1-25-1452/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-25-1452

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-1452 (23278051795)

Kohtunik

Kriminaalasi

Marina Ninaste

Andrias Luige süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Prokurör

Silva Rood

Süüdistatav

Andrias Luik

– isikukood 50309042712; XXX

kodakondsus; elukoht XXX, , XXX; emakeel XXX; XXX

; töötab XXX; kriminaalkorras varem karistamata

Tõkend

Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Andres Veski

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja

313, maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Andrias Luik KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3

aastat vangistust.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et koheselt pööratakse täitmisele 2 kuud

vangistust.

3. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Andrias Luigele kirjaliku teatisega, mis

ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt täitmisele pööratava vanglakaristuse

kandmiseks ilmuma.

4. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda 2 kuu pikkuse vangistuse kandmise alguseks Andrias

Luige vanglasse saabumise aeg.

5. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud 2 aastat ja 10 kuud vangistust ei

pöörata täitmisele, kui Andrias Luik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu.

6. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Andrias Luigele määratud 3 aasta pikkuse katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 2. juunist 2025.

1-25-1452

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Andrias Luigelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus

üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

9. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse (reaalse vangistuse)

kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

10. Välja mõista Andrias Luigelt riigi tuludesse KrMS § 180 lg 1 ning § 179 lg 1 p 2

kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev 1,5 kuupalga alammäära

ehk 1329 euro suurune sundraha. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel

mõista Andrias Luiget välja surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 1013,58

eurot ja kaitsja tasu 366 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o

menetluskulud kokku summas 2708,58 eurot.

11. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb välja mõistetud menetluskulud 2708,58 eurot tasuda

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste

osamaksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 225,72 eurot (viimasel kuul

225,66 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Andrias Luik, kriminaalasi nr

1-25-1452, menetluskulud ja sundraha“ ja

viitenumber 99925700016765.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Kaitsjale kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud tasu 175,68 eurot

tuleb jätta riigi kanda.

13. Sõiduauto Saab 9-5 ESTATE registreerimisnumbriga XXX XXX (koos võtmega)

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Andrias Luigele. Nimetatud sõiduk asub

Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuris (hoiule võtmise akt nr 24ATH28238).

14. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele, sh kannatanutele F.G e-posti

aadressil ja L.Y e-posti aadressil, ning jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile (resolutsiooni p 12 osas).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui

on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

1-25-1452

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Andrias Luike süüdistatakse selles, et ta juhtis 11. novembril 2023 kella 20.45 paiku Tartu

maakonnas Tartu vallas Raadi alevikus Rajaotsa kinnistul mootorsõidukit Saab 9-5

registreerimismärgiga XXX XXX milles vedas sõitjat selleks mitte ettenähtud kohal ja viisil.

Nimelt võttis A. Luik autosse kuuenda kaasreisijana alaealise 14-aastase (L.Y), kes oli

tagaistmel üle istekohtade pikali teiste reisijate põlvedel, mistõttu ei olnud tal võimalik

nõuetekohaselt kasutada turvavööd. Seejärel juhtis A. Luik mootorsõiduki teele, mis oli ette

nähtud liiklemiseks kergliiklejatele ning oli märgistatud liikluskorraldusvahendiga nr 435

(Jalgratta- ja jalgtee), mis näitas, et sel tohtisid liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri

juht. Lisaks ei valinud A. Luik teeoludele ja ilmastikutingimustele vastavat sõidukiirust ning

kaotas järsku vasakkurvi sõites auto üle juhitavuse, mille tagajärjel sõiduk paiskus üle katuse.

Sõiduki ümberpaiskumise tagajärjel paiskus tagaistmel mittenõuetekohaselt turvavööga

kinnitamata L.Y mootorsõiduki parempoolsest küljeaknast poole kehaga välja. Selle

tulemusel sai L.Y pea lahtise tömbi trauma, s.o paremal pool otsmiku-, kiiru-, oimu- ja

kuklaluu killunenud lahtised murrud pea deformatsiooniga (lamenemisega), koljupõhimiku

killunenud nihkega murrud, silmakoobaste kõigi seinte ning ninakõrvalkoobaste seinte

murrud, alalõualuu parema haru murru, hulgaliste ajukolju- ja näokoljuluude omavaheliste

õmbluste laialimineku, kõvakelme rebendid, difuusse ämblikuvõrkkestaaluse ja vähese

vasakpoolsee kõvakelmealusee verevalumi, ajukoe osalise purustuse kõhtmisel pinnal ning

parema otsmikusagara tipuosas, verevalumid kõõlustanul ning oimulihastes, põrutushaava

juustega kaetud peanahal paremal, nahamarrastused-kriimustused ja nahaalused verevalumid

peapiirkonnas. Samuti sai ta kaela-kehatüve tömbi trauma, s.o nahaalusee verevalumi kaelal,

vasaku abaluu murru, koldelised verdumised kopsukoes ja kopsude kelme all, üksikud

nahaalused verevalumid kehatüvel, ning jäsemete tömbi trauma, s.o nahaalused verevalumid

paremal ülajäsemel, nahakriimustus vasakul ülajäsemel ning nahaalused verevalumid säärtel.

Vigastuste tulemusena L.Y suri sündmuskohal.

A. Luik rikkus LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.

veebruari 2011. a määruse nr 12 § 13 lg 1 p 6, mille kohaselt võivad märgi 435 (Jalgratta- ja

jalgtee) mõjualas liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Samuti rikkus A. Luik

LS § 14 lg 2 nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist; LS § 16 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi

nõuet; LS § 17 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 33 lg 6 nõuet, mille

kohaselt juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad

nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; LS §

1-25-1452

34 lg 2 nõuet, mille kohaselt sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud

kohtadel ja viisil; LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma

sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:

1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees,

mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui

tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Seega pani süüdistatav A. Luik toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest

põhjustatud inimese surm.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava A. Luige, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A.

Luigele mõistetav karistus järgmine. KarS § 422 lg 1 järgse kuriteo toimepanemise eest

taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg-te

1 ja 3 alusel määrata, et koheselt tuleb ära kanda 2 kuud vangistust ja ülejäänud karistust, s.o

2 aastat ja 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Luik ei pane 3 aasta pikkuse

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava

karistuse alguseks A. Luige saabumine kinnipidamiskohta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.

Luigelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud,

milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1329 eurot, surnu kohtuarstliku

ekspertiisi kulu 1013,58 eurot ja 366 eurot kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud

õigusabi eest, s.o kokku 2708,58 eurot. Võimaldada menetluskulud tasuda ositi 1 aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuistungil selgitati üksmeelselt,

et kaitsja kohtumenetluse kulud tuleb jätta riigi kanda.

Kohtu seisukoht

1-25-1452

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.

Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkuleppega nõustus ka kaitsja. Kannatanud

on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid

annavad aluse tunnistada A. Luik süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle

karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, ja KrMS § 180 lg

1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 1013,58 eurot ja kaitsja

tasu 366 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 tuleb A.

Luigel menetluskulud kogusummas 2708,58 eurot tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiste osamaksetena. Kaitsjale kohtumenetluses riigi

õigusabi osutamise eest makstud tasu 175,68 tuleb jätta kokkulepitu kohaselt riigi kanda.

Sõiduauto Saab 9-5 ESTATE registreerimisnumbriga XXX XXX (koos võtmega) tuleb

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. Luigele. Nimetatud sõiduk asub Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuris (hoiule võtmise akt nr 24ATH28238).

DVD-plaadid tunnistajalt saadud videosalvestiste ja häirekeskuse kõnesalvestisega on osaks

kohtutoimikust ning jäävad kohtutoimiku juurde, ilma et vajaks sellekohast seisukohavõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)