2-24-110889/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-110889

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagiavaldus SkyUp MT Limited vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

4522,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, aadress Hobujaama tn 4,

10151 Tallinn)

Lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja

SkyUp MT Limited (registrikood C 103645, aadress Ewropa

Business Centre, Level 3-701, Triq Dun Karm Psaila,

Birkirkara, 9034, Malta)

Lepinguline esindaja Heiki Tulk

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood

14065010) kasuks 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot 47 (nelikümmend seitse) senti.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud SkyUp MT Limited’i (registrikood C 103645) kanda.

4. Välja mõista SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood

14065010) kasuks menetluskulud riigilõiv 85 (kaheksakümmend viis) eurot 27

(kakskümmend seitse) senti ja lepingulise esindaja kulu 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.

5. Välja mõista SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ (registrikood

14065010) kasuks viivis menetluskulude 1485 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend viis)

eurot 27 (kakskümmend seitse) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Jätta kindlaks määramata ja SkyUp MT Limited’ilt (registrikood C 103645) Lennuabi OÜ

(registrikood 14065010) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 700 (seitsesada)

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab

menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 20.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse SkyUp MT

Limited (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 5-8). Kostja esitas nõudele 14.04.2024

vastuväite, milles tunnistas nõuet põhinõude 2100 eurot ulatuses (dtl-d 28-32). Pärnu Maakohtu

18.04.2024 kohtumäärusega anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

(dtl 1). Harju Maakohus tegi 14.05.2025 määrusega osalise maksekäsu, millega mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 2100 eurot (dtl 35). Kohus kohustas hagejat 14.05.2024 määrusega esitama

kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (dtl 39). Hageja esitas

28.05.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu sissenõudmiskulu 280 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 44,47 eurot tasumise nõuetes (dtl-d 42-47). Kostja vastas hagile 07.06.2024 (dtl-d

115-121) ja 22.12.2024 (dtl-d 122-126). Kohus määras 20.03.2025 asja lahendamise kirjalikus

menetluses ja andis pooltele tähtajad avalduste ning dokumentide esitamiseks (dtl 127-128).

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Kostja opereeris 07.10.2023 lendu

U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (vahemaa 3654 km) ning sellele lennule olid broneeringud K.

K. ja R. N. (broneering xxxx), E. K. (broneering xxxx), V. K. ja R. H. (broneering xxxx), R. H. ja

K. Ü. (broneering xxxx). Lennu sihtkohta saabumise aeg pidi olema 07.10.2023 kell 09:15, lend

saabus sihtkohta 03.06.2023 kell 10:45. Lend hilines kolm tundi ja reisijatel tekkis õigus nõuda

kostjalt hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale. Hageja on

aktsepteerinud kostja vastuväidet hüvitise vähendamiseks 50% võrra. Kostja tasus hüvitise 2100

eurot 20.05.2024. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2100 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 20.03.2024 kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud

ulatuses sissenõutavaks muutunud viivise 44,47 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131

lg 1 alusel sissenõudmiskulu 280 eurot hüvitamist (dtl-d 43-47). Hageja vaidleb vastu kostja

seisukohale, et lennu saabumise aja määrab ATA (Actual Time of Arrival) kellaaeg lennuregistris.

ATA tähistab aega, mil lennuk saabub parkimiskohale ja seisatakse (Block Time), kuid reisijate

jaoks on määrav hetk, mil lennuki uks avatakse ja nad saavad alustada väljumist. Saabumisajaks

tuleb lugeda aeg, mil reisijatel on lubatud lennukist väljuda. Eluliselt ei ole usutav, et uks avati

vähem kui minutiga pärast parkimiskohale jõudmist. Reisijate sõnul avati uks kella 12:17–12:18

(Egiptuse aja järgi), mis tähendab vähemalt 3 tunni ja 2–3 minuti pikkust hilinemist. Kõik nõuded

kostjale sisaldasid volikirju ja pardapasse ning kostjale oli antud kõik vajalikud andmed reisijate

tuvastamiseks ja nõuete menetlemiseks. Isikut tõendav dokument või pardakaart tuleb esitada

üksnes taotluse korral ning pardakaardi puudumine ei anna alust hüvitise maksmisest keeldumiseks.

Reisijatel oli olemas kinnitatud broneering ning nende osalemine lennul on kostja poolt mööndud.

Euroopa Kohtu praktika järgi piisab hüvitise nõudmiseks broneeringust ja tõendatud kohalolekust

lennul, mistõttu ei ole põhjendatud täiendavate tõendite nõudmine (dtl-d 132-141, 210-212).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et

07.10.2023. a Tallinn Hurghada lend U58901 hilines sihtkohta üle 3 tunni kuid alla 4 tunni ja

2 (7)

reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist (dtl-d

116-118). Hagejal puudub nõudeõigus määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel nõudeõigus, sest

07.10.2023 toimunud lend U58901 (Tallinn–Hurghada) ei hilinenud sihtkohta üle kolme tunni.

Lend maandus kell 09:10 UTC ning lennuki uks avati kell 09:14 UTC, mis vastab Hurghada

kohaliku aja järgi kellaajale 12:14. Lennu planeeritud saabumisaeg oli 09:15 kohaliku aja järgi,

mistõttu hilines lend sihtkohta 2 tundi ja 59 minutit. Lennuregistri (Journey Log) väljavõte, mis on

lennukimeeskonna poolt allkirjastatud, sisaldab konkreetseid aegu (sh tegelik saabumisaeg – ATA),

mis määratakse lennundusalase praktika kohaselt hetkel, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks.

Euroopa Komisjoni teatise C/2024/5687 kohaselt on saabumisaja määramisel määrav

lennumeeskonna allkirjastatud kinnitus. Samuti on hilinemise kestust kinnitav teave esitatud hageja

enda hagile lisatud Flightradar24.com väljavõttes. Kuna hilinemine jäi alla kolme tunni, puudus

reisijatel määruse nr 261/2004 artikkel 7 alusel õigus hüvitisele. Maksekäsu kiirmenetluses eksiti,

sest hilinemist hinnati ekslikult lennu väljumise, mitte sihtkohta saabumise järgi. Kostja tasus

seejärel hageja kaudu kõikidele tema poolt esindatud reisijatele määruse alusel kohtumäärusega

väljamõistetud hüvitised. Kostja ei nõua nende summade tagastamist ega samuti juba tasutud

menetluskulude hüvitamist, kuid peab oluliseks, et kuna reisijatel puudus objektiivselt hüvitise

saamise õigus, ei saa hagejal olla ka nõudeõigust sissenõudmiskulude ega viivise osas. Kostja

hinnangul oleks olnud võimalik vaidlus lahendada kohtuväliselt, kui hageja oleks enne hagi

esitamist esitanud kõik vajalikud tõendid, mis kinnitaksid tema esindusõigust ja reisijate hüvitise

saamise õigust. Kostjale ei esitatud volikirju koos reisijate isikut tõendavate dokumentide

koopiatega ega pardakaarte, mis kinnitaksid, et reisijad olid end lennule õigeaegselt registreerinud.

Euroopa Komisjoni 09.03.2017 juhise kohaselt on hüvitise nõudmisel kolmanda isiku esindatuse

korral vajalik esitada volikiri koos ID-kaardi või passi koopiaga. Kuna neid nõudeid ei järgitud,

puudus kostjal võimalus hüvitist tasuda kohtuväliselt. Hageja ei täitnud määrusest nr 261/2004

tulenevaid formaalseid eeltingimusi ning ei käitunud heauskselt ega eesmärgipäraselt, mistõttu

tekitas asjatuid menetluskulusid. Kohtusse pöördumine oli tema hinnangul põhjendamatu ning

tekitas ebavajalikke kulutusi, mida saanuks vältida dokumentide nõuetekohase esitamisega enne

kohtumenetlust (dtl-d 116-118, 123-125, 166-169).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Kostja põhjendab oma vastuväidet hageja nõudele sellega, et lennuk ei hilinenud sihtkohta

üle kolme tunni. Kohtu hinnangul on kostja olnud oma vastuväidetes ebajärjekindel. Kostja avaldas

07.06.2024 vastuses hagile, et puudub vaidlus selle üle, et lend hilines sihtkohta üle kolme tunni ja

reisijatel oli õigus saada hüvitist (dtl 117). Kostja on rahuldanud hageja nõude hüvitise tasumiseks

(dtl 117). Hiljem on kostja oma positsiooni muutnud ning leidnud, et lend hilines sihtkohta alla

kolme tunni (dtl 124) ning leidnud, et õigus hüvitisele puudus (dtl 125). Kostja on teineteist

välistavate faktiväidete esitamisega rikkunud TsMS § 328 lg-s 1 sätestatud tõekohustust ning

käitunud kohut ja vastaspoolt eksitavalt.

5. Pooled vaidlevad selle üle kas nimetatud lend hilines üle kolme tunni või mitte. Vaidlus

puudub selles, et 07.10.2023 lennu nr U58901 planeeritud saabumisaeg pidi kohaliku aja järgi

olema kell 09:15. Kostja on seisukohal, et lennu tegelik saabumisaeg oli kohaliku aja järgi 12:14,

mida kostja soovib tõendada lennuregistriga „JOURNEY LOG 23-10-0297“ (dtl 126). Kostja on

seisukohal, et lend hilines 2 tundi ja 59 minutit ja reisijatel puudub seega õigus kompensatsioonile.

Kohus on seisukohal, et kostja on lennuregistriga tõendanud lennu U58901 sihtkohta jõudmise

kohaliku aja järgi 12:14, sest selles märgitud ATA (actual time of arrival ehk tegelik saabumisaeg)

on 09:14 UTC (kehtiv maailmaaeg), millele vastab Egiptuse kohalik aeg 12:14. Tegeliku

saabumisajana tuleb mõista aega, millal lennuk saabub sihtkoha parkimiskohale ja seisatakse (block

time). Lennuregistrist nähtuvalt on lennu tegelik väljumisaeg kell 04:18 (UTC) ja block time 4 tundi

ja 56 minutit pärast seda. Seega saabus lennuk sihtkoha parkimiskohale ja seisati kell 09:14 (UTC),

sest väljumisajale kell 04:18 4 tunni ja 56 minuti lisamisel on kellaajaks 09:14 (UTC) ehk 12:14

Egiptuse kohaliku aja järgi. Seega ei ole ATA samastatav ajaga, millal lennuki uks avati ja reisijad

väljuma said hakata. Üldteada on asjaolu, et lennuki parkimiskohal seiskamisest lennuki ukse

3 (7)

avamiseni läheb aega. Seetõttu tuleb eeldada, et reisija jaoks saab saabumisaega arvestada hetkest,

mil reisijal on võimalik lennukist väljuda. Kostjal on võimalik eeldus ümber lükata sellega, et ta

tõendab lennuki ukse avamise täpse aja. Kui lennuk saabus parkimiskohta ja seisati kell 09:14

(UTC), siis kulus rohkem kui üks minut lennukiuste avamiseni, et reisijad saaksid väljuda. Kostja ei

ole tõendanud, et lennuki uks oleks reisijatele avatud samal hetkel, kui kostja väidetel oli lennuk

saabunud, see on 09:14. Seega on tõendatud, et lend hilines rohkem kui kolm tundi.

6. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt opereeris kostja 07.10.2023

lendu nr U58901 suunaga Tallinn-Hurghada (vahemaa 3654 km) ning sellele lennule olid

broneeringud K. K. ja R. N. (broneering xxxx), E. K. (broneering xxxx), V. K. ja R. H. (broneering

xxxx), R. H. ja K. Ü. (broneering xxxx). Kohtu hinnangul on broneeringute olemasolu tõendatud

dokumentaalsete tõenditega, milleks on broneeringute väljatrükid (dtl-d 48-88).

7. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 3 p 2a näeb ette, et antud määrust kohaldatakse reisijate

suhtes kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks,

mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas

elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne

teatavaks tehtud väljumisaega. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostjale esitatud

pardakaarte, mistõttu ei ole kostja saanud veenduda, kas määruse (EÜ) nr 261/2004 kuulub

kohaldamisele. Kostja ei ole oma vastuväidet hagile põhjendanud väitega, mille kohaselt K. K., R.

N., E. K., V. K., R. H., R. H. või K. Ü. ei ole sooritanud 07.10.2023 lendu nr U58901 suunaga

Tallinn-Hurghada. Kui lennuettevõtjal on tõendeid selle kohta, et mõni nimetatud reisijatest lennul

ei viibinud, on lennuettevõtja koormis seda tõendada (vt ka EKm 24.10.2019, C-756/18, p 33).

Pardakaardi olemasolu ja lennuettevõtjale esitamine määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaselt hüvitise

tasumise eelduseks ole. Eeltoodut arvestades ei saa kostja keelduda hüvitise maksmisest

põhjendusega, et talle ei ole esitatud pardkaarte.

8. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lg 1 sätestab, et kui osutatakse käesolevale artiklile,

saavad reisijad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning

kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude

kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lg 2 sätestab, et

2, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist

marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle:

a) kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolme tunni kõikide üle 1500

kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; või c) nelja tunni kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul,

võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%. Kohus tuvastas eelnevalt,

et reis hilines üle kavandatud saabumisaja vähemalt kolm tundi, kuid vähem kui neli tundi. Seetõttu

oli lennuettevõtjal õigus hüvitist poole võrra vähendada ning K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H.

ja K. Ü. oli igaühel õigus saada kostjalt hüvitist 300 eurot, kokku 2100 eurot (7x300=2100).

9. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et K. K., R. N., E. K., V. K., R. H., R. H. ja K. Ü.

on loovutanud hüvitise tasumise nõuded hagejale. Kohus leiab, et nõuete loovutamine on tõendatud

dokumentaalsete tõenditega, milleks on nõuete loovutamise lepingud (dtl-d 90-98).

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus 20.05.2025 hagejale 2100 eurot K. K.i, R. N.i, E.

K.i, V. K.u, R. H., R. H. ja K. Ü.i broneeringutega seonduvalt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et

hagejal oli kostja vastu hüvitise 2100 eurot tasumise nõue, mis lõppes 20.05.2025 täitmisega.

11. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 2100 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses arvestatud viivise 44,47 eurot tasumist ajavahemiku 20.03.2024 kuni 20.05.2024

eest.

4 (7)

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas

raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole

kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §

821 lõikes 1 sätestatud ajast. Määruse 261/2004 art 12 lg 1 sätestab, et käesoleva määruse

kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse

sellisest lisahüvitisest maha arvata.

Määrus 261/2004 ei piira liikmesriigi õiguse kohaldamist lennuettevõtja ja reisija vahelisele

võlasuhtele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise tasumise maksmisega viivitamise eest

viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses

põhinõudelt 2100 eurot ajavahemiku 20.03.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine)

kuni 20.05.2024 (nõude täitmine) eest arvestatud viivise summa on 44,47 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on kostja kohustatud tasuma põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist 44,47 eurot.

Kohus leiab, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu viivisenõude puudumist või kostja õigust

keelduda viivise tasumisest. Hageja on võlausaldaja, kellele reisijad on loovutanud oma nõude

hageja vastu. Hageja ei ole kostja vastu nõuet esitanud reisijate esindajana, vaid uue võlausaldajana.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel. Kohus

arvestab seejuures, et võlgniku poolt VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest keeldumine ei võta

võlausaldajalt õigust nõuda võlgnetavalt rahasummalt viivist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja või

reisijad on hea usu vastaselt keeldunud kostjale VÕS §-s 172 nimetatud dokumendi esitamisest.

Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas hagejale taotluse reisija allkirjastatud volikirja ning passi või

ID-kaardi esitamiseks. Seetõttu ei saa kostja põhjendada hüvitise tasumisega viivitamist väitega, et

võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus

keelduda viivise tasumisest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise 44,47 eurot.

12. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt viivist põhinõude 2100 eurot tasumise viivitamise eest. Kohus tuvastas, et põhinõue

koosneb seitsme reisija loovutatud hüvitisenõuetest. Seega on hagejal õigus nõuda iga loovutatud

nõude kohta sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise 280 eurot (7x40=280).

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 150,27 eurot,

mille kindlaksmääramist taotleb hageja 85,27 euro ulatuses, sest kostja on riigilõivu 65 euro

ulatuses hüvitanud. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud

riigilõivu 85,27 eurot osas, sest riigilõivu tasumine oli vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi kostja

5 (7)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tegema. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses

riigilõivu nõude suurusest nähtuvalt. Maakohtule esitatud hagiavalduse hagihinna järgi kuulub

riigilõivuseaduse kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot, mis on väiksem maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu summast. Kuivõrd TsMS § 150 lg 33 järgi ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõiv tagastamisele, on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tervikuna hageja

vältimatuks kohtukuluks. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruse 85,27

eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

16. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja lepingulise esindaja kulud on 16.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 2100

eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot, millele

ei lisandu käibemaksu. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 15 tunni ulatuses. Kostja on

vaielnud vastu hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218

sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas mitteadvokaadist lepingulise esindaja

tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 140 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on olnud vajalikud hageja seaduses sätestatud

menetlusõiguste teostamiseks ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks kohtu kaudu. Lepingulise

esindaja suhtlus kliendiga on osa lepingulise esindaja kui käsundisaaja kohustuste täitmisest ning

seega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingud olnud vajalikud hageja

menetlusõiguste teostamiseks.

Hageja majandus- või kutsetegevuse sisuks on määruse (EÜ) nr 261/2004 järgsete hüvitisnõuete

kohtuväliselt lennuettevõtjatele esitamine ning lennuettevõtjate vastu hagiavalduste esitamine ja

hagimenetluses osalemine. Hüvitisnõuete osas on välja kujunenud nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti

kohtute praktika ning hageja majandustegevuse vältimatuks eelduseks on asjasse puutuva õiguse

tundmine. Eeltoodut arvestades ei ole õigusvaidlus hageja jaoks keerukas. Hageja ja kostja

menetlusdokumentide ja esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu arvestades oli kohtuasi vähese

mahuga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt.

Tsiviilasja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise, hagi koostamise, kostja vastuse kohta arvamuse esitamise ning kohtunõuetele

vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu maksimaalselt 10 tundi. Kohus arvestab seejuures, et

üldjuhul on sarnastes asjades ajakulu väiksem, kuid käesoleval juhul on lepingulise esindaja suurem

ajakulu põhjendatud kostja vastuoluliste ning kehtival õigusel mittepõhinevate vastuväidete

esitamisega, millele hageja on pidanud menetluses vastama. Eeltoodut arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 1400 eurot (10x140=1400). Kohus määrab kindlaks

hageja lepingulise esindaja kulu 1400 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja

taotles lepingulise esindaja kulu 2100 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab kindlaks määramata ja

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu 700 eurot.

17. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

6 (7)

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)