3-25-378/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-378

Haldusasi

P.C kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses alasti läbiotsimistega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja P.C

Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta P.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta P.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse peale

rahuldamata.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, §

155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.C nõudis Tartu Vanglalt alasti läbiotsimise eest mittevaralise kahju hüvitamist.

2. Tartu Vangla jättis 22.05.2024. a otsusega P.C nõude rahuldamata.

3. P.C esitas 15.02.2025 halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise

kahju eest hüvitist. Kaebaja taotles tähtaja ennistamist. Kaebaja põhjendas kaebetähtaja

möödalaskmist tervislike põhjustega ja tõi muuhulgas välja, et talle on varasemalt tehtud

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis ning leitud, et ta põeb

nõrgamõistuslikkust kerge vaimse alaarengu kujul, mis põhjustab raskusi hakkamasaamisel

3-25-378

keerulisemates olukordades ja sellest johtub juhendamise vajadus. Kaebaja viitas, et tema

seisund on praeguseks halvenenud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebetähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 2 lõpetas kaebuse menetluse.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) P.C on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 nõuet silmas pidades esitanud enne

halduskohtusse pöördumist kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kaebaja sai Tartu Vangla

22.05.2024 otsuse kätte 28.05.2024. Kaebus halduskohtule tulnuks esitada 30 päeva jooksul,

seega hiljemalt 27.06.2024. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse alles 15.02.2025, s.o ca 7,5

kuud kaebetähtaega ületades:

2) P.C ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud objektiivsetele takistustele, mis

õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebaja on tähtaja möödalaskmist põhjendanud tervislike

(vaimsete) põhjustega. Kaebaja märkis, et tema seisund on praeguseks halvenenud ning viitas

seejuures haldusasjale nr 3-25-280;

3) kaebaja seisundi puhul ei ole tegemist ootamatu raske haigusega, mis saaks olla

objektiivseks takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel kohtusse. Kaebaja viited varasemalt

tehtud ekspertiisile, kus tal on diagnoositud kerge vaimne alaareng ning mida on käsitletud

2019. a kriminaalasjas, ei anna alust arvata, et kaebaja poleks olnud võimeline praeguses asjas

esitama halduskohtule kaebust tähtaegselt või vähemalt mitte oluliselt hilinenult. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on 12.03.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-280 (p 8) leidnud osundatud

andmetele tuginedes, et kaebajal võib küll oma vaimse tervise seisundist tulenevalt olla

mõningaid raskusi asjade mõistmise ning enese kirjaliku väljendamisega, kuid puuduvad

andmed selle kohta, et ta ei saa enda huvide eest seismisega üldse hakkama.

4) kaebaja viibib alates 06.05.2024 Tallinna Vanglas, s.t, et ta on viibinud seal ka Tartu

Vangla 22.05.2024 otsuse saamisel ja ajal, mil kestis selle vaidlustamise tähtaeg. Tallinna

Vangla selgituste põhjal on tema seisund stabiilne. Esitatud selgituste põhjal puudub kohtul

alus arvata, et kaebaja seisund oleks Tartu Vangla otsuse saamise järgselt olnud selline, et ta

poleks pikema aja vältel üldse saanud asjadest aru ega olnud võimeline oma käitumist

juhtima. Kaebaja on vähesel määral teinud vanglale avaldusi ning käib tööl ja saab seal

hakkama. Lihtsamas keeles suhtlemine ei ole kaebajale üle jõu käiv olnud;

5) isegi juhul, kui möönda subjektiivsete asjaolude esinemist, s.t, et kaebajal võib tulenevalt

tema seisundist Tartu Vangla tehtud otsusest ja sellest vaidlustamisest arusaamine võtta

kauem aega, siis on kaebuse esitamise hetkeks (15.02.2025) möödunud liiga pikk aeg.

Kaebaja pidi varem aru saama Tartu Vangla otsuse sisust ja selle vaidlustamise

võimalikkusest, korrast ja tähtajast. Vaidlustamisviide on otsusele selgelt lisatud. Kaebaja

suutis eelnevalt vanglale esitada kahjunõude ning tõendamist ei ole leidnud, et vangla poolt

kahju hüvitamata jätmisele järgnevalt oleks tema seisund halvenenud ning olnud selline, et ta

poleks pikaajaliselt olnud võimeline üldse ennast lihtsamas keeles väljendama ja Tartu

Vanglale esitatud taotlusega samasuguste asjaoludega kaebust kohtule esitama;

6) kaebetähtaja ennistamise kaalumisel arvestatakse ka asja olulisusega isiku õiguste jaoks,

samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt

1000 euro suurust hüvitist ning on seejuures viivitanud kahjunõude kohtusse esitamisega

ebamõistlikult kaua. Mida sügavamalt tunnetab isik ise oma õiguste riivet, seda enam peaks ta

ka tunnetama vajadust kaitsta oma õigusi, mis peaks motiveerima kiiremini tegutsema ja

otsima vajadusel õigeaegselt abi. Kuigi inimväärikuse tagamine iseenesest ei ole väheoluline,

siis eelnevat arvesse võttes ei saa konkreetsel juhul kaebaja subjektiivsete õiguste vaates

pidada riivet niivõrd intensiivseks, et see annaks aluse ca 7,5 kuud ületatud kaebetähtaja

ennistamiseks. Arvestada tuleb ka õiguskindlusel rajanevat teise poole huvi tehtud otsuse

kehtimajäämise suhtes ning selle suuremat kaalu, mida enam on tähtaega ületatud.

2(3)

3-25-378

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas määruskaebuse halduskohtu 14.05.2025 määruse peale. Kaebaja palub, et

kohus võtaks uuesti mittevaralise kahju hüvitamise menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et kaebus halduskohtule esitati tähtaja

rikkumisega. Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata 22.05.2024 otsusega.

Kaebaja sai vangla otsuse kätte 28.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse

15.02.2025 ehk umbes 7,5 kuud hiljem. Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 27.06.2024.

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuses esitatud väidete alusel ei esine

kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust. Ringkonnakohus ei korda kõiki põhjendusi üle

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

8. Vangla otsus, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, sisaldab viidet

sellele, et otsusega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda 30 päeva jooksul

halduskohtusse.

9. Kuigi kaebaja viitab enda tervislikule seisundile, siis ei luba see järeldada seda, et see

oleks takistanud tal pöörduda kaebusega kohtusse tähtaegselt või märgatavalt varem. Kaebaja

oli võimeline esitama vanglale kahju hüvitamise nõude. Samuti oli ta võimeline pöörduma

kaebusega halduskohtusse. Kaebaja terviseseisund pole olnud selline, mis takistanuks tal

saamast aru sellest, mida ja millal ta peab oma õiguste maksma panemiseks tegema.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata.

11. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)