3-22-1025/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-1025

Otsuse kuupäev

30. mai 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

E.L-i kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

summas 205 eurot või kahjustatud televiisori asendamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.L

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta E.L-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta E.L-ile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 30. juuni 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-1025

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla kinnipeetav E.L (edaspidi kaebaja) esitas 6. detsembril 2021 Viru

Vanglale kahjunõude. Kaebaja selgitas, et vangla lõhkus tema teleri, kui ta oli kartseris.

Kaebaja soovis uut 24-tollise diagonaaliga telerit (Samsung, Philips või LG) või 205 eurot

uue teleri ostmiseks vangla kauplusest. Kaebaja soovis ka kompensatsiooni 100 eurot päevas

isolatsioonis ilma telerita olemise eest alates 29. novembrist 2021 kuni probleemi

lahenemiseni.

2. Viru Vangla jättis 31. märtsi 2022. a otsusega nr 6-16/290-10 kaebaja kahjunõude

rahuldamata.

Vangla märkis, et varalise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Teler oli katki juba enne selle

kartseri lattu paigutamist, mistõttu ei ole vangla kahju tekitanud. Vangla on menetluse käigus

vaadanud läbi videosalvestised alates kaebaja asjade paigutamisest kartseri lattu kuni sealt

väljavõtmiseni ehk 23. oktoobrist 2021 kuni 4. novembrini 2021. 23. oktoobri 2021. a

videosalvestiselt nähtub kaebaja tavapärasest erinev käitumine teleri paigutamisel kartseri

lattu. Kaebaja asetab kärule musta värvi televiisori algselt viisil, et teleri ekraan asetseb

kaebaja poole, kui ta käru lükkab, kuid mõne hetke pärast korrigeerib teleri asetsemist viisil,

et teleri tagumine pool jääb kaebaja poole, kui ta käru lükkab ning teleri ekraani on kärul näha

vaid väga vähe ülemisest osast. Kell 15.20.23 eemaldub kaebaja hetkeks käru juurest ning

vaatleb telerit ekraani külje pealt umbes 1,5 meetri kauguselt. Kaebaja hakkab ise käru lükates

liikuma eluosakonnast välja, vahepeal telerit käru peal kohendades ning ringi asetades, kuid

selliselt, et teleri ekraani on näha vaid ülemisest osast. Kaebaja peatub kell 15.23.56 S5

eluosakonna kartseri lao ukse taga ning tõstab esimese asjana kell 15.23.53 käru pealt maha

enda televiisori ning asetab selle kartseri lao ukse taha viisil, et ekraan on seina suunas.

Vangla arvates on kaebaja käitumine ebaloomulik: ta sätib telerit käru peal ümber selliselt, et

ekraani alumist osa ei oleks kaameratest näha. Kaebaja vaatles teleri ekraani külje pealt ning

ta pidanuks nägema kriimu ekraanil, kuid ta ei reageerinud, mis viitab sellele, et ta oli teleri

kahjustusest teadlik. See viitab kaebaja teadlikule tegevusele, et varjata teleri kahjustunud

olekut enne selle kartseri lattu paigutamist. 29. oktoobril 2021 kell 9.20 sisenevad lattu üksuse

juht koos valvuriga, et fotografeerida kaebaja telerit haldusasjas nr 3-20-1596 esitatud

kohtunõude täitmiseks. Üksuse juhi 24. märtsi 2022. a selgituste kohaselt tõstis ta teleri riiulilt

põrandale ja fotografeeris teleri esi- ja tagakülge. Fotolt on selgelt tuvastatav, et teleri ekraani

alumise osa vasakul poolel on horisontaalne kriimustus. Kaebaja viis isiklikult oma asjad

lattu, asetas ise teleri riiuli peale ja võttis selle ise samast kohast. Teleri ekraan paiknes vastu

isiklike asjade kotti, mis välistab teleri ekraani juhusliku kriimustamise telerist hooletu

möödumise käigus. Vahepealsel ajal oli ruum pidevalt lukustatud ning ligipääs ruumile oli

ainult valvuritel, kes paigutasid kas üksi või koos kinnipeetavaga lattu voodivarustust ja

kinnipeetavate asju. Voodivarustus asetses kaebaja isiklikest asjadest eemal, mis välistab

võimaliku asjade kahjustamise ettevaatamatuse tõttu. Juhul kui kartseri laos oleks

ajavahemikul 23.29. oktoober 2021 toimunud intsident, mille käigus oleks kaebaja teler

saanud kahjustada, oleks see vanglale teada ning selle kohta oleks koostatud ettekanne.

Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kambris saab kuulata raadiokanaleid ning

lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kaebaja on saanud vaadata oma kambrikaaslase

3-22-1025

televiisorit ajavahemikel 4.24. november 2021, 19. jaanuar 2022  16. veebruar 2022 ja 9.10.

märts 2022, mistõttu telerist informatsiooni saamise puudumine ei ole tõene. Juhul kui

kaebaja oleks soovinud vangla kauplusest uut televiisorit osta, ei ole vangla selleks teinud

takistusi. Samuti saab kaebaja vaadata eluosakonna päevaruumis paiknevat telerit juhul, kui

tema liikumise osas ei ole kehtestatud piiranguid. Isikliku teleri puudumine kambris ei ole

selline õiguste riive, mille eest võiks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja seda tuleb

käsitleda kui paratamatut ebamugavust, mis tuleneb vangla elukorraldusest. Teleri

puudumisega kambris ei ole kaebaja väärikust alandatud, tervist kahjustatud, vabadust võetud,

kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust rikutud ega ka au või head nime teotatud.

Seega ei ole kaebajale kahju tekitatud.

3. Kaebaja esitas 30. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks summas 205 eurot või kahjustatud televiisori asendamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et andis enne kartserisse paigutamist lattu

kõik oma asjad, sh televiisori. Televiisori lattu andmisel oli see heas korras. Pärast kartserist

vabanemist avastas kaebaja, et televiisor on katki löödud. Lattu visatakse kotid asjadega,

madratsid ja elektritehnika. Iga päev paneb keegi sinna asju ja võtab ära. Arvatavasti selle

käigus löödi televiisorit millegagi või pillati maha. Laos hoitavate asjade korrasoleku eest

vastutab vangla. Kaebaja soovib ka hüvitist 100 eurot iga ilma televiisorita oldud päeva eest

alates 3. detsembrist 2021 kuni kohtuotsuseni.

4. Vastustaja palus 9. veebruari 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi

31. märtsi 2022. a otsuses väljendatud seisukohtade juurde.

5. Vastustaja esitas 17. märtsil 2025 kohtule enda 12. veebruari 2025. a otsuse

nr 1-9/3-25/94-3, millega tunnistas tagasiulatuvalt 6. oktoobrist 2020 kehtetuks Viru Vangla

otsuse nr 6-16/94-2; täitis tagasi 6. oktoobri 2020. a otsuse nr 6-16/94-2, võttes kaebajalt ära

talle asenduseks antud teleri e-Star ja tagastades selle Viru Vanglale; tagastas kaebajale teleri

Schaub Lorenz ja edastas selle Tallinna Vangla isiklike asjade lattu. Vastustaja selgitas oma

avalduses, et kuna siinses asjas käib vaidlus varalise kahju hüvitamise üle teleri e-Star osas,

mis ei kuulu enam kaebajale, puudub kaebajal praeguseks hetkeks kaebeõigus. Vastustaja

arvates tuleks HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata, sest kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kaebaja esitas 10. aprillil 2025 avalduse, milles palus tagasi lükata vastustaja 17.

märtsil 2025 esitatud seisukoha. Vangla 12. veebruari 2025. a otsus nr 1-9/3-25/94-3 on

ebaõiglane ja selle peale on kaebaja esitanud kohtule kaebuse. Praeguses asjas on lisaks

varalise kahju hüvitamise nõudele esitatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Seetõttu

on vastustaja nõue lõpetada asi põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Vastustaja on 17. märtsi 2025. a avalduses väljendanud seisukohta, et kohtul tuleks

HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 alusel jätta kaebus läbi vaatama, sest kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus. Vastustaja osutas 12. veebruari 2025. a otsusele nr 1-9/3-25/94-3 (dtl

114115), millega tunnistas tagasiulatuvalt 6. oktoobrist 2020 kehtetuks Viru Vangla otsuse nr

6-16/94-2; täitis tagasi 6. oktoobri 2020. a otsuse nr 6-16/94-2, võttes kaebajalt ära talle

asenduseks antud teleri e-Star ja tagastades selle Viru Vanglale; tagastas kaebajale teleri

Schaub Lorenz ja edastas selle Tallinna Vangla isiklike asjade lattu.

3-22-1025

Kohus jätab vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. HKMS § 151

lõike 2 punkt 1 koostoimes HKMS § 121 lõike 2 punktiga 1 on diskretsiooniline kaebuse läbi

vaatamata jätmise alus, st kohtul ei ole vastava aluse ilmnemisel kohustust jätta kaebus läbi

vaatamata. Kohus leiab, et praegust menetlusstaadiumit arvestades on põhjendatud asja

lahendamine kohtuotsusega.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

9. Praeguse vaidluse esemeks on teler e-Star, mille kaebaja sai endale Viru Vangla 6.

oktoobri 2020. a otsuse nr 6-16/94-2 alusel. Vastustaja ostis selle otsuse alusel kaebajale uue

teleri e-Star, sest vastustaja ei suutnud kindlaks teha, millal ja kuidas kaebaja teleri Schaub

Lorenz rike tekkis. Vangla möönis, et välistatud ei ole, et teleri rike tekkis vangla

kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vangla võttis vastutuse teleri rikkumise eest. Vangla

leidis, et RVastS § 11 lõikele 3 tuginedes on mõistlikum kaebajale rahalise hüvitise maksmise

asemel osta uus teler. Haldusasjas nr 3-21-2749 asusid kohtud seisukohale, et vastustajal ei

olnud alust RVastS § 11 lõike 3 kohaldamiseks ning ei ole alust tuvastada, et kaebaja teleri

Schaub Lorenz rikke võinuks põhjustada vastustaja õigusvastane tegevus. Haldusasja nr 3-21-

2749 menetluse lõppemise järel tegi vastustaja 12. veebruaril 2025 otsuse nr 1-9/3-25/94-3.

See otsus hakkas kehtima 14. veebruaril 2025, mil see kaebajale kätte toimetati (dtl 114,

haldusmenetluse seaduse § 61 lõige 1). Kaebaja vaidlustas selle otsuse kohtus ning

kohtumenetlus

on

pooleli

(haldusasi

nr 3-25-688). Kuna kohus ei ole selle otsuse kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatanud,

kehtib see edasi. Seega on vastustaja 12. veebruari 2025. a otsus nr 1-9/3-25/94-3 praegu

kehtiv. Selle otsuse tagajärjeks on, et vastustaja 6. oktoobri 2020. a otsus nr 6-16/94-2 on

tagasiulatuvalt alates 6. oktoobrist 2020 kehtetuks tunnistatud ning kaebajalt on ära võetud

teler e-Star ja talle tagastatud teler Schaub Lorenz. Seega on kujunenud olukord, kus

õiguslikus mõttes ei ole 6. oktoobri 2020. a otsust nr 6-16/94-2 kunagi olemas olnud. See

tähendab omakorda, et õiguslikus mõttes ei ole kaebaja kunagi teleri e-Star omanik olnud.

Seega ei saa selle teleri võimalik kahjustamine tema õigusi riivata. Õiguste riive puudumine

tähendab aga omakorda kaebeõiguse puudumist. Kaebeõiguse puudumise korral tuleb kaebus

jätta rahuldamata.

10. Kuna aga 12. veebruari 2025. a otsuse nr 1-9/3-25/94-3 õiguspärasuse üle käiv

kohtumenetlus on pooleli, ei saa teoreetiliselt välistada võimalust, et kohus tühistab selle

otsuse. Praeguses asjas esitatud kahjunõuet ei saaks kaebaja aga pärast selle otsuse tühistamist

uuesti kohtule esitada, sest siis oleks möödas vastustaja 31. märtsi 2022. a otsuse nr 6-16/290-

10 vaidlustamise tähtaeg ning on kaheldav, et esineks alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Seetõttu peab kohus põhjendatuks praeguses asjas siiski lahendada kaebuse, lähtudes

eeldusest, et kaebajal on kaebeõigus.

11. Kaebaja paigutati kartserisse 23. oktoobril 2021 ja ta vabanes sealt 4. novembril 2021.

Vastustaja on kahjunõude menetluses uurinud videosalvestisi 23. oktoobrist 2021 kuni 4.

novembrini 2021 ning koostanud selle kohta videosalvestiste vaatluse protokolli (dtl 4649).

Kaebaja ei ole väitnud, et videosalvestiste vaatluse protokollis oleks asjaolusid ebaõigesti

kajastatud. Seetõttu peab kohus võimalikuks seda arvestada.

3-22-1025

12. Vanglaametnik D. Tiirmaa 4. novembri 2021. a ettekandest (dtl 65) ja 24. märtsi 2022. a

õiendist (dtl 51, õiendil ilmselge eksimus aastanumbris) nähtub, et televiisori kartseri laost

äravõtmisel avastas kaebaja televiisori ekraanil vasakul pool kriimu ning kontrollis kohe teleri

seisukorda seda vooluvõrku ühendades. Televiisor töötas, kuid kriimu juures oli ekraani pilt

rikutud. Seega seisnes televiisori kahjustus selles, et ekraanil oli vasakul pool kriim, mis

mõjutas ka televiisori pildi kvaliteeti. 5. novembril 2021 tehtud piltidelt (dtl 5561) on näha,

et kaebaja televiisori ekraani alumises osas vasakul pool on horisontaalne laineline joon ning

televiisori sisselülitamisel on pilt ekraani vasakus osas rikutud.

13. Vastustaja selgitas, et tegi haldusasjas nr 3-20-1596 esitatud kohtunõude täitmiseks 29.

oktoobril 2021 kartseri laos kaebaja televiisorist pilte (dtl 6264, pildid 810). Pildi nr 10

suurendamisel on näha, et sama kujuga kriimustus oli ekraanil samas kohas juba siis olemas

(paremini on näha kriimustuse keskmine osa). Seega pidi kriimustus olema tekkinud enne 29.

oktoobril 2021 toimunud pildistamist. Videosalvestiste vaatluse protokollist nähtub, et

perioodil 23.29. oktoober 2021 on kartseri lao uks olnud lukustatud ning seal on lühiajaliselt

käinud asjade hoiustamiseks või äravõtmiseks ainult vanglaametnikud ja kartseris viibinud

kinnipeetavad vanglaametniku saatel. Vangla on kinnitanud, et kui vanglaametnikud või

teised kinnipeetavad oleksid kaebaja telerit kahjustanud, oleks selle kohta koostatud

ettekanne. Kõnealusel ajavahemikul aga ühtegi sellist ettekannet ei koostatud. Vanglaametnik

D. Tiirmaa on selgitanud, et kaebaja televiisor oli kartseri laos riiulile asetatud nii, et selle

ekraan oli kaebaja isiklike asjade koti poole. Seega ei saanud ekraani juhuslikult muude

asjadega kriipida. Kohtu hinnangul on ka kriimustuse välimus selline, et see ei saa olla

tekkinud juhuslikust teise esemega kriipimisest või mahakukkumisest. Kriimustus koosneb

üles-alla kulgevatest väikestest lainetest. Kohtu arvates saab selline kriimustus olla tekitatud

ainult inimese poolt teadlikult mingi terava esemega mööda ekraani laineliselt liikudes.

Kohtul pole mõistlikku põhjust arvata, et perioodil 23.29. oktoober 2021 kartseri laos käinud

vanglaametnikud ja teised kinnipeetavad oleksid tahtlikult kaebaja teleri ekraani kirjeldatud

viisil kahjustanud. Seega pidi kriimustus olema kaebaja televiisori ekraanil juba enne selle

kartseri lattu paigutamist.

14. Videosalvestiste vaatluse protokollis on kirjeldatud kaebaja liikumist oma asjadega

kambrist S403 kartseri lattu 23. oktoobril 2021 kell 15.1815.27. Kaebaja asetas kärule kolm

kotti, madratsi ja televiisori. Alguses paigutas kaebaja televiisori kärule nii, et selle ekraan oli

käru lükates tema poole, kuid mõne hetke pärast keeras televiisori ümber nii, et selle tagumine

pool jäi käru lükates tema poole. Sellise paigutuse korral on televiisori ekraani näha väga vähe

ülemisest osast. Käru lükates sätib kaebaja veel televiisori paigutust, kuid selliselt, et näha on

ekraani vaid ülemisest osast. S-hoone teise korruse valveruumi ees seistes eemaldub kaebaja

hetkeks käru juurest ning vaatleb telerit ekraani külje pealt umbes 1,5 meetri kauguselt.

Seejärel kohendab kaebaja televiisorit käru peal selliselt, et teleri ekraani alumist osa ei ole

näha. Kartseri lao ukse taha jõudes tõstab kaebaja esimesena kärult maha televiisori ja asetab

selle ukse taha nii, et ekraan on seina suunas. Kaebaja viib teised asjad kartseri lattu ning

viimasena viib lattu televiisori.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et 23. oktoobri 2021. a videosalvestiselt nähtuv kaebaja

käitumine (televiisori asendi korduv sättimine kärul selliselt, et televiisori ekraani alumist osa

poleks näha; televiisori ekraani vaatlemine eemalt külje pealt; televiisori asetamine kartseri

lao ukse taha selliselt, et ekraan oleks seina poole) viitab sellele, et kaebaja oli teadlik

televiisori ekraanil kriimustuse olemasolust ning püüdis kriimustust hoida valvuri ja

kaamerate vaateväljast eemal. Kaebaja sellise käitumise usutavust suurendab asjaolu, et

3-22-1025

vaidlusaluse teleri e-Star oli kaebaja saanud niimoodi, et väitis, et vangla süül sai kartseri laos

kahjustada tema eelmine teler Schaub Lorenz ja vangla ostis talle omal kulul uue teleri e-Star.

Kuna haldusasja nr 3-21-2749 materjalide põhjal on kohtule teada, et kaebaja ei olnud teleriga

e-Star rahul, võis kaebaja seda telerit tahtlikult enne kartseri lattu paigutamist kahjustada

eesmärgiga saavutada sama mustri alusel talle vangla kulul uue ja parema televiisori ostmine

(kaebaja on praeguses asjas nõudnud asenduseks telerit Samsung, Philips või LG).

16. Kuna ei ole tuvastatud, et teleri e-Star kahjustuse võinuks põhjustada vastustaja

õigusvastane tegevus, ei ole täidetud üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest. Kui

juba üks eeldus on täitmata, tingib see kahjunõude rahuldamata jätmise ning puudub vajadus

kontrollida muude eelduste täidetust. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

17. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei

ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli

kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille

tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3).

Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)