3-25-1571/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1571

Haldusasi

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Y.Y kaebus

Kaebaja - Y.Y

RESOLUTSIOON

Tagastada Y.Y kaebus.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

Asjaolud

1. Kinnipeetav X.X esitas Y.Y esindajana 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule avalduse

eelmenetluseks. Avalduses kirjeldatakse Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise

projekti.

Kohtu põhjendused

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal

puudub ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kaebaja ei ole avaldusena pealkirjastatud pöördumises välja toonud kohtusse pöördumise

eesmärki. Kirjeldatud on üksnes Mustjõe ja Pärlijõe vooluvee ja kalarände parandamise projekti.

HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse

pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas

avalduses kirjeldatud projekt rikub tema subjektiivseid õigusi.

4. Halduskohus ei algata umbmääraste andmete alusel eelmenetlusi ega muid järelevalve menetlusi.

Kaebaja ei ole ka märkinud, millisele konkreetsele õigusaktile tuginedes ta vastava menetluse

algatamist taotleb. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või

lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega saab

halduskohtus üldjuhul taotleda üksnes lõpliku haldusakti tühistamist. Kaebaja ei ole märkinud, et

välja on antud eelhaldusakt või tehtud menetlustoiming, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi

ning kohtusse pöördumine on vajalik enne haldusakti väljastamist.

5. Kaebaja nimel on allkirjastanud kaebuse inimene, kes ei ole tõendanud oma esindusõigust

(puudub volikiri ja HKMS §-s 32 sätestatud kinnitus). Kui teise isiku nimel avalduse esitanud

isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus

menetlustoiminguid.

6. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2

alusel läbivaatamatult. Arvestades kaebuse sisu ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust käiguta.

7. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)