3-24-1264/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1264

Haldusasi

Saareaare OÜ kaebus Saaremaa Vallavalitsuse tegevuse

peale isikliku kasutusõiguse seadmisel

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Saareaare OÜ, esindajad X ja Y

Vastustaja Saaremaa vald, esindaja Marita Kallas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Saareaare OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Saareaare OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, §

155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saaremaa Vallavalitsus seadis 05.09.2023. a korraldusega nr 2-3/1058 tasuta ja tähtajatu

isikliku kasutusõiguse Saaremaa valla kasuks Saaremaa vallas Tirbi külas asuvale Kadaka

kinnistu Lautri katastriüksusele kallasrajale juurdepääsuks jalgsi, jalgrattaga ja muul sarnasel

viisil vastavalt korralduse lisas olevale asendiplaanile. Isikliku kasutusõiguse ala pindala on

ca 380 m² ja selle asukoht on tähistatud korralduse lisas oleval asendiplaanil punaseks

värvitud kinnistu osana.

2. Saaremaa Vallavalitsus jättis 14.11.2023. a vaideotsusega nr 2-3/1341 Saareaare OÜ vaide

05.09.2023. a korralduse peale rahuldamata.

3. Saaremaa Vallavalitsus muutis 19.12.2023. a korraldusega nr 2-3/1510 05.09.2023. a

korraldust ning asendas 05.09.2023. a korralduses läbivalt tekstiosa „380 m2“ tekstiosaga

3-24-1264

„730 m2“ ning asendas korralduse lisaks oleva asendiplaani 19.12.2023. a korraldusele lisatud

asendiplaaniga.

4. Saaremaa Vallavalitsus jättis 26.03.2024. a vaideotsusega nr 2-3/291 Saareaare OÜ vaide

19.12.2023. a korralduse peale rahuldamata.

5. Saareaare OÜ esitas 26.04.2024 halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse

19.12.2023. a korralduse tühistamiseks ning Saaremaa valla kohustamiseks asja uuesti

otsustama.

6. Tallinna Halduskohus võttis 12.06.2024. a määrusega kaebuse nõude tühistada

19.12.2023. a korraldus menetlusse.

7. Kaebaja esitas 13.12.2024 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovib vaidlustada ka

Saaremaa Vallavalitsuse 05.09.2023. a korraldust. Kaebaja tahe vaidlustada ühtlasi Saaremaa

Vallavalitsuse 05.09.2023. a korraldust on sedastatav kaebuse p-dest 2.4–2.16.

05.09.2023. a korralduse esemeks on määratletud isikliku kasutusõiguse ala. Kui kohus peaks

19.12.2023. a korralduse tühistama, siis kaob ära 05.09.2023. a korraldusega reguleeritav

kasutusõiguse ala ja seda ei saaks enam täita. Korraldused moodustavad materiaalselt ühtse

haldusakti. Vastustaja on juba ise 19.12.2023. a korralduse vaidlustamise tähtaega ennistanud

ja see on õiguslikult pöördumatu. Korralduse vaidlustamise käigus toimunud vaide arutelul

keskenduti vaide esitaja poolt tõstatatud küsimustele, mis puudutasid isikliku kasutusõiguse

seadmist kui sellist mitte vaid isikliku kasutusõiguse ala ulatuse muutmist. Vaidemenetluse

käigus toimunud 06.03.2024 paikvaatlusel vaadati üle kogu isikliku kasutusõiguse ala, mitte

vaid selle muudetud ala. Vastustaja lahendas kaebaja vaide selliselt, et vastas kaebaja vaides

esitatud väidetele, mis puudutasid isikliku kasutusõiguse seadmist kui sellist mitte vaid

isikliku kasutusõiguse ala ulatuse muutmist.

8. Vastustaja kaebuse muutmisega ei nõustu. Kaebaja vaidlustas 19.12.2023. a korralduse,

millega muudeti isikliku kasutusõiguse ala ulatust. Ala ulatust muudeti selliselt, et oleks

võimalik leida sobiv teekond kallasrajale juurdepääsuks. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja

jaoks selge kaebaja soov vaidlustada ka 05.09.2023. a korraldust.

9. Tallinna Halduskohus keeldus 03.03.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

muutmise vastuvõtmisest. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) 05.09.2023. a korralduse tühistamise nõue pole lubatav. Kaebaja tõi välja, et esitas

05.09.2023. a korralduse peale vaide, mille vastustaja jättis 14.11.2023 vaideotsusega

rahuldamata. Vastustaja avalikust dokumendiregistrist nähtub, et vaideotsus saadeti kaebajale

15.11.2023. Kaebaja on vaidemenetluses vaide lahendamisele eelnevad kirjad e-posti teel

kätte saanud.

Asjaolu, et kaebaja oli 14.11.2023. a vaideotsusest teadlik hiljemalt 02.02.2024 kinnitab ka

kaebuse lisa 9, milles on viidatud 05.09.2023. a korraldusele;

2) kaebaja taotles kohtuistungil ka kaebetähtaja ennistamist. Seetõttu on kaebaja ka ise

nõustunud, et 05.09.2023. a korralduse tühistamisnõue on esitatud tähtaja rikkumisega. Seega

oleks kaebaja pidanud esitama 05.09.2023. a korralduse ja 14.11.2023. a vaideotsuse

tühistamise nõude kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul vaideotsuse talle teatavakstegemisest

(HKMS § 46 lg 1). Kaebaja esitas kaebuse 19.12.2023. a korralduse ja 26.03.2024. a

vaideotsuse tühistamiseks 26.04.2024. Seega on kaebus 05.09.2023. a korralduse

tühistamiseks esitatud tähtaja rikkumisega (ligikaudu neli kuud hiljem);

3) kuigi kohus selgitas 22.11.2024. a kohtuistungil, et kaebajal on võimalik esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus, ei nähtu kaebaja 13.12.2024. a avaldusest mõjuvat põhjust,

2(5)

3-24-1264

miks kaebajal ei olnud võimalik 05.09.2023. a korraldust seaduses sätestatud tähtaega järgides

vaidlustada. Kuivõrd kaebuse muutmine ei ole lubatav, puudub vajadus asuda hindama

kaebuse muutmise otstarbekust kaebuse eesmärgi saavutamiseks;

4) vastustaja 19.12.2023. a korraldust on võimalik vaidlustada eraldiseisvalt 05.09.2023. a

korraldusest. Hilisema korraldusega ei ole varasemat korraldust kehtetuks tunnistatud, vaid

kasutusõiguse ala ulatust suurendati. Väär on kaebaja seisukoht, et kaebaja tahe vaidlustada

05.09.2023. a korraldust on sedastatav kaebuse p-dest 2.4–2.16. Kaebuses on nõutud

19.12.2023. a korralduse tühistamist. HKMS § 2 lg 3 ei võimalda kohtul kaebaja avalduses

märgitust kõrvale kalduda, kui kaebaja tahe on selge (vt Tallinna Ringkonnakohtu

28.06.2023. a määrus nr 3-21-2932, p 14). Käesoleval juhul oli kaebaja tahe selge.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja selgitas 13.12.2025. a menetlusdokumendis, et tema tahteks oli vaidlustada ka

05.09.2023. a korraldust. Samuti on see järeldatav kaebuse p-dest 2.4 ja 2.16. Sama

seisukohta väljendati ka kohtuistungil;

2) vastustaja käsitles mõlemat haldusakti ühe haldusaktina. Kaebaja tahteks pole olnud

kasutusõiguse ala vähendamine, vaid kasutusõiguse kehtetuks tunnistamine;

3) vastustaja on ennistanud 19.12.2023. a korralduse vaidlustamise tähtaja ja see on

õiguslikult pöördumatu. Selle korralduse peale esitatud vaide lahendamisel analüüsis

vastustaja kasutusõiguse kehtestamise, mitte üksnes ala suurendamise õiguspärasust;

4) halduskohus rikkus selgitamiskohustust;

5) tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on vastustaja eksitav tegevus. Eksitamine seisnes

selles, et paikvaatlusel jõuti tõdemuseni, et kallasrajale määratud kasutusõigusega ala on

läbimatu ja liigniiske ning liiklemiseks ebasobiv. Kaebaja mõistis, et vastustaja tühistab

05.09.2023. a korralduse. Kohus ei selgitanud istungil, et kaebaja pole esitanud mõjuvat

põhjust.

11. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna halduskohtu

määrus on seaduslik ja vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Küsimus on, kas kaebaja nõue tühistada 05.09.2023. a korraldus on esitatud tähtaegselt.

13. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti

(HKMS § 47 lg 2).

14. Kaebaja esitas 09.10.2023 vastustaja 05.09.2023. a korralduse peale vaide, mille

vastustaja jättis 14.11.2023. a vaideotsusega rahuldamata. Halduskohus on tuvastanud, et

dokumendiregistri kohaselt saatis vastustaja vaideotsuse kaebaja äriregistri järgsele e-posti

aadressile (YYY) 15.11.2023. Sellelt aadressilt saatis kaebaja ka vaide (vt vastustaja

14.05.2025. a vastus kohtunõudele). Lisaks saatis vastustaja vaideotsuse 15.11.2023 ka

aadressile XXX (vt vastustaja 14.05.2025. a vastus kohtunõudele).

3(5)

3-24-1264

15. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalise

elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1). Samas loetakse elektrooniliselt edastatud dokument

kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti

aadressil (HMS § 27 lg 2 p 3). HMS § 27 lg 2 p 3 ei nõua dokumendi kättetoimetatuks

lugemiseks adressaadi panust ehk vastuvõtmist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024. a

määrus nr 3-24-85, p 12; 29.08.2023. a määrus nr 3-23-822, p 14; 10.02.2023. a määrus

nr 3-21- 2176, p 24).

16. Kuna praegusel juhul saadeti vaideotsus kaebaja äriregistri järgsele aadressile (YYY), siis

tuleb lugeda see kaebajale kätte toimetatuks. Kaebus 05.09.2023. a korralduse tühistamiseks

oleks tulnud halduskohtule esitada 15.12.2023. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule

26.04.2024. Sellest tulenevalt ei saa 05.09.2023. a korralduse peale esitatud kaebust lugeda

tähtaegselt esitatuks.

17. HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt

objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks tähtaja

ennistamiseks olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel

ajal esitamata (nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17). Lisaks on erandina

peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ka

kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle

põhjustas kaebaja enda hooletus (nt Riigikohtu 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13;

16.01.2009.

a

määrus

nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

18. Kaebaja väidetest võib aru saada selliselt, et tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib

lugeda seda, et vastustaja käsitas mõlemaid korraldusi ühe tervikuna. Vastustaja 19.12.2023. a

korraldus ei mõjutanud kohtusse kaebuse esitamist hiljemalt 15.12.2023, sest see anti pärast

kohtusse pöördumise tähtaega. Sellest tulenevalt ei saanud ka 19.12.2023. a korraldus ja

26.03.2024. a vaideotsus mõjutada 05.09.2023. a korralduse peale kaebuse tähtaegset

esitamist. Vastustaja 19.12.2023. a korraldusest järeldub üheselt, et muudeti ala suurust, mitte

aga ei pandud uut kohustust.

19. Lisaks on kaebaja 09.04.2025. a menetlusdokumendis välja toonud, et vastustaja eksitas

teda sellega, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi korraldatud 05.10.2023. a

paikvaatlusel, kus viibis ka vastustaja esindaja, jõuti tõdemuseni, et kallasrajale avalikuks

juurdepääsuks määratud isikliku kasutusõigusega ala ja seda ümbritsev ala on läbimatu ja

liigniiske ning ebasobilik liiklemiseks jalgsi ja rattaga (vt ka dtl 56). Sellest tulenevalt mõistis

kaebaja, et 05.09.2024. a korraldus tühistatakse. Ringkonnakohtu hinnangul pole vastustaja

kaebajat eksitanud. Paikvaatluse protokollist nähtub üksnes see, et maa-ala, millele seati

isiklik kasutusõigus, on mingis ulatuses läbimatu. Paikvaatluse protokolli alusel pole võimalik

teha järeldust, et vastustaja oleks oma algsest tahtest – s.o seada maale isiklik kasutusõigus –

loobunud. Paikvaatluse tulemusena selgus see, et olemasolevat isiklikku kasutusõiguse ala

tuleb laiendada (dtl 56).

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitanud selliseid põhjuseid, mis tingiksid

kaebetähtaja ennistamise. Selle tõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

rahuldamata, kuid täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

4(5)

3-24-1264

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)