4-25-1192/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2025, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1192

Kohtunik

Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Väärteoasi

Jano Ilvese väärteoasi nr 2780,25,003998 liiklusseaduse

(LS) § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Jano Ilves

isikukood:

39603066012;

elukoht:

XXX-i;

töökoht:XXX ; e-post: XXX; tel: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post:

XXX; esindaja Kajar Pent

Kohtuistungi toimumise aeg

25. aprill 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 111,

113, kohus otsustas:

1. Tunnistada Jano Ilves süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning kohaldades

KarS § 63 lg-t 1 mõista LS § 224 lg 2 alusel Jano Ilvesele arest 15 (viisteist) päeva.

2. VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus Jano

Ilvesele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse

saabumise aeg.

3. Kui Jano Ilves ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt

VTMS §-st 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

4. VTMS § 199 lg-st 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle

tegemisest.

5. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas tutvumiseks

kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 30. mail 2025.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullpolitseinik Kaupo Jõgi koostas 14. märtsil 2025 väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2780,25,003998 selle kohta, et 14. märtsil 2025 kella 17:59 ajal juhtis Jano Ilves Jõgeva

maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat

registreerimisnumbriga XXX XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,39

mg/l +/- 0,05 mg/l. Lisaks juhtis J. Ilves mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

2. Nimetatud käitumisega rikkus J. Ilves liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 3 ning LS § 90 lg 1

p-de 1 ja 3. Selline tegevus on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur kohtuvälise menetlejana edastas 27.

märtsil 2025 Tartu Maakohtule väärteoasja nr 2780,25,003998 kohtualluvuse saatmise

määruse, milles palub menetlusalust isikut J. Ilvest karistada arestiga, kuna muude

mõjutusvahendite kasutamine ei ole tulemust andnud.

Kohtuistung

4. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendatud.

Menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Tegemist ei ole J. Ilvese esmakordse

samalaadse rikkumisega. Iga uue rikkumise toimepanemise ajal on eelnevad karistused

kehtinud. J. Ilves ei ole teinud mingeid järeldusi eelmistest karistustest ja on jätkanud oma

käitumisega. Tal on ka kehtivad kriminaalkaristused samalaadsete rikkumiste eest. Tegemist

on tahtlikult toimepandud süüteoga. Rahatrahvi kohaldamine ei ole tulemuslik ning isikule

tuleb põhikaristusena kohaldada aresti. J. Ilvesele tuleb karistuseks mõista LS § 224 lg 2 ja LS

§ 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 224 lg 2 järgi 15 päeva aresti.

5. J. Ilves kohtuistungil ei eitanud, et on toime pannud temale etteheidetavad väärteod.

Küll leidis menetlusalune isik, et ei soovi aresti kanda. Oma viimases sõnas avaldas J. Ilves, et

muud kui aresti panna ei osatagi ning lahkus saalist.

Kohtu seisukoht

6. VTMS § 83 p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades

on vaja otsustada muuhulgas aresti mõistmine.

7. Kohus tutvus väärteoasjas esitatud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, juhtimisõiguse registripäringu ja

karistusregistri väljavõttega, ning leiab, et neid kogumis hinnates on tuvastatav, et J. Ilves

pani toime temale etteheidetavad väärteod.

8. J. Ilves tunnistas kohtuistungil ennast väärtegude toimepanemises süüdi. Ütlustes

märkis ta, et 14. märtsil kella 4-5 vahel õhtupoole juhtis tema Volkswagen Passatit. Sõber

tahtis poodi minna õlut ostma ja tema oli rumala peaga nõus sõitma. Ta sõitis Lossi tänaval

Põltsamaal (tagasiteel poest), kui kinni peeti. Sõitma hakkas XXX külast, vahemaa on umbes

kaks kilomeetrit. Enne seda, kella 2-3 ajal päeval, jõi ta koos sõbraga ära pooleliitrise viina

(hommikul oli ta veel kaine). Kui politsei teda peatas, siis ta peatus ja ütles kohe, et on joonud

ja tal puudub ka juhtimisõigus.

9. Tunnistaja B.J andis kohtuistungil ütluse selle kohta, et tema oli tööl, kuupäeva ei

mäletanud, kui tuli teade Põltsamaale võimalikust joobes juhist. Põltsamaal peatasid nad

tumesinise Volkswagen Passati, mille roolis oli J. Ilves. Sõiduk sõitis vist Lossi tänaval, auto

oli suhteliselt porine (numbrit ei mäletanud). Autos oli kaks inimest. J. Ilves oli joobes ja

temal ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust. Seda tunnistas juht ka ise. Samuti allus

kontrollile. Kõigepealt tuvastasid joobe indikaatorvahendiga ja seejärel tõendusliku

alkomeetriga. Isik kutsus kohale kaine juhi, kes võttis auto üle.

10. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on kooskõlas väärteoasjas kogutud muude

tõenditega. Nii on tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE (seerianumber ARTF-

0027; taadeldud kuni 31. märts 2025) 14. märtsi 2025 vahemikus 18:23 – 18:26 teostatud

mõõtmisest näha, et J. Ilvese väljahingatavas õhus oli sel ajal alkoholisisaldus 0,34 mg/l (0,39

mg/l +/- 0,05). Kaudselt kinnitab alkoholi sisaldumist J. Ilvese organismis seegi, et 14. märtsil

2025 kella 17:59 ajal kõrvaldati J. Ilves mootorsõiduki juhtimiselt mh seetõttu, et on alus

arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli üle alkoholi lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis.

11. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et J. Ilves juhtis 14.

märtsil 2025 kella 17:59 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures

mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX XXX, kui tema

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,34 mg/l. Sellise tegevusega rikkus J. Ilves LS § 69

lg-t 3 ja täitis LS § 224 lg-s 2 sätestatud objektiivse koosseisu.

12. J. Ilvese kohta on tehtud detailandmetepäring, mille andmetest on näha, et J. Ilvesel

puudub kehtiv juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest on näha samuti

juhtimisõiguse puudumine 14. märtsil 2025, kuivõrd J. Ilves on mh kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. J. Ilves ei

eitanud, et tal ei ole juhtimisõigust (seda ka 14. märtsil 2025), kuid märkis, et ei ole saanud

juhilube teha, kuna tal on kehtiv karistus. J. Ilves on ka varasemalt kõrvaldatud juhtimiselt 27.

detsembril 2022 ning nimetatud otsusest on näha, et juhtimiselt on ta kõrvaldatud kuni aluse

äralangemiseni.

13. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et J. Ilves juhtis,

omamata vastava kategooria juhtimisõigust, 14. märtsil 2025 kella 17:59 ajal Jõgeva

maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat

registreerimisnumbriga XXX XXX. J. Ilves juhtis mootorsõidukit isikuna, kes oli varasemalt,

s.o 27. detsembril 2022, sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuni aluste äralangemiseni. Kuivõrd

J. Ilves vahepealse aja jooksul juhtimisõigust ei ole omandanud, ei ole alus ka ära langenud.

Sellise tegevusega rikkus J. Ilves LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid ja täitis LS § 201 lg-s 2

sätestatud objektiivse koosseisu.

14. Kohus leiab, et J. Ilves pani mõlemad rikkumised toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõttes. Nii teadis J. Ilves, et tal ei ole juhtimisõigust ja teadis seda, et ta on tarvitanud

suhteliselt vahetult (viimase paari tunni sees) alkoholi (sh kanget alkoholi) ning viimaks

teadis sedagi, et asub mootorsõidukit juhtima sellises seisundis. Arvestades seda, et J. Ilvest

on korduvalt samalaadsete süütegude eest karistatud, teadis ta, et selline käitumine on

karistatav vähemalt väärteokorras. Kohtu hinnangul J. Ilves vähemalt möönis, et paneb toime

uued süüteod. Seda kinnitab asjaolu, et J. Ilvese sõnul asus ta rumala peaga sõidukit juhtima.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

16. Eelnevaga pani J. Ilves toime nii LS § 224 lg 2 kui ka LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritavad väärteod. Seega tuleb J. Ilvesele mõista karistus.

Karistus

17. LS § 201 lg 2 sätestab, et muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 224 lg 2 sätestab, et

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

18. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. J. Ilves juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust ning samal ajal oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus

vähemalt 0,34 mg/l. Seega on J. Ilves ühe teoga pannud toime kaks eri väärteokoosseisu, mis

tingib ühe karistuse mõistmise. Seda raskeima seadusesätte, s.o LS § 224 lg 2, alusel

19. Kohus leiab, et J. Ilvese süü on keskmine. Tema käitumine täitis kaks erinevat

väärteokoosseisu. J. Ilvesel puudub õigus mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguse puudumise

tõttu, kuid vaatamata sellele tegi ta seda taaskord. Lisaks oli ta tarvitanud alkoholi ning tema

enda ütluste järgi kõigest paar tundi enne seda, kui asus mootorsõidukit juhtima. Kuigi raskeid

tagajärgi menetlusaluse isiku käitumine kaasa ei toonud, tuleb arvestada sellega, et tema

käitumine ohustas potentsiaalselt nii tema enda kui ka teiste isikute elu ja tervist. Arvestades

sedagi, et poodi sõideti taaskord alkoholi (õlut) ostma ning kaasas oli ka sõber. Mõneti on

positiivne, et J. Ilvese läbitud vahemaa oli väike (üks ots umbes kaks kilomeetrit), kuid

negatiivsena võib välja tuua asjaolu, et ta sõitis Põltsamaa linnas, kus on rohkem inimesi, kui

kõrvalisel teel. Karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

20. Kohus ei pea eripreventiivseid eesmärke arvestades võimalikuks karistada J. Ilvest

rahatrahviga. Kuigi J. Ilvesel on vaid üks kehtiv väärteokaristus ja sedagi teiseliigilise süüteo

toimepanemise eest (NPALS § 151 lg 1), on teda varasemalt korduvalt karistatud

väärteokorras liiklussüütegude eest – viiel korral mootorsõiduki juhtimise eest omamata

vastava kategooria juhtimisõigust (sh kui isik on varasemalt kõrvaldatud juhtimiselt) ning üks

kord mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitanuna. Veelgi märkimisväärsem on see, et J.

Ilvesel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi, ning teda

on ka enne seda karistatud samalaadsete kuritegude eest. Viimane karistus sai täidetud 13.

novembril 2024, seega neli kuud enne uute rikkumiste toimepanemist.

21. Karistusregistri väljavõtte andmetel on J. Ilvest karistatud nii rahatrahvide, üldkasuliku

töö kui ka arestiga. Samuti on ta kandnud reaalset vangistust, viibinud kriminaalhooldusel ja

vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest koos käitumiskontrolli nõuete ja

kohustustega. Ükski varasem karistus aga ei ole saavutanud J. Ilvese suhtes soovitud mõju.

Nii on ta jätkanud uute liiklussüütegude toimepanemist ning teda ei ole heidutanud ka mõte,

et peab taaskord selle eest asuma karistust kandma. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik,

et kui kohus temale aresti määrab, on otsustatud ühiselt elukaaslasega, et siis minnakse lahku.

Kohtu hinnangul näitab seegi, et J. Ilves, vaatamata sellele, et temal on pere (tal on ka X-

aastane laps), ei suuda elada õiguskuulekalt. J. Ilvesel puudub piisav motivatsioon käituda

vastavalt ühiskonnas kokkulepitud normidele ning kohtul on tugev kahtlus, kas J. Ilves seda

üldse suudab (või siis ka ise tahab). J. Ilves ei suutnud kohtule ise selgitada, miks ta joob ja

seejärel autoga sõidab.

22. J. Ilves ei avaldanud kohtuistungil, et sooviks teha üldkasulikku tööd. Kuivõrd

menetlusalune isik lahkus suhteliselt ärritunult kohtuistungilt pärast viimase sõna õiguse

andmist, ei õnnestunud kohtul täpsustada, kas J. Ilves oleks nõus üldkasuliku töö tegemisega.

Seega puudub kohtul nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks. Küll peab kohus vajalikuks

märkida, et ei ole ka kindel, et üldkasuliku tööga asendamine oleks põhjendatud isegi

nõusoleku olemasolul. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J. Ilvest tuleb karistada arestiga.

Tegemist on karistusliigiga, mis võiks täita kõige paremini karistuse mõistmise eesmärke.

Ennekõike mõjutades J. Ilvest edaspidi hoiduma uute samalaadsete süütegude

toimepanemisest. Kohus juhib tähelepanu sellele, et karistus ei pea olema menetlusalusele

isikule sobiv, vaid karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sellest, millise karistuse mõju võiks olla

kõige suurem (samas ka proportsionaalne).

23. Kohtuväline menetleja taotles menetlusalusele isikule 15 päeva pikkuse aresti

mõistmist. Kohus leiab, et küsitud karistus vastab J. Ilvese süü suurusele (arvestab

toimepandud tegu ja raskust) ja J. Ilvese isikut (sh tema varasemat elukäiku ja juba mõistetud

karistuste mõju). J. Ilvest on varasemalt karistatud korduvalt ja seda märksa raskemate

karistustega ning need ei ole olnud piisavad. Seetõttu leiab kohus, et 15 päeva aresti on

põhjendatud (sh arvestades ka juba ülaltoodut) ja see tuleb J. Ilvesele karistuseks mõista.

Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mis takistaks J. Ilvesel aresti kandmist.

24. VTMS § 205 lg 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus J. Ilvesele

määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks

ilmuma. Aresti kandmise algusajaks loetakse arestimajja või vanglasse saabumise aeg. Kui J.

Ilves ei ilmu määratud tähtajaks karistust kandma, on tulenevalt VTMS § 205 lg-st 4 õigus

kohaldada tema suhtes sundtoomist. VTMS § 199 lg-st 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti

mõistmise kohta selle tegemisest.

25. Kohtule teadaolevalt väärteoasjas menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik