2-24-12208/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 12. augustil 2024 P.T (kostja) vastu hagi
Legislator headnote
AI generated2-24-12208/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 12. augustil 2024 P.T (kostja) vastu hagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2025, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-24-12208
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi P.T vastu võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
703,65 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood
11052490), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja
Sigrid Rahkema
Kostja: P.T (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kõrvaldada toimikust korduvad tõendid (12. augusti 2024 hagiavalduse
lisad 1-52, mis asuvad dtl 16-84).
2. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi P.T vastu rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada otsus kätte pooltele.
5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega
väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta
selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja
jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §
187 lg 6).
ASJAOLUD
1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 12. augustil 2024 P.T (kostja) vastu hagi
parkimislepingust tuleneva leppetrahvi, viiviste ja sissenõudmiskulude nõudes. Hageja
palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 360 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivised 49,55 eurot ja sissenõudmiskulu 225 eurot. Samuti
palus hageja mõista kostjalt välja viivised alates 13. augustist 2024 kuni põhivõla
tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulub kostjale sõiduk registreerimismärgiga
XXX (edaspidi sõiduk). Hageja opereerib parklat asukohaga XXX omanikuga
kokkuleppel. Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja KÜ
V kirjalikul loal.
Kostja parkis sõidukit viidatud parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes – sõiduki
esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Hageja tegi
kostjale leppetrahvid järgmistel kuupäevadel ja summades:
-
4. juuni 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
27. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
20. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
14. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
12. mai 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
28. juuli 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
24. juuli 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
27. juuni 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot;
-
14. juuni 2023 leppetrahv nr XXX 40 eurot.
Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe
vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes
(RKTKo 5. juuni 2019, 2-17-117146/31, p 12). Hageja esitatud piltidelt on näha, et
leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele. Seega on leppetrahvid kostja
poolt kätte saadud. Kostja ei ole leppetrahvidele esitanud vaiet.
Hageja nõuab VÕS § 101 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt leppetrahvi
kohustuse (360 eurot) täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kokku on
kostjal hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 49,55 eurot.
Samuti nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu iga leppetrahvi
sissenõudmise eest ehk kokku 225 eurot.
Hageja selgitab, et igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval on sõlmitud uus
parkimisleping ehk et alale parkides loeti leping sõlmituks, mida kostja rikkus. Hageja
viitab parkimislepingu sõlmimisel VÕS § 9 lg 1, § 8 lg 1 ja § 16 lg 1. Leppetrahvinõude
tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda
rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on
parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas
pargitud (RKTKo 6. detsember 2017, 2-15-3430/58, p 18).
Parkimisleping on üürileping VÕS § 271. Parkla oli tähistatud lepingutingimustega.
Parklasse sisenemisel loeti kostja lepingutingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks.
KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Hageja esitas kostja vastu parkimislepingust tuleneva leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1),
sissenõudmiskulude (VÕS § 1132) ja viivise nõude (VÕS § 113 lg 1).
Hageja on kohtu hinnangul esitatud fotodega tõendanud, et kostja parkis talle kuuluvat
sõidukit (registreerimismärgiga 334MDS) hageja opereeritavas parklas aadressil XXX
(dtl 182-203) 4. juunil 2023 (dtl 182-183), 27. mail 2023 (dtl 185-186), 20. mail 2023
(dtl 188-189), 14. mail 2023 (dtl 191-193), 12 mail 2023 (dtl 195-196), 28. juulil 2023
(dtl 198-199), 24. juulil 2023 (dtl 201-203), 27. juunil 2023 (dtl 207-208) ja 14. juunil
2023 (dtl 210-212).
5. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on tõendanud poolte vahel parkimislepingu
sõlmimist.
Hageja leiab, et kostja on parklasse sisenemisega sõlminud hagejaga parkimislepingu.
Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest seisukohtadest jääb ka pärast selgituste nõudmist
ebaselgeks, kas hageja tugineb ühe parkimislepingu sõlmimisele ja sellest tulenevalt
mitmele leppetrahvile või on igal hagiavalduses väljatoodud kuupäeval sõlmitud uus
parkimisleping. Hageja tugineb „korduvale“ parkimisele, kuid ei täpsusta, kas sõlmitud
on mitu parkimislepingut.
Hageja viitab, et parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib parkida vaid valdaja
KÜ V kirjalikul loal. Hageja esitatud tõendist parkimisala tähistuste kohta (dtl 213,
214), nähtub märk, mille kohaselt on parklasse sisenedes parkimiskeelu ala.
Parkimiskeelu märgi all on kirjutatud: „Välja arvatud KÜ XXX kirjalikul loal“. Selle
all omakorda on kirjas: „ERAPARKLA“ ja viide, et „parkimistingimused asuvad
infotahvlil parklas“.
Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et selliselt avaldatud
ja paigaldatud pakkumust saab pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi
sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel.
VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või
esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle
tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda
tingimust olulise pingutuseta mõista.
Kohtu hinnangul on parkimist keelav märk koos „ERAPARKLA“ tähisega vastuoluline.
Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse
osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole
lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Parkimist keelavast märgist nähtub, et
parkimislube väljastab KÜ XXX . Seega ei ole võimalik aru saada ka sellest, et
pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte KÜ XXX (vt ka Tartu
Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-22-106308 ja 2-22-106961).
6. Lisaks märgib kohus, et hageja esitatud tõenditelt ei nähtu, et parkimistingimuste
infotahvel parklas asub või millises parkimistingimused leppetrahvide tegemise ajal
kehtisid. Hageja esitas parkimistingimused (dtl 283), mille p 8 järgi kohustub
sõidukijuht lepingu rikkumisel tasuma leppetrahvi 57 eurot. Hageja nõuab kostjalt aga
leppetrahvi à 40 eurot. Seega jääb ebaselgeks, kuidas seonduvad esitatud
parkimistingimused käesoleva leppetrahvi nõudega. Järelikult ei ole hageja tõendanud
ka parkimistingimusi, mis kehtisid iga leppetrahvi tegemise ajal.
7. Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõlmis kostjaga parkimislepingu(d)
ning millistel (tüüp)tingimustel.
Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest (leppetrahv, sissenõudmiskulud ja
viivisenõue) tulenevad nõuded. Kuivõrd kohtu tuvastatu kohaselt ei ole poolte vahel
lepingut/lepinguid sõlmitud, tuleb hagi jätta nii leppetrahvi, sissenõudmiskulude kui ka
viivise nõudes rahuldamata. Seetõttu ei hinda kohus eraldi meeldetuletuskirju (dtl 227
jj).
8. Hageja on esitanud 2021. a tehtud fotod ja trahvid (dtl 116-137 ja dtl 107-113)
sõiduki parkimisest, kuid need ei ole seostatavad hagi aluseks olevate asjaoludega ning
kohus jätab nendega arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Hageja on ilmselt ekslikult
puuduste kõrvaldamise käigus esitanud kohtule 22. augusti 2024 menetlusdokumendi ja
selle lisad. Eksimus on kõrvaldatud 2. septembri 2024 menetlusdokumendiga.
Hagiavaldusele lisatud tõendid (dtl 16-84) on esitatud korduvalt hagiavalduse
täpsustustega (dtl 181-243). Kuivõrd kohus hindas hagiavalduse täpsustuse juures olnud
tõendeid juba eespool, kõrvaldab kohus korduvad tõendid (dtl 16-84) toimikust (TsMS
§ 238 lg 1 p 2 ja lg 4).
9. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg
1). Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui
avalikult (vt 19. veebruari 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole
kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte
toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil
hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete
kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi
TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et
TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka
RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p
9.2).
(allkirjastatud digitaalselt)