingutasusid ning lepingust taganemise tingimusi. Isegi kui lepingus

ei sisaldunud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutus krediidileping siiski kehtivaks,

kuna kostja sai krediidi kasutusse.

9. Krediidi kulukuse määrad lepingutes (14.04.2020 lepingutes 31,18% ja 32,73%, 19.11.2020

lepingus 29,75%, 16.12.2020 lepingus 25,66% ja 06.06.2021 lepingus 30,32%) jäid lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (vastavalt 61,83%, 61,56%, 60,27% ja 50,85%)

piiresse.

Vastutustundliku laenamise kohustus

10. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a.

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c.

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5);

e.

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta märkinud, et otsus tehti

hageja poolt järelmaksu taotluste põhjal. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja

kohustuste summade määramisel lähtuti tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest

konservatiivsuse põhimõttest ning arvestati kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust

väiksema arvestusliku sissetuleku summaga jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku

sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestanud

võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja

maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu teenindamiseks arvutati kliendi sissetulekute ning

kohustuste andmete põhjal ning sealjuures arvestati väga mitmesuguste erinevate teguritega

(nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev

maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid

seotud tegureid. Lõplik krediidisumma ei saa kunagi ületada eelarvutatud indikatiivset

standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad krediidiotsused.

Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik järelmaksu vormistamise

hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse

menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes, taotletud ja

eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime võimalikuks pakkuda kliendile

krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli

tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise

nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise

tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole

tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi

kõrgendatud riskiastmele.

12. Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid,

ülalpeetavate arvu, kontrollitud kostja väidetud sissetulekut ja kohustusi. Kohus juhtis sellele

hageja tähelepanu 31.03.2025 kohtumääruses. Hageja esitas 17.04.2025 nõude

ümberarvestuse.

Kas nõue on loovutatud

13. Kohtule on esitatud 13.11.2024 teatis nõude loovutamise kohta, kust nähtub, et Telia Eesti

AS teavitab kostjat, et on loovutanud 13.11.2024 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude

loovutamise lepinguga Aktiva Finance Group OÜ-le lepingutest nr. 1538896, nr. 1538919, nr.

1662818, nr. 1705170, nr. 1868159, nr. 994416 ja nr. 994418 tulenevad nõuded Teie vastu

koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lähtudes ülaltoodust on

nimetatud nõude suhtes uueks võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ, registrikood:

10746479, asukoht XXX 10149 Tallinn (dtl 112).

14. Seega tulenevalt teatisest ning asjaolust, et hageja valduses on lepinguid puudutavad

dokumendid, mille saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus, loeb kohus

tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.

Hageja nõuded

15. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski

tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras,

kuid mitte muid tasusid (st antud juhul ei võlgne lepingutasusid). Lepingute sõlmimise ajal oli

seadusjärgne intressimäär 0%, seega jääb hageja intressinõue rahuldamata. Käesolevaks ajaks

on kõigi järelmaksulepingute osamaksete tasumise tähtajad saabunud ehk lepingud on

lõppenud.

Lepingu nr 1538896 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma

164,98 eurot + lepingutasu 15,90 eurot, kokku 180,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud

21 esimest osamakset, kokku 135,69 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 45,19

eurot (180,88-135,69). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga,

mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (164,98 eurost) tagastamata 29,29

eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.07.2023. Kohus

mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja

§ 108 lg 1 alusel.

Lepingu nr 1538919 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma

124,89 eurot + lepingutasu 9,90 eurot, kokku 134,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 21

esimest osamakset, kokku 145,93 eurot. Seega on kostja oma lepingust nr 1538918 tuleneva

kohustuse täitnud ja nõue jääb rahuldamata.

Lepingu nr 1662818 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma

359,99 eurot + lepingutasu 19,90 eurot, kokku 379,89 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud

14 esimest osamakset, kokku 275 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 104,89

eurot (379,89-275). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga, mida

kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (359,99 eurost) tagastamata 84,99 eurot.

Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.11.2022. Kohus mõistab

selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg

1 alusel

Lepingu nr 1705170 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma

735,98 eurot + lepingutasu 19,90 eurot, kokku 755,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud

13 esimest osamakset, kokku 368,35 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 387,53

eurot (755,88-368,35). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga,

mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (735,98 eurost) tagastamata 367,63

eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.12.2023. Kohus

mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja

§ 108 lg 1 alusel.

Lepingu nr 1868159 kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma

298,98 eurot + lepingutasu 19,90 eurot, kokku 318,88 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud 7

esimest osamakset, kokku 104,50 eurot. Hageja leiab, et sel juhul on kostja võlgu 214,38

eurot (318,88-104,50). Sellega kohus ei nõustu, sest hageja on arvestanud ka lepingutasuga,

mida kostja ei võlgne. Kostjal on laenuks saadud summast (298,98 eurost) tagastamata 194,48

eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise viimase osamakse tähtaeg 20.09.2023. Kohus

mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja

§ 108 lg 1 alusel.

Lepingute nr 994418 ja 994416 ja arvete 202200110820390, 20220211503207,

20220312698089 ja 20220413309298 (dtl 94-103) aluse kuulub kostjalt välja mõistmisele

teenuste kasutamise ja seadmete rendi eest 136,22 eurot ning kahju 89,25 eurot.

16. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Praegusel juhul nõuab hageja

alternatiivse nõudekäsitluse järgi viivist lepingus kokku lepitud määras, s.o 24% aastas alates

lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast. Vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt

lepingujärgses viivisemääras, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale (vt RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 33 ja 34). Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt välja

viivise 24% aastas lepingute (1538896, 1662818, 1705170, 1868159) lõppemise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni (vastavalt 13,13 eurot, 51,64 eurot, 127,87

eurot ja 79,28 eurot), ning edasiulatuvalt alates 03.06.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

17. Ülejäänud nõuete osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulud ja otsuse kättetoimetamine

18. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

19. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 21.04.2025. Hageja toob välja, et

menetluskuludeks on riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 949,50 eurot (sh

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu), ilma käibemaksuta.

Hageja on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja

menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole.

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

22. Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2620,16 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 385

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

23. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga.

24. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas

märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses

vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 5,5 tundi summas 929,50 eurot.

Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3,5 tundi, täiendava seisukoha koostamine,

täiendavate selgituste ja tõendite kogumine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus hagi

esitamisega seotud põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Ülejäänud seisukoha esitamise eest

menetluskulusid ei pea kohus põhjendatuks, sest need toimingud olid tingitud hagejast endast

(puudulikust hagist). Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on

hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).

25. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 755 eurot, millest 385 eurot on

riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu.

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

28.03.2025 esitatud hagi hind on 2620,16 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

kokku 901,86 eurot ja viivisenõude 271,92 eurolt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku

tasumiseni 24% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on summalt 676,39 eurolt 162,90 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1336,68 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (2620,16 eurot) 51,15%.

27. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS §

163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 51,15% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

48,85% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

28. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 51,15% hageja põhjendatud menetluskuludest

(755 eurot), millele vastab summa 386,18 eurot.

29. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

30. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik