2-24-10575/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10575

Tsiviilasi

A.B avaldus alaealiste laste O.N ja Z.P suhtes

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste

isa D.I ja laste uue suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.02.2025 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (laste ema) A.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Merle Albrant

Puudutatud isik (laps) O.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps) Z.P (isikukood XXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Kardo Karon

Puudutatud isik D.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Andra Olm

Eestkosteasutus Keila Linnavalitsus, esindaja Erki Uus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.B poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus muutmata ja D.I määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1. A.B (avaldaja, laste ema) esitas 11.07.2024 Harju Maakohtule avalduse D.I (puudutatud isik

III, laste isa) vastu laste O.N (puudutatud isik I, laps) ja Z.P (puudutatud isik II, laps) (koos

lapsed) osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks. Samuti taotleb

avaldaja Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10840 kindlaks

määratud suhtluskorra tühistamist alates 01.08.2025 ning uue suhtluskorra kindlaksmääramist.

1.1. Avalduse kohaselt on vanemate kooselust sündinud lapsed, kes elavad emaga. Laste isa elab

perest eraldi alates 2014. aastast ja tal on uus pere. Vanematel on laste suhtes ühine

hooldusõigus. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10840 on

kindlaks määratud isa ja laste suhtluskord.

1.2. Laste ema töötab XXX ja tema tööandja soovib teda lähetada Eesti Vabariigi esindajana

Ameerika Ühendriikidesse (edaspidi USA) YYY tööle. Seoses sellega soovib ema minna koos

lastega alates 2025. aasta augustist elama Washington D.C-sse USA-s. Ametiaja pikkus on

reeglina kolm aastat. 23.05.2024 teavitas laste ema laste isa e-kirja teel tehtud tööpakkumisest,

kuid isa ei vastanud.

Lapsed soovivad minna emaga USA-sse elama. Välismaal elamine laiendab laste silmaringi,

õpetab erinevates kultuuriruumides hakkamasaamist ning lapsed saavad selgeks inglise keele,

mis omakorda laiendab nende õppimis- või töötamisvõimalusi. Ema on USA-s korduvalt käinud

ning ta tunneb seal mitmeid eestlasi, kes on valmis teda kohanemisel abistama.

1.3. Vanemate suhted on juba aastaid konfliktsed ja soov välismaale kolida on konflikti

süvendanud. Isa on rikkunud kehtivat kohtumäärust ning ignoreerib hooldusõiguslike küsimuste

arutelusid (reis, välismaale kolimine, vaktsineerimine, lapsega arstile minek jms). Ühise

hooldusõiguse jätkamine ei ole võimalik ka vanemate vaheliste pingeliste suhete tõttu. Emal on

lastega tugev side ja laste huvides on elada ka edaspidi ema juures. Lapsed saavad isaga kontakti

hoida sidevahendite kaudu.

USA-s on vaja emal kohapeal langetada operatiivseid otsuseid ning allkirjastada mõlema vanema

eest lastega seotud dokumente, käia arstil, otsustada elukoht, kool, huviringid jne. Isal pole

võimalik neid otsuseid teha, kuna ta ei ole kursis kohapealsete oludega. Arvestades vanemate

suutmatust teha lapsi puudutavates küsimustes koostööd, ei oleks ühine hooldusõigus laste

huvides.

1.4. Isa ei ole olnud nõus kandma poole ulatuses laste täiendavaid kulusid. Isa süüdistab ema

lastele makstava elatise omastamises. Samuti kritiseeris isa ema otsust teha lastele pangakontod

ja -kaardid. Ema küsis isalt arvamust ja nõusolekut laste vara investeerimiseks. Kuna isa ema

kirjale ei vastanud, investeeris ema laste kontodel oleva raha, et lapsed tulu teeniksid. Isa tegi

selle tõttu emale etteheiteid.

1.5. Laste terviseküsimustega on seni tegelenud ema. Kui ema küsis isalt nõusolekut laste

vaktsineerimiseks Covid-19 vastu, ei saanud ta isalt nõusolekut. Emale teadaolevalt on isa vastu

kõikidele vaktsiinidele. Samuti ei vastanud isa ema palvele minna lapsega ortodondi ja

müofunktsionaalse treeneri juurde. Laste elukoha vahetumisel ei ole võimalik jätkata ühist

hooldusõigust laste tervise ja hariduse küsimustes. Emal võib olla vaja teha laste tervist ja

haridust puudutavates küsimustes kiirelt otsustusi, kuid isalt nõusoleku saamine on keeruline. Isa

ei huvitu laste haridusest, ta külastab laste e-kooli harva ega jälgi laste õppimist.

1.6. Lapsed soovivad viimasel ajal isaga suhtlemise osas rohkem paindlikkust ja kohtumiste üle

ise otsustada. Lapsed on soovinud suhtluskorda kokkuleppel isaga muuta, kuid enamikul

juhtudel isa laste arvamusega ei arvesta, kahtlustades ema mõjutust. Lapsed ei julge isale vastu

hakata, sest selle järgneb laste ees nn ohvri mängimine ja laste ema halvustamine. O.N ei ole isa

soosingus ja läheb isa juurde ainult seetõttu, et kardab minemata jätmise tagajärgi.

Isa seisukohad

2. Laste isa vaidleb avaldusele vastu ja palub see rahuldamata jätta.

2.1. Alates 2016. aasta sügisest, mil isa teavitas ema oma uuest elukaaslasest, katkestas ema

vanemate vahelise normaalse suhtlemise. Avalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Laste

ema takistab isal lastega koosviibimist ning ta tõlgendab suhtluskorda oma huvides. Laste ema

sekkub laste elukorraldusse nende isa juures viibimise ajal. Ema keelab lastel isa elukaaslase ja

tema perega kokku puutuda.

2.2. Ema ei järgi kohtumäärusega paika pandud suhtluskorda, kuid sellest hoolimata ei ole

kohtud arvestanud isa etteheidetega emale. Seevastu, kui isal jäi esmakordselt kooskõlastamata

ema ja laste reis USA-sse, leidis kohus ilma isalt seisukohta küsimata, et isa on käitunud

pahatahtlikult.

2.3. Laste ema ei soovi isaga suhelda, kuid küsib isalt aeg-ajalt nõusolekut või allkirja. Kui isa

küsib täpsustavaid küsimusi, vastab ema isa alandavalt ja parastavalt või süüdistab isa tema

eraellu sekkumises. Samas ei avalda ema oma seisukohta (nt laste vaktsineerimise küsimuses).

Kirjavahetust on emale vaja selleks, et tekitada kohtule esitamiseks tõendeid. Hooldusõigus

tuleks ära võtta emalt. Ema valetamine, manipuleerimine ja valekaebused on põhjustanud lastele

tohutul hulgal negatiivseid läbielamisi. Laste ema on oma isiklikud huvid ja karjääri seadnud

laste huvidest alati olulisemaks.

2.4. Ema on korduvalt üritanud lapsi röövida. Ka praeguse avalduse eesmärgiks on lapserööv.

See lõikaks ära nende vahetu suhtluse isa ja teiste Eestisse jäävate lähedastega, sh väikese poolõe

X-ga. Ajavahe tõttu on suhtlus ka audiovisuaalsel teel raskendatud. Lapsed peaksid jääma isa

juurde Eestisse, kus on nende kodu, turvavõrgustik ja stabiilne elukeskkond. Kui ema jääks

lastega Eestisse, tuleks kehtestada suhtluskord, mis on varasema suhtluskorra ümberpööratud

variant, s.o lapsed elavad isa juures ja viibivad kaks nädalavahetust kuus ema juures.

2.5. Z.P helistab isale igapäevaselt ja on käinud ka ema suhtluskorra järgsel ajal isa juures

väikest õde vaatamas. O.N suhtleb isaga peamiselt vahetult ja tegeleb X-ga siis, kui ta viibib

suhtluskorra järgi isa juures. Kui lastel peaks tekkima emaga tüli, ei oleks neil USA-s kellegi

poole pöörduda. Samuti oleks laste ära jooksmise või kadumise korral neid suurriigist oluliselt

keerulisem leida.

2.6. Lapsed ei soovi enam isaga rääkida nende ema ja kodu puudutavatel teemadel. Näiteks ei

soovinud lapsed isale öelda, millal nad USA-sse reisivad. Ema on treeninud lapsi andma kohtule

ja lastekaitsele sobilikke ütlusi. Ema on lapsi mõjutanud, et nad avaldaksid soovi temaga USA-

sse kolida.

Lapse esindaja seisukoht

3. Laste määratud esindaja toetab ema avaldust. Ema mõistab USA-sse kolimise tähtsust ja

sellega kaasnevaid muutusi. Laste emal on olemas oskused ja teadmised, et kohaneda uues

keskkonnas ja olla lastele toeks. Mõlemad lapsed kinnitasid esindajale, et soovivad asuda emaga

USA-sse elama. Laste esindaja ei kahtle, et laste soov on siiras.

Ühise hooldusõiguse teostamine olukorras, kus lapsed ja teine vanem elavad eri riikides, eeldab

vanemate koostööd ja head läbisaamist. On usutav, et vanemate võime ühiselt hooldusõigust

teostada väheneb laste USA-sse kolimise korral veelgi. Kohus võiks kaaluda võimalust määrata

kindlaks ajad näiteks kahel korral nädalas, kui lapsed isaga sidevahendi kaudu suhtlevad.

Eeskosteasutuse seisukoht

4. Keila Linnavalitsus toetab ema avaldust. Ühise hooldusõiguse teostamine ei ole seni vanemate

erimeelsuste tõttu toiminud. Elukohtade vahemaa ja ajavahe mõjub ühise hooldusõiguse

teostamisele pärssivalt ning raskendab seda veelgi. Seetõttu on vajalik ühise hooldusõiguse

lõpetamine ning ainuhooldusõiguse andmine vanemale, kes tegelikult lastega koos elab ning

nende igapäevaelu korraldab. Lapsed on juba küllalt küpsed, et enda tegelikke soove väljendada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ja

andis emale üle laste ainuhooldusõiguse. Maakohus tühistas tsiviilasjas nr 2-17-10840

kehtestatud suhtluskorra alates 01.08.2025, kuid mitte enne käesoleva määruse jõustumist.

Maakohus määras kindlaks uue suhtluskorra, andes isale lastega igapäevase suhtlusõiguse

sidevahendite kaudu, suvistel koolivaheaegadel alates 2026. a suvest vanemate hiljemalt iga

kalendriaasta 1. juuniks sõlmitava kokkuleppe alusel vähenalt neli nädalat või selle puudumisel

alates 1. juulist, kohustas ema teavitama laste tunniplaanist, kohustas isal võimaldama laste

osalemist soovitud laagrites isa suhtluskorra järgsel ajal, milline aeg asendatakse; kohustas ema

mitte planeerima huvitegevusi (v.a laagrid) isa suhtluskorra ajale ilma isa nõusolekuta; pannes

emale kohustuse korraldada ning tasuda laste reisikulud Eestisse ja tagasi Ameerika

Ühendriikidesse; kohustades ema mitte tegema takistusi laste soovi korral nende viibimisele

isaga, sätestades vanemate suhtluse ja nõusolekute andmise kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (e-kiri/sõnum).

5.1. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud eeskätt siis, kui vanemate vahel on vaidlus

laste hooldusõigust puudutavas küsimuses ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada või kui üks

vanem ei osale hooldusõiguse teostamisel. Praegusel juhul esineb vajadus vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks tulenevalt sellest, et vanemate vahel on vaidlus hooldusõigust

puudutavates küsimustes, koostöö on kasin ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada.

5.1.1. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-

aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse

huvidega. O.N on praegu 15 ja Z.P 13 (saab 09.04.2025 14-aastaseks). Kumbki lastest ei ole

vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele ja emale üleandmisele.

5.1.2. Põhiline vaidlus on laste viibimiskoha (sh elukoha) osas. Kuigi kehtiva suhtluskorra järgi

ei tohi vanem takistada teise vanema reisimist suhtluskorra järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil

väljapoole Euroopa Liitu, ei andnud isa 2024. a sügisel emale nõusolekut lastega reisimiseks

USA-sse ja Kanadasse. Isa põhjendas ärakuulamisel seda kartusega, et ema pageb lastega USA-

sse. Puuduvad andmed, et ema oleks lapsed varem isa nõusolekuta väljapoole Euroopa Liitu

viinud ning polnud usutav, et ema ja lapsed katkestaks järsult sidemed Eestiga juba 2024. aasta

sügisel, kui ema töö USA-s algab alles 2025. aasta sügisel.

5.1.3. Vanemad ei ole suutelised tegema koostööd ka muudes hooldusõiguse valdkondades.

Vanemate kirjavahetusest nähtuvalt on ema küsinud isalt lisaks elatisele raha laste huviringide

kulude katmiseks seoses hinnatõusuga, kuid isa on sellest keeldunud, süüdistades ema laste

elatiseks makstud raha omastamises 35 000 euro ulatuses. Samuti on isa teinud emale etteheiteid

seoses laste kontodel pangatoimingute tegemisega, mille peale on ema selgitanud, et kandis laste

kontodel oleva raha tähtajalistele hoiustele. Mh on isa teinud ettepaneku, et kumbki vanem

kannaks oma osa elatisest laste kontodele ja ema võiks lastega sõlmida kokkulepped

elamiskulude kandmiseks.

Tsiviilasjas nr 2-16-19354 tehtud otsusega on isalt laste kasuks välja mõistetud elatis 215 eurot,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ning elatis tuleb

kanda ema pangakontole. Kui isa leiab, et tema makstav elatis ületab laste tegelikke kulusid ning

tal ei ole oma sissetulekut ja hiljem sündinud lapse ülalpidamist arvestades võimalik vanematele

lastele senises ulatuses elatist tasuda, on isal võimalik esitada hagi elatise vähendamiseks (PKS §

102). Lastega koos elav vanem ei pea teisele vanemale tõendama, et kohtuotsusega välja

mõistetud elatis kulub laste vajaduste katmiseks. Isa ettepanek kanda laste elatis laste enda

kontodele, on vastuolus eelviidatud kohtuotsusega. Kohatu on isa soovitus, et ema võiks lastega

sõlmida kokkulepped elamiskulude kandmiseks.

Ema on küsinud isalt, kas ta nõustub laste vaktsineerimisega Covid-19 ja HPV vastu, kuid on

saanud isalt vastuseks küsimuse, kas ema soovib lapsi vaktsineerida. Selline isa küsimus on

selgelt ebavajalik, kuivõrd juhul, kui ema ise ei pooldaks laste vaktsineerimist, siis ta eelduslikult

oleks selle ka oma e-kirjades välja toonud. Teise vanema seisukoha teadmine pole seejuures

vajalik oma arvamuse avaldamiseks. Samuti on ema toonud välja, et isa ei vastanud tema

30.08.2023 e-kirjale, milles ema palub isal minna Z.P-ga ortodondi juurde. Ema e-kiri on

saadetud kaks nädalat enne planeeritud vastuvõttu (15.09.2023), mistõttu oli isal piisavalt aega

emale vastamiseks.

5.1.4. Vanemate suhted on olnud keerulised alates 2016. aastast ning kokkulepete saavutamine

olnud oluliselt raskendatud. Asja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et kui hooldusõigus

antakse emale üle ja ta kolib lastega 2025. a augustis vähemalt kolmeks aastaks USA-sse elama,

oleks emal vaja teha lapsi puudutavaid otsuseid nt hariduse ja tervise küsimustes. Isalt nõusoleku

saamine on raskendatud nii vanemate kasina koostöö kui ka võimalike täiendavate vorminõuete

tõttu.

5.1.5. Seega ei ole ühise hooldusõiguse jätkamine laste huvides ning vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Kuna praegusel juhul ei ole isa hooldusõiguse endale

andmist taotlenud, saab kohus kas rahuldada ema avalduse kas osaliselt või täielikult või jätta

rahuldamata, mitte aga anda hooldusõigust mingis osas isale. Praegusel juhul on võimalik

tuvastada PKS § 137 lg 3 eeldused kummagi lapse suhtes üheskoos.

5.1.6. Pärast vanemate lahkuminekut on laste kasvatamisega tegelenud peamiselt ema. Lapsed

käivad suhtluskorra järgi isa juures kahel nädalavahetusel kuus ja koolivaheaegadel. Laste

ärakuulamise põhjal saab järeldada, et Z.P-l on mõlema vanemaga tugev hingeline seotus, O.N-il

on emaga mõnevõrra tugevam hingeline seotus kui isaga. Lahusolekut isast ei pidanud lapsed

raskesti talutavaks, vaid leidsid, et isaga saab suhelda ka tehniliste vahendite abil ja

suvevaheajal, Z.P puhul täiendavalt ka breketiraviga seoses Eestisse tulles.

5.1.7. O.N sõnul ema ei kontrolli, kas tal on koolitööd tehtud, kuid vahel küsib selle kohta ja

vajadusel abistab. Z.P sõnul on ema temaga rohkem tegelenud – kontrollinud, et tal oleks õpitud

ja hinded korras. Ärakuulamisel väitis isa, et küsib lastelt otse kooli kohta, samas kui laste väitel

isa ise ei küsi neilt õppeedukuse kohta, lapsed vahel ise ütlevad, mis hinded nad trimestri või

aasta lõpus said. Lapsed tõid ka välja, et isa juures ei ole neil õppimiseks häid tingimusi. O.N

peab isa kodu liiga lärmakaks, et näiteks lugemisele keskenduda. Z.P ei võta isa juurde

õppematerjale kaasa. Laste hariduse küsimustes on emal seega olnud seni suurem roll ja

vastutus. On mõistetav, et isa saab laste õppetööga oluliselt vähem tegeleda, kuna lapsed on tema

juures nädalavahetustel ja vaheaegadel. Samas ei ole sellega põhjendatav vähene huvi laste

õppetöö ja -edukuse vastu.

Laste võimalusi hariduse omandamiseks ja huviharidusega tegelemiseks võib pidada Eestis ja

USA-s samaväärseks. Ema selgitas ärakuulamisel, et lapsed läheksid USA-s õppima riigikooli,

kus nad saaksid haridust omandada tasuta. Trennid ja huviringid selguksid pärast kooli valikut.

O.N plaanib põhikooli lõpetada Eestis distantsõppel ja samal ajal asuda USA-s kooli. Kuna O.N

õpitulemused on väga head ja ta lõpetab käesoleval aastal ka muusikakooli, peab ta kahes koolis

õppimist endale jõukohaseks. Mõlemad lapsed õpivad ja valdavad inglise keelt, mistõttu ei ole

neil olulisi takistusi uues keelekeskkonnas hakkamasaamisel.

5.1.8. Mõlema vanema majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks on head. Nii isa kui ka

ema on suutelised tagama lastele sobivad elamistingimused. Ema juures on lastel eraldi toad,

samas kui isa juures ööbivad nad toas, mida isa kasutab oma töötoana. Tulevased

elamistingimused USA-sse elama asumisel ei ole praegu teada, kuna enne hooldusõiguse

vaidluse lahenemist ei ole emal mõistlik USA-s eluaset üürida. Kuna ema tulevane ametikoht

oleks XXXi esindaja YYYs, on ema töötasu eelduslikult piisav, et tagada lastele sarnased

elamistingimused ka USA-s. Ema on toonud välja oma varasema kogemuse erinevates riikides

elamisel ja tuttavad USA-s, kes saavad abistada eluaseme leidmise ja oma elu sisseseadmisel.

5.1.9. Mõlemad vanemad on toonud välja suhtluskorra rikkumisi teise vanema poolt. Samas

kinnitas isa ärakuulamisel, et valdavalt on suhtluskorda täidetud ja lapsed on tema juures käinud.

Asjas ei nähtu, et ema teeks isale praegusel ajal takistusi lastega suhtlemisel, mistõttu ei ole alust

arvata, et ema takistaks lastel isaga suhtlemist USA-sse kolimise korral.

5.1.10. Isa vastuväited ja nende kinnituseks esitatud tõendid keskenduvad peamiselt etteheidete

tegemisele ema aastatetagusele tegevusele (2016–2020). Alates 2021. aastast ei nähtu, et ema

oleks isa vastu esitanud süüdistusi ja põhjendamatuid nõudmisi või manipuleerinud lastega. Ema

väljenduslaadi vähemalt viimastest aastatest (2021–2024) pärinevates e-kirjades ei saa pidada

ebaviisakaks ega solvavaks.

Seevastu nähtub 2024. aasta kirjavahetusest, et isa nimetab ema nartsissistiks, valetajaks ja

vargaks ning süüdistab ema laste raha omastamises, saates vastavaid e-kirju ja sõnumeid ka

lastele. Näiteks Z.P küsimuse peale, kas ta peab isa juurde haigena tulema, vastab isa, et see on

lapse enda otsustada – peaasi, et see on lapse enda otsus, mitte „kellegi teise soovituse,

meelituse, nõudmise, survestamise ja/või manipulatsiooni tagajärg“. Isa sõnakasutus ja halvustav

toon ema suhtes, rääkimata nende e-kirjade edastamisest lastele, ei ole aktsepteeritav. Isa heidab

emale ette lastega manipuleerimist, kuid samas peab isa O.N-ile „loenguid“ erinevatel teemadel

(mis on lapsele vastumeelsed) ja räägib Z.P-le, et kui lapsed kolivad USA-sse, siis ei oleks ta

enam nende isa. Seega on vähemalt viimasel ajal just isa tegevuses näha soovi lapsi mõjutada ja

ema vastu häälestada. Emal on parem vaimne valmisolek lapsi kasvatada.

5.1.11. Laste vanust ja eale vastavat küpsust arvestades on oluline kaal ka laste enda arvamusel.

Lapsed on kinnitanud nii oma esindajale, Keila Linnavalitsuse esindajale kui ka kohtule, et

soovivad jääda elama emaga ning kolida temaga USA-sse. Lapsed jääksid igatsema Eestisse

jäävaid lähedasi, kuid peavad enda jaoks olulisemaks uute kogemuste omandamist ja enda

proovile panemist uues keskkonnas. Suhelda saab ka tehniliste vahendite abil ja suvevaheajal,

mistõttu ei pea lapsed tõenäoliseks sidemete katkemist Eestisse jäävate lähedaste ja sõpradega.

Ei jäänud muljet, et laste soov poleks kujunenud iseseisvalt ja läbimõeldult.

Arvestades laste soovi isaga suhelda, ei ole usutavad isa väited, et ema on aastaid lastega

manipuleerinud ja neid mõjutanud. On mõistetav, et teismeeas lapse jaoks, kes valmistub

peatseks iseseisvaks eluks, on vahetust suhtlusest sugulastega olulisem tema eneseareng, sh

enese proovile panek uutes olukordades ja uute kogemuste omandamine. Ema tööpakkumisest

tingitud välisriiki elama asumine on selleks hea võimalus ning lapsed soovivad seda kasutada.

5.1.12. PKS § 137 lg-s 3 toodud eeldused on ema puhul täidetud mõnevõrra rohkem kui isa

puhul. Samuti on kaalukas laste enda arvamus. Praegusel juhul tuleb arvestada ka sellega, et

hooldusõiguse emale andmine tähendab laste jaoks elukohariigi vahetamist vähemalt kolmeks

aastaks, mille lõpuks saab O.N täisealiseks ja Z.P 17-aastaseks.

Välisriiki elama asumisel tuleb arvestada sellega, kas lapse ja välisriiki elama asuva vanema

omavaheline side on sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest

ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Praegusel juhul on ema ja laste side

piisavalt tugev, et kaaluda üles need ja muudest sugulastest eemalolekust tekkivad negatiivsed

mõjud.

Kuna lapsed jäävad elama koos emaga, on põhjendatud, et just ema teeb ka laste haridust, tervist

ja vara puudutavad otsused, s.o kõik lapsi puudutavad olulised otsustused. Seni on ema

vastutustundlikult hoolitsenud laste koolikohustuse täitmise, huviringides käimise, tervise ja vara

eest. Seetõttu puudub alus eeldada, et laste ema ei oleks suuteline vastavate otsuste tegemisel

lähtuma laste parimast huvist. Põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda

laste hooldusõigus üle emale. Kohtumääruse alusel on emal ka laste esindusõigus.

5.2. Alates laste USA-sse elama asumisest (s.o alates 01.08.2025, kuid mitte enne käesoleva

määruse jõustumist) tuleb kehtestada uus suhtluskord.

5.2.1. Uue suhtluskorra järgi on isal õigus suhelda igapäevaselt lastega ja lastel isaga erinevate

sidevahendite kaudu. Suhtlemisel arvestatakse laste ajavööndiga (Washington, D.C. aeg on

UTC-5, s.o Eesti ajast 7 tundi taga) ning laste elukorraldusega. Ema ei tee suhtluseks takistusi

ning tagab lastele vajalike sidevahendite olemasolu. Ema kinnitas, et lapsed tulevad suvel

Eestisse ning vastava reisi kulud kannab ema. Ema ei täpsustanud laste saabumise ja lahkumise

ligikaudseid aegu, mis sõltuvad laste õppetöö algusest ja lõpust. Ema teavitab isa laste

tunniplaanist iga kalendriaasta septembri 1. nädala lõpuks.

5.2.2. Arvestades, et lapsed saavad isaga pikemalt koos olla vaid suvevaheajal, on põhjendatud,

et lapsed on isaga vähemalt neli nädalat. Lapsed suhtlevad isaga suvistel koolivaheaegadel alates

2026. aasta suvest vastavalt vanemate vahelisele kirjalikule või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppele, mis sõlmitakse hiljemalt iga kalendriaasta 1.

juuniks. Mõistliku aja jooksul enne seda teatab ema isale e-kirja teel laste Eestisse saabumise ja

Eestist lahkumise kuupäevad ning isa teavitab nädala jooksul ema teate saatmisest, millal ta saab

lastega koos olla. Isa tuleb lastele järele ja toob lapsed tagasi nende viibimiskohta Eestis

vastavalt vanemate eelnevas kirjalikus kokkuleppes märgitud kellaajale ja kohale. Kokkuleppe

sõlmimisel arvestavad vanemad laste soovide ja elukorraldusega. Kui vanemad ei jõua omavahel

kokkuleppele selles, millal lapsed isa juures viibivad, on lapsed isa juures neli nädalat alates 1.

juulist ja isa tuleb lastele järele kell 12.00.

5.2.3. Mõlemad lapsed soovivad minna ratsalaagrisse, mis kestab 3–7 päeva ja toimub juuli

lõpus või augusti alguses, samuti tahab Z.P minna juulis veel ühte teise laagrisse, mis kestab 3–4

päeva. Arvestades, et laagrid on laste enda valitud ja nende toimumisaeg ei sõltu emast, tuleb

määrata, et isa peab võimaldama lastel minna nende soovitud laagritesse, mis toimuvad tema

suhtluskorra järgsel ajal. Laagris viibimise aega ei arvestata isaga viibitud aja hulka, st kui lapsed

ei olnud enne laagrisse minemist isaga neli nädalat, naasevad nad laagri lõppemisel isa juurde.

Ema ei planeeri muid laste huvitegevusi isa suhtluskorra järgsele ajale ilma isa nõusolekuta.

5.2.4. Ema tagab laste reisimise korraldamise ning tasub laste reisikulud Eestisse ja tagasi USA-

sse. Lapsed soovivad viibida Eestis olles lisaks ka oma kodus ja olla koos emapoolse

vanaemaga. Seetõttu pole põhjendatud määrata, et kui ema ei viibi Eestis, on lapsed kindlasti

koos isaga. Vastasel juhul võib kodus olemise aega jääda laste jaoks liiga väheks (sõltuvalt

sellest, millal on emal võimalik Eestis viibida). Kui aga lapsed soovivad Eestis viibides isaga

koos olla lisaks vanemate kokkulepitud ajale, ei tee ema selleks takistusi.

5.2.5. Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis

(e-kiri/sõnum). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks,

kui vanemad kinnitavad üksteisele selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult

taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2.6. Kuna uus suhtluskord on seotud laste USA-sse elama asumisega, hakkab see kehtima ja

senine kord kaotab kehtivuse alates 01.08.2025, kuid mitte enne määruse jõustumist. Seega

kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.

5.3. TsMS § 5621 lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse.

Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust

ei täida (TMS § 179 lg 2).

5.4. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste

esindamise kulud riigi kanda.

Määruskaebus

6. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada terves ulatuses või

alternatiivselt p-de 1–5.5 osas ja teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus

laste suhtes osaliselt ning anda laste isale üle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha küsimustes;

määrata, et lapsed elavad alaliselt isa juures ja muus osas jätta emale sellised õigused ja

kohustused, nagu jäeti maakohtu määrusega isale; kui lapsed või üks lastest soovib sügis-, jõulu-,

talve- ja/või kevadvaheajal reisida ema juurde USA-sse, siis korraldab ema laste reisid ning

tasub laste reisikulud.

6.1. Kehtiv suhtluskord lähtub laste parimatest huvidest ning on taganud nii lastele kui ka

vanematele stabiilsuse, reguleerib ema komandeeringutega seonduvat ning selle kohaselt

viibivad lapsed sel ajal isa juures. Ema soovib lapsed aastateks teisele poole maakera kaasa võtta

ega välista võimalust, et ta jääbki koos lastega sinna elama. Puudub alus arvata, et ühe vanema

eemalviibimise ajal oleks lastel parem olla mujal kui teise vanema juures.

Lapsed on Eestis sündinud ja elanud siin kogu elu. Neil on Eestis pereliikmed, kellega neil on

lähedased suhted, samuti sõbrad, kool, huviringid ja igakülgne turvavõrgustik. Isegi kui lastele

võib tunduda välisriiki kolimine hetkel põnev, ei oska nad oma vanusest ja vähesest

elukogemusest tulenevalt ette näha, mida see nende jaoks tegelikult kaasa toob ning kuidas see

mõjutab nende pere- ja sõprussuhteid.

Maakohtu kehtestatud suhtluskord lõikab päevapealt läbi põhikooliealiste laste senise

elukorralduse. Lapsed lendaksid aastateks võõrasse keele- ja kultuuriruumi. Lastel ei ole seal

olemas veel elu- ega koolikohta. Õppekavad Eestis ja USA-s on erinevad. Määruse alusel

puudub lastel võimalus tulla tagasi Eestisse, kui peaks selguma, et elukorraldus neile ei sobi.

6.2. Vanemate vahel puuduvad vaidlused, mis võimaldaksid lõpetada ühise hooldusõiguse.

Vanemate vahel puudub vaidlus laste elukoha osas, sest kehtiva suhtluskorra määruse kohaselt

viibivad lapsed ema lähetuses viibimise ajal isaga. Kuna maakohtu hinnangul on vanemate vahel

vaidlus ainult ühes küsimuses, on põhjendamatu emale tervikuna ainuhooldusõiguse andmine.

Maakohus põhjendas emale ainuhooldusõiguse andmist kokkuvõtlikult sellega, et isa tundis huvi

tema poolt lastele makstava elatise kasutamise vastu. Sellisele järeldusele jõudmine on

arusaamatu ning tegemist on otsitud põhjendusega, õigustamaks ühise hooldusõiguse täielikku

lõpetamist.

Terviseküsimustes viitas maakohus üksikule vaktsineerimist puudutavale intsidendile aastast

2021, s.o aasta enne ringkonnakohtu määruse tegemist, kus seda küsimust juba põhjalikult lahati.

Lisaks on maakohus põhjendanud O.N osas täielikku hooldusõiguse lõpetamist sellega, et isa

unustas 2023. aastal vastata ühele Z.P ortodonti puudutavale kirjale (lapse viimine ortodondi

juurde).

Hariduse küsimustes ei ole maakohus välja toonud ainsatki vaidluskohta. Lapsed käivad

vanemate ühiselt valitud koolis ja huviringides ning ühtegi vaidlust nendel teemadel ei ole

toimunud. Seega on ka hariduse osas hooldusõiguse lõpetamine maakohtu poolt täiesti

põhjendamatu.

6.3. Alternatiivselt tuleks ainuhooldusõigus laste viibimiskoha küsimustes anda isale. Laste

parimates huvides on nende senise elukorralduse säilimine. Isa on laste elus alates laste sünnist

aktiivselt osalenud ja neid igati toetanud. Ka lapsed on kinnitanud, et jääksid Eestisse jäävaid

lähedasi igatsema. Määrus ei anna neile võimalust elukorraldust uuesti tagasi pöörata ja Eestisse

naasta, kui elu USA-s neile ei sobi.

Z.P oleks alaliselt USA-sse kolides alles põhikooliealine. Ka 15-aastane O.N võiks paar aastat

täiesti teise keele- ja kultuuriruumi kolimisega oodata. Lapsi mõjutab niigi intensiivselt see, kui

üks vanem kolib teisele poole maakera. Õnneks on ema ja laste vahel tugev side, mis

tasakaalustab füüsilist eemalolekut. Isa hinnangul peaksid lapsed elumuutusega kohanema

endale turvalises ja harjumuspärases keskkonnas.

Kuna lapsed annavad isale informatsiooni, ei pea isa vajalikuks Stuudiumis kontrollida, kas laste

öeldu vastab tõele. Isa on laste kooliteemadega kursis, neile õppetöös alati toeks olnud ja tunneb

laste saavutuste üle uhkust.

Isal on majanduslikult võimalik lapsi kasvatada ning ta on alati vastutustundlikult laste eest

hoolitsenud. Isa tunnistab, et vanemate kirjavahetusse laste lisamine ei olnud õige ja vabandab

laste ja ema ees. Uudis võimalikust laste aastateks teisele poole maakera kolimisest tegi isale

haiget ja muutis ta emotsionaalseks.

Menetluse edasine käik

7. Laste ema, lastele määratud esindaja ja Keila Linnavalitsus vaidlevad määruskaebusele vastu

ja paluvad see rahuldamata jätta.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu laste ema poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendi.

11. PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse

andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm

nr 3-2-1-159-15 p 28).

Maakohus ei ole avalduse lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud

menetlusõiguse norme ning maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub alus. Maakohus on

kaalunud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei

korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

12. Ebaõige on määruskaebuse väide, et vanemate vahel puuduvad erimeelsused, mis annaksid

aluse PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

12.1. Vanemate vahel on erimeelsus eelkõige laste viibimiskoha (sh elukoha) osas. Samuti

soovib ema panna lapsed USA-sse kooli ning isa ei ole sellega nõus, mistõttu on erimeelsus ka

laste hariduse küsimustes.

12.2. Nõustuda ei saa laste isaga, et koos emaga USA-sse kolimine ei ole laste huvides.

Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul tuleb laste vanustest tulenevalt (Z.P on hetkel 14 ja

O.N 15 ning saab sel aastal 16) ka nende soove ja arvamust arvesse võtta. Maakohus veendus

laste ärakuulamisel, et laste soov on kujunenud iseseisvalt ja läbimõeldult. Lapsed soovivad

emaga USA-sse elama asuda ning nad peavad seda heaks võimaluseks enda arendamisel ja uute

kogemuste omandamisel. Seda on lapsed kinnitanud ka enda esindajale ning lastekaitsetöötajale.

Lastel on võimalik kõigi lähedastega (sh isaga) ja sõpradega soovitud ulatuses erinevate kanalite

kaudu suhelda. Kuna lapsed jäävad USA-s elama igapäevaselt emaga, ei kao neil täielikult

senine tugivõrgustik. Mõlemad lapsed on ärakuulamisel avaldanud, et igapäevaselt nad isa juures

elada ei tahaks.

Laste emal on olemas varasem välismaal elamise kogemus ja eestlastest tuttavate tugivõrgustik.

Lapsed on sellises vanuses, et kui neile uus elukorraldus siiski ei sobi ning nad sooviksid

Eestisse tagasi tulla, tuleks ka sellega arvestada. O.N on maakohtus ärakuulamisel avaldanud, et

ema arutas nendega enne kohtusse pöördumist USA-sse minekut ning kui nemad ei oleks tahtnud

emaga USA-sse minna, ei oleks ema ka kohtusse pöördunud. Nimetatust tulenevalt puudub alus

eeldada, et ema laste tagasipöördumise sooviga ei arvestaks.

12.3. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on mõlemal vanemal olemas vaimne ja majanduslik

võimekus lapsi kasvatada, tuleb praeguses olukorras arvestada ka laste enda soovidega.

Maakohus leidis õigesti, et ühise hooldusõiguse teostamine ei ole vanemate suhete konfliktsuse

tõttu võimalik ka muudes valdkondades. Seda kinnitavad nt juhtumid, kus ema ei ole saanud

varasemalt isalt nõusolekut lastega USA-sse reisimiseks (dtl 34), laste vaktsineerimiseks (dtl 62-

65, 656) ning kus vanemad vaidlevad pikalt ja tulemusteta laste rahaasjade üle (dtl 39-55, 633).

On võimalik, et tegemist on üksikute minevikku jäänud juhtudega, aga need ilmestavad siiski

vanemate omavahelist läbisaamist. Olukorras, kus laste ema elab lastega teises riigis ning peab

operatiivselt tegema lastega seonduvaid otsuseid, teeb see nõusolekute saamise keeruliseks.

Seega on laste parimates huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle emale

üleandmine.

13. Maakohus on isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestanud sellega, et lastel oleks

olenemata USA-s elamisest võimalik isaga piisaval määral suhelda. Suhtluskord tagab olukorda

arvestades isa ja laste omavahelise suhtlemise. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus

muutmata.

15. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige

lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)