2-25-4985/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4985

Tsiviilasi

A. A. hagi N. A. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4077 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. A. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K.-

L. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ene Ahas

Kostja: N. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N. A. taotlus ning jätta vastu võtmata A. A. 31.03.2025

menetlusdokumendiga esitatud lisa 2 (riikliku perelepitusteenuse edutuse tõend).

2. Jätta rahuldamata N. A. taotlus A. A. 31.03.2025 menetlusdokumendiga esitatud

lisa 3, 30.04.2025 menetlusdokumendi ja selle lisade 1-16 ning 28.04.2025

menetlusdokumendi lisade 1-22 vastuvõtmata jätmiseks.

3. Rahuldada hagi osaliselt.

4. Mõista N. A.lt A. A. kasuks alates 01.04.2025 kuni A. A. täisealiseks saamiseni

(s.o xxxx) välja igakuine elatis summas 367,70 eurot.

5. Elatis tuleb kanda K.-L. K. arvelduskontole nr xxxx (Xxxx) iga kuu esimeseks

kuupäevaks jooksva kuu eest, märkides selgituseks „elatis“.

6. Punktis 4 nimetatud elatise maksmise kohustus on kohtuotsuse tegemise aja

seisuga täidetud 875,38 euro ulatuses.

7. Jätta rahuldamata A. A. hagi tagasiulatuva elatise nõudes.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A. A. (hageja, laps) esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule hagi N. A. (kostja, isa) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib kostjalt alates 01.04.2025 igakuist elatist summas 453

eurot, samuti soovib hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist 2025. aasta märtsikuu eest summas

453 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.03.2025 istungil. Hageja täpsustas

28.04.2025 tagasiulatuva elatisnõude suurust. Hageja märkis, et kostja on tasunud

kohtuväliselt elatise 2025. aasta märtsikuu eest summas 278,76 eurot. Seega nõuab hageja

tagasiulatuvalt 174,24 eurot. 06.05.2025 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja edasiulatuva

elatise nõuet ning jäi 367,70 euro suuruse nõude juurde. 09.05.2025 esitatud

menetlusdokumendis täpsustas hageja uuesti nõuet ning palus istungil avaldatud elatisele liita

juurde 21 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt elas hageja 2024. aasta suveni vaheldumisi mõlema vanemaga.

Alates 01.03.2025 elab hageja emaga. Kostja kannab hageja lasteaiatasu ning lastekooli

toiduraha. Lapse igakuised kulud on 1182,60 eurot. Hagejaga koos elava vanema igakuine

töötasu on 1550 eurot kuus, lisaks teeb ta täiendavalt juhutöid. Kostja tegeleb aktiivselt

ettevõtlusega.

3. Hageja esindaja selgitas 07.04.2025 toimunud kohtuistungil, et tema tagab hageja

elamistingimused, kuid tema rahalised vahendid on ülalpidamiseks piiratud. 06.05.2025

toimunud kohtuistungil tõi hageja välja, et lapsetoetus laekub lapse ema kontole. Hageja

viibib alates 2025. aasta märtsist kostja juures kord kuus nädalavahetusel. Hagejal ei ole

erivajadusi, millega kaasneks lisakulusid. Hagejaga koos elaval vanemal on xxxx xxxx

valdkonnas, praegu töötab ta xxxx, kuid varem on ta töötanud üle 10 aasta xxxx. Hagejale

meeldib ujumine ning need trennid toimuvad üheksa kuud aastas. Pooled elasid ühise perena

kuni lapse 2,5-aastaseks saamiseni. Hageja jäi seisukohale, et tema igakuised kulud on kokku

1012,6 eurot, millest kostja vabatahtlikult tasutud osa on 98,60 eurot.

Kostja seisukoht

4. Kostja avaldas 07.04.2025 toimunud istungil, et tema igakuine sissetulek on umbes 4000

eurot kuus (06.05.2025 täpsustas kostja, et tegemist on netotasuga). Kostja pidas õiglaseks

tasuda hagejale igakuiselt 300 eurot, kuid arvas, et ilmselt jätkub veel vaidlus selle üle, kui

palju viibib laps tema juures.

5. 06.05.2025 toimunud istungil kinnitas kostja, et peale hageja tal alaealisi lapsi ei ole.

Samuti kinnitas kostja, et tal ei ole tervisest tulenevaid töövõime piiranguid. Kostjale kuulub

xxxx kinnistut, mille koguväärtust ei osanud ta öelda. Kostja on tegelenud 20 aastat

ettevõtlusega kinnisvara halduse ja hoolduse valdkonnas ning 11 aastat töötas xxxx. Kostjal

on xxxx xxxx valdkonnas. Kuna vanemad leppisid aastate eest kokku, et mõlemad ostavad

lapsele riideid ega jaga neid kulusid, ostab ka kostja hagejale riideid ja jalanõusid ning kannab

lapse vaba ajaga seonduvaid kulusid. Samuti kannavad mõlemad vanemad hageja

sünnipäevakulusid vahetult. Kostja hinnangul on hagejaga koos elava vanema sissetulek

kostja omaga samal tasemel. Kostja jäi seisukohale, et hageja igakuised kulud ei ületa 621,10

eurot.

6. Kostja esitas 20.05.2025 kirjaliku seisukoha, milles märkis, et on tasunud enne hagi kohtule

esitamist hagejale elatise 2025. aasta märtsi eest summas 278,76 eurot ning osalenud vahetult

lapse ülalpidamiskulude kandmises. Hagis esitatud väited hageja ülalpidamiskulude osas on

ülepaisutatud. Kostja on tasunud hagejale elatist ka 2025. aasta aprillis 298,31 eurot ning

tasunud lisaks aprilli eest ka lasteaiatasu 63,05 eurot ja lastekooli söögiraha. Samuti on kostja

tasunud elatist 2025. aasta mais summas 298,31 eurot. Kuna kostja osaleb lapse kasvatamises

ning kannab vahetult tema ülalpidamiskulusid ning on vabatahtlikult tasunud ka elatist, on

hagi esitatud alusetult ja tuleks jätta seetõttu rahuldamata, alternatiivselt tuleks kostjalt välja

mõista miinimumsuuruses elatis.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud ja kogutud tõenditega, leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus

perekonnaasjas esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud. TsMS § 230 lg 3 näeb ette, et

lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest

ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

9. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

9.1. Kostja on 20.05.2025 esitatud menetlusdokumendis toonud välja, et hagiavaldusega

esitatud tõend riikliku perelepitusteenuse edutuse kohta ei ole asjas asjakohane ega vajalik

ning tuleb jätta seetõttu vastu võtmata (dtl 352). Hagiavaldusest nähtuvalt soovis hageja

esitatud tõendiga (dtl 9) tõendada, et senine jagatud vanemlus enam ei toiminud. Pooled ei

vaidle, et vähemalt alates käesoleva aasta märtsist elab laps peamiselt emaga, kuid suhtleb

kord kuus nädalavahetusel isaga (dtl 340). Seega see asjaolu vaidluse all ei ole. TsMS § 238

lg 1 p 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas

kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Viidatud sättest tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et tõend ei

oma asjas tähtsust ning see tuleb jätta vastu võtmata.

9.2. Kostja palub jätta vastu võtmata ning asja lahendamisel tähelepanuta hagiavalduse lisa 3

ning 30.04.2025 esitatud dokumendi ja selle lisad 1-16, kuna need on asjakohatud ega ole asja

lahendamiseks vajalikud (dtl 353). Hagiavalduse lisaga 3 on hageja soovinud tõendada, et

kostja tegeleb aktiivselt ettevõtlusega ning lisa 3 näitab kostja seoseid erinevate äriühingutega

(dtl 5, 12). Hageja on 30.04.2025 menetlusdokumendis ja selle lisades esitanud täiendava

ülevaate kostjaga seotud äriühingute kohta, mida ta tegi vastavalt 07.04.2025 istungil

kokkulepitule (dtl 43). Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 3 näeb ette, et elatist võib mõista

välja muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust. Seega ei pea kohus esitatud

tõendeid ega 30.04.2025 esitatud menetlusdokumenti asjakohatuks ning jätab kostja taotluse

rahuldamata.

9.3. Kostja palub kohtul jätta 28.04.2025 menetlusdokumendi lisad 1-12 ja 14-22 tähelepanuta

ja vastu võtmata, kuna hageja ei ole nendele 28.04.2025 ega ka järgnevalt viidanud (dtl 354).

TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses viidata konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse. Samas on kohtul TsMS § 230 lg 3 alusel õigus ka omal

algatusel lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid koguda ning kohus ei ole tulenevalt TsMS

§ 436 lg-st 6 perekonnaasjade alla kuuluvas ülalpidamisasjas poolte esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ka seotud. Kuna lapse elatisvaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus

(RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 11) ning sarnaneb oma olemuselt pigem hagita

menetlusele, ei pea kohus põhjendatuks jätta tõendid vastu võtmata üksnes sellel põhjusel, et

need ei ole esitatud hagimenetluse reegleid rangelt järgides. Kohtule 28.04.2025 esitatud

menetlusdokumendi pealkirjast nähtuvalt on hageja esitanud kohtule täiendavad tõendid koos

selgitustega tema kulude arvestuskäigu kohta (dtl 197). Menetlusdokumendi lisad on

pealkirjastatud ning nendest saab üheselt järeldada, et tegemist on tõenditega, mis on esitatud

hageja kulude tõendamiseks. Kohus ei pea kostja taotlust põhjendatuks ning jätab selle

rahuldamata.

10. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk

lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ning kostjal on seadusest tulenev

kohustus hagejat ülal pidada. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab alates 2025.

aasta märtsikuust peamiselt emaga ning on kord kuus nädalavahetusel suhelnud kostjaga (dtl

340). Tõendatud on, et kostja on hagejale alates märtsikuust vabatahtlikult elatist tasunud (dtl

43, 197, 377, 361).

12. Kostja leiab, et kuna ta osaleb hageja kasvatamises, samuti kannab ta vahetult hageja

ülalpidamiskulusid ning on vabatahtlikult tasunud lisaks ka elatist, on hagi tema vastu esitatud

alusetult ja tuleks jätta rahuldamata (dtl 354). PKS § 100 lg 2 näeb ette küll eelduse, et vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta lapsega koos ei

ela või kui ta lapse kasvatamises ei osale, ei välista see siiski lapse õigust elatishagi esitada

olukorras, kus tema ülalpidamiseks tasutav elatis ei ole tema hinnangul piisav. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust ka juhul, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). Kuna pooled vaidlevad hagejale tasutava elatise

suuruse üle, ei pea kohus hagi esitamist alusetuks.

13. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist

loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning

see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg

4). Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassummaks 282,31 eurot, millele lisanduv 3%

eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast teeb PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatu

elatise suuruseks 341,74 eurot.1 PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Kuna hageja saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot, mis laekub tema ema kontole, tuleb elatise

suurusest lahutada pool lapsetoetuse määrast. Pooled ei vaidle, et laps viibib isaga üksnes ühel

nädalavahetusel kuus, tavaliselt neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni (dtl 340), mistõttu

ei kohaldu PKS § 101 lg 6, mis võimaldab vähendada elatise summat proportsionaalselt elatist

maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Ka ei kohaldu PKS § 101 lg 7, kuna

1 PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust on võimalik kontrollida elatiskalkulaatori abil aadressil

https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/

kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Seega ei tohi hagejale

makstav igakuine elatis alates 01.04.2025 olla väiksem kui 301,74 eurot (341,74-80/2).

14. PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Vanemate varaline seis on lisaks lapse elulaadile ja vajadustele täiendav ja eraldiseisev alus

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8).

Eraldiseisva ja vanemate varalisel seisul põhineva ülalpidamiskohustuse kehtestamise

eesmärki on seadusandja selgelt nimetanud ka PKS § 102 lg 3 loomise eelnõu seletuskirjas

(eelnõu 474 SE, lk-d 8-9). Kohus rõhutab, et PKS § 102 lg 3 mõte on võtta arvesse vanemate

varalist seisu tervikuna, mitte üksnes kitsalt nende sissetulekut. Järelikult on asjakohatu kostja

väide, nagu ei omaks kostja varalise seisu (sh kostja omandis olevate kinnisasjade, osaühingu

osade või väärtpaberite) koguse või väärtuse hindamine käesolevas asjas tähtsust (dtl 342).

Kostja sellesisulist väidet põhjendav Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsus asjas nr 2-

19-15828 pärineb PKS § 102 lg 3 jõustumisele eelnevast ajast ning seetõttu PKS § 102 lg 3

tõlgendamisel asjakohane ei ole.

15. Käesolevas asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal järeldab kohus, et kostjal on

keskmisest oluliselt parem varaline seisund, mis võimaldab kostjalt väljamõistetava elatise

ulatuse määramisel kohaldada PKS § 102 lg-t 3. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 3

alusel elatise väljamõistmine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus võib seda teha sõltumata

sellest, kas pooled sellele tuginevad või mitte (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8).

Kostja varalisele seisundile hinnangu andmisel on kohus arvestanud järgnevaga.

15.1. Esiteks on kostja igakuine netosissetulek kostja arvelduskonto kohaselt alates 2025.

aasta detsembrist 4290 eurot (dtl 167-190), mis ületab oluliselt Statistikaameti avaldatud

keskmist brutokuupalka 2025. aasta märtsikuu seisuga (2092 eurot).

15.2. Teiseks nähtub kostjale kuuluva Xxxx AS väärtpaberikonto väljavõttest (dtl 191-193), et

kostja omandis on hagi esitamise seisuga xxxx väärtpabereid, mille koguväärtus on avalike

andmete järgi vastavalt 51 397 Norra krooni ning 1 616,16 ja 1 107 USA dollarit, millede

koguväärtus on Eesti Panga väljastatud valuutakursside järgi 6 868,10 eurot (4 475,5 eurot + 1

419,9 eurot + 972,7 eurot). Täiendavalt ilmestab kostja varalist seisu tõik, et väärtpaberikontol

on perioodil 14.10.2024 – 14.04.2025 toimunud arvukalt väärtpaberitehinguid, näiteks on

kostja 04.11.2024 võõrandanud xxxx väärtpabereid tehingusummaga 6395 eurot (arvestatuna

69510.42 Rootsi kroonilt). Kostja arvelduskonto väljavõttest tuleneb seegi, et kostja on

teeninud tulu väärtpaberitelt makstavate dividendide läbi (dtl 167-190). Seejuures on kostja

saanud dividende ka selliste väärtpaberite arvelt, mida kostja Xxxx AS väärtpaberikontolt ei

nähtu (xxxx, xxxx, xxxx., xxxx, xxxx., xxxx., xxxx, xxxx., xxxx., xxxx., xxxx.).

15.3. Kolmandaks kuulub kostjale otseselt osalus äriühingutes 1 OÜ, 3 OÜ, A OÜ, C OÜ

ning H OÜ (dtl 11). Kuigi käesolevas menetluses esitatud andmete põhjal ei ole üheselt

võimalik kindlaks määrata kostjale kuuluvate osaühingu osade täpset väärtust, tuleb arvesse

võtta, et nimetatud osaühingud on valdavalt aktiivse majandustegevusega. Seetõttu ei saa neid

lugeda väärtusetuks või kaduvväikest väärtust omavateks ning jätta need kostja varalise

seisundi hindamisel (ja seeläbi väljamõistetava elatise ulatuse üle otsustamisel) arvesse

võtmata.

15.4. Neljandaks on kostja aastatel 2001–2024 omandanud üheksa kinnistut: 2001. aastal 10

000 krooniga, 2016. aastal vastavalt 14 990, 17 380, 1 980 ja 1 340 euroga, 2017. aastal 6 790

euroga, 2022. aastal vastavalt 16 250 ja 20 750 euroga ning 2024. aastal 18 460 euroga (dtl

379-380). Võttes aluseks keskmise tarbijahinnaindeksi loetletud aastate lõikes, on nimetatud

müügihindadele vastavate rahasummade ostujõud Statistikaameti koostatud

tarbijahinnaindeksi kalkulaatori kohaselt hagi esitamise kuupäeva (31.03.2025) seisuga

vastavalt 1 628 eurot (2001. a), 24 032, 27 864, 3 174 ja 2 148 eurot (2016. a), 10 526 (2017.

a), 19 142 ja 24 442 eurot (2022. a) ja 19 244 eurot (2024. a), st kokku ligikaudu 132 200

eurot.

15.5. Eeltoodu ilmestab kohtu hinnangul seda, et kostja püsiv elatustase (st võime teenida

sissetulekuid ja teha erisuguseid kulutusi) ning seeläbi ka kostja varaline seisund on

keskmisest oluliselt parem hea ning õigustab elatise ulatuse määramisel PKS § 102 lg 3

kohaldamist.

16. Ringkonnakohus on pidanud lubatavaks lapse PKS § 101 alusel arvutatava igakuise elatise

suuruse leidmisel lähtuda Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga asemel ka elatist maksma

kohustatud vanema brutokuupalgast (TlnRnKo 30.05.2023, 2-21-17109, p 58; TlnRnKo

18.12.2023, 2-20-14693, p 13.2). Ka seadusandja on perekonnaseaduse muudatuste eelnõu

seletuskirjas selgitanud, et vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib ka PKS §

101 lg-s 4 sätestatud baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3%

kohustatud vanema kuutasust (eelnõu 474 SE, seletuskiri I, lk 1). Kohaldades käesoleval juhul

lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel PKS § 101 lg-tes 3, 4 ja 5 toodud sätteid ning

asendades PKS § 101 lg-s 4 toodud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk koosmõjus PKS §

102 lg-ga 3 kostja brutokuupalgaga, mis 4290 euro suuruselt netopalgalt teeb brutokuupalgaks

vähemalt 5700 eurot, tuleks kostjal tasuda hagejale enda keskmisest kõrgemat varalist seisu

arvestada igakuiselt elatist summas 413,31 eurot (282,31+5700x0,03-80/2). Kuna hageja

kinnitas 06.05.2025 toimunud istungil, et soovib kostjalt elatist 367,70 eurot, arvestades, et

kostja tasub juba vabatahtlikult lastekooli toiduraha ning lasteaia arveid, on kohtu hinnangul

eelnevat arvesse võttes põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis

summas 367,70 eurot.

17. 09.05.2025 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et elatist tuleks istungil avaldatuga

võrreldes 21 euro võrra suurendada, kuna lasteaiatasu on alates 2025. aasta aprillist 21 euro

võrra väiksem (dtl 347). Kohtu hinnangul ei ole see aga põhjendatud olukorras, kus hageja ise

on arvestanud 367,70 euro suurusest nõudest maha lasteaiatasu, mida kostja on olnud nõus

senini vabatahtlikult hüvitama, ega ole selle hüvitamist eraldi nõudnud (dtl 343-344). Kui

lasteaiatasu on alates aprillist vähendatud, tähendab see, et lasteaiatasu tuleb võrreldes

varasemaga vähem tasuda ning seega ei ole elatise suurendamine selle võrra ka põhjendatud.

18. Lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise suurusest arvata maha muid kulusid,

mida kostja on hageja ülalpidamiseks vahetult kandnud. Kui lapse eest hoolitseb igapäevaselt

lapsega koos elav vanem, kes tema igapäevavajadusi vahetult katab, on ootuspärane, et lapsest

lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, p

13.1). Ka PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Kuna hageja vahetu ülalpidamise põhiraskus langeb hagejaga koos elavale

vanemale, kes teab lapse igapäevaseid kulusid kõige paremini, ei saa kostja täita enda

kohustust üksnes lapsele riiete ostmisega või sünnipäevade korraldamisega. Sellise

vanematevahelise kokkuleppe olemasolu ei ole ka kostja tõendanud, mistõttu ei saa kostja

nõuda, et ta annaks hagejale ülalpidamist muul viisil kui rahas. Küll aga on kostjal jätkuvalt

õigus hagejale täiendavalt selliseid lisakulutusi teha.

19. Kohus selgitab, et kuna PKS § 102 lg 3 kohaldamine ei eelda lapse keskmisest paremat

elulaadi ega keskmisest suuremaid igakuiseid kulusid, ei pea kohus vajalikuks hinnata lapse

igakuiseid kulutusi, kuna kostjalt väljamõistetav elatis katab vähemalt poole nendest kuludest,

mida on hageja kohtule nimetanud. Sealjuures ei ole kohtu hinnangul määrav, milline on

hagejaga koos elava vanema varaline seis. Antud juhul ei ole ema varaline seisund sedavõrd

hea, et sellise elatissumma väljamõistmine kostjalt oleks ülalpidamiskulude seisukohalt

põhjendamatult suur. Eelkõige on põhjendatud hageja ema sissetulekuga arvestada siis, kui

kostja ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejale miinimummääras elatist

või kui ema ei suudaks enda majandusliku seisundi tõttu pidada hagejat miinimummäära

ulatuses ülal.

20. Hageja on taotlenud kostjalt ka tagasiulatuvat elatist 2025. aasta märtsikuu eest summas

453 eurot (dtl 3). Kuna kostja tasus hagejale vahetult pärast hagi kohtusse esitamist elatise

märtsikuu eest summas 278,76 eurot, soovib hageja kostjalt tagasiulatuvat elatist 174,24 eurot

(dtl 197). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja on tasunud märtsikuus hagejale elatist vastavalt

PKS § 101 alusel arvutatud määrale, ei saa kohus nõustuda, et kostja oleks oma

ülalpidamiskohustust rikkunud. Olgugi, et pooled vaidlesid kohtumenetluses selle üle, kui

suur peaks hagejale igakuiselt tasutav elatis olema, ei saa kostjale ette heita, et ta enne

kohtuvaidluse algust lähtus hagejale elatise tasumisel seaduses sätestatud miinimummäärast

PKS § 101 alusel. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kostjalt tagasiulatuva elatise

nõudmist 2025. aasta märtsikuu eest.

21. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist märtsis 278,76 eurot,

aprillis 298,31 eurot ning mais 298,31 eurot (dtl 361), tuleb selles ulatuses lugeda kostja

ülalpidamiskohustus kohtuotsuse tegemise aja seisuga täidetuks.

22. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei

esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik