2-24-129946/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-129946

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas

Kostja: X (isikukood XXX)

Hagihind

7912,63 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks 09.05.2022.a laenulepingust nr BL2771360

tulenev põhivõlgnevus 265,10 eurot ning viivis võlgnevuselt (265,10 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.06.2024.a kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks 25.01.2023.a laenulepingust nr BL3420327

tulenev põhivõlgnevus 1268,45 eurot ning viivis võlgnevuselt (1268,45 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.06.2024.a kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

4. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks 02.12.2023.a laenulepingust nr BL4194772

tulenev põhivõlgnevus 1821,11 eurot ning viivis võlgnevuselt (1821,11 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.06.2024.a kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

5. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi X vastu 09.05.2022.a laenulepingust nr

BL2771360 tuleneva intressi nõude 67,84 euro, lepingu haldustasu nõude 28,36 euro ja

viivise nõude 105,29 euro väljamõistmiseks.

6. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi X vastu 25.01.2023.a laenulepingust nr

BL3420327 tuleneva intressi nõude 172,30 euro, lepingu haldustasu nõude 28,36 euro ja

viivise nõude 266,68 euro väljamõistmiseks.

7. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi X vastu 02.12.2023.a laenulepingust nr

BL4194772 tuleneva intressi nõude 159,15 euro, lepingu haldustasu nõude 28,36 euro,

sissenõudmiskulude nõude 10 euro, lisateenuste nõude 126,91 euro ja viivise nõude

1 (3)

244,36 euro väljamõistmiseks.

8. Jätta menetluskulud 47% ulatuses X kanda ja 53% ulatuses Bondora AS kanda (TsMS

§ 163 lg 1).

9. Välja mõista Xlt menetluskulu summas 378,35 eurot, s.o tasutud riigilõiv 312,55 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 9,40 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu

56,40 eurot Bondora AS kasuks.

10. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (378,35 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

11. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

12. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

2 (3)

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja andnud pooleteise aasta jooksul kostjale kokku laenu 6000

eurot (2000 x 3). Kostja igakuiseks sissetulekuks on laenuandja arvestanud laenulepingu nr

BL2771360 osas 988,69 eurot, laenulepingu nr BL3420327 osas 1579,04 eurot ja laenulepingu nr

BL4194772 osas 2187,07 eurot. Kostja arvelduskontode väljavõttelt nähtub aga, et kostja töötasu

lepingute sõlmimise ajal oli üksnes 651-776 eurot kuus. Kuigi kostja on saanud ka töölähetustasu,

leiab kohus, et töölähetustasu ei saa töötasuks lugeda, kuivõrd tegemist on lähetusülesandega seotud

kuludega, mitte isiku sissetulekuga. Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et kostjal oli

juba eelnevalt ka laenukohustus (leping nr 19-085422-VL).

Kohus märgib, et enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49

lg 1 punktidega 1-7). Käesoleval juhtumil on kostja ülalpidamisel üks alaealine laps (sündinud

2011.a).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste, ülalpeetavate arvu ega finantskohustuste suurust.

Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on

antud juhtumil vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista:

- 09.05.2022.a laenulepingust nr BL2771360 tulenev põhivõlgnevus 265,10 eurot (laen summas

2000 – tagasimaksed kogusummas 1734,90) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast so 18.06.2024.a;

- 25.01.2023.a laenulepingust nr BL3420327 tulenev põhivõlgnevus 1268,45 eurot (laen summas

2000 – tagasimaksed kogusummas 731,55) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast so 18.06.2024.a;

- 02.12.2023.a laenulepingust nr BL4194772 tulenev põhivõlgnevus 1821,11 eurot (laen summas

2000 – tagasimaksed kogusummas 178,89) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast so 18.06.2024.a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)