1-25-2869/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAbdurahmanov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida
Legislator headnote
AI generated1-25-2869/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida
Full text
1-25-2869
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juunil 2025 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-25-2869
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Tõlk
Thea Tikenberg
Natalija Mehh
Kriminaalasi
Aleksandr Abdurahmanov süüdistatuna KarS § 199 lg 1
järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Liis Juhalo
Süüdistatav
Aleksandr Abdurahmanov – isikukood 38004287012,
XXX kodanik, asukoht rehabilitatsioonikeskus XXX,
emakeel xxx keel, xxx, töökoht puudub, e-post: xxx,
telefon xxx, varem kriminaalkorras karistatud.
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Aleksandr Abdurahmanov KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista
karistuseks vangistus 7 kuud.
KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr
Abdurahmanov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
Välja mõista Aleksandr Abdurahmanovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329
eurot riigituludesse.
Kohustada Aleksandr Abdurahmanovit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul
kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 110,75 eurot.
Sundraha summas
1329
eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti
arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447
Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või
EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida
viitenumber 99925700016176. Selgitusse võib märkida: „Aleksandr Abdurahmanov,
kriminaalasi 1-25-2869, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses
tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka
kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Jätta kaitsetasu summas 131,76 eurot riigi kanda.
Välja mõista Aleksandr Abdurahmanovilt kannatanu Akadeemia 32b Holding OÜ
kasuks 609,84 eurot, mis tuleb kanda Akadeemia 32b Holding OÜ arvelduskontole nr
EEXXX LHV Pank AS-is.
Asitõend –
CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja
materjalide juurde.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15
päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete
või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kuriteo asjaolud
Aleksandr Abdurahmanovit süüdistatakse selles, tema 19.07.2023 kella 16.28 paiku
Tallinnas Akadeemia 32b võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ X
hostelist seina pealt Akadeemia tee 32b Holding OÜ-le kuuluva televiisori Samsung
UE65TU7172UXXH, 65 tolli maksumusega 609,84 eurot.
Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Abdurahmanov pani toime võõra vallasasja
äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused
Süüdistatava Aleksandr Abdurahmanov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.05.2025
sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Abdurahmanovi süüdi tunnistamist
KarS § 199 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jätta
Aleksandr Abdurahmanovile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et
mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Aleksandr Abdurahmanov ei pane 1-
aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse
kuulutamise kuupäev.
Asitõendid
KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud
jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada
asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendi – CD-plaat, mis asub
kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt menetluskuluna välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel
sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot.
Jätta kaitsetasu summas 131,76 eurot riigi kanda.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.
märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka
süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,
süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses
tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti
võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg
3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt
hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,
see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks
tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna
eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise
ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja
toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad
kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või
vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa
väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma
kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“
Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt
väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks
kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.
Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate
menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud
seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale
kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates
kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja
jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul
tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks
riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku
olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka
igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak
Kohtunik