2-23-18240/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-18240

Kohtuasi

L.D avaldus täisealisele isikule Q.X-ile eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.D 12.04.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja L.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik Q.X (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Eestkosteasutus Tallinna linn (Kristiine Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.03.2024 määrus muutmata.

2. Jätta L.D määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Q.X-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti

Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste

lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise,

eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib

esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu,

samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane,

otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne

valla- või linnavalitsus.

2-23-18240

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.D (avaldaja) esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule avalduse Q.X-ile (puudutatud isik)

eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt vajab puudutatud isik kõrvalabi peaaegu kõikides

igapäevastes toimingutes, ennekõike asjaajamistel. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt liikuda

ja vajab abi ka ratastooli saamisel. Puudutatud isikul on diagnoositud dementsus. Avaldaja

palub seada puudutatud isiku üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks avaldaja tähtajaga

viis aastat.

2. Puudutatud isiku esindaja leidis, et kui ekspert peaks asuma seisukohale, et puudutatud isik

vajab eestkostet oma psüühikahäirest tulenevalt, tuleks isiku üle seada eestkoste ning määrata

eestkostjaks avaldaja. Esindaja ei ole seisukoha esitamisel veendunud, kas isik on võimeline

avaldama oma tahet, oma elu iseseisvalt korraldama, saama aru oma tegude iseloomust ja

nende võimalikest tagajärgedest ning langetama kaalutletud otsuseid.

3. Eestkosteasutus oli seisukohal, et puudutatud isik ei ole võimeline tervisliku seisundi ja

vanuse tõttu iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama, sh tegema tehinguid ja ennast esindama,

kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, korraldama endale vajalike tervishoiu- ja

hoolekandeteenuste saamist. Ta vajab oma elu korraldamisel esindusõigusliku isiku abi ja

tema üle seatud eestkostet.

4. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/108, 25.02.2024 (ekspert JK)

nähtus, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust (muud täpsustatud orgaanilised psüühikahäired

ajukahjustusest, -düsfunktsioonist või somaatilisest haigusest F06.8). Puudutatud isikul on

täheldatud mälu, täidesaatvate funktsioonide alanemine ning emotsionaalsed ja käitumuslikud

muutused, mis on oluliselt süvenenud peale peatraumat 2023. a sügisel. Täpne teade uuritava

varasema kognitiivse seisundi kohta on puudulik, kuid teadaolevalt olid kognitiivsed

funktsioonid häiritud juba enne kukkumist. Uuritaval on diagnoositud dementsus kliinilise

leiu alusel. Tugev kahtlus dementsusele ka püsib, kuid jälgimise periood ei ole piisavalt pikk,

et saaks dementsust diagnoosida. Uuritaval esineb orgaaniline psüühikahäire, mis väljendub

kognitiivsetes ja käitumuslikes muutustes ning mille tõttu ei ole ta enam võimeline oma elu

iseseisvalt korraldama ning vajab eestkostet.

5. Maakohus kuulas 08.03.2024 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla

AS-i hooldekodus. Puudutatud isik oskas öelda oma vanust ja teadis, kus ta viibib. Puudutatud

isik oskas nimetada oma pensioni suurust, samuti selgitas, et tal on sissetulek Haapsalus

asuvast kosmeetikatoodete kauplusest. Puudutatud isikule ja tema pojale kuulub võrdsetes

osades OÜ P, millega ta on viimased kümme aastat tegelenud. Oma rahaasju korraldab ning

ülevaadet neist omab nutitelefonis oleva Swedbank AS-i rakenduse abil. Puudutatud isik

oskas öelda, kes on Eesti Vabariigi peaminister, kuid presidendi nime ei suutnud meenutada.

Puudutatud isik ütles, et hoiab ennast päevakajaliste sündmustega kursis raadio vahendusel,

mida ta oma telefonist kõrvaklappidega kuulab ning ajalehtede vahendusel, mida talle

sõbrannad ja poeg toovad. Puudutatud isiku sõnul on tal väga hea ja usalduslik suhe oma

pojaga. Kui kohus selgitas eestkoste tähendust, siis tunnistas puudutatud isik, et tal võiks olla

selline inimene, kes teda vajadusel kõiges aitab, kuid enda allkirjaõigust ta küll kellelegi

2-23-18240

loovutada ei soovi. Puudutatud isik lubas seda küsimust oma pojaga arutada, kes samal päeval

pidi teda külastama. Puudutatud isik tunnistas, et ilma abistajata ta enda kodus hakkama ei

saaks ning poeg aitab tal leida sobivat hooldekodu. Haiglas liigub puudutatud isik vaid

ratastooliga. Praegu on plaanis leida talle kohta Pirita hooldekodus.

6. Puudutatud isiku esindaja teavitas 27.03.2024 kohut, et pärast ekspertiisiaktiga tutvumist

toetab avalduse rahuldamist ja puudutatud isikule eestkoste seadmist. Puudutatud isikule

võiks jääda pisitehingute tegemise õigus kuni 100 euro ulatuses ühes kalendrikuus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Harju Maakohus jättis 28.03.2024 määrusega avalduse puudutatud isikule eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning eksperditasu Eesti Vabariigi kanda,

ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.

8. Maakohtu hinnangul oli veenvalt põhistatud, et isikul esinevad vaimse tervise häired,

liikumispuue ja ööpäevaringne abivajadus. Ärakuulamise käigus ei jäänud aga kohtule muljet,

et isiku huvid jääksid eestkostja määramisel kaitseta. Kohus leidis, et puudutatud isikul

esinevad küll psüühikahäired, kuid need ei takista tal oma käitumist juhtida. Seega ei olnud

kohtu hinnangul täidetud eestkoste seadmise eeldus (perekonnaseaduse [PKS] § 203 lg 1)

ning kohus jättis puudutatud isiku üle eestkoste seadmata ja eestkostja määramata.

9. Maakohus märkis, et puudutatud isik vajab oma füüsilise seisundi tõttu ööpäevaringset

hooldust, mis on talle seni tagatud Keila Haiglas. Tema ravi korraldamisel ning asjaajamisel

on seni teda abistanud poeg L.D. Puudutatud isik avaldas, et usaldab oma poega igakülgselt

ning on rahul, kuidas poeg on seni tema toimetuleku taganud.

PKS § 203 lg 2 sätestab, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse

andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Maakohus leidis, et kuivõrd isiku

elu on võimalik korraldada abiliste kaudu, ei kahjusta puudutatud isikule eestkoste määramata

jätmine tema õigusi ega igapäevast toimetulekut. Kuivõrd kohus peab lähtuma ka avaldaja

reaalsest probleemist – puudutatud isiku hooldus- ja ravikulude katmine ning raviarstilt

informatsiooni saamine – oli kohtu hinnangul puudutatud isiku lähedastel võimalik temale

selgitada, et hooldekodu eest oleks vajaduse korral mõistlik tasuda puudutatud isiku enda

rahaliste vahendite arvelt. Asjaolu, et puudutatud isik soovib vahetada hooldekodu ja on

nõudlik ning tujukas, ei ole eelduseks isiku üle eestkoste seadmisel. Kui avalduse aluseks

olevad asjaolud peaksid muutuma, on avaldajal võimalik kohtule esitada uus avaldus.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p

1 osas ja teha uue määruse, millega rahuldatakse avaldaja avaldus ning määratakse avaldaja

puudutatud isiku eestkostjaks või saata asi tagasi maakohtule asja uueks lahendamiseks.

11. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 525 lg-t 2), mis on kaasa toonud ebaõige määruse. Avaldaja on

puudutatud isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, laps. Maakohus ei küsinud enne

määruse koostamist avaldajalt arvamust ega põhjendanud menetlust lõpetavas määruses

puudutatud isiku lähedase arvamuse küsimisest loobumist. Samuti ei ole maakohus määruses

põhjendanud, miks ei võetud arvesse ekspertiisis toodud arvamust, puudutatud isiku esindaja

2-23-18240

arvamust ega kohaliku omavalitsuse arvamust, kes on asunud seisukohale, et puudutatud isik

vajab eestkostet. Maakohus ei ole eksperdiarvamuse tulemusi arutanud puudutatud isikuga,

mis on TsMS § 525 lg 1 alusel üheks kohustuseks.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Puudutatud isiku esindaja seisukoha järgi suhtles esindaja aprillis 2024. a Elora Keila

Haiglaga, kuhu puudutatud isik paigutati hooldusele Järve Haigla hooldusravi lõppedes.

Esindaja sai info, et puudutatud isik on jätkuvalt voodikeskne, pretensioonikas ja nõudlik,

esineb probleeme lühimäluga. Haiguskriitika puudub ja jätkuvalt avaldab soovi minna koju

või järgmisesse hooldusasutusse. Oma seisundit ja terviseprobleeme adub puudutatud isik

vaid osaliselt. Puudutatud isik vajab eestkostet. Avaldaja on puudutatud isiku pojana

usaldusväärne isik ja eestkoste seadmisel sobiv isik eestkostja kohustusi täitma. Esindaja

toetab määruskaebuse rahuldamist.

13. Eestkosteasutus jääb varem esitatud seisukoha juurde ning leiab, et puudutatud isiku

õiguste ja huvide kaitseks on eestkoste seadmine vajalik ning puudutatud isik ei ole võimeline

tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama. TsÜS § 8 lg 2 kirjeldatud

eelduste kahtlust puudutatud isiku osas kinnitavad avalduses kirjeldatud asjaolud, arvamused

ja eksperdi järeldused. Puudub vaidlus selle üle, kas puudutatud isik on abivajav isik ja kas

täidetud on eestkoste seadmise eeldused. Tähtis on pöörata tähelepanu sellele, et

eestkosteasutus ja ekspert hindasid eestkostetava abivajadust ning sotsiaalteenuste osutamise

võimalusi ja järeldasid, et teised sotsiaalteenused ei taga eestkostetavale tema õiguste ja

huvide kaitsmist. Üldvolituse andmine, mis peab olema notariaalses vormis, ei ole võimalik

tulenevalt isiku tervisest ja puudulikust arusaamisvõimest. Kohtusüsteem riigi osana peab

hoolitsema selle eest, et sotsiaalkaitsesüsteem toimiks. Seega puudutatud isik vajab eestkoste

seadmist, muude abimeetmete rakendamine puudutatud isiku suhtes pole osutunud

küllaldaseks ning nende kasutamine ei ole võimalik.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

15. Ringkonnakohus kuulas 27.01.2025 telefonitsi ära avaldaja. L.D avaldas, et ema on

endiselt Keilas hooldusel. Elab kaheses toas, toanaabriga saab kenasti läbi. Poeg külastab ema

1–2 korda nädalas, tavaliselt esmaspäeviti. Ema on liikumatu voodihaige. Iseseisvalt ei istu, ei

liigu, ratastooli tõstmisel palub juba vähe aja pärast end tagasi voodisse tõsta. Arsti sõnul

tekkis ajukahjustus piirkonnas, mis kontrollib tasakaalu. Olmeasjades on adekvaatne, saab

kõigest aru. Teisalt ei mõista selgelt oma tervislikku seisundit – paar korda kuus teatab, et

nüüd läheb koju, võtab takso, helistab kellelgi jne. Firma endine õigusnõustaja käib emal

hooldekodus külas. Ema ütles, et ei ole volikirju andnud. Maksed hooldekodu teenuse ja ema

korteri eest teeb ema kontolt Smart-IDga. Ema küsib, kas maksud makstud. Kontrollime koos,

et kontojääk klapib. Rahaasju korraldab avaldaja, praegu ema sissetulek piisav kulude

katmiseks – ema saab lisaks pensionile ka üüritulu. Eestkoste annaks kindluse, et ema asjad

saavad aetud ka juhul, kui nt Smart-ID-ga midagi juhtub, volikirja ei ole ema pojale andnud.

Ema palub endale aeg-ajalt kohvi tuua ja käib ka maniküürija – nende eest peaks ema saama

maksta.

16. Ringkonnakohus kuulas 07.03.2025 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila

Haigla AS-i hooldekodus, et arutada temaga eksperdiarvamuse tulemusi (TsMS § 525 lg 1).

2-23-18240

Q.X möönab, et ei saa liikuda, kuid ei nõustu, et ajus toimunud muutused on mõjutanud ta

arusaamisvõimet – viitab sellele, et pärast kukkumist kutsus endale kohe kiirabi, st reageeris

adekvaatselt. Eestkostet ei vaja, eestkostjat ei soovi. Ei soovi arutada teemat seoses volikirja

võimaliku andmisega. Seni, kuni asjadest aru saab, ei soovi volikirja anda. Viitab oma firma

endisele õigusnõustajale, kellele olevat andnud vajaduse tekkimisel juhiseid. Igapäevaelu

hooldekodus möödub voodis, vaatavad telesaateid (tihti prantsuse keelset kanalit). Aeg-ajalt

sõidutatakse ratastoolis. 2 korda kuus käib füsioterapeut, kuid puudutatud isik saab aru, et see

ei ole liikumisvõime taastamiseks piisav. Soovib minna Haapsallu, et füsioteraapia abil

liikumisvõimet parandada. Nädal tagasi käis dr M juures – sai hooldekodust transpordi ja käis.

Kuna on olemas rahalised vahendid, saab neid oma toimetulekuks kasutada. Igapäevaste

asjaajamiste kohta ütleb, et pangaülekandeid teevad koos pojaga – Smart-ID on kõik korras.

Poeg võttis pangakaardi enda kätte. Lasi endale seepeale uue kaardi teha, ei meeldi kui selja

taga nii toimetatakse. Viitab, et selline toimimisviis pole vajalik, niikuinii jääb kõik pojale.

17. 28.03.2025 ajavahemikus 13:05-14:10 kuulas ringkonnakohus avaldaja veelkord ära

kohtumajas, kes kinnitas eeskostet vajava isiku avaldatut. Avaldaja selgitas, et tema mureks

on, et ema dementsus on arenev. Kui kaugele see on jõudnud, oskavad öelda psühhiaatrid.

Möönab, et ema on tegelikult väga normaalne, aga iga paari nädala tagant tuleb selgitada,

miks ta kodus ise hakkama ei saa. Enesehinnang on ebaadekvaatne, sellest tulenevad soovid,

mida peab alla suruma. Räägib intsidendist telefoniga, mis ema arvates varastati,

tutvusringkond oli ärevile aetud. Ema väitel räägivad tema tuttavad, et keegi elab tema

korteris ja lapselaps sõidab tema autoga ringi. Midagi sellist ei ole, korter on tühi, auto on

garaažis – aeg-ajalt käivitan seda aku pärast. Seletan emale kõike, siis teinekord nõustub, kuid

teinekord ei sobi. PERH-i arst ütles, et on aju atroofia – kustutas ära võime kõndida. Akuutne

olukord läks ära maiks ja praegu teine olukord. Ema käis dr M juures kalleid süste saamas,

mis suurt tulemust ei andnud. Nüüd käisime ka dr M juures, anti saatekiri Haapsallu. Tegin

taotluse - ootame vastust, kas saab. Järgmisel nädalal lähme hambaarsti juurde. Rääkisime

emaga firma asjadest – ema praegu ei olnud nõus oma osalust mulle üle andma. Ütles, et nii

tunneb ennast inimesena. Ema on P osanik 50%. Enne kodus kukkumist oli emal maania kõik

maha müüa – nt müüs maha kunstikogu, tal peab olema rahavaru.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Määruskaebuses on avaldaja maakohtule ette heitnud menetlusõiguslikke rikkumisi, s.o

TsMS § 525 lg 1 kohaselt eksperdiarvamuse tulemuste arutamata jätmist puudutatud isikuga

ja TsMS § 525 lg 2 järgi enne määruse koostamist avaldaja arvamuse ärakuulamata jätmist

ning puudutatud isiku lähedase arvamuse küsimisest loobumise põhjendamata jätmist.

Ringkonnakohus on mõlemad menetlusõiguslikud rikkumised määruskaebemenetluses

kõrvaldanud. Ringkonnakohus kuulas avaldaja ära 27.01.2025 telefonitsi ja lisaks 28.03.2025

Tallinna Ringkonnakohtus (vt p 15 ja 17). Samuti kuulas ringkonnakohus ära 07.03.2025

puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla AS-i hooldekodus, et arutada temaga

eksperdiarvamuse tulemusi (vt p 16).

20. Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

2-23-18240

tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause

mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema

õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat

määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik

oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on

piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb

isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla

eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda

teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13;

RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).

20.1. Määruskaebuse etteheite kohaselt ei põhjendanud maakohus, miks ei võetud arvesse

ekspertiisis toodud arvamust, puudutatud isiku esindaja arvamust ja kohaliku omavalitsuse

arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud arvesse nii ekspertiisiaktis toodut

kui ka puudutatud isiku esindaja ja eestkosteasutuse arvamust, sh puudutatud isiku vahetul

ärakuulamisel välja selgitatut piisavalt.

21. Iseenesest ei tähenda vaimuhaigus (psüühikahäire) alati seda, et isik vajab eestkostet.

Olukorras, kus sellise diagnoosiga isik suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida, ei ole

isik piiratud teovõimega ega vaja eestkostet. Siinses asjas ei ole ringkonnakohtul alust arvata,

et maakohus eksis, kui leidis, et eestkostetav suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida

ulatuses ja viisil, mis välistab hetkel eestkostevajaduse. Maakohus märkis ka õigesti, et

puudutatud isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu.

22. Ringkonnakohus, arvestades nii avaldaja kui ka 07.03.2025 puudutatud isiku

ärakuulamistel avaldatud, nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul esinev psüühikahäire ei

takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida ulatuses ja viisil, mis annaks alust eestkoste

seadmiseks.

22.1. Kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtub, et eestkostetaval esineb muu täpsustatud

psüühikahäire ajukahjustusest või düsfunktioonist (F06.8), mis väljendub kognitiivsetes ja

käitumuslikes muutustes ning mille tõttu ei ole ta võimeline oma elu iseseisvalt korraldama

ning vajab eestkostet. Samas ei nähtu ekspertiisi läbi viinud psühhiaatri arvamusest,

konkreetselt millised kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eestkostet vajaval isikul oma

tegudest arusaamist ja nende juhtimist takistavad ning mil viisil see täpsemalt avaldub. Kuigi

psühhiaatri järeldatud orgaanilise iseloomuga diagnoos viitab pöördumatule kahjustusele ajus,

ei ole veenvalt seostatud isikul esinev psüühikahäire ning tema puudulik arusaamisvõime oma

tegude juhtimisel. Ekspertiisiaktis on uurimistulemusena mh välja toodud, et puudutatud isik

on nii isikus, ajas kui ka kohas orienteeritud, kuid olukorda adekvaatselt ei hinda. Seejuures ei

ole taas täpsustatud, milles hinnangu ebaadekvaatsus täpsemalt väljendus (dtl 37). Aktist

nähtuvalt on tuvastatud kliinilise leiu alusel eestkostet vajaval isikul dementsus ja sellele

püsib ka tugev kahtlus, kuid ebapiisava jälgimisperioodi tõttu seda diagnoosida ei saanud (dtl

39). Seega ei ole esitatud tõenditest võimalik järeldada, et puudutatud isikul on diagnoositud

dementsus.

Kesksed viited on sellele, et eestkostet vajav ei hinda adekvaatselt oma abivajadust.

Ringkonnakohtu hinnangul peegeldub ekspertiisiaktist ja nii avaldaja kui ka eestkostet vajava

isiku avaldustest pigem see, et puudutatud isik vajab ulatuslikku abi oma füüsilise seisundi

tõttu ning puudutatud isikul on raskusi muutustega kohanemisel (dtl 37). Ilmselt on isikul

keeruline leppida oma iseseisvuse kaotuse, teistest sõltumise ja abivajadusega, mis on

sundinud oma kodust lahkuma ning mõjutab paratamatult eneseväärikust ja kontrolli oma elu

2-23-18240

üle. See nõuab ümbritsejailt ja lähedastelt kannatlikkust ja toetust, et piiratud tingimustes

paremini toime tulla. Vastuseks tema tervises toimunud muudatusi puudutavale küsimusele

selgitas puudutatud isik, et on helistanud iseseisvalt kiirabisse ning avaldanud, et enam

üksinda toime ei saa (dtl 39). Kolleegiumi hinnangul viitab asjaolu, et puudutatud isik

möönab kõrvalabi vajadust tema võimele hinnata oma abivajadust piisava adekvaatsusega.

22.2. Riigikohus on leidnud, et isegi siis, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja

isik vaatamata sellele eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh

kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised

tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd

puudutatud isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu (eelkõige abistab teda poeg L.D),

ei kahjusta puudutatud isikule eestkostja määramata jätmine tema õigusi ega igapäevast

toimetulekut. Õige on, et Q.X vajab oma füüsilise seisundi tõttu ööpäevaringset hooldust, mis

on talle seni tagatud Keila Haiglas. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu tuvastatut, et Q.X-i ravi

korraldamisel ning asjaajamistel abistab teda poeg L.D. Q.X-il on vahendid tema hooldamise

ja raviga seotud kulude katmiseks, poeg aitab vajalikud maksed teha ning koos hoitakse

rahaasjadel silma peal. Tuvastatud on, et puudutatud isikul on muu vara hulgas ka osalus

äriühingus, kuid avaldaja ei ole viidanud, et sellega seonduvalt oleks eestkoste kaudu vaja

puudutatud isiku huve kaitsta. Ka ringkonnakohtule ei jäänud Q.X-i vahetu ärakuulamise

käigus muljet, et puudutatud isiku huvid jääksid eestkostja määramata jätmisel kaitseta.

Arvestades, et asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et puudutatud isiku

psüühikahäire takistaks tal oma käitumist juhtida ning avaldaja aitab puudutatud isikul

igapäevaelus toime tulla, puudub vajadus täiendavate, tegutsemisvõimet piiravate meetmete

kohaldamiseks. Ringkonnakohus kordab siiski maakohtu selgitust, et kui avalduse aluseks

olevad asjaolud peaksid muutuma, siis on avaldajal võimalik kohtule esitada uus avaldus.

23. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning eksperditasu, mis jäid riigi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata. Puudutatud isikule määratud esindaja tasu suurus määratakse kindlaks

eraldi määrusega.

24. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)