3-24-1402/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-1402

Otsuse kuupäev

30. mai 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i (nim X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning

Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes (juhtumid 08. ja 10.04.2024)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Randoja

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.

3. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.06.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja X esitas 09.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus

täiendavaid avaldusi. Kaebus on menetluses järgmistes nõuetes:

- mittevaralise kahju 800 euro hüvitamise nõue Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu

alusel, et 08.04.2024 käitus politseiametnik L. Lillo Tartu Vangla ruumides kaebajaga

solvavalt ja 10.04.2024 vaatas politseiametnik L. Lillo läbi ukses oleva vaateava kaebaja

kambrisse;

- mittevaralise kahju 400 euro hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu alusel, et

politseiametniku tegevus 08. ja 10.04.2024 oli võimalik vangla tegevuse tõttu.

2. Kaebaja väitis kaebuses, et patrullpolitseinikud käisid 08.04.2024 Tartu Vanglas isikut

kainenema toomas, politseiametnik L. Lillo tuli kaebaja kambri juurde ja ütles „ole vait kuradi

hälvik raisk“. Kaebaja tegi avalduse PPA sisekontrollile. 30.11.2024.a avalduses väitis

kaebaja, et L. Lillo tuli tema kambri juurde ja ütles „kas munni tahad imeda“ ning kaebaja ei

kuulnud, et politseiametnik oleks kasutanud kaebuses väidetud väljendeid. Kaebaja ei

põhjustanud olukorda oma käitumisega. Kaebaja kutsus valvurit, et talle kiri üle anda, mitte

politseiametnikku. Vanglas võivadki olla kinnipeetavad impulsiivsemad, sellega tuleb harjuda

ja valvurid on teadlikud, et mõned kinnipeetavad hõikavad valvurit nii kaua kui valvur

ükskord saabub.

10.04.2024 käisid patrullpolitseinikud Tartu Vanglas isikut kainenema toomas.

Politseiametnikud L. Lillo ja A. Konsa tulid kaebaja kambri juurde ja vaatasid läbi luugi

kambrisse. Kaebaja tundis hirmu ja stressi, et naisterahvas A. Konsa vaatab kambrisse kui

kaebaja on alasti. Politseiametnikel puudus teenistuslik vajadus minna kaebaja kambri juurde

ja neil ei olnud vajadust kambrisse sisse vaadata. L. Lillo teab, et kaebaja ärritub selliste

asjade tõttu. Kaebajal ei ole etteheiteid A. Konsale. Kaebaja tundis ennast väärikust

alandavalt, tekkis stress, hirm, oli raske magada et vaadata, et nad uuesti ei tuleks kambri

juurde. Kaebaja oli alasti kambris, et hakata sättima voodisse minekuks. Tartu patrullitalituse

grupijuht A. Ivahnenko käis kaebajaga vanglas vestlemas ja avaldas patrulligrupi liikmete

käitumise pärast kahetsust.

Tartu Vangla hooletuse tõttu sai politseiametnik kaebaja kambri juurde tulla. Selleks puudus

vajadus, kuna politseiametnik ei täitnud kaebaja suhtes oma teenistusülesandeid. 08.04.2024

lubas valvur politseiametniku kaebaja kambri juurde.

Kaebaja palus hüvitise ja menetluskulude väljamõistmise korral näha otsuses ette ka viivise

maksmise.

3. Vastustaja PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

08.04.2024.a sündmuse asjaolude osas puudub vaidlus. PPA tunnistab, et politseiametnik L.

Lillo käitus kaebaja suhtes ebaviisakalt. Siiski ei ole kaebajat solvatud sellisel määral, et

põhjendatud oleks kaebajale rahalise hüvitise määramine. Kahju tekkimist soodustas kaebaja

käitumine. L. Lillo täitis vanglas teenistusülesandeid - aitas vanglaametnikul isikut kainenema

paigutada. Samal ajal kaebaja karjus, et soovib valvurit, häiris ametnike tööd ja teisi

kainenema paigutatud isikuid. Kokkulepitult valvuriga läks L. Lillo kaebaja juurde ja selgitas

talle, et valvur tuleb varsti. Kaebaja hakkas politseinikku sõimama. Vastustaja ei väida, et

väljendi „kuradi hälvik raisk“ kasutamine oleks mistahes teenistusolukorras vähimalgi määral

õigustatud. Samas on see tekkinud olukorras puhtinimlikult mõistetav. Vastustaja tegi kõik

endast oleneva, et juhtumi asjaolud välja selgitada ja kaebajale tagasisidet anda. PPA esindaja

käis isiklikult Tartu Vanglas ja avaldas kaebajale juhtunu pärast kahetsust.

10.04.2024 kell 21.42.33–21.42.40 (7 sekundi jooksul) vaatas meessoost politseiametnik L.

Lillo kaebaja kambrisse. Pärast seda vaatas 2 sekundi jooksul kambrisse A. Konsa. L. Lillo

läks kambri ukse juurde, kuna A. Konsa oli patrulli tööga tutvumas ja L. Lillo näitas põgusalt

talle kambreid. L. Lillo väitel oli kaebaja kambrisse vaatamise ajal pikali ja seejärel tõusis

istukile. Tõele ei vasta see, et kaebaja oli alasti. Kaebaja oli teki all. Isegi kui kaebaja oli

alasti, siis tuli ta teki alt välja vabatahtlikult. Vastustaja nõustus, et politseiametnikel ei olnud

õigust ilma teenistusliku vajaduseta kambrisse vaadata. Kuid olukord ei saanud kaebajale

kahju tekitada.

4. Vastustaja Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Ei ole vaidlust selles, et 08. ja

10.04.2024 liikusid vangla E1 osakonnas ametiülesandeid täitnud politseiametnikud kaebaja

kambri juurde, 08.04.2024 kasutas politseiametnik kaebajaga suheldes kohatut väljendit ja

10.04.2024 vaatasid politseiametnikud kaebaja kambri vaateavast sisse.

Politseiametnike lubamist E1 osakonda, ei saa pidada õigusvastaseks. Mõlemal juhul viibisid

politseiametnikud E1 osakonnas seoses tööülesannete täitmisega - tõid vanglasse kainenema

inimest ning viibisid osakonnas kaineneja üleandmise ja vangla poolt vastuvõtmise protsessi

raames. Vangla lubas politseiametnikud osakonda teenistusülesannete täitmiseks ja seda ei saa

pidada õigusvastaseks.

Vangla ei ole kaebajale vahetult kahju põhjustanud, kahju hüvitamise eelduseks olev

põhjusliku seose nõue ei ole täidetud. Kui politseiametnik teeb vanglas viibides toiminguid,

mis põhjustavad negatiivse tagajärje (nt vaatab mõne isiku kambrisse või kasutab suhtlemisel

kohatut väljendusviisi), ei saa sellist tegevust pidada vanglaametniku tegevuse vahetuks

tagajärjeks. Tegemist on politseiametniku otsusega ühel või teisel viisil käituda/toimida.

Vastustaja tegi kohtueelses menetluses kindlaks, et 08.04.2024 liikus L. Lillo kaebaja kambri

juurde ja seisis kambri ukse juures 28 sekundit. 10.04.2024 liikus L. Lillo kaebaja kambri

juurde ja viibis seal 7 sekundit (dtl 64). Vanglaametnikud olid samal ajal hõivatud

toimingutega kainenemiskambris ning koridoris ei ole neid näha. Vastustaja leidis, et

politseiametnikul on õigus liikuda vanglas ilma saatjata ning vanglal ei ole kohustust teostada

pidevat järelevalvet vanglasse sisenenud politseiametnike üle.

Kohtu seisukoht

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega

tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või

toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja

subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral

avaliku võimu kandja süü. Kaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeltoodud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine

võimalik. Kohus ei ole tingimuste täidetuse kontrollimisel seotud eeltoodud järjekorraga.

6. Kohus peab tõendatuks, et 08.04.2024.a juhtum toimus järgmiselt. Kaebaja viibis oma

kambris ning hüüdis korduvalt ja valju häälega valvurit. Läheduses viibiv

teenistuskohustustega hõivatud valvur palus seoses teenistuskohustustega vanglasse saabunud

politseiametnik L. Lillol öelda kaebajale, et valvur teab. L. Lillo ütles kaebajale korduvalt

„valvur teab“, kuid kaebaja jätkas valjul häälel valvuri hüüdmist. L. Lillo ütles kaebajale „ole

vait“ ja „kuradi hälvik raisk“.

Eeltoodu on tõendatud videosalvestisega (dtl 55). Salvestis kajastab seda, et kaks

politseiametnikku ning algul üks, hiljem kaks vanglaametnikku tegelevad teadvusetu isiku

transportimisega ratastoolis, isiku tõstmise, lamama asetamise ja läbiotsimisega. Salvestis on

filmitud vanglaametniku rinnakaameraga. Taustal on kuulda, et keegi eemal karjub, mitmel

korral on eristatav sõna „valvur“. Ajahetkel 1:39 salvestise algusest vanglaametnik ütleb:

„Ütle talle, et valvur teab“. Eemalt on kuulda, et mitmel korral öeldakse üha valjeneva

häälega „valvur teab“, seejärel „ole vait“ ja „(arusaamatu sõna) hälvik raisk“. Ajahetkel 2:41

salvestise algusest on mõlemad politseiametnikud tagasi kainenema paigutatava isiku

kambris. Taustal kostuv karjumine jätkub. Eeltooduga langeb üldjoontes kokku L. Lillo

ettekanne (dtl 40).

Kaebaja seletus, mille järgi L. Lillo tuli tema kambri juurde ja ütles „munni tahad imeda“ on

ebausaldusväärne. Kaebaja ei esitanud seda väidet kaebuses, vaid alles 30.11.2024 esitatud

täiendavas avalduses. Rinnakaamera salvestiselt on kuulda kaebaja hüüded, L. Lillo

kinnitused, et valvur teab, ning sõnad „hälvik“ ja „raisk“. Sel juhul peaksid kuulda olema ka

kaebaja väidetud sõnad. Kaebaja seletused on vastuolulised osas, milliseid politseiametniku

öeldud sõnu ta kuulis.

7. 10.04.2024.a juhtumi asjaolude üle üldjoontes vaidlust ei ole - politseiametnik L. Lillo

liikus kaebaja kambri juurde ja kutsus endaga kaasa politseiametnik A. Konsa ning mõlemad

politseiametnikud vaatasid kaebaja kambrisse.

Kambri uks oli suletud. L. Lillo seletuse põhjal (dtl 47) vaatas ta sisse kambri aknast. A.

Konsa seletuse (dtl 48) põhjal avas L. Lillo kambri ukses oleva luugi. Videosalvestiselt (dtl

84) ei nähtu, et politseiametnikud oleksid avanud kambri ukses oleva toiduluugi. Kohus

lähtub sellest, et politseiametnikud vaatasid kambrisse läbi ukses oleva vaateava.

Kaebaja kambrisse vaatamine ei olnud osaks L. Lillo või A. Konsa teenistuskohustustest.

Politseiametnikud viibisid küll vanglas seoses teenistuskohustuste täitmisega, kuid

teenistuskohustused ei olnud seotud kaebajaga või kaebaja kambriga.

8. PPA tegevus 08. ja 10.04.2024.a juhtumites oli õigusvastane, PPA on ise seda tunnistanud

ja avaldanud kaebajale kahetsust. PPA kirjas kaebajale 02.05.2024 (dtl 37-39) on öeldud, et

PPA tegi kindlaks, et 08.04.2024 ei olnud L. Lillo sõnakasutus ametnikule kohane. PPA

taunib olukorda, kus politseiametnikud teenistuskohustuste täitmisel käituvad ebaviisakalt.

Lõuna sisekontrollitalitus viis L. Lilloga läbi vestluse ning politseiametnik tunnistas oma

eksimust ja kohatut sõnakasutust. 10.04.2024 vaatas L. Lillo läbi kambriukse akna kaebaja

kambrisse. Politseiametnikud viibisid kaebaja kambri juures 11 sekundit ja sõnalist kontakti

kaebajaga ei olnud. PPA nõustub kaebajaga, et politseiametnikel puudus teenistuslik vajadus

kaebaja kambrisse vaadata, sisekontrollitalitus on pööranud sellele L. Lillo tähelepanu ja

palunud edaspidi ilma teenistusliku vajaduseta kaebaja juurde mitte minna.

9. Üksnes toimingute õigusvastasus ei ole aga piisav hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.

Järgnevalt tuleb hinnata, kas on usutav, et toimunud juhtumid põhjustasid kaebaja väidetud

üleelamisi (s.o kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju).

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju olemasolu ja suurust ei

saa kindlaks teha või tõendada, kuna mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja

kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda

üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on

tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Selleks, et kaebaja

üleelamised oleksid käsitletavad mittevaralise kahjuna, on nõutav teatava lävendi ületamine.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või

hingeline valu, seda õigustab.

RVastS § 9 lg 1 toodud alustest tuleb 08.04.2024.a juhtumi puhul kõne alla väärikuse

alandamine ja 10.04.2024.a juhtumi puhul eraelu puutumatuse rikkumine.

10. Kohus ei näe 08.04.2024 toimunu puhul põhjust heita politseiametnikule ette seda, et ta

ütles kaebajale „ole vait“. Kaebaja selgituste põhjal peab ta õigeks lakkamatult karjuda, kuni

valvur tema juurde tuleb, ning kaebaja jätkas karjumist olukorras, kus talle öeldi, et valvur on

tema soovist teadlik. Sellises situatsioonis ei ole väljend „ole vait“ sedavõrd ebaviisakas, et

selle kasutamist saaks pidada õigusvastaseks. See, kui politseiametnik kasutab isikuga

suheldes halvustavat või ebatsensuurset väljendit, on kahtlemata taunitav. Kuid mõned

sellised väljendid ei ole piisavad selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9

lg 1 tähenduses. See tähendab, et jaatada ei saa kaebajal mittevaralise kahju tekkimist.

11. 10.04.2024.a juhtum ehk see, et politseiametnik alusetult vaatas kaebaja kambrisse, on

käsitletav eraelu puutumatuse rikkumisena. Kuid ka siin ei ole tegemist sellise intensiivsusega

sündmusega, mis annaks võimaluse möönda mittevaralise kahju tekkimist. Tõendatud on, et

politseiametnikud vaatasid kaebaja kambrisse põgusalt ning sündmus kestis väga lühikest

aega. Kaebaja väitel tal A. Konsale etteheiteid ei ole. See, et koridoris olev isik vaatab läbi

ukses oleva vaateava kambrisse, oli kaebaja jaoks tavapärane eluline olukord.

Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 paneb vanglale kohustuse korraldada kinnipeetavate

järelevalve. Järelevalve täpsem korraldus on sätestatud justiitsministri määruses „Järelevalve

korraldus vanglas“. Määruse § 2 p 1 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks isikute ja

ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Määruse § 12 lg 2 kohaselt tuleb

sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat, üldjuhul tehakse seda

visuaalselt läbi kambri uksesilma ning kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat

kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Vangistusseadus või määrus

ei sätesta nõudeid järelevalvet teostava ametniku soole olenevalt kinnipeetava soost. Üksnes

kinnipeetava läbiotsimise kohta sätestab VangS § 68 lg 1, et seda teostavad kinnipeetavaga

samast soost isikud. Seega olukord, kus järelevalve teostamiseks vaadatakse juhuslikul

ajahetkel kaebaja kambrisse, on vanglas tavapärane.

Eeltoodu ei tähenda, et politseiametniku tegevus (kaebaja kambrisse vaatamine) oli

õiguspärane. Kuid see vähendab usutavust, et juhtum põhjustas kaebaja väidetud üleelamisi.

12. Iseseisvat tähendust ei ole sellel, kas tõele vastab kaebaja väide, et ta oli oma kambris

alasti, kuna valmistus magama heitma. Politseiametnike ettekanded seda ei kinnita. L. Lillo

ettekande (dtl 47) põhjal nägi ta, et kaebaja oli voodis pikali ja seejärel tõusis istukile. A.

Konsa ettekande (dtl 48) põhjal vaatas ta vilksamisi kambrisse, nägi kambris olevat isikut

pikali olekust istuli tõusmas ning seejärel lahkus kambri juurest kohe.

Kui kaebaja väide vastaks tõele, siis on tegemist juhusega. PPA-le on etteheidetav see, et

politseiametnik vaatas ilma sellekohase vajaduseta kaebaja kambrisse, kuid mitte see, millisel

konkreetsel ajahetkel seda tehti.

13. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et juhtumite asjaolude põhjal ei ole usutavad kaebaja

üleelamised või kannatused, mis ületaksid mittevaralise kahju tekkimise lävendi. Tingimust,

et kaebajal on tekkinud kahju, ei saa pidada täidetuks. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude

rahuldamine võimalik.

Kohus ei käsitle seda arvestades muude kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste

täidetust või rahalise hüvitise määramise või selle suuruse küsimust. Kohus märgib, et isegi

kui möönda kaebajal mittevaralise kahju tekkimist, ei ole tegemist juhtumitega, mis tooksid

Eesti kohtupraktikas kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.

14. Tartu Vanglale heidab kaebaja ette õigusvastast tegevusetust, kuna kaebaja hinnangul

oleks vangla pidanud teostama pidevat järelevalvet vanglas viibivate politseiametnike

tegevuse üle. See kaebaja arvamus ei ole õige.

Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 20 lg 6 sätestab, et reeglina määratakse vanglasse

sisenejale saatja, kuid vangla direktori või tema määratud ametniku loal ja isiku nõusolekul ei

pea saatjat määrama määruse § 19 lõikes 2 nimetatud isikule. Määruse § 19 lg 2 р 6 on

nimetatud politseiametnik. Tartu Vangla kinnitas, et vaidluse all olevatel juhtudel oli

politseiametnikel õigus liikuda vanglas ilma saatjata. Sel juhul puudub vangla õigusvastane

tegevusetus.

08.04.2024 palus vanglaametnik politseiametnikul öelda kaebajale, et valvur teab. Kohtu

hinnangul ei ole alust käsitleda seda Tartu Vangla õigusvastase tegevusena ning

vanglaametniku tegevuse ja politseiametniku käitumise vahel puudub põhjuslik seos. Kohus

nõustub selles osas vangla põhjendustega ja ei korda neid.

15. Ka Tartu Vangla vastu esitatud nõude lahendamisel omab tähtsust otsuse punktides 9-12

toodu. Sündmused, millega kaebaja seostab mittevaralise kahju tekkimist (ebaviisakas

käitumine kaebajaga, kaebaja kambrisse vaatamine) on Tartu Vangla vastu esitatud nõude

puhul samad. Kui kohus leidis, et nende sündmuste tõttu ei tekkinud kaebajal mittevaralist

kahju, siis kehtib see ka Tartu Vangla vastu esitatud nõude lahendamisel.

16. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustajad ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.

18. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga,

kuna kaebaja kohtu kogemuse põhjal reeglina ei soovi oma nime avaldamist. Kui kaebaja

soovib, et lahend avaldatakse täies ulatuses, siis tuleb sellest kohtule teatada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks