2-23-6415/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-6415

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Kodumaa Kapitali HLÜ hagi U.P, RAAC Capital

OÜ, Foggicchio Verdendrea OÜ (endise ärinimega

Uus Itaalia OÜ), Le Corti OÜ ning LPPP Fund

OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. aprilli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kodumaa Kapitali HLÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

360 935,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood

12782505), lepinguline esindaja Carmen Tars

Kostja U.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja RAAC Capital OÜ (registrikood 16012011),

seaduslik esindaja W.Y

Kostja Foggicchio Verdendrea OÜ (endise ärinimega

Uus Itaalia OÜ) (registrikood 16606288), seaduslik

esindaja E.L

Kostja Le Corti OÜ (registrikood 16659155),

seaduslik esindaja W.Y

Kostja LPPP Fund OÜ (registrikood 16707003),

seaduslik esinaja W.Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3. aprilli 2024 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Kodumaa Kapitali HLÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule 28.04.2023 esitatud hagi ja 12.10.2023 esitatud hagi tervikteksti

kohaselt palus Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) R.X. (kostja I), W.Y (kostja II), U.P

(kostja III), RAAC Capital OÜ-lt (kostja IV), Uus Itaalia OÜ-lt (uue ärinimega

Foggicchio Verdendrea OÜ) (kostja V), Le Corti OÜ-lt (kostja VI) ja LPPP Fund OÜ-lt

(kostja VII) solidaarselt välja mõista laenulepingust nr 3717/22_092017 tulenev põhivõlg

97 894,93 eurot, intress 4224,36 eurot ja viivis 19 157,02 eurot; laenulepingust nr

25_072018 tulenev põhivõlg 40 298,56 eurot, intress 3444,41 eurot ja viivis 1186,70 eurot

ning laenulepingust nr 09_102018 tulenev põhivõlg 155 738,92 eurot, intress 15 054,74

eurot ja viivis 23 936,26 eurot.

Kui kohus ei rahulda eelnimetatud nõudeid, siis palus hageja kostjalt I välja mõista

laenulepingust nr 3717/22_092017 tulenev põhivõlg 97 894,93 eurot, intress 4224,36

eurot ja viivis 19 157,02 eurot, käenduslepingust nr 22-092017 tulenev viivis 27.04.2023

seisuga 158 149,26 eurot, laenulepingust nr 25_072018 tulenev põhivõlg 40 298,56 eurot,

intress 3444,41 eurot ja viivis 1186,70 eurot ja käenduslepingust tulenev viivis 27.04.2023

seisuga 65 102,32 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostjad I ja II abikaasad ja kostja III on kostja II ema.

Perekonna äritegevuseks on toitlustusäri ja neile on kuulunud mitmed tegevuse lõpetanud

toitlustuskohad. Tänaseni opereerib perekond restorani /restorani nimi/. Restorani

opereeriv juriidiline keha on läbi aegade muutunud, kuid restorani pidajateks on alates

2013.a kuni tänaseni perekond. Toitlustuskohtade opereerimiseks on perekond asutanud

palju äriühinguid (sh Strato Shares OÜ, Usharika Msowerama OÜ, Kristine

Konsultatsioonid OÜ), mille vahel on loodud erinevaid skeeme.

3. 22.09.2017 sõlmisid hageja ning Strato Shares OÜ laenulepingu nr 3717/22_092017,

mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 140 500 eurot, tagasimakse tähtajaga

25.09.2022. Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja I

käenduslepingu rahalise vastutuse summaga 182 650 eurot.

4. 25.07.2018 sõlmisid hageja ja Usharika Msowerama OÜ laenulepingu nr 25_072018,

mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 53 000 eurot. Laenulepingust

tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu rahalise

vastutuse summaga 80 000 eurot. 22.01.2020 sõlmis kostja I poolt asutatud Divoc Limited

OÜ kohustusega ühinemise kokkuleppe, millega võttis kohustuse vastutada Usharika

Msowerama OÜ kohustuste eest solidaarvõlgnikuna (Divoc Limited OÜ pankrot kuulutati

välja 18.11.2020)

5. 09.10.2018 sõlmisid hageja ja Kristine Konsultatsioonid OÜ laenulepingu nr 09_102018,

mille alusel andis hageja laenusaajale laenu 168 700 eurot tagasimakse tähtajaga

01.10.2023. Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja I

käenduslepingu rahalise vastutuse summaga 253 000 eurot. Samasisulise käenduslepingu

sõlmis ka kostja I ema Q.P, kelle pankrot kuulutati välja 21.01.2021.

6. Alates 2019.a hakkas laenusaajatel esinema osamaksete tähtaegse tasumisega raskusi, mis

süvenesid. Seoses võlgnevustega ütles hageja laenulepingud 2020.a maikuus erakorraliselt

üles. Ajavahemikul 05.10.2020 – 05.11.2020 kuulutati välja laenusaajate pankrotid.

7. Strato Shares OÜ, Q.P ja Divoc Limited OÜ pankrotimenetlustest ei ole hagejale

laekumisi toimunud. Usharika Msowerama OÜ pankrotimenetlusest on hagejale laekunud

5 102,02 eurot ja Kristine Konsultatsioonid OÜ pankrotimenetlusest 5440 eurot.

01.04.2022 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus tsiviilasjas 2-20-8276,

millega mõisteti kostjalt I välja käenduslepingust, millega ta tagas Kristine

Konsultatsioonid OÜ kohustusi, võlgnevus täies ulatuses. Otsus alusel on algatatud

täitemenetlus, kuid laekumisi ei ole toimunud.

8. Laenusaajad ja kostjad on osalised seltsingulepingus, mille eesmärgiks on perekonnale

tulu teenimine läbi erinevate toitlustuskohtade opereerimise. Selle raames sõlmisid

laenusaajad kostjate kui seltsinglaste eest ja nimel hagejaga laenulepingud. VÕS § 595

kohaselt vastutavad seltsinglased solidaarselt seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud

kohustuste eest. Seega vastutavad kõik kostjad laenulepingutest tulenevate kohustuste

täitmise eest solidaarselt. Hagejal on kostjate vastu põhivõla, intressi ja viivise nõue

haginõudes märgitud ulatuses.

9. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt I Strato Shares OÜ-ga ja Usharika Msowerama OÜ-

ga sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohutuste täitmist käenduslepingute alusel.

Kostjate seisukohad

10. Kostja III vaidles hagile vastu. Laenulepingutest saab nõudeid esitada üksnes lepingu

poole vastu. Kostja III ei ole laenulepingute pool. Kostjad ei ole sõlminud mingeid

seltsingulepinguid. Hagist ei saa aru, kes on seltsingulepingu poolteks ning millal ja mis

tingimustel on see sõlmitud (mis on lepingu sisu). Kostjate I-III vahel ei ole kunagi olnud

nö pereäri ning sellisest väidetud pereärist ei ole kostja III kunagi mingit tulu saanud.

Hagis esile toodud laenulepingutest sai kostja III teada alles käesolevas kohtumenetluses.

11. Kostjad I- II ja IV-VII vaidlesid hagile vastu ja ühinesid kostja III väidetega. Ühtlasi

märkis kostja I, et hageja ja Kristine Konsultatsioonid OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga

seonduv võlgnevus on kostjalt I juba tsiviilasjas 2-20-8276 välja mõistetud.

Menetluse vahepealne käik

12. Harju Maakohus jättis 29.01.2024 määrusega hagi kostjate I ja II suhtes läbi vaatamata,

kuna Harju Maakohtu 21.12.2023 määrusega tsiviilasjas 2-22-18028 kuulutati välja nende

pankrot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 03.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus märkis, et kuna 29.01.2024 määrusega jättis kohus hagi kostjate I ja II

vastu läbi vaatamata seoses nende suhtes välja kuulutatud pankrotiga, siis on jäänud läbi

vaatamata ka hageja alternatiivne nõue, sest alternatiivne nõue oli esitatud vaid kostja II

vastu.

14. Hageja on sõlminud laenulepingud menetlusosalisteks mitteolevate isikutega. Käesolevas

hagis nõuab hageja kostjatelt nende lepingute täitmist, sest hageja hinnangul on kostjad

laenusaajatega seltsingus. Tõenditena on hageja esitanud peamiselt äriregistri väljavõtted

kostja III seostest juriidiliste isikutega ning andmeid füüsiliste isikute sugulussuhete

kohta. Ülejäänud osa seisneb vaid hageja argumentatsioonis. Kohus leidis, et nimetatu ei

ole piisav, et tuvastada kostjate kohustus laenulepinguid täita.

15. Laenulepingud on sõlmitud Strato Shares OÜ-ga, Usharika Msowerama OÜ-ga ja Kristine

Konsultatsioonid OÜ-ga. Kostja III oli Strato Shares OÜ ainuosanik alates 05.05.2020,

kuid laenuleping oli sõlmitud juba 22.09.2017. Ülejäänud laenusaajatega kostjal III

suhteid ei ole.

16. Seadus ei näe ette, et äriühingu osanik vastutaks isiklikult oma varaga äriühingu

kohustuste täitmise eest. Seega ei teki kostjal III pelgalt sellest, et ta aastaid hiljem pärast

Strato Shares OÜ poolt sõlmitud laenulepingut asus nimetatud äriühingu osanikuks, laenu

tasumise kohustust. Juriidilistest isikutest kostjate puhul kattuvad laenuandjatega osaliselt

juhatuse liikmed või osanikud kostjate I ja II näol. Ka sellest ei teki seaduse kohaselt

kostjate kohustust laen tasuda, kui nad pole selle laenu- või käendussuhte pooleks.

17. Hageja ei ole seltsingulepingu sõlmimist tõendanud. Hageja on vaid märkinud, et

seltsinguleping on sõlmitud hiljemalt 06.03.2014 ning kostjad on ühinenud sellega pärast

nende asutamist või omandamist perekonna poolt, kuid need on hageja paljasõnalised

väited. Seltsingulepingu tuvastamiseks vajalikku seltsingu eesmärki ei ole hageja

tõendanud ega piisavalt kirjeldanud. Piisavaks eesmärgiks ei ole perekonnale tulu

teenimine või perekonna poolt peetavate toitlustuskohtade opereerimine. Hageja on

perekonda vaadelnud väga laias tähenduses – antud juhul on kostjaks U.P, kes on kostja II

ema ja kostja I hõimlane. Riigikohus on asunud seisukohale, et isegi kahe inimese

vabaabielu ei ole piisav fakt tuvastamaks seltsingut (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-16).

Veel vähem tekib see hõimlaste või ülenejate-alanejate sugulaste vahel. Samuti peab

seltsingu eesmärk olema konkreetse varalise eesmärgi saavutamine. See, et omandisuhte

või juhtorganite kaudu seotud juriidilised isikud (dlt 45-56) teevad omavahel tehinguid

(dlt 265-479), ei näita veel seltsingut. Juriidilistel isikutel võivad olla kattuvad osanikud

või juhatuse liikmed, nad võivad teha ka koostööd (dlt 955-957), neil võib olla sama

asukoht (dlt 555-558). Sellest ei saa teha aga järeldust, et need isikud on sõlminud

seltsinglepingu.

18. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada, et kostjad on sõlminud seltsinglepingu, siis ei

kohaldu kostjatele ka VÕS §-st 595 tulenev solidaarne vastutus.

19. Kohus leidis, et puudub alus hagi rahuldamiseks ka muudel võimalikel õiguslikel alustel.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 järgi, sest

hagejal ei ole olnud tahet tegutseda laenu andmisel kostjate kasuks. Tegemist ei ole ka

alusetu rikastumisega VÕS § 1027 mõttes. Hageja on väitnud, et laenu eest saadud

köögiseadmed on jõudnud perekonna opereeritavasse /restorani nimi/ restorani.

Töökuulutusest nähtub, et restorani opereerib kostja V, kuid töökuulutuse on üles pannud

kostja IV (dlt 62-79). Kui ka eeldada selle asjaolu olemasolu, ei saaks hageja nõuet

alusetu rikastumise sätete järgi rahuldada. Laenulepingu korral läheb laenuks saadud raha

omand üle laenusaajale. Laenurahaga omandatud objekt muutub omandaja omandiks.

Alusetu rikastumisega võiks olla tegemist siis, kui hageja oleks laenuraha andnud aluseta

kostjatele. Hageja ei ole kostjatele ise midagi üle andnud. Seetõttu ei ole tegemist alusetu

rikastumise nõudega.

Apellatsioonkaebus

20. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

21. Maakohus ei ole tõendeid hinnanud igakülgselt ja täielikult. Tõendeid kogumis hinnates

oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et seltsingulepingu sõlmimine on tõendatud.

Kohus jättis kohase tähelepanuta isikute omavahelise tiheda seotuse. Hageja on

põhistanud isikute seotust läbi kattuvate asutajate, osanike, tegelike kasusaajate ja

juhatuse liikmete. Samuti läbi äriühingute omavaheliste rahaliste ülekannete ja tehingute,

millel puudub majanduslik ja äriline sisu neid teinud äriühingute jaoks, vaid ülekannete

sisu tekib alles siis, kui vaadelda kogu tegevust seltsingu kontekstis. Ükski seltsingusse

kuuluv äriühing ei tegutsenud endale maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil, vaid

äriühingud olid allutatud perekonnale isikliku kasumi teenimisele. Kohus oleks antud

juhul pidanud tõendamiskoormise hea usu põhimõttest tulenevalt ümber pöörama, kuna

hagejal on ebamõistlikult raske juurdepääs tõenditele.

22. Maakohtu otsus on üllatuslik, kuivõrd võttis pooltega arutamata seisukoha muude

õiguslike aluste osas, sh alusetu rikastumise nõude osas. Hageja on seisukohal, et alusetu

rikastumise eeldused on täidetud. Kostjad said alusetult hageja arvel rikastuda ka juhul,

kui hageja ise neile otse laenuraha üle ei andnud. Tõendite pinnalt on eluliselt usutav, et

kogu vara, mis hagejalt saadud laenude arvelt toitlustuskohtade opereerimiseks soetati on

tänaseks jõudnud /restorani nimi/ valdusesse, mida perekond opereerib.

Vastused apellatsioonkaebusele

23. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

25. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et kostjad I-VII olid osalised seltsingulepingus,

mille eesmärgiks oli läbi erinevate toitlustuskohtade opereerimise perekonnale tulu

teenimine, mistõttu vastutavad kostjad III-VII solidaarselt laenulepingutest tulenevate, kui

seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud, kohustuste eest (VÕS § 595). VÕS § 580 lg 1

sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema

ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige

panuste tegemisega. Kuigi hageja on toonud esile kostjate I, II ja III seose rohkemate

äriühingutega, järeldub kolleegiumi hinnangul hageja seisukohtadest, et hageja peab

seltsingulepingu osalisteks laenusaajaid (Strato Shares OÜ, Usharika Msowerama OÜ ja

Kristine Konsultatsioonid OÜ) ning kostjaid I-VII.

26. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seega eeldab seltsinguleping lepinguosaliste

poolt tahteavalduste vahetamist seltsingulepingu sõlmimiseks. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et enam kui kahe isiku poolt seltsingulepingu sõlmimisel peab iga seltsingus

osaleda sooviva isiku tahteavaldus jõudma kõigi teiste seltsingulepingu osalisteni

(Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2021, lk 545). Seega tuleb

esmalt tuvastada, kas hageja väidetud seltsinglased on omavahel tahteavaldusi

seltsingulepingu sõlmimiseks vahetanud. Arvestades, et hagiavalduse kohaselt olid

seltsinglasteks ka laenusaajad ning nõue kostjate III-VII vastu seondub hageja ning

laenusaajate vaheliste laenulepingutega, siis tuleb mh tuvastada, kas laenusaajad ja kostjad

III-VII on vahetanud omavahel tahteavaldusi seltsingulepingu sõlmimiseks. Hagiavalduse

kohaselt sõlmis hageja 22.09.2017 laenulepingu Strato Shares OÜ-ga, 25.07.2018

laenulepingu Usharika Msowerama OÜ-ga ja 09.10.2018 laenulepingu Kristine

Konsultatsioonid OÜ-ga. Strato Shares OÜ pankrot kuulutati välja 03.11.2020, Usharika

Msowerama OÜ pankrot kuulutati välja 05.10.2020 ja Kristine Konsultatsioonid OÜ

pankrot kuulutati välja 05.11.2020. Kostja IV kanti äriregistrisse 17.07.2020, kostja V

kanti äriregistrisse 02.11.2022, kostja VI kanti äriregistrisse 23.01.2023 ja kostja VII kanti

äriregistrisse 30.03.2023. Äriseadustiku § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime tekib

äriregistrisse kandmisest. Kolleegium leiab, et kuna kostjad V-VII asutati pärast

laenusaajate poolt laenulepingute sõlmimist ja pärast laenusaajate pankrotistumist, siis

ainuüksi seetõttu ei saanud laenusaajate ja kostjate V-VII vahel olla kokkulepet

seltsingulepingu sõlmimiseks. Arvestades, et kostja IV kanti äriregistrisse pärast

laenusaajate poolt laenulepingute sõlmimist ja mõni kuu enne laenusaajate pankroti

väljakuulutamist, ei saa ka kostja IV poolt seltsingulepingu sõlmimist laenusaajatega

lugeda tõendatuks.

27. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud ka kostja III poolt laenusaajatega

seltsingulepingu sõlmimine. Riigikohus on 03.12.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14

(p 14) selgitanud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud

laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks),

nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule

eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS §

581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele

ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise

regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud.

28. Eeltoodust tulenevalt peab isik olema avaldanud tahet korraldada majanduslikke suhteid

seltsingulepingu kaudu. Vaidlus puudub, et kostja III ei ole andnud otsest tahteavaldust

seltsingulepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et kostja III väljendas tahet sõlmida

seltsinguleping läbi oma tegevuse. Hageja on esile toonud, et Strato Shares OÜ äriregistri

järgseks asukohaks on kostja III koduaadress ning alates 05.05.2020 on kostja III Strato

Shares OÜ osanik. Kostja III seoseid teiste laenusaajatega ei ole hageja esile toonud.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolust, et kostja III koduaadress on Strato Shares OÜ

äriregistri järgseks aadressiks, ning et ta on alates 05.05.2020 (s.o mitu aastat peale

laenulepingu sõlmimist hageja ja Strato Shares OÜ vahel) Strato Shares OÜ osanik, ei saa

järeldada kostja III tahet Strato Shares OÜ ja teiste laenusaajatega seltsingulepingu

sõlmimiseks. Lisaks on hageja osundanud, et kostja III on olnud või on kostja IV, V ja VII

tegelik kasusaaja, kuid ka sellest ei saa järeldada kostja III tahet laenusaajatega

seltsingulepingu sõlmimiseks. Laenulepingud olid sõlmitud enne kostjate IV, V ja VII

asutamist ning lisaks olid laenusaajad kostjate V ja VII asutamise ajaks pankrotistunud.

Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja poolt esiletoodud asjaolude pinnalt lugeda

tõendatuks, et kostja III tahteks oli sõlmida laenusaajatega seltsinguleping.

29. Lisaks ei ole seltsingulepingule tuginev hageja nõue põhjendatud järgneval põhjusel. VÕS

§ 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest

vastutavad seltsinglased solidaarselt. VÕS § 593 sätestab, et kui seltsinglane on

seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, eeldatakse, et ta on ka volitatud

esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. Hageja ei ole väitnud, et

laenulepingud sõlminud Strato Shares OÜ, Usharika Msowerama OÜ ja Kristine

Konsultatsioonid OÜ oleksid olnud seltsingulepingu järgi õigustatud hageja väidetud

seltsingut juhtima. Seega ei saanud nad laenulepingute sõlmimisel ka teisi hageja väidetud

seltsinglasi esindada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et selleks, et seltsingut esindama

õigustatud isiku tegevusest tekiksid õigused ja kohustused kõigile seltsinglastele, peab

seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane tegema üldjuhul tehingu nii enda kui ka kõigi

teiste seltsingusse kuuluvate seltsinglaste nimel (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2021, lk 540). Laenulepingutest ei nähtu, et lepingud oleksid sõlmitud

ka teiste väidetud seltsinglaste nimel. Lisaks ei saanudki laenusaajad kostjaid IV-VII

esindada ja nende nimel lepingut sõlmida, kuna kostjate IV-VII õigusvõime ei olnud

laenulepingute sõlmimise ajaks tekkinudki. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui

seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane esindab teisi seltsinglasi suhetes kolmandate

isikutega, tekib sellest seltsingu (seltsinglaste ühine) kohustus (Võlaõigusseadus III

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2021, lk 545). Kuna kostjate III-VII suhtes ühist

kohustust tekkida ei saanud, siis ka seetõttu ei vastutaks kostjad III-VII VÕS § 595 alusel

laenulepingutest tulenevate kohustuste eest.

30. Maakohus on hinnanud hageja nõuet ka käsundita asjaajamise sätete alusel ja alusetu

rikastumise sätete alusel. Õige on hageja seisukoht, et maakohus on rikkunud

menetlusnorme, kuna ei andnud hagejale võimalust selles osas oma seisukohta esitada.

Siiski ei anna see alust maakohtu otsust tühistada. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustanud seda, et puuduvad eeldused nõude rahuldamiseks käsundita asjaajamise

sätete alusel. Küll on aga hageja seisukohal, et täidetud on nõude rahuldamise eeldused

alusetu rikastumise sätete järgi, kuna kogu vara, mida hagejalt saadud laenude arvelt

söögikohtade opereerimiseks soetati, on jõudnud /restorani nimi/ valdusesse, mida

perekond ja nendega seotud äriühingud opereerivad. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et käesoleval juhul puuduvad eeldused alusetu rikastumise sätete (VÕS 52.

peatükk) rakendamiseks. Antud juhul andis hageja laenusaajatele laenu köögiseadmete

ostmiseks. Seega andis hageja raha üle õiguslikul alusel, s.o laenulepingute alusel. Juhul,

kui laenusaajad on laenu arvelt ostetud seadmed andnud üle mõnele kostjale, ei saa seda

käsitleda kostja alusetu rikastumisena hageja ees.

31. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)