3-25-1452/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1452

Haldusasi

F.Z kaebus mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja F.Z

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. mai 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.Z määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta F.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. mai 2025. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta F.Z määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2025. a

määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale, v.a esialgset õiguskaitset puudutavas osas, võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.Z (kaebaja) esitas 16.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuurilt, riigi

õigusabi korras määratud esindaja/kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistikult ja Eesti

Advokatuurilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel (kuid mitte

vähem kui 5000 eurot). Kaitsja ei ole kaebajat käimasolevas kriminaalmenetluses esindanud,

on kaebajat solvanud, alandanud ja mõnitanud. Samuti esitab kaitsja ebaseaduslikke arveid,

kuigi pole arvelt nähtuvat teenust kaebajale osutanud. Kaebaja on mitmel korral taotlenud

kaitsja tagandamist, kuid kaitsja taganeda ei soovi. Prokuratuur on rikkunud kaebaja õigusi

3-25-1452

sellega, et ei teavitanud kaebajat enne tema kaitsjata toimunud ülekuulamist tema suhtes Läti

Vabariigis toimuva süüteomenetluse lõpetamisest ja menetluse Eestile üleandmisest. Samuti

meelitati kaebajalt valega välja vereproov. 11.03.2025 prokuratuuri ja esindajaga toimuvast

kokkuleppemenetlusest kaebajat ette ei teavitatud. Esindaja sundis kaebajat kokkulepet vastu

võtma, alandas ja mõnitas teda ega seisnud tema huvide eest. Menetlus tekitas kaebajas

pikaajalise vaimse trauma. Ka 07.04.2025 mingit nõupidamist esindajaga ei toimunud.

Esindaja edastas kaebajale 2 dokumenti, solvates ja mõnitades kaebajat. 17.07.2024 toimunud

kohtuistungil esindas kaitsja pigem prokuröri ja kriminaalhooldaja seisukohti ning keeldus

kohtuotsust edasi kaebamast. Kaebaja taotles täiendavalt:1) esmast õiguskaitset; 2)

diskreetsust, et tagada kaebaja julgeolek. Sel põhjusel taotles ta enda isiku salajas hoidmist,

kuna kardab enda turvalisuse, elu ja tervise pärast. Samuti taotles ta, et Anu Toomemägi-

Kivistikul keelataks kaebajaga seotud materjali ja kaebaja nägemine ning kohaldataks tema

suhtes lähenemiskeeldu, et ta ei saaks kaebajaga kontakti võtta ega teda mõjutada; 3) kuriteo

koosseisu kontrollimist; 4) mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist; 5)

kriminaalmenetluse peatamist või tühistamist Lätis toimuva menetluse lõpuni; 6) riigi

õigusabi määramist; 7) menetlusabi riigilõivust vabastamiseks ja 8) kaebusest koopia

saatmist.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 19. mai 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p

1), jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis

diskreetsuse tagamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3), jättis riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 4), jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 5)

ning koopiate saamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Kaebaja taotles riigi õigusabi korras määratud kaitsja väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju

eest hüvitist. Kahju on väidetavalt tekitatud nii ebapiisava kaebaja kaitsmisega kui ka kaebaja

solvamisega. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellise

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajale määrati riigi õigusabi

kriminaalmenetluses, seega tuleb ka esindaja tegevuses esinevaid võimalikke vigu menetleda

ja vajadusel taotleda esindaja vahetamist kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20 lg 31).

Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust ega

esindaja tegevuse asjakohasust kriminaalmenetluses. Selliseid asjaolusid tuleb hinnata selles

menetluses, milles esindaja määrati ja kus ta osaleb, antud juhul kriminaalmenetluses. Ka

varasemalt on kriminaalmenetluses määratud esindaja tegevuse asjakohasust hinnanud krimi-

naalkohtud (vt nt RKKK 3-1-1-70-10; TlnRngK 1-16-11625). Sama moodi peab praegusel

juhul kaebaja kaitsja tegevuse õiguspärasust ja piisavust hindama kriminaalmenetluses.

Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda kaitsjale ette kirjutama, mida ja

kuidas ta peaks kriminaalmenetluses tegema. Halduskohtul puudub selline pädevus. Seetõttu

tuleb kaebus kaitsja peale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja taotles prokuratuurilt mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju tekitati väidetavalt

õigusvastaste menetlustoimingutega süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14

lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määruse

peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja Riigiprokuratuuri määruse peale võib

kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama

(HKMS § 4 lg 1). Kaebus prokuratuuri peale tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg

1 p 1).

2(5)

3-25-1452

Kaebaja taotles kuriteo koosseisu kontrollimist. Kuritegude uurimise ja kriminaalmenetluse

alustamise pädevus on uurimisasutusel ja prokuratuuril (kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 193 lg 1). KrMS § 31 lg 1 järgi on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei,

Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad

uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Seega

ei ole halduskohtu pädevuses kuritegusid uurida ega neid menetleda. Kaebus tuleb selles osas

läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja taotles mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist. Kui kaebaja peab

silmas viidatud ametnike osas süüteomenetluse algatamist, siis sellise menetluse algatamine ei

ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja peab silmas distsiplinaarmenetluse algatamist, siis ka

sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Iga ametniku osas saab

distsiplinaarasja algatada ja seda menetleda ametniku tööandja. Seetõttu tuleb kaebus ka selles

osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja taotles kriminaalmenetluse peatamist. Halduskohus ei ole pädev kriminaalasju

menetlema. Samal põhjusel ei ole halduskohtul pädevust ka kriminaalmenetlusse sekkuda ega

kriminaalmenetlust peatada või tühistada. Kaebajal tuleb vastava taotlusega pöörduda kas

prokuratuuri või maakohtu poole. Kaebus tuleb vastavas osas läbivaatamatult tagastada

(HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset. Taotlus jääb ebaselgeks. Kui kaebaja pidas silmas

HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esialgset õiguskaitset, siis sellise taotluse jätab kohus

rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlust põhjendanud ega selgitanud, kuidas muutub

kaebaja õiguste kaitse ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebust rahuldava

kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, millise esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb (HKMS § 251 lg 1). Kuna kaebus kuulub nagunii

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole halduskohus pädev ka

esialgset õiguskaitset kohaldama. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole asjas tulevikus tehtavat

kohtulahendit, mille täitmist tuleks eelnevalt tagada. Samuti tuleb tähele panna, et esialgse

õiguskaitse taotlus esitati kahju hüvitamise asjas, milles ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine reeglina põhjendatud. Ei ole alust arvata, et kahjuhüvitise väljamõistmine võiks

ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuda pärast kaebust rahuldava kohtuotsuse

tegemist oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebuse rahuldamise korral tekib kaebajal

vastustaja vastu täidetav nõue, mida ta saab vajadusel kohtutäituri abiga täita.

Kaebaja esitas kohtule taotluse tema diskreetsuse tagamiseks, soovides varjata

kaitsja/advokaadi eest tema vastu kaebuse esitamist. Sellise diskreetsuse tagamise taotluse

esitamist HKMS ei võimalda ja selle rahuldamine ei oleks kaebaja selgitusi arvestades mitte

mingil juhul ka põhjendatud. Isegi kui esitatud kaebuse lahendamine oleks halduskohtu

pädevuses, ei saaks sellist taotlust rahuldada. Asja arutamine kohtus on avalik (HKMS § 77 lg

1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37 lg 1). Kohtumenetluse avalikkuse näeb ette

ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24, mille lg 2 järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja

arutamise juures. Seega ei ole Eesti Vabariigis võimalik isiku selja taga tema suhtes

kohtumenetlust pidada. Kaebaja kaitsjast advokaadil on õigus osaleda oma kohtuasja

arutamisel, esitada tõendeid ja seisukohti ning teise poole seisukohtadele vastu vaielda.

3(5)

3-25-1452

Olukorras, kus kohus jätab isiku tema suhtes menetluse algatamisest teavitamata ega teavitaks

teda, milliseid tegevusi talle ette heidetakse, ei oleks isikul võimalik end kuidagi kaitsta ja

talle esitatud süüdistusi ümber lükata. Sellise menetluse läbiviimine ei ole kooskõlas

õigusriigi põhimõttega ja oleks ilmselgelt õigusvastane. Seega on kaebaja taotlus selgelt

asjakohatu ja põhjendamatu. Kaebaja mure enda turvalisuse pärast on põhjendamatu ja

ebausutav. Kui kaebaja siiski peaks oma turvalisuse pärast kartma, on tal võimalik taotleda

õiguskaitse-organitelt (politsei, prokuratuur, maakohus) enda kaitset.

Kaebus lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p

1). Sellist nõuet halduskohtule esitada ei saa (HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2) ja sellise nõude

menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda ei saa taotleda ka esialgse õiguskaitse

abinõuna (HKMS § 251 lg 1). Lähenemiskeelu kohaldamist saab taotleda

kriminaalmenetluses (KrMS § 38 lg 1 p 10) ja tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 378 lg 1 p 3, §

475 lg 1 p 7).

Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist. Kuna halduskohus ei ole pädev praegust kaebust

lahendama, siis ei ole halduskohus pädev lahendama ka asjas esitatud riigi õigusabi taotlust.

Kriminaalmenetluses on kaebajale juba kaitsja määratud. Samuti on tal võimalik põhjendatud

vajaduse korral taotleda esindaja vahetust (RÕS § 20). Teiseks tuleks riigi õigusabi taotlus

jätta rahuldamata ka põhjusel, et seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohus ei näe

tungivat avalikku huvi selles, kui kaebaja ei nõustu kaitsjast advokaadi tehtud

menetlustoimingutega ja leiab, et nendega on talle tekitatud mittevaralist kahju.

Kaebaja taotles menetlusabi. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu

tasumist nõuda ja sellest vabastamise üle otsustada. Seetõttu jätab kohus menetlusabi taotluse

läbi vaatamata.

Kaebaja taotles oma kaebusest koopia saamist. Kaebus esitati e-toimiku vahendusel ja

kaebajale jääb selle kaudu ka juurdepääs oma kaebusele. Kaebaja ei ole koopia saamist

põhjendanud. Kaebaja saab teha vajadusel ise oma kaebusest väljakirjutusi või soovi korral

teistele asutustele avaldusi esitades viidata praeguse asja numbrile.

KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 19. mai 2025. a

määruse peale, taotledes selle tühistamist.

Kaebaja teavitas kohut toimunud kuriteost ja mahhinatsioonidest. Kaebaja kaebus tagastati.

Kaebaja kohustus on teatada kuriteost. Kahju on riigile tekitatud. Kaebaja tervist on rikutud.

Kaebaja on stressis, tal on hirm. Kaebaja soovib õigusabi. Kuriteost teatamata jätmine on

kuritegu. Advokaat tegi fiktiivseid ja põhjendamatuid arveid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

4(5)

3-25-1452

5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

esitatud enamike põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja §

203 lg 2).

6. Asjaolu, et isikule on kriminaalmenetluses määratud kaitsja, ei muuda kaebaja ja kaitsja

vahelist suhet avalik-õiguslikuks suhteks (vt riigivastutuse seadus § 1 lg 2 ja lg 3 p 1).

6.1. Riigikohtu lahend 3-1-1-1-70-10 (p-d 22–26) käsitas kaitsja taandamise, mitte aga kaitsja

tekitatud kahju hüvitamist puudutavat küsimust.

6.2. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus reguleerib menetleja tekitatud kahju

hüvitamist (vt SKHS § 1 lg 1). Kaitsja pole menetleja (vt KrMS § 16).

6.3. Määratud kaitsja osutab isikule õigusteenust, s.o kutsetegevuses õigusnõustab isikut,

esindab või kaitseb isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostab isikule

dokumendi ja teeb tema huvides muu õigustoimingu (advokatuuriseadus § 40 lg 1). Asjaolu,

et selle eest tasub riik (riigi õigusabi seadus § 4 lg 1 ja lg 3 p 1), ei muuda õigusteenuse

osutamist avalik-õiguslikuks suhteks. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad

advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt (AdvS § 47). Advokaadibüroo pidaja või

advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja olema

sõlminud kutsekindlustuslepingu (vt AdvS § 48). Kui määratud kaitsja on õigusteenuse

osutamisel tekitanud kaebajale kahju, siis on kaebajal esmalt õigus nõuda kahju õigusteenuse

osutajalt. Keelduva vastuse korral on kaebajal õigusteenuse osutamisest võrsunud vaidlust

võimalik vaielda maakohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1). Selles osas muudab

ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)