2-24-135818/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135818

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas

Kostja: X (isikukood XXX)

Hagihind

2938,90 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks 14.06.2024.a krediidilepingust nr BL4655221

tulenev põhivõlgnevus 1800 eurot ning viivis võlgnevuselt (1800 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 07.10.2024.a kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi X vastu 14.06.2024.a krediidilepingust nr

BL4655221 tuleneva lepingu haldustasu nõude 22,76 euro, intressi nõude 176,89 euro,

lisateenused 111,92 euro, sissenõudmiskulud 10 euro ja viivise nõude 101,93 euro

väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 68% ulatuses X kanda ja 32% ulatuses Bondora AS kanda (TsMS

§ 163 lg 1).

5. Välja mõista Xlt menetluskulu summas 357 eurot, s.o tasutud riigilõiv 261,80 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 13,60 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu

81,60 eurot Bondora AS kasuks.

6. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (357 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

1 (2)

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud taotlusest, mida ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1

punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud

kostjalt pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 14.06.2024.a krediidilepingu nr BL4655221 alusel

võlgnevus 1800 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

2 (2)