2-20-113911/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-20-113911

Tsiviilasi

Osaühing Baltisigma hagi Osaühing AUTO-GAMMA F

& F vastu 4150 euro 59 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

4809 eurot 78 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Osaühingu AUTO-GAMMA F & F apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

13. mai 2025. a kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Osaühing Baltisigma (registrikood

11308907), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Kostja (apellant): Osaühing AUTO-GAMMA F & F

(registrikood 10612980), esindaja juhatuse liige Oleg

Fedotov ja lepinguline esindaja Igor Sumarok

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. detsembri 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühingu AUTO-GAMMA F & F

kanda.

3. Määrata kindlaks Osaühingu Baltisigma apellatsiooniastme hüvitatavate

menetluskulude suurus ning mõista Osaühingult AUTO-GAMMA F & F

Osaühingu Baltisigma kasuks menetluskulude katteks välja 873 eurot 67 senti.

4. Välja mõistetud menetluskulude summalt (873 eurot 67 senti) tuleb Osaühingul

AUTO-GAMMA F & F tasuda Osaühingule Baltisigma viivist alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Baltisigma (hageja) esitas 8. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Osaühingu AUTO-GAMMA F & F (kostja) vastu põhivõla 4150 euro

59 sendi ja viivise saamiseks. Kostja poolt makseettepanekule esitatud vastuväite tõttu lõpetas

Pärnu Maakohus maksekäsu menetluse ning andis 11. mai 2020. a määrusega asja üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 4150 eurot 59 senti, 25. mai 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 327

eurot 14 senti ja viivise alates 26. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ehitustööde töövõtulepingu, mille alusel tegi

hageja aastatel 2018 – 2019 kostja tehases Sirgala külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru

maakonnas erinevaid ehitustöid. Poolte vahel oli selline praktika, et kostja tellis hagejalt

ehitustööd, hageja koostas kirjaliku hinnapakkumise ja edastas selle kostjale

kooskõlastamiseks. Pärast kostja poolt hinnapakkumise kooskõlastamist alustas hageja

kokkulepitud ehitustööd ning pärast ehitustöö lõppemist saatis hageja kostjale teostatud tööde

akti ja siis arve.

Oktoobris 2018. a tellis kostja hagejalt tehase köögiseinte viimistlemise (krohvimise ja

pahteldamise). Hageja koostas 19. oktoobril 2018 kirjaliku hinnapakkumise ja saatis selle

samal päeval kostjale kooskõlastamiseks. Kostja kooskõlastas hinnapakkumise (pooled

suhtlesid telefoni teel) ja hageja alustas tellitud ehitustöödega. Detsembris 2018 tellis kostja

hagejalt keraamiliste plaatide paigaldamise tehase trepil. Hageja koostas kirjaliku

hinnapakkumise ja edastas selle 18. detsembril 2018 kostjale kooskõlastamiseks. Kostja

kooskõlastas hinnapakkumise telefoni teel ja hageja alustas ehitustöödega. Selline koostöö

kehtis poolte vahel mitme aasta jooksul.

22. veebruari 2019 seisuga olid ehitustööd lõpetatud. Hageja ei saanud kostjalt ühtegi

pretensiooni seoses töö kvaliteediga. Hageja saatis tehtud tööde aktid ja arved tehtud tööde

eest kostjale 22. veebruaril 2019. Hageja esitas kostjale arve nr BSG19272 1684 eurot 84

senti plaatide paigaldamise eest ning arve nr BSG19275 köögi seinte viimistlemise eest 2465

eurot 75 senti. Kostja arveid mõistliku aja jooksul ei tasunud, ei esitanud tasumata jätmise

kohta mõjuvaid põhjuseid ega põhjendatud pretensioone tehtud tööde suhtes.

Hageja esitas kostjale hinnapakkumised, hiljem ka tehtud tööde aktid ja arved elektroonselt

e-posti aadressile infoag@bk.ru, s.o kostja e-posti aadressile, mis on märgitud kostja

veebilehel ja erinevates inforegistrites. Kostja ei tõendanud, et tal oli probleeme e-posti

aadressi kasutamisega. Kostja ei tõendanud, et poolte vahel olid kokku lepitud muud tööde

mahud või hinnad.

Arved nr BSG19272 ja nr BSG19275 ja teostatud tööde aktid nr 02-85 ja nr 02-86 on kostja

kätte saanud ning kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda. Hageja loeb arved ja aktid

kättesaaduks järgmisel päeval pärast nende saabumist kostja serverisse, s.o 23. veebruaril

2019.

Hageja leiab, et tema poolt nõutav tasu muutus sissenõutavaks vähemalt arvates 1. juunist

2019.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid ehk millal töö peaks

olema alustatud ja millal lõpetatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud leping hinnapakkumises kajastatud tingimustel. Tegemist on hinnapakkumistega,

millele kostja ei ole nõustumust andnud.

Hageja ei ole välja toonud, mida kostja vastas hageja hinnapakkumistele. Leping sõlmitakse

läbirääkimiste teel, mille käigus saavutatakse kokkulepe. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe

saavutamist tööde alustamise, üleandmise ja tööde eest tasumise tingimustes. Hageja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli nõus nii lepingu sõlmimisega kui ka hageja poolt

väidetavalt pakutud täitmisega. Poolte varasemas koostöös on hageja esitatud pakkumusele

järgnenud kostja kirjalik nõustumus.

Lisaks on tasunõude VÕS § 637 lg 4 kohased sissenõutavuse eeldused täitmata. Hageja on

esitanud tööde vastuvõtmise aktid, mis ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja

poolt. Kostja ei ole arveid kätte saanud ega neid kinnitanud. Tegemist on negatiivse asjaoluga,

mille tõendamiskoormus on hagejal. Hageja on esitanud tööde vastuvõtmise aktid koos

arvetega, mis mingil juhul ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt.

Kostja tegi menetluses kompromissiettepaneku, et vältida ebavajalikus menetluses osalemist,

seda ei saa võrdsustada hagi omaksvõtuga.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

3. Viru Maakohus jättis hagi 1. detsembri 2021. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 6. juuni 2022. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas maakohtu 1. detsembri 2021 otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas 30. detsembri 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 4150 eurot 59 senti ja 25. mai 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

327 eurot 14 senti, samuti viivise alates 26. maist 2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis

kostjalt menetluskulude katteks hageja kasuks välja 3733 eurot 33 senti. Maakohus märkis, et

väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud

töövõtuleping hageja väidetud ehitustööde teostamiseks, kas hageja töövõtjana teostas hagis

väidetud tööd ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Töövõtuleping on VÕS § 635 lg-st 1 lähtudes tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled

eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on

kokkulepitud tulemuse saavutamine, kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu

maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses.

Hageja väitel oli poolte vahel suuline töövõtuleping, tööd lõpetati 22. veebruaril 2019, hageja

esitas kostjale teostatud tööde aktid ja arved ning töövõtja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks. Kostja eitab nii lepingu sõlmimist, tööde valmimist (tulemuse saavutamist)

kui ka tasunõude sissenõutavaks muutumist. Lepingu sõlmimise asjaolusid ja tingimusi tuleb

TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama hageja.

Töövõtulepingul ei ole kohustuslikku vorminõuet, seega saab töövõtulepingut sõlmida ka

suuliselt. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel ning tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle

tahteavaldusega nõustub. VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks

väljendada muuhulgas ka teoga.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et kostja ei ole andnud hagejale nõustumust

(kooskõlastust) töövõtulepingu sõlmimiseks ning hageja väidetud tööde teostamiseks. Hageja

on tõendanud, et saatis hinnapakkumised köögi seinte viimistlemiseks ja trepil plaatimistööde

tegemiseks kostja e-posti aadressile infoag@bk.ru, mis on kostja ametlik e-posti aadress ja

mida on pooled kasutanud hinnapakkumiste ja arvete saatmiseks ja kooskõlastuste saamiseks

varasemas suhtluses. Sellele võinuks või pidanuks küll järgnema kostja poolne kirjalik

kooskõlastus, kuid kostja juhatuse liikme O. Fedotovi vande all antud seletusega on

tõendatud, et kostja sai hageja saadetud hinnapakkumised kätte ja nõustus nendega. O.

Fedotovi vande all antud seletusega on tõendatud ka see, et hageja töötajad vaidlusalusel

objektil vähemalt töid teostasid ja kostja oli nad objektile lubanud töid teostama. Samuti

kinnitas hageja juhatuse liige V. Rezvukhin vande all antud seletuses, et kooskõlastuse

hinnapakkumistele andis kostja juhatuse liige suuliselt.

Kostja väide, et hageja ületas tööde teostamise tähtaega, ei anna alust jätta tööde eest esitatud

arveid tasumata. Liiatigi on kostja juhatuse liige ise kinnitanud, et konkreetset kuupäeva,

millal tuli töödega alustada ja millal tööd lõpetada, ei olnud (seega ei saa tõsikindlalt väita ka

seda, et mingisugused tähtajad oleks ületatud). Asjaolu, et konkreetset tööde alguskuupäeva

kokku lepitud ei olnud, annab kinnitust sellest, et tööde, mida tuli teostada hagejal, algus ja

lõpp sõltus teistest töödest, mis tuli teha enne seda kui hageja sai oma kokkulepitud töödega

alustada.

Kohus luges hageja esitatud arvetele lisatud teostatud tööde aktide, hageja juhatuse liikme V.

Rezvukhini ning tunnistajate B.B. ja C.C. ütlustega tõendatuks, et kostja lõpetas kõik

vaidlusalused tööd. Tööde käigus võis kostjal olla küll pretensioone nii tööde teostamise

kiiruse kui kvaliteedi osas, kuid samas ei ole kostja millegagi ümber lükanud ülalviidatud

tõendeid hageja tõendeid tööde teostamise kohta. Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja

A.A. ütlused on vastuolus ka kostja seadusliku esindaja O. Fedotovi seletusega, mõlemad aga

omakorda B. Saštšenko kirjaliku selgitusega, mille kohaselt teostas tema töid samaaegselt

hageja töötajatega. Ükski muu tõend peale kostja juhatuse liikme O. Fedotovi ja tunnistaja

A.A. ütluste, ei tõenda, et tööd olid suuremas osas hageja poolt teostamata ja kostja enda

töötajatel tuli tööd lõpetada.

Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas

tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on

esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või

annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse

eeldused tulenevad VÕS § 637 lõigetest 3–5. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu

esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik

üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230

lg 1 kohaselt tõendada, et on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kui tellija ei ole tööd vastu

võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu

talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kohtu hinnangul tegi hageja küll tööd valmis, kuid tööde vastuvõtmise osas on

menetlusosaliste seisukohad vastuolulised. Hageja ei ole otseselt andnud tellijale konkreetset

tähtaega tööde vastuvõtmiseks pärast tellija väidetavat tasumisest keeldumist, kuid on lugenud

mõistlikuks tähtajaks 1. juuni 2019 (ehk 3 kuud arvete tasumise tähtajast) tööde

lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Samast ajast on hageja arvestanud viivist.

Arvestades asjaolu, et pooled viibisid objektil (kostja Sirgala tehases) ühel ajal, olid ilmselgelt

kursis teostatud töödega, on põhjendatud lugeda tööd vastuvõetuks vähemalt 1. juunist 2019.

Asjaolu, et tööd hageja poolt teostati, kinnitab kaudselt ka kostja valmisolek lõpetada asi

kokkuleppel (kompromissettepanek) selliselt, et kostja tasub hagejale 3000 eurot vaidlusaluste

tööde eest, mis on ca 73% hageja esitatud põhinõudest ja ühtib hageja seadusliku esindaja V.

Rezvukhini ütlustega, et kostja tegelik soov (arvete tasumata jätmise põhjuseks) oli saada

hinnaalandust ca 35% ulatuses kogu tööde mahult. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja tööd

lugeda vastuvõetuks ja tasunõue on seega sissnõutavaks.

Väljamõistetud hüvitiselt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist vastavalt VÕS §-s 100 ja § 101

lg 1 p-s 6 sätestatule alates 1. juunist 2019, mh hagi esitamisele järgneva aja eest TsMS § 367

alusel kuni põhinõude (4150 euro 59 sendi) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda.

Kaebuse põhjenduste kohasel ei analüüsinud kohus piisavalt kõiki vaidluse lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolusid ning ei hinnanud esitatud tõendeid ega kostja vastuväiteid

kogumis. Sellega rikkus kohus TsMS § 232 lg-s 1, § 436 lg-s 1, § 438 lg-tes 1 ja 2 ning § 442

lg-s 8 sätestatut. Eelkõige on ebaselge, miks kohus luges piisavaks tõendiks ehitustööde

tegemise kohta hageja poolt kirjalike tõenditega kinnitamata tunnistajate suulised ütlused.

Hageja ei ole välja toonud, millistel tingimustel pooled töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1)

sõlmisid ehk, millal töö peaks olema alustatud ja millal lõpetatud. Puuduvad tõendid selle

kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hinnapakkumises kajastatud tingimustel, sh

tööde mahu, maksumuse ja maksetingimuste osas. Hageja lihtsalt saatis kostja e-postile

hinnapakkumised, millele kostja tagasisidet ega nõustumust andnud ei ole. Hageja ei ole välja

toonud ega tõendanud, mida kostja hageja hinnapakkumistele vastas, ja kas üldse vastas.

Pooled ei saavutanud kokkulepet töövõtulepingu olulistes tingimustes, sh tööde alustamise,

tööde üleandmise ja tööde eest tasumise tingimustes. Sellises olukorras ei saanud hageja

oodata, et kostja tasub tema arve. Hageja ei ole kostjale töö üleandmist pakkunud ning ei ole

kooskõlastanud, mis konkreetsed tööd peab hageja teostama. Hageja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et kostja oli nõus nii lepingu sõlmimisega kui ka hageja poolt väidetavalt pakutud

täitmisega.

Maakohus ei kontrollinud hageja tasunõude sissenõutavuse eeldusi (VÕS § 637 lg 4). Tööde

väidetava lõpetamise kuupäeva ega väidetava vastuvõtmisele kutsumise asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Pole tõendatud, et töö on lõpetatud ja tehtud kokkulepitud

mahus. Hagejal peaksid olema kirjalikud tõendid, millest nähtub tööde tegemise protsess. Ei

ole eluliselt usutav, et professionaalne ehitusettevõtja ei ole ehitusprotsessi tegemist

dokumenteeritud. Sisuliselt tõendab hageja töö tegemist ainult esitatud arvetega. Arvete

esitamine iseenesest kostjale kohustusi ei loo. Koos arvetega hageja raamatupidaja poolt

esitatud tööde vastuvõtmise aktid ei kinnita töö valmimist ega selle vastuvõtmist kostja poolt.

Pärast hageja lahkumist kostja objektilt lõpetas kostja oma töötajate abil tööd ise.

Kohtu järeldused tööde väidetava teostamise ja vastuvõtmise kohta põhinevad hageja

seadusliku esindaja ning hageja kutsutud tunnistajate väidetel. Samas ei suutnud hageja

seaduslik esindaja ega hageja tunnistajad selgitada, kuidas nende poolt tehtud töö on seotud

hageja hinnapakkumistes märgitud töödega. Seejuures ei arvestanud kohus kostja tunnistaja

A.A. ütlustest nähtuvat ega kostja poolt esitatud argumente.

Hageja ei ole esitanud ühtegi EhS § 15 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud dokumentidest, kuigi viibis

enda väidete kohaselt kostja objektil vähemalt neli kuud. Töö kvaliteeti ja nõuetele vastavate

materjalide kasutamist ei ole võimalik kirjalike tõendite puudumisel tõendada. Samuti ei ole

tunnistajate ütlusi võimalik analüüsida dokumentidele viitamata. Samas võttis kohus rahalise

kohustuse kindlaksmääramisel arvesse ainult tunnistajate ütlused. Kohus ei uurinud ega

põhistanud, millised konkreetsed tööd on tema arvates teostatud ja millega nimetatud tööde

teostamine on tõendatud.

7. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja jääb menetluses varem esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palub

arvestada neid kohtuotsuse tegemisel.

Oktoobris ja detsembris 2018 tellis kostja hagejalt ehitustööd. Hageja tutvus ehitustööde

mahuga, koostas kirjalikud hinnapakkumised ja edastas need kostjale kooskõlastamiseks.

Kostja kooskõlastas hinnapakkumised telefoni teel ja lubas hageja ehitusobjektile. Hageja

alustas kostja tellitud ehitustööde tegemist. Detsembris tellitud plaatimistööde tegemiseks

tarnis kostja ise ka vajalikud ehitusmaterjalid (keraamilised plaadid). Nendest asjaoludest saab

VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt järeldada, et poolte vahel sõlmiti ehitustööde töövõtuleping

vastavalt hageja esitatud hinnapakkumistele. Maakohus jõudis põhjendatult samale

järeldusele.

Kostja väited seoses sellega, et tööd on lõpetamata või tehtud poolikult, ei ole tõendatud ega

põhjendatud. Poolte kokkuleppe järgi muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisega. Hageja on kokkulepitud tööd teinud. Arved töö eest ja teostatud tööde aktid on

kostjale üle antud. Arved on koostatud vastavalt kostja kooskõlastatud hinnapakkumistele.

Kostja kasutab hageja poolt tehtud töid ning ei ole esitanud tööde suhtes ühtegi pretensiooni,

mh seoses tehtud tööde mahuga või kvaliteediga. 21. novembril 2024 toimunud kohtuistungil

kostja esindaja avaldatud pretensioonid hageja tööde osas ei ole tööde lõpetamisest möödunud

aega (ca kuus aastat) arvestades asjakohased. Kostja ei ole senini esitanud hagejale

ehitustööde puuduste täpse kirjeldusega pretensiooni ning ei saa VÕS § 644 lg-tes 1–3

sätestatut arvestades enam tugineda ehitustööde võimalikele puudustele.

Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt RKTKo, 3-2-1-44-15, p 13). Hageja on tõendanud

tehtud tööde ülevaatamise võimaluse andmise ning tehtud tööde vähemalt vastuvõetuks

lugemise. Hageja nõustub maakohtu järeldusega, et kostja juhatuse liikme O. Fedotovi ja

tunnistaja A.A. ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka hageja seadusliku esindaja ütluste ja

B. Saštšenko kirjalike selgitustega, samuti muude kirjalike tõenditega.

EhS § 15 lg 1 järgi tuleb õigusaktis sätestatud juhul ehitamine dokumenteerida. Ehitamine

tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib

ehitav isik. Kostja ei ole põhjendanud, millistest õigusaktidest või poolte vahelistest

kokkulepetest tulenes hageja kohustus tema ehitustööd dokumenteerida, ega ole ka

põhjendanud, millistele dokumentidele ta viitab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

9. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust.

Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus asja materjalide põhjal õigesti, et poolte vahel oli

sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) hagis nimetatud ehitustööde tegemiseks, hageja

töövõtjana on tööd valmis teinud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS §

82 lg 7, § 637 lg-d 3–5 ja § 638). Samuti rahuldas maakohus põhjendatult hageja

viivisenõude. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st

6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

9.1.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses kostja suures osas kordab

oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka

õiguslikust olukorrast. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu kostja eelkõige

maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega. Samas ei anna kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust

õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu arvates

on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Apellatsioonkaebuses väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide

olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei

pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

9.2.

Kostja on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

töövõtulepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövõtulepingul puudub

kohustuslik vorminõue, mistõttu saab sellise lepingu sõlmida mistahes viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et kostja sai

hageja 19. oktoobril 2018 ja 18. detsembril 2018 saadetud hinnapakkumised kätte, nõustus

nendega ning lubas hageja töötajad hinnapakkumises märgitud töid (krohvimine,

pahteldamine ja keraamiliste plaatide paigaldamine) teostama. Nimetatud asjaoludest on

maakohus põhjendatult järeldanud töövõtulepingu sõlmimist vaidlusaluses kahes

hinnapakkumises nimetatud tööde tegemiseks. Kostja ei ole ka välja toonud, mis alusel hageja

töötajad kostja Sirgala tehases töid tegid, kui selle aluseks ei olnud kaks viidatud

hinnapakkumist. Seda ei osanud kostja esindajad selgitada ka 13. mai 2025. a ringkonnakohtu

istungil.

Põhjendamatu on kostja väide, nagu ei saaks ehitustööde tegemist tõendada tunnistajate

ütlustega. Tsiviilkohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte (TsMS § 232 lg

2). See tähendab, et kui poolte kokkulepe või seadus ei näe ette teisiti, võivad pooled kõiki

vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tõendada mistahes tõenditega omal vabal valikul.

Praegusel juhul pooled tõendamise osas mingeid selliseid kokkuleppeid sõlminud ei ole ning

vastavaid piiranguid ei tulene ka seadusest. Seega võis maakohus tööde tegemise tuvastada

üksnes või peamiselt tunnistajate ütluste põhjal. Kohus küll pidi hindama koos tunnistajate

ütlustega ka esitatud ja kogutud teist liiki tõendeid (TsMS § 232 lg 1). Maakohus on seda

teinud.

9.3.

Maakohus ei kontrollinud kostja arvates hageja tasunõude sissenõutavuse eeldusi, mh

ei tuvastanud maakohus tööde lõpetamise kuupäeva ega kostja tööde vastuvõtmisele

kutsumise asjaolusid. Samuti pole kostja hageja hinnangul tõendanud, et tööd on lõpetatud ja

tehtud kokkulepitud mahus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tehtud tööd

(krohvimine, pahteldamine ja keraamiliste plaatide paigaldamine) saab lugeda vastuvõetuks

hiljemalt 1. juunil 2019 ning vähemalt sellest ajast muutus hageja tasunõue sissenõutavaks.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuses esitatud põhjenduskäik on raskesti jälgitav

küsimuses, kas hageja tasunõue muutus sissenõutavaks tööde valmimisest või sellest hetkest,

kui tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et

töövõtja võib lepingu alusel tasu nõuda, kui tema tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7

mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on üldjuhul töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lõiked 3 ja 5). Samas juhul, kui

on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Ehitustööde puhul võib pidada tööde tellija poolt vastu võtmist pigem

tavaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka praeguses asjas lähtuda hageja tasunõude

sissenõutavaks muutumisel ennekõike VÕS § 637 lõikest 4. Sellest on kokkuvõttes lähtunud

ka maakohus.

Pooled ei ole väitnud ning asja materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks vaidlusalused tööd

vastu võtnud. Samas loetakse töö VÕS § 638 teise lause kohaselt vastuvõetuks ka juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul. Selleks, et saaks lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud, peab hageja tõendama, et

töövõtja tegi lepingujärgsed tööd valmis, esitas need kostjale vastuvõtmiseks ning andis tööde

vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Tööde vastuvõtmiseks antud tähtaja hindamisel arvestatakse

VÕS § 7 lg 2 kohaselt võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala

tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (vt RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463/69, p 12;

RKTKo 6.03.2019, 2-17-15317/38, p-d 13.1, 13.5).

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus põhjendatult, et hageja saatis kostjale tehtud

tööde aktid ja arved tehtud tööde eest 22. veebruaril 2019 elektrooniliselt (e-posti aadressile

infoag@bk.ru). Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole seda maakohtu järeldust ka

vaidlustatud. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et arvete ja aktide saatmisest võib

vähemalt kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) järeldada hageja poolt kostjale lõpetatud tööde

ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks pakkumist. Kuna hageja tegi vaidlusaluseid töid kostja

valduses olevates ruumides, oli kostjal hiljemalt pärast 22. veebruari 2019 võimalus tehtud

töödega tutvuda ning nende vastuvõtmist kinnitada või vastuvõtmisest põhjendatult keelduda.

Kuna kostja maakohtu tuvastatud kohaselt mitme kuu vältel töid vastu ei võtnud ega ka

keeldunud tööde vastuvõtmisest, tuleb tööd lugeda VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks

hiljemalt 1. juunil 2019. Kostja välja toodud asjaolul, et tehtud tööde aktid ja arved saatis

temale hageja raamatupidaja, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.

9.4.

Apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt ei ole hageja tehtud töid nõuetekohaselt

dokumenteerinud, sh ei ole hageja esitanud EhS § 15 lg-tes 2 ja 3 nimetatud dokumente.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel reeglina aluseks esimese astme kohtus

tuvastatud faktilised asjaolud. Sama lõike p 2 järgi saab ringkonnakohus uusi asjaolusid ja

tõendeid arvesse võtta niivõrd, kui nende esitamine apellatsioonimenetluses on lubatav.

Alused, millal uusi asjaolusid ja tõendeid apellatsioonimenetluses arvestada saab, on

sätestatud TsMS § 652 lg-s 3. Menetlusosaline peab TsMS § 652 lg 4 esimese lause järgi uute

asjaolude ja tõendite arvestamise lubatavust põhjendama. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

kostja maakohtu menetluses tuginenud sellele, et hageja vaidlusaluseid töid nõuetekohaselt ei

dokumenteerinud, ega toonud välja, millised tööde juurde kuuluvad dokumendid on hagejal

esitamata. Kostja ei ole põhjendanud, miks tuleb kõnealuste uute asjaoludega

apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Eelmärgitut arvestades ei arvesta

ringkonnakohus kostja väiteid, mis puudutavad tööde nõuetekohast dokumenteerimata

jätmist.

Ringkonnakohus lisab, et VÕS § 641 lg 1 järgi peavad lepingutingimustele vastama ka töö

juurde kuuluvad sellised dokumendid, mis on mõistlikult vajalikud töö sihipäraseks

kasutamiseks. Iseenesest ei ole välistatud, et tellija võib puuduva või puuduliku

dokumentatsiooni tõttu keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 alusel ning töö

vastuvõtmisel keelduda vähemalt osaliselt tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi. Samas ei

ole kostja maakohtu tuvastatu põhjal teatanud hagejale kui töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest (lisaks oleks kostja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavust

kirjeldama). Seetõttu on kostja kaotanud VÕS § 644 lg 3 esimese lause alusel õiguse töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, mh dokumentatsiooni osas.

10. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda.

11. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

11.1.

Hageja 13. mail 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on tema

menetluskulud apellatsiooniastmes käibemaksu arvestamata kokku 883 eurot 67 senti.

Menetluskulud koosnevad õigusabiteenuse kulust ning hageja esindaja vandeadvokaat R.

Golovenko sõidukulust ja sõiduajakulust Jõhvi linnast ringkonnakohtu istungile Tartusse ning

tagasi.

Õigusabi on advokaat hagejale osutanud 7 tunni 40 minuti ulatuses järgmiselt:

apellatsioonkaebusega tutvumine, maakohtu otsuse analüüs ja vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele (kokku 5 t 30 min), kohtuistungiks ettevalmistamine (1 t),

menetluskulude nimekirja koostamine (15 min) ja osalemine ringkonnakohtu istungil (55

min). Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).

Lepingulise esindaja sõidukulu hüvitamist soovib hageja 81 euro ulatuses (135 km × 2 × 0,3

eurot/km) ning sõiduaja kulu hüvitamist 35 euro ulatuses (135 km × 2 = 270 km).

Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10).

11.2.

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

11.3.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm

29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja nimekirjas märgitud toimingud (kokku 7 t 40 min)

on asja mahtu ning keerukust arvestades apellatsioonimenetluses asjatundliku õigusteenuse

osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnitasu 100

eurot (käibemaksuta) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.

11.4.

Hageja taotlus esindaja sõidukulu, sh sõidu ajakulu, hüvitamiseks on põhjendatud

osaliselt.

Riigikohtu praktika järgi on võimalik kohaldada lepingulise esindaja poolt sõidule kulutatud

aja eest makstava tasu hüvitamisele analoogia korras Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse

nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (kord)

paragrahvi 151 (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 12). Hageja esindaja osutab

õigusabiteenust Jõhvi linnas asuva advokaadibüroo kaudu. Kohtuistung toimus Tartu

kohtumajas (Veski tn 32, Tartu). Hageja esindaja Jõhvis asuva advokaadibüroo ja

õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) vahemaa on ühte suunda arvestades ca 135

kilomeetrit. Sellest lähtuvalt kuulub korra § 151 p 3 kohaldades esindaja ajakulu hüvitamisele

25 euro ulatuses (käibemaksuta).

Õigusabi osutamisega seoses kantud sõiduki kasutamise kulud on viidatud korra § 17 lg 2

järgi üldjuhul hüvitatavad määras 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Arvestades

advokaadibüroo ja õigusteenuse osutamise kohta vahemaad on kulu hüvitamine 81 euro

ulatuses (135 km × 2 × 0,3 eurot/km) põhjendatud.

11.5.

Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsiooniastmes 873 eurot 67 senti [7,67 × 100 + 25 + 81] ning mõistab selle

summa kostjalt hageja kasuks välja.

11.6.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)