3-25-1511/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-1511

Määruse kuupäev

30. mai 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal arvutit

kasutada

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, 121 lg 4, § 252 lg 7 ja

§ 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 21. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat

tagama talle arvuti kasutamise võimaluse ja tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks.

Kaebuse kohaselt keelati kaebajal Tartu Vanglas arvuti kasutamine pärast seda, kui ta esitas 9.

mail 2025 üksuse juhi kohta kaebuse. Kaebaja väitel saab ta võtta dokumendid e-toimikus

vastu, kuid peab seejärel kohe arvuti juurest ära tulema. Kaebajal ei lubata dokumentidega

tutvuda ja neile vastata.

3-25-1511

Koos kaebusega esitas X kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Tartu Vangla

kohustamist võimaldada talle arvuti kasutamist, et ta saaks tutvuda õigusaktide ja

kohtupraktikaga, teha vanglale pöördumisi ja e-poest sisseoste, laadida kõneaega, esitada

kohtule kaebusi ja taotlusi ning tutvuda kohtudokumentidega.

2. Tartu Vangla edastas 27. mail 2025 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvalt

X-i vanglale esitatud 12. mai 2025. a pöördumise nr 2-2/2-25/2906-1 (VaPo nr 2-25/2-2/5996)

ja 20. mai 2025. a pöördumise nr 2-2/2-25/3067-1 (VaPo nr 2-25/2-2/5996), Tartu Vangla 21.

mai 2025. a vastuskirja nr 2-2/2-25/2916-2, väljavõtte X-i vanglale esitatud pöördumistest

alates 9. maist 2025, Tartu Vangla 8. mai 2025. a ettekande 2-25-1384 ja 11. mai 2025. a

ettekande nr 2-25-1410, X-i vanglasisese isikuarve väljavõtte ning inspektor-kontaktisiku H. H.

Saare selgitused.

Tartu Vangla palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei

lubatav, või jätta taotlus rahuldamata. Vangla dokumendihaldusregistrist nähtuvalt on kaebaja

esitanud vanglale alates 9. maist 2025 kuni vastuse esitamise ajani 19 pöördumist, mis kõik on

esitatud vangiportaali (VaPo) kaudu. VaPo kaudu pöördumiste esitamine eeldab arvuti

kasutamist. Nimetatud pöördumistest olid ainult kaks pöördumist suuremal või vähemal määral

seotud arvuti kasutamisega. Dokumendihaldusregistrist ei nähtunud ühtegi vaiet, milles kaebaja

sooviks vaidlustada arvuti kasutamise mittevõimaldamist või milles ta oleks esitanud kaebuses

ja esialgse õiguskaitse taotluses toodud nõudeid. Kuivõrd vastamise ajal ei ole vanglas

lahendamisel ühtegi kaebaja vaiet, mis seonduks arvuti kasutamise keelamise vaidlustamisega

või milles ta nõuaks arvuti kasutamise võimaluse tagamist, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlust ei muuda lubatavaks ka kaebuses kohustamisnõude

esitamine, sest sellise nõude esitamise ja selle lubatavuse eelduseks on kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimine. Kaebajal ei ole kohustamisnõude osas kohustuslik vaidemenetlus läbitud

ning seega ei ole tema kaebus lubatav. Kui kaebus ei ole lubatav, puudub menetlus, mille

raames oleks võimalik esialgse õiguskaitse taotlust esitada.

Tahvelarvuti kasutamise piiramine oli tingitud kaebaja käitumisest, sest ta lõhkus vangla vara

(Tartu Vangla 8. mai 2025. a ettekanne nr 2-15-1384, dtl 23). Kuivõrd tahvelarvuti ei ole

väikese varalise väärtusega ning neid on iga eluosakonna peale piiratud arvul, otsustati talle

tahvelarvutit kambrisse enam mitte anda. Vajalikke toiminguid sai kaebaja teha spetsiaalselt

kohandatud arvutiruumis. 11. mail 2025 leidis aset intsident, mille käigus lõhkus kaebaja ära ka

arvutiruumis oleva klaviatuuri (Tartu Vangla 11. mai 2025. a ettekanne nr 2-25-1410, dtl 24).

Seejärel otsustas üksuse juht, et igapäevane arvutiruumi kasutamine ei ole enam lubatav.

Nimetatu nähtub inspektor-kontaktisiku H. H. Saare selgitustest (dtl 27). Töökorraldus seati

selliselt, et kui kaebajale saabus tutvustamist vajavaid dokumente, andis e-toimikut jälgiv

ametnik toimkonnale sellest teada ja seejärel võimaldati kaebajal arvutit kasutada. Oma

kaebeõiguse realiseerimiseks ning vanglale ja kohtule pöördumiste esitamiseks ei ole arvuti

kasutamine vältimatult vajalik. Kaebajal on võimalik esitada pöördumisi paberkandjal. Siiski

nähtub vangla dokumendihaldusregistri väljavõttest (dtl 21 ja 22), et kaebaja on saanud arvutit

kasutada ka pärast 11. maid 2025, sest ta on esitanud vanglale VaPo kaudu mitmeid

pöördumisi. Seega ei saa kaebajal olla pöördumiste esitamine takistatud ja talle ei saa kaasneda

sellist pöördumatut kahjulikku tagajärge, mis võiks õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Vanglas on sisseostude tegemine tõesti võimalik üksnes VaPo vahendusel, kuid vanglale

teadaolevalt on kaebaja isikuarvel alates 12. veebruarist 2025 vaba raha jääk 11 senti (dtl 25),

ning see ei võimalda sisseoste teha. Kui kaebajal tekib soov kauplusest sisseoste teha ja tema

rahalised vahendid seda võimaldavad, tagab vangla talle sisseostude tegemise võimaluse.

Eelnevast nähtuvalt ei ole vangla hinnangul esmast õiguskaitset õigustavate pöördumatult

3-25-1511

kahjulike tagajärgede saabumist ette näha ning ka kaebaja taotlusest ei nähtu üheselt, milliste

pöördumatute kahjulike tagajärgede tõrjumiseks oleks vaja esialgset õiguskaitset kohaldada.

Seetõttu on vangla hinnangu X-i taotlus ka sisuliselt põhjendamata.

3. X esitas 27. mail 2025 kohtule e-toimiku vahendusel teate, milles märkis, et ta tegi äsja

VaPo-s vaide nr 2-25/2-2/6696 ning seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kaebaja

selgitab, et kirjalikult ei tehtud akti ega toimingut, mille peale ta oleks saanud vaide esitada.

Kaebaja sai 21. mai 2025 õhtul teada, et talle on arvuti kasutamine ära keelatud. Kaebaja väitel

tuleb üksuse juhi korraldusel kaebaja paberkandjal pöördumised hävitada, sest kaebaja tegi

üksuse juhi ebaviisaka ja solvava käitumise kohta kaebuse.

4. X esitas 28. mail 2025 kohtule e-toimiku vahendusel taotluse, milles palub anda talle riigi

õigusabi. Kaebaja põhjendab, et tal ei ole võimalik end ise esindada, kuna ta ei saa õigusaktide

ja kohtupraktikaga tutvuda ning kohtud ei abista kunagi kaebajat, vaid teevad vanglatega

koostööd. Riigi õigusabi on vajalik, et kohtumenetlus sujuks kiiremini, õiglaselt ja väikeste

kuludega.

5. X esitas 28. mail 2025 kohtule e-toimiku vahendusel seletuse, milles märgib, et kaebus ei

puuduta üksnes tahvelarvuti kasutamist, vaid ka tavalise arvuti kasutamist. Kaebaja sai 28. mail

2025 arvutisse, sest oli vaja dokumente vastu võtta, aga ta ei saanud paljude dokumentidega

põhjalikult tutvuda.

6. Tartu Vangla edastas 29. mail 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 27. mai 2025. a vaide

nr 2-25/2-2/6696. Vangla teatas, et vaie on menetlemisel ning praegu ei ole muid

menetlusdokumente esitada.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I), seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II) ja viimasena

riigi õigusabi taotluse (III).

I

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus käsitab X-i kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu

kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus

kohustaks Tartu Vanglat tagama talle arvuti kasutamise võimaluse kohe, kui kaebaja selleks

soovi avaldab. Kohustamiskaebuse läbivaatamisel kontrollib kohus vangla tegevuse

õiguspärasust. Kuna eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub vajadus, ei oleks selle

esitamine HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav.

9. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-25-1511

10. Kaebaja esitatud kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Nimetatud

normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

10.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab toiminguks sooritamise nõudega (s.o

kohustamiskaebusega) pöörduda kohtusse pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab

VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja

Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt

tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale

haldusorganile.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja arvuti kasutamisega seonduva vaide

Tartu Vanglale 27. mail 2025, seega pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Sellises

olukorras ei saa kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda ning

kohustamiskaebus ei ole HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt kohtus lubatav. Kuna vaidemenetlus on

lubatav üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg

1 p 5), muudaks praeguses olukorras kaebuse menetlemine kohtueelse menetluse läbimise

kohustuse sisutühjaks. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult: tal tuleb enne kaebusega

kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht,

kas ta vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus kohustamiskaebusega halduskohtu

poole pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 27. mai 2025. a vaie

tagastatakse, jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

10.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

11. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus kohustaks

Tartu Vanglat võimaldama tal vanglas arvutit kasutada (HKMS § 251 lg 1 p 3).

12. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule

vaidemenetluse ajal. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel

lubatav. Kaebaja esitas 27. mail 2025 Tartu Vanglale vaide, milles palub tagada talle arvuti

kasutamise võimalus, kui tal on selleks vajadus. Kaebaja esitas küll vanglale vaide pärast

kohtusse pöördumist, kuid praeguse seisuga on vanglas vaidemenetlus pooleli.

13. HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses taotlust riigilõivu

3-25-1511

tasumise kohustusest vabastamiseks. Arvestades, et kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada

oma algatusel, ei jäta kohus esialgse õiguskaitse taotlust käiguta ning vabastab

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu

tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

14. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui

taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Kaebaja taotlus, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglat võimaldama talle

arvuti kasutamist, kattub kaebaja 27. mai 2025. a vaides esitatud nõudega. Kohtupraktika

kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajal

olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid.

Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on vaja arvuti vahendusel

tutvuda õigusaktide ja kohtupraktikaga, teha vanglale pöördumisi ja e-poest sisseoste, laadida

kõneaega, esitada kohtule kaebusi ja taotlusi ning tutvuda põhjalikult kohtudokumentidega.

15. Kohtu hinnangul ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et talle vanglas seatud arvuti kasutamise piirangud

võiksid talle kaasa tuua mõne kahjuliku tagajärje, mida oleks hiljem keeruline kõrvaldada.

Vangla selgituste kohaselt rakendati kaebajale alates 9. maist 2025 arvuti kasutamise piirangud

kaebaja enda käitumise tõttu, sest ta ähvardas vangla vara lõhkumisega ning ka tegi seda,

lõhkudes muu hulgas ära arvuti klaviatuuri. Kohtule teadaolevalt ei anta kaebajale praegu

tahvelarvutit kambrisse ning ta ei saa arvutiruumi igapäevaselt kasutada, kuid talle

võimaldatakse arvuti vahendusel talle saabunud pöördumisi vastu võtta ning ka ise pöördumisi

esitada. Seda kinnitab muu hulgas ka kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja pöördumiste arv.

Nimelt on kaebaja esitanud alates 9. maist 2025 kohtutele e-toimiku vahendusel mitmeid

kaebusi, määruskaebusi, riigi õigusabi taotlusi ja muid avaldusi (näiteks asjades nr 3-25-1424,

3-25-1423, 3-25-1445, 3-25-1487, 3-25-1486, 3-25-1581 ja 3-24-781). Samuti on kaebaja

esitanud praeguses asjas kohtule e-toimiku vahendusel 27. mail 2025 teate ning 28. mail 2025

riigi õigusabi taotluse ja selgituse. Kaebaja kohtusse pöördumiste rohkus kinnitab, et ta saab

kohtuga suhtlemiseks piisaval määral arvutit kasutada. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi

konkreetsele kohtuasjale, kus ta poleks arvuti kasutamise mittevõimaldamise tõttu saanud

pöördumisi esitada. Samuti ei ole ta esile toonud ühtegi konkreetset kohtuasja, mille toimiku

materjalidega oleks tal vaja arvuti vahendusel põhjalikult tutvuda, kuid ei saa seda vangla

piirangute tõttu teha. Lisaks arvuti vahendusel pöördumiste esitamisele on kaebajal võimalik

esitada pöördumisi nii kohtule kui vanglale kirjalikult. Kaebaja sai ka praeguses asjas esitada

kohtule kaebuse paberkandjal. Seetõttu ei nähtu kohtule, et arvuti kasutamise piirangud

takistaksid kaebajal tema kaebeõiguse teostamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et

ta saaks vanglas piiramatult arvutit kasutada.

Vangla on selgitanud, et vanglas sisseostude tegemine on võimalik üksnes arvuti vahendusel.

Kohus peab võimalikuks, et ka telefonile kõneaja laadimiseks on vaja kasutada arvutit. Kaebaja

ei ole esialgse õiguskaitse taotluses väitnud, et ta sooviks lähiajal vangla kauplusest mõnd talle

3-25-1511

hädavajalikku sisseostu teha või kõneaega laadida. Samas on vangla kohtule esitatud vastuses

kinnitanud, et soovi korral tagatakse kaebajale vastavad võimalused.

16. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse

vajaduse puudumise tõttu HKMS § 249 lg 1 alusel rahuldamata.

III

17. Kaebaja esitas 28. mail 2025 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja

soovib saada riigi õigusabi korras esindajat enda esindamiseks praeguses kohtumenetluses

(RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi.

17.1. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma

õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud hulgaliselt kaebuseid halduskohtule

ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka

halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi

õigusabi andmise vajadusele. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik vanglas igapäevaselt arvuti

kaudu õigusaktide ning kohtupraktikaga tutvuda, ei saa olla tema õiguste kaitsmisel takistuseks.

Kaebajal ei ole vaja halduskohtule esitatud kaebuses, esialgse õiguskaitse taotluses ega

vanglale esitatud vaides viidata õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid piisab nõude

esitamisest ning asjaolude ja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Praeguses asjas on

kaebaja suutnud seda teha. Asja lahendamisel tähtsust omavad õigusnormid ning asjakohase

kohtupraktika selgitab välja haldusorgan või kohus. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist

kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4

ja 5). Ka haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip (haldusmenetluse seaduse § 6). Seega

puudub kohtul kahtlus, et kaebaja ei oleks võimeline iseseisvalt menetluses osalema.

17.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p

1 alusel rahuldamata.

18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen