2-23-8820/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-8820

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-8820

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025 Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

O.X-i hagi S.Y vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

22. mai 2025

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

O.X (ik XXX)

Kostja:

S.Y (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada O.X-i ja S.Y abielu, sõlmitud 06. augustil 2004 Ida-Viru Maavalitsuses

(Narvas), dokumendi nr xx (abieluakt enne 2006).

3. Jätta O.X-i menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta S.Y menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande

tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

1(3)

2-23-8820

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna käesolevaks ajaks on poolte abielusuhted

pöördumatult lõppenud, hageja elab alates 11. maist 2022 Eesti Vabariigis, kostja elab S ,

kostja abielu lahutada ei soovi. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil 22. mail 2025 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu,

kuna pooled elavad eraldi riikides juba üle kolme aasta, hageja on veendunud, et abikaasade

kooselu ei saa taastada.

Kostja avaldab, et on nõus abielu lahutamisega, abikaasade kooselu ei ole võimalik taastada,

kostja võtab omaks, et pooled elavad eraldi riikides juba ligikaudu kolm aastat, s.o 11. maist

2022 ehk ajast, mil hageja lahkus kostja juurest Eesti Vabariiki.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 06. augustil 2004

Ida-Viru Maavalitsuses (Narvas), dokumendi nr xx (abieluakt enne 2006).

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, abikaasad elavad eraldi riikides, hageja

elab alates 11. maist 2022 Eesti Vabariigis, kostja endiselt S , abielulist kooselu poolte vahel

ei ole. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik.

Kostja nõustub abielu lahutamisega, kostja leiab, et abielu ei ole võimalik taastada. Kostja

võtab omaks ning sellega on tõendatud, et pooled elavad eraldi riikides juba ligikaudu kolm

aastat, alates 11. maist 2022.

Kohus eeldab, et poolte abielusuhted on lõppenud, kuna pooled elavad üle kahe aasta eraldi.

Kohtuistungil kinnitasid pooled kohtule, et nad ei soovi abielu jätkamist, vastuväiteid abielu

lahutamise osas pooled kohtule ei avaldanud.

Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja

arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

2(3)

2-23-8820

Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too

kaasa abikaasade lepitamist. Abikaasad on ligikaudu kolm aastat elanud eraldi riikides, selle

aja jooksul ei ole abikaasad soovinud abielusuhteid taastada. Abikaasad soovivad endiselt

abielu lahutada ja kinnitavad, et abielu lahutamine on nende tegelik tahe. Seega järeldab

kohus, et abikaasadele leppimiseks ja abielu jätkamiseks täiendava tähtaja andmine ei ole

põhjendatud ning täiendava tähtaja andmine ei too kaasa abielusuhete jätkumist.

Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta,

poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna

säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks

anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus

avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest

tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 06. augustil 2004 Ida-Viru

Maavalitsuses (Narvas), dokumendi nr xx (abieluakt enne 2006).

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse

mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik,

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva

Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

3(3)