3-22-2487/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2487

Haldusasi

OÜ Lõuna Inkasso kaebus Siseministeeriumilt 34 700

euro väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Lõuna Inkasso, esindaja Eerik Entsik

Vastustaja Siseministeerium, esindaja Merje Joll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Lõuna Inkasso apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lõuna Inkasso apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6.

novembri 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-2487

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siseministeerium (SiM) otsustas 17. detsembri 2021. a käskkirja nr 1-3/106 resolutsiooni

p-ga 1 sundvõõrandada OÜ-le Lõuna Inkasso (LI) kuuluva kinnistu (pindala 10 739 m2,

sihtotstarve maatulundusmaa), et ehitada välja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

vaheline piiririba taristu. Sama käskkirja resolutsiooni p-ga 2 otsustas Siseministeerium

maksta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OÜ-le

Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot. SiM esitas käskkirjas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kinnistu omanik oli XX, kes võõrandas kinnistu LI-le;

2) LI oli nõus kinnistu riigile võõrandama 25 000 euro eest, millega riik polnud nõus, sest

hind oli vastuolus tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsiga. LI

pole esitanud võrdlevat hindamisaruannet;

3) Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21. aprilli 2021. a eksperthinnangu

alusel oli kinnisasja hüvitisväärtuseks 5 300 eurot. See on KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le

Lõuna Inkasso kinnistu võõrandamise eest makstav tasu. Kuigi nimetatud sätte kohaselt tuleb

lisaks kinnisasja väärtusele hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline

kahju ja saamata jääv tulu, ei ole OÜ Lõuna Inkasso samas esitanud tõendeid, millest nähtuks

kahju tekkimine.

2. OÜ Lõuna Inkasso esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis täiendavalt 34 700 euro

suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) hüvitusväärtuse määramisel tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 875-

12:2016 osast 12 „Hindamine hüvitamise eesmärgil“. Nimetatud standard näeb ette saamata

jääva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise. Hoone asendamise kulu võib osutuda

suuremaks kui selle turuväärtus;

2) kaebaja omandas Põhjamäe kinnisasja ostuhinnaga 148 000 eurot, mis sundvõõrandatava

katastriüksuse (10 739 m2) arvestuslikuks hinnaks teeb 31 863 eurot. Kaebaja omandas

kinnisasja sooviga rajada sinna maavarade kaevandus, kuivõrd läheduses juba on maavarade

kaevandus;

3) vastustajal tuli arvestada kinnistu väärtuse kindlaksmääramisel kinnistu omandamisel

makstud ostuhinda ning asjaolu, et kaebaja kaotab võimaluse rajada maavarade kaevandus;

4) LAHE Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamuse nr 0235-22T kohaselt on

kinnisasja hüvitusväärtus (eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi

kaevandamiseks) 40 000 eurot. SiM-lt tuleb seega välja mõista OÜ Lõuna Inkasso kasuks

täiendav 34 700 eurot.

3. SiM taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) 10 739 m2 suurune äralõige on vajalik piiriribaks ja Eesti Vabariigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmiseks või riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise

ehitamiseks;

2) vastustaja teavitas 1. oktoobri 2021. a kirjaga nr 9-8/89-3 kaebajat kinnistu avalikes

huvides sundvõõrandamise menetluse algatamisest ning esitas Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ

Metsakorralduse büroo eksperthinnangu. Kinnistu omandamises kokkuleppele jõudmise

korral lisandunuks hüvitusväärtusele KAHOS-s ettenähtud motivatsioonitasu 1 172,40 eurot.

Kaebaja ei esitanud PPA-le kinnistu võrdlevat hindamisaruannet hiljemalt 19. juulil 2021,

mistõttu kinnistu sundvõõrandati ning hüvitusväärtuseks jäi Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ

Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot;

3) sundvõõrandamise otsusega väljamõistetud hüvitist ei ole kaebajale tasutud, sest vaatamata

korduvatele päringutele ei ole kaebaja andnud oma konto numbrit. Kuigi kaebaja taotleb

haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, vaidlustab ta sisuliselt haldusaktiga määratud

2(7)

3-22-2487

summat. Oma õiguste esmaseks kaitseks tulnuks kaebajal menetluse kestel esitada SiM-le

võrdlev hindamisaruanne ning vaidlustada siseministri käskkirjaga määratud

sundvõõrandamise tasu tühistamis- ja kohustamisnõudega. Kaebaja pidi olukorras, kus ta

sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks,

vaidlema hüvitise suuruse üle SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirja kohtus vaidlustamise

teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata (haldusasja nr 3-22-474 menetlus

lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu), jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata

(RvastS § 7 lg 1). Kuivõrd RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik kahju hüvitamist nõuda avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest ning et siseministri käskkiri on

õiguspärane ja kehtiv haldusakt, siis ei ole kahju hüvitamise eeldus täidetud;

4) kaebaja on kahju ulatuse määratlemisel lähtunud ebaõigest eeldusest. Vastustaja on

selgitanud välja, et kinnistu väärtus on Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo

21. aprilli 2021. a eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot. Hindamise viis läbi isik, kellel on

kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Kaebaja on kohtumenetluses

kinnistu väärtuse ja seeläbi tekitatud kahju suuruse määramisel lähtunud aga Lahe Kinnisvara

16. mai 2022. a ekspertarvamusest. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et

eksperthinnang tugineb eeldusele, et hoonestamata kinnisasjale on väljastatud

kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Arvestades, et kinnistu asub vahetult rajatava

piiritaristu kõrval, s.t piirivööndis, siis on selle kinnistu kasutamisele seatud kitsendus,

mistõttu on vähetõenäoline, et kaebajale üldse kaevandamisluba antakse. Seega seni, kuni

puudub kaevandamisluba, ei saa kinnistu hüvitusväärtuseks lugeda 40 000 eurot. Seda, et

Lahe Kinnisvara 16. mai 2022. a eksperthinnangus näidatud hind on otseselt seotud

kaevandamisloa olemasoluga, tõendab ka kaebaja SiM-le esitatud 17. jaanuari 2022 koostatud

eksperthinnang nr 0033-22T, millest nähtub, et kinnistu väärtus on 14. jaanuari 2022. a

seisuga 6 300 eurot. Seega on kinnistu tegelik väärtus asjaolusid arvesse võttes oluliselt

väiksem kui taotletud kahju hüvitis. Kuigi ka see summa erineb mõnevõrra vastustaja pakutud

hinnast, tuleb arvesse võtta, et sundvõõrandamise tasu määratakse selle kuupäeva seisuga,

millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja

väärtuse (KAHOS § 11 lg 5). Kaebajale tuleb kinnistu sundvõõrandamise eest tasuda 5 300

eurot, mis on õiglane ja kohane hind kinnistu võõrandamise eest.

4. Tallinna Halduskohus jättis 6. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebaja nõustus kinnisasja sundvõõrandamisega. Käskkirja alusel otsustas vastustaja

maksta KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5

300 eurot;

2) KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja

väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata

jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse

KAHOS §-de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud;

3) kaebajal tuli õiguste esmaseks kaitseks vaidlustada käskkirjaga määratud

sundvõõrandamise tasu (vt RVastS § 3 lg 4), millist võimalust kaebaja ka kasutas. Samas oli

kaebaja oma õiguste kaitsel hooletu, kuivõrd vaidlustas käskkirja kohtus hilinemisega. Kohus

jättis kaebaja esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja

menetluse (haldusasi nr 3-22-474). Seega on käskkiri jätkuvalt kehtiv. Ka Tallinna

Ringkonnakohus märkis 22. juuni 2023. a määruses, et kaebajal tuli olukorras, kus ta

sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks,

vaielda hüvitise suuruse üle käskkirja kohtus vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse

nõuetekohaselt kasutamata, jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RVastS §

7 lg 1). RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine

võib tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla

3(7)

3-22-2487

aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13, Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a

otsus nr 3-20-597, p 18). Kuna kaebaja jättis esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, tuleb

kaebus jätta rahuldamata;

4) kahjuhüvitamise nõue tulnuks jätta rahuldamata ka sisulistel põhjustel. Käskkirjas on

märgitud, et kuigi lisaks kinnisasja väärtusele tuleb hüvitada ka kinnisasja omandamisega

otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks selliste kulude olemasolu;

5) SiM pöördus 20. märtsil 2019 kinnistu endise omaniku XXe poole ning palus avaldada

nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse osas (dtl 124-127). Täiendavalt

paluti kinnistu eelmiselt omanikult seisukohta 19. aprillil 2021 (dtl 128-131). XX vastas 31.

mail 2021 ning selgitas, et on võõrandamas kinnistut kaebajale (dtl 133). Kaebaja esindaja

vastas vastustajale ning selgitas, et kaebaja tasus XXele kinnistu eest 148 000 eurot ning

kaebaja on nõus loovutama kinnistu osa 25 000 euro eest (dtl 137). Vastustaja teatas kaebajale

6. septembril 2021, et algatas piiritaristu väljaehitamiseks vajaliku maa-ala võõrandamise ja

teatas ühtlasi, et vastavalt Kaanon kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21. aprilli

2021. a eksperthinnangule (dtl 150), soovib SiM kinnistu omandada hüvitisväärtusega 5 300

eurot, millele lisandub motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebajal tuli hiljemalt 20.

septembriks 2021 avaldada nõusolekut või keelduda ettepanekust (dtl 141-142). Kaebaja

teatas 21. septembril 2021, et ei nõustu vastustaja pakkumisega (dtl 143). SiM palus kaebajal

1. oktoobril 2021 esitada täiendav arvamus (dtl 146-147). Kaebaja ei esitanud tõendit, mis

oleks näidanud suuremat hüvitisväärtust;

6) kaebaja tugineb LAHE Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamusele, mille kohaselt

on kinnisasja hüvitusväärtus 40 000 eurot (dtl 43). Ekspert on välja toonud, et hinnatavaks

kinnistuks on hoonestamata kinnisasi ning lähtutud on eeldusest, et väljastatud on

kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Seega on kinnistu väärtus 40 000 eurot üksnes

juhul, kui kinnistule on antud kaevandamisluba. Käsitletud tõendist ei nähtu kinnistu väärtust

ilma kaevandamisloata;

7) kaebaja väited pole usutavad, et ta omandas vaadeldava kinnistu eesmärgiga asuda

kinnistul kaevandama. Enne kinnistu võõrandamist oli kaebaja teadlik käimasolevast kinnistu

sundvõõrandamise menetlusest. PPA pöördus kaebaja esindaja poole vastava teabega 1. juulil

2021 (dtl 134) ning kinnistusraamatu andmetel omandas kaebaja vaadeldava kinnistu 12.

augustil 2021. Seega oli kaebajale kinnistu omandamisel teada, et kinnistul ei pruugi olla

võimalik asuda kaevandama. Asjaolu, et kaebaja oli nõus tasuma kinnistu eest kaebuses

väidetud summa, ei ole seotud kahju tekkimisega. Lisaks nähtub äriregistrist, et kaebaja

tegevusalad on järgmised: tehingud kinnis- ja vallasvaraga, inkassoteenuste osutamine,

kinnis- ja vallasvara käibe- ja kapitalirent, majandus- ja juriidiliste konsultatsioonide

andmine, laenude andmine seadusega lubatud juhtudel. Seega pole usutav, et kaebaja soov

kinnistu omandamisel oli asuda seal maavara kaevandama. Kuigi äriregistris märgitud

äriühingu tegevusalad on üksnes informatiivse sisuga, siis need illustreerivad äriühingu

tegevusalasid;

8) kaebaja ei ole esitanud tõendit, et talle on vastav kaevandamisluba juba väljastatud.

Maapõueseaduse § 42 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui

käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 55 lg 2 p 1 sätestab, et kaevandamisloa

andmisest keeldutakse ka juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise

ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kaevandamine võib ohustada riigikaitselist ehitist

või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise

ehitise töövõimet. Samuti juhul, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Kuivõrd

maatükk sundvõõrandati põhjusel, et ehitada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

vahelise ajutise kontrolljoone piiririba taristu, ei ole eeldatav, et vastav kaevandamisluba ka

väljastatakse;

4(7)

3-22-2487

9) 17. jaanuari 2022. a eksperthinnangust nähtub, et kinnistu väärtus oli 14. jaanuari 2022. a

seisuga 6 300 eurot (dtl 191). Nimetatud tõend ei näita kinnistu väärtust haldusakti

väljastamise seisuga. Seega ei ole tõendatud kaebaja väited, et talle on põhjustatud

sundvõõrandamisega kahju ning vastustaja määras kinnistu väärtuse vääralt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebajal ei tulnud kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid. Tegemist polnud kahju

hüvitamise nõudega, vaid sundvõõrandamise tasu suuruse vaidlustamise nõudega. KAHOS ei

reguleeri, kuidas ja mida isik peab vaidlustama, kui isik nõustub sundvõõrandamisega, aga

mitte hüvitise suurusega. Kaebaja sai oma õigusi kaitsta hüvitamisnõudega, mille alusnorm on

PS § 32 lg 1;

2) vastustaja määras sundvõõrandatava kinnisasja hüvitusväärtuse valesti. Hüvitusväärtuse

määramisel tuli arvesse võtta kinnisasja alternatiivset kasutust. OÜ Lõuna Inkasso sai kinnistu

omanikuks 19. veebruaril 2014, 30. aprillil 2015, 15. augustil 2016 ja 6. juunil 2018 sõlmitud

notariaalselt tõestatud lepingute alusel ja selle eest tasuti 148 000 eurot. Sellel hetkel polnud

vastustaja avaldanud soovi kinnistuid võõrandada. Hüvitis ei tohiks olla väiksem kui selle eest

tasutud summa. Väärtus tuli kindlaks teha Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a hinnangu

alusel, mille kohaselt oli kinnistu väärtus 40 000 eurot. Hindamisel tuli lähtuda kinnistu

parimast kasutusest, milleks oli võimalus kaevandada dolokivi. Vaidlusalune kinnistu ei asu

ajutisel kontrolljoonel, vaid selle lähedal;

3) turuväärtus määrati valesti. Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ 21. aprilli 2021. a hinnangus

lähtuti kinnisasja müügihinna määramisel vanast metsamajanduskavast, mis arvestas ainult

raiutavat mahtu ja järele jäänud metsamaad. Võrumaa Metsaühistu konsulent-hindaja 18.

aprilli 2022. a metsa hindamise akti kohaselt oli metsamaterjali hinnaks 13 310 eurot. Metsa

hind ei kajastanud kogu metsamassiivi väärtust, vaid metsa kokkuostjate arvestatud raiemahu

järgset väärtust. Riik teenis suurema tulu, kui oli hindamisakti järgne väärtus.

6. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) kuna kaebaja ei olnud nõus kinnistu sundvõõrandamise eest määratu tasuga, siis lahendas

halduskohus kaebaja nõuet kui käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõuet;

2) kaebajal tuli kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid ja vaidlustada käskkirja osas, milles

määrati kindlaks tasu suurus. Tasu ja hüvitised määrati KAHOS-e kohaselt käskkirjaga;

3) usutav pole, et kaebaja omandas kinnistu, et asuda seal kaevandama;

4) hüvitusväärtuse kindlaksmääramisel ei saanud lähtuda Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022.

a hinnangust. SiM soovis välja selgitada kahju suurust, kuid kaebaja ei vastanud ega esitanud

tõendeid. Võrdlev hindamisaruanne esitati alles pärast käskkirja andmist. Kaebaja hindaja on

väärtuse 40 000 eurot saanud üksnes sellisel eeldusel, kui väljastatud on kaevandamisluba.

Kaebajale kaevandamisluba pole väljastatud;

5) KAHOS sätestab normid nende olukordade tarvis, kus isik on nõus sundvõõrandamisega,

aga mitte hüvitise suurusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

5(7)

3-22-2487

7. Vastustaja otsustas 17. detsembri 2021. a käskkirjaga sundvõõrandada vaidlusaluse

kinnistu (resolutsiooni p 1) ja määras sundvõõrandamise tasu 5300 eurot (resolutsiooni p 2).

8. Kaebaja esitas 23. veebruaril 2022 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-474), milles

nõudis SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirja resolutsiooni p 2 tühistamist ning SiM-i

kohustamist määrata sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglane ja kohene hüvitis. Tallinna

Halduskohus luges 12. mai 2022. a määrusega asjas nr 3-22-474 kaebuse mittetähtaegselt

esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja

menetluse, määrus jõustus 18. oktoobril 2022.

9. Praeguses haldusasjas esitas kaebaja nõude mõista Eesti Vabariigilt (Siseministeeriumi

kaudu) välja sundvõõrandatud kinnisasja eest täiendav hüvitis 34 700 eurot. Kaebaja toob

apellatsioonkaebuses välja, et ta ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet, samuti ei soovi ta

vaidlustada sundvõõrandamist, vaid tema eesmärgiks on sundvõõrandamise eest suurema

hüvitise saamine.

10. Kaebuse sõnastuse ja kaebaja selgitatud tahte kohaselt pole ta esitanud RVastS § 7 lg 1

alusel 17. detsembri 2021. a käskkirjaga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet, vaid

tema tahteks on vaidlustada käskkirjaga määratud sundvõõrandamistasu suurust ja mõista

lisaks käskkirjaga määratud 5300 eurole veel täiendavalt välja 34 700 eurot. Kaebaja

hinnangul pole olnud õigusvastane mitte vaidlusaluse kinnistu sundvõõrandamine, vaid

sundvõõrandamise eest määratud tasu ei vasta tema hinnangul KAHOS-le. Ilma kaebaja

sellekohase nõudeta ei olnud alust õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise

võimalikkust kontrollida. Seega väljus halduskohus kaebuse piiridest, kui asus lahendama

RVastS § 7 lg 1 alusel 17. detsembri 2021. a käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõuet (vt

RKHKo 3-16-2267, p-d 10–15).

11. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et tema nõue tuleb lahendada PS § 32 lg 1

alusel. Kinnisasja sundvõõrandamist ning sundvõõrandamise korral makstava tasu ja hüvitis

on sätestatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (vt nt KAHOS § 1 lg 1, § 2 lg

1, § 4, §-d 11–21). Sundvõõrandamise otsus sisaldab lisaks sundvõõrandamise otsustusele ka

sundvõõrandamise tasu ja hüvitist (KAHOS § 29 lg 1). KAHOS-e normid on seejuures

erisätted RVastS § 16 suhtes.

12. SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirjaga otsustati vaidlusalune kinnistu sundvõõrandada

ja samuti määrati sellega vaidlusaluse kinnistu sundvõõrandamise eest tasu ja hüvitis.

Vaidlusalust käskkirja, mis mh sisaldas otsust tasu suuruse kohta, oleks kaebaja pidanud

halduskohtus vaidlustama 30 päeva jooksul (vt nt RVastS § 18 lg 2; HKMS § 46 lg 1 ja § 47

lg 2). Praeguses asjas on kaebaja sisuliselt vaidlustanud uuesti 17. detsembri 2021. a käskkirja

resolutsiooni p 2. Korduva kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus

menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kuna haldusasja nr 3-22-474 menetlus,

milles kaebaja vaidlustas SiM-i 17. detsembri 2021. a käskkirja resolutsiooni p 2, lõpetati, siis

ei saanud korduva kaebuse esitamist pidada lubatavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda

see siiski seda, et kaebus tuleks tingimata jätta apellatsiooniastmes läbi vaatamata HKMS §

152 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et ka asja sisulisel

läbivaatamisel ei tuleks kaebust rahuldada.

II

6(7)

3-22-2487

13. Isegi juhul, kui halduskohtul oleks tulnud vaidlusaluse kinnistu sundvõõrandamise tasu

puudutavat küsimust hinnata, ei oleks kaebaja väidete alusel tulnud talle suuremat hüvitist

maksta.

14. Kaebaja hinnangul oleks tulnud tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada sellega, et

vaidlusalune kinnistu sisaldab maavara, mida kaebaja oleks saanud kaevandada. Sellest

tulenevalt peab ta õigeks lähtuda Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamusest,

mille kohaselt on vaidlusaluse kinnisasja hüvitusväärtus – eeldusel, et väljastatud on

kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks – 40 000 eurot. Nimetatud eeldust ei pidanud

vastustaja tasu suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtma.

15. Kaebaja õiguslikult kaitstav huvi (sh omandipõhiõigus) ei ulatu maavarani. Eesti

loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult

(põhiseaduse § 5).

16. Kinnisasja väärtust oleks võinud mõjutada see, kui kaebaja oleks omanud õigust maavara

kaevandada (vrd RKHKo 3-16-245, p 30). Maapõueseaduse (MaaPS) § 42 lg 1 kohaselt peab

maavara kaevandamiseks olema kaevandamisluba, kui MaaPS ei sätesta teisiti.

Kaevandamisloa andmine ja andmisest keeldumine on reguleeritud MaaPS-i 4. ptk teises jaos.

Kaebajale pole väljastatud kaevandamisluba.

17. Avaliku võimu kandjal pole kohustust hüvitamise aluseks võtta kõike mõeldavaid maa

kasutamise sihtotstarbeid. Esmajoones tuleb lähtuda sellest, milline sihtotstarve maale on

määratud (vrd RKHKo 3-21-1658, p 45). Vaidlusaluse katastriüksuse sihtotstarve oli

maatulundusmaa (s.o maa, mis on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks

kasutatav maa ja maa, millel on põllu- ja metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseadus

(MaaKatS) § 181 lg 9). Tegemist polnud mäetööstusmaaga (vt MaaKatS § 181 lg 10).

18. Eeltoodu tõttu ei tulnud vastustajal tasu suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse seda,

et vaidlusaluse kinnistu maapõues on dolokivi. Sellest tulenevalt ei tulnud vastustajal

juhinduda Lahe Kinnisvara OÜ 16. mai 2022. a ekspertarvamusest.

19. Vaidlusaluse tasu suuruse küsimuses ei oma määravat tähendust see, millal ja millisel

eesmärgil kaebaja kinnistu soetas.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

21. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)