2-24-8680/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8680

Tsiviilasi

Tallinn, XXX tn 16 korteriühistu hagi K S vastu

1234,90 euro välja mõistmiseks

Tsiviilasja hind

1234,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinn, XXX tn 16 korteriühistu (xxx), seaduslik

esindaja T P, lepinguline esindaja M S

Kostja: K S (xxx), lepinguline esindaja S I

Istung ja seal osalenud isikud

22.01.2025, hageja seaduslik esindaja T P, hageja

lepinguline esindaja M S, kostja lepinguline esindaja S I

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K S Tallinn, XXX tn 16 korteriühistu

kasuks 600 eurot.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva Sse

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse asjaolud

1. Kohus määras 22.01.2025 otsuse kuulutamise ajaks 23.01.2025. 04.02.2025 määrusega

uuendas kohus menetluse. Kohus selgitas, et kostja on menetluses väitnud, et 11.04.2024

toimunud üldkoosolek ei olnud kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu seaduslik.

Kohus selgitas 29.10.2024 e-kirjas, et juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse

valimise küsimus mõjutab käesolevat menetlust vaid osaliselt ning seda on võimalik

kohtul tuvastada ka käesolevas menetluses. 30.10.2024 istungil selgitas kohus, et kostjal

tuleb esitada tõendid uue juhatuse valimise osas, et see otsus on tühine (ajamärk

00:37:04). Kostja ei esitanud tõendeid, et kohus saaks kontrollida kostja väidet, et

11.04.2024 toimunud üldkoosolek ei olnud kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu

seaduslik. Kohus andis kostjale tähtaja esitada tõendid oma väite tõendamiseks koos

selgitustega ja hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohus määras 10.04.2025 uueks

otsuse ajaks 30.05.2025.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

2. XXX 16 juhatuse liige K S tegi 07.04.2024 xxx keskkonnas hääletuse ventilatsioonilõõri

püstiku remonditööde teostamise eelnõu kohta. Hääletamine lõppes 29.04.2024 kell

00:00. Hääletusele pandud eelnõud ei võetud vastu. Ventilatsioonitööde hääletamise

tulemused saadeti uue juhatuse poolt korteriühistu liikmete e-posti aadressile Xxx.ee

portaali kaudu 30.04.2024.

3. XXX 16 korteriühistu 11.04.2024 korduva üldkoosoleku otsusega kutsuti K S

korteriühistu juhatusest tagasi usalduse kaotuse tõttu ning valiti uus juhatus.

4. 18.04.2024 tuletas hageja juhatuse liige K R K S meelde, et üldkoosoleku otsusega on

valitud uus juhatus ning endisel juhatuse liikmel puudub õigus korteriühistu raha

kasutamiseks. K S sai kirja kätte ja vastas hagejale.

5. K S jätkas hoolimata korteriühistu juhatuse vahetusest ise tööde organiseerimist, saates

ehitajale 30.04.2024 kirja küsimuses, millal tuuakse tõstuk objektile. K S kirjutas ühistu

liikmetele e-kirja, et alustab ühistu ventilatsiooni töid. Kirjas nimetab ta

ventilatsioonitööde hääletusel heakskiitu mitte saanud töödega täpselt sama mahu ja

kirjeldusega töid nüüd avariiremondiks. Kostja kutsus kohale tööde teostajad nagu oli ette

nähtud ventilatsiooni projektis. Tõstuk telliti XXX 16 hoovi. Kostja hakkas teostama

projekti, mida ühistuliikmed ei soovinud.

6. XXX 16 uute juhatuse liikmete tegutsemisel pandi ehitustööd seisma 02.05.2024 kell

9:14. Hoolimata ühistu liikmete otsusest ja juhatuse liikme T Pi suulisest selgitusest,

kandis K S ehitajale omavoliliselt üle xxx 16 korteriühistu pangakontolt 02.05.2024 kell

10:18 2500 eurot.

7. K Sei tunnistanud enda tagasi kutsumist juhatusest, mistõttu venis äriregistris uue

juhatuse registreerimine ning K S sai segamatult kasutada ühistu liikmete raha. Uus

juhatus kinnitati äriregistris 03.05.2024.

8. XXX 16 uutel juhatuse liikmetel õnnestus ehitajale olukorda selgitades tagasi saada K S

poolt ülekantud summast 1600 eurot. 900 euro tagastamata jätmist põhjendas ehitaja

tõstuki rentimise ja jäätmekonteineri rendiga seotud kulude katmise vajadusega.

9. 16.05.2024 saatis XXX 16 juhatus K S nõude tagastada ebaseaduslikult ehitajale kantud

summa 900 eurot + 334,9 eurot korteriühistu ruumide lukkude lahti võtmise eest, kokku

1234,90 eurot. Korteriühistu kaasomandis oleva ruumi lukud avati xxx teenust kasutades.

K S on kaasomandis olevate ruumide uste avamisest keeldunud põhjendusel, et ruum on

ühistu asjade hoidmiseks ja tema kedagi sinna ei lase. Tegu on kaasomandis olevate

ruumidega ning sinna peavad soovi avaldamise korral mõistliku aja jooksul ligi pääsema

kõik ühistu liikmed. Tegu on kaasomandis oleva ruumiga, mida vajadusel peavad saama

kasutada kõik ühistu liikmed, kui ei ole reguleeritud teisiti. 04.05.2024 tellis XXX 16

juhatus xxx OÜ kaasomandis olevate ruumide lukke avama, sest teadaolevalt hoiustati

nendes ainult ühistu asju. Ühistu kulutas raha summas 315 eurot lukkude avamiseks ja

19,90 eurot uue luku ostmiseks. Peale kaasomandis oleva ruumi luku avamist selgus, et

antud ruumis ei hoia endine juhatuse liige K S ühistu asju, vaid on teinud 70 m² ruumist

enda ja pereliikmete isiklike asjade lao. Korteriühistu liikmeid S sest ruumi kasutamisest

teavitatud pole. Hageja palub kostjalt välja mõista 1234,90 eurot.

10. Kostja 30.10.2024 kohtuistungil kinnitas, et ta viibis üldkoosolekul, kus kostja juhatusest

tagasi kutsuti, seega oli kostja teadlik juhatuse liikme volituste lõppemisest. Kostja jätkas

korteriühistu esindamist ja võttis korteriühistule kohustusi ilma esindusõigust omamata.

Kui tagasi kutsutud juhatuse liige sõlmib ilma esindusõiguseta lepinguid, siis ei ole

põhjendatud arutada, kas nimetatud töid oli vaja teha või ei olnud vaja teha. Siinkohal on

oluline, et korteriühistu liikmed olid otsustanud kostja poolt kirjalikule hääletusele

pandud töid mitte teostada.

11. Peale korteriühistu üldkoosolekul juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist alustas kostja

kustutama xxx programmist korteriühistu majandustegevusega seonduvat informatsiooni:

- 2017 ja 2018 aruande perioodiga seonduvad andmed - Muud ühistu tegevusega seotud

dokumendid. Hageja oli olukorras, kus pidi viivitamatult tegutsema ja tagama ühistu

elektrooniliselt salvestatud ja paberkandjal olevate andmete säilimise (mida kostja

kinnitusel hoiti lukustatud kaasomandi osal). Arvestades, et kostja kustutas xxxs

korteriühistu majandustegevusega seotud informatsiooni, oli hagejal alust arvata, et kostja

võib hoiustatud dokumendid hävitada. Seetõttu otsustasid korteriühistu juhatuse liikmed

vahetada selle ruumi luku, kus teadaolevalt olid ühistu dokumendid. Käesolevajaks ajaks

on kaasomandi osaga seotud kohtuvaidlus sisuliselt lõppenud, kostja on oma asjad

ruumist ära viinud.

12. 07.04.2024 saatis kostja hääletamisele eelnõu, otsustamaks anda volitus korteriühistu

juhatusele sõlmida vajalikud kokkulepped ettevõtetega ja korraldama 2

ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde teostamine. Hääletamise tulemus: otsust ei

võetud vastu. 07.04.2024 kirjalikul koosolekul ei andnud ühistu liikmed kinnitust kostja

pakutud hinnapakkumisele nõusolekut peamiselt selle tõttu, et paigaldatav uus toru oleks

olnud liitmikega ning liitmike vahelt on oht lekete tekkimiseks. Tööde teostamise käigus

oleks pidanud korterites lõhkuma seina augud kolmiku paigaldamiseks. Korteriomanikud

ei soovinud, et korterite seintesse tehakse augud. Hageja poolt tellitud ventilatsioonitööde

erinevus seisneb sellest, et ventilatsiooni paigaldatakse metallsukk, mis on ühes tükis ja

korteriomaniku ei pea seintesse auke tegema, suruõhuga puhutakse metallsukk täis ja toru

läheb vastu lõõrikive. Hageja ei ole kordagi vaielnud vastu asjaolule, et

ventilatsioonitööde tegemine on vajalik või põhjendamatu. Oluline on, et kostjal puudusid

volitused tehingute tegemiseks hageja nimel, sest kostja juhatuse liikme volitused olid

lõppenud. Üldkoosolek ei andnud juhatusele volitust kostja poolt pakutud tehingu

tegemiseks ja tööde teostamiseks.

13. Kostja selgitas 19.02.2025 menetlusdokumendis, et korteriühistu liikmed pöördusid

veebruaris 2024 kostja poole palvega kutsuda kokku üldkoosolek. Kostja sai hageja

liikmete poolt saadetud e-kirja kätte veebruari lõpus ning peale hageja liikmete poolt

esitatud palvega tutvumist edastas kostja hageja liikmetele 28.02.2024 e-kirja saamaks

täiendavat infot ja palus vastata hiljemalt 15.03.2024. Hageja liikmed ei eitanud

28.02.2024 kostja poolt saadetud e-kirja kättesaamist, kuid vaatamata selles viidatud

tähtajale, hakkasid hageja liikmed 06.03.2024 ise üldkoosolekut kokku kutsuma. Kostja

ei keeldunud üldkoosoleku kokkukutsumisest, vaid tegeles koosoleku ettevalmistamisega.

Kostja on seisukohal, et hageja liikmetel puudus seaduslik alus ise koosolekut kokku

kutsuda.

Kostja vastuväited

14. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul ei olnud 11.04.2024 toimunud

üldkoosolek kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu seaduslik, mistõttu vaidlustas

kostja selle otsuse ja seda menetletakse tsiviilasjas 2-24-7224. Seetõttu jätkas kostja ka

korteriühistu juhatuse liikme ülesannete täitmist.

15. Kostja ei eita, et ta sisestas 07.04.2024 internetikeskkonda www.xxx.ee hääletuse

ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde teostamise eelnõu kohta, kuid hääletuse all ei

olnud küsimus, kas tööd on vajalikud, viimane oli otsustatud juba eelnevalt - 27.06.2019

üldkoosoleku otsusega, mille punktis 5 otsustati 2019.a. remonttööde plaani kinnitamine.

Ühehäälselt võeti vastu otsus renoveerida ventilatsioonilõõrid ja -korstnad.

16. 11.04.2024 üldkoosolekul ventilatsioonilõõri püstiku remonttööd teemaks ei olnud.

Kostjale ei edastatud kõnealuse hääletamise tulemusi. Kostjale teadaolevalt oli juba

varasemalt teada, et ventilatsioonilõõride korstnad olid varisemisohtlikud ja vajasid

kohest avariiremonti, sest lagunevatest korstnatest väljalangenud tükid veeresid katuselt

alla, kortermaja hoovi poolse sissepääsu trepile ja ohustasid hoovi poolt kortermajja

sisenejaid ja väljujaid. Sellest tulenevalt alustas kostja ventilatsioonilõõride korstende

remondiga esimesel võimalusel, sest sellega ei olnud võimalik enam oodata. Kostja on

seisukohal, et ta tegutses remonttööde teostamisel vaid korteriühistu ja kaasomandi

säilimise huvides. Korstende remont ei olnud kostja isikliku huvi ja/või vajaduse. Kostja

on seisukohal, et täites korteriühistu juhataja ülesandeid oli tal tulenevalt KrtS § 37 lg 2

õigus nimetatud tööd tellida ja teostada.

17. Kostja ei eita remonti teostanud ettevõttele xxx OÜ-le ülekande tegemist 02.05.2024,

kuid on seisukohal, et ülekanne teostati vastavalt korteriühistu ja töövõtja kokkulepetele

ning töövõtja poolt esitatud arve alusel ning tööde tellimine ja nende eest tasumine oli

korteriühistu huvides. 900 eurot ei ole kostja kasutanud isiklikuks otstarbeks, vaid tasus

selle töövõtjale vastavalt arvele. Samuti ei olnud remonttööde peatumine/seiskumine

põhjustatud hageja poolt. Tööde peatumine/seiskumine oli hageja enda tegevuse tagajärg.

Kostja hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette ka asjaolusid, mis tõendaksid põhjusliku

seose olemasolu kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kostja ei ole vastutav tööde

peatumise/seiskumise eest. Lisaks ei ole kostja tekitanud eelkirjeldatud tööde eest

tasumisega korteriühistule mittemingisugust kahju.

18. Kostja ei ole kunagi keeldunud võtmete tagastamisest. Hageja tegi kostjale 03.05.2024

õhtul ettepaneku anda korteriühistule asjad üle 07.05.2024. Samas ei oodanud hageja

enda poolt väljapakutud tähtajani, vaid asus tegutsema juba 04.05.2024. Sellest tulenevalt

on hageja lukuvahetusega seotud kulud endale ise põhjustanud ja kostja hinnangul on

hagejast pahatahtlik nõuda sellise kulude hüvitamist kostjalt. Kostja on seisukohal, et

02.05.2024 remonttöid takistades tekitas hageja ise endale kahju.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

20. Kohus tuvastas, et

:

20.1.

07.04.2024 kl 17.17 pani kostja, kes oli sel ajal hageja juhatuse liige, kirjalikule

hääletusele kortermaja 2 ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde teostamise ja

korraldamise eelnõu. Hääletamine lõppes 29.04.2024 kell 00:00. Korteriomanikud ei

võtnud vastu otsust volitada Korteriühistu XXX 16 juhatust sõlmima vajalikke

kokkuleppeid ettevõtetega ja korraldama 2 ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde

teostamist (dtl 6-8).

20.2.

XXX 16 korteriühistu 11.04.2024 korduval üldkoosolekul tehti otsus, millega

kutsuti K S korteriühistu juhatusest tagasi usalduse kaotuse tõttu ning valiti uus juhatus

(dtl 10-15).

20.3.

kirjaliku hääletamise tulemused saadeti uue juhatuse poolt korteriühistu liikmete

e-posti aadressile Xxx.ee portaali kaudu 30.04.2024 (dtl 18).

20.4.

hageja on tasus 02.05.2024 xxx OÜ-le 2500 eurot, selgitusega arve nr 220

tasumine (vastavalt hinnapakkumisele 29.03.2024) (dtl 25).

20.5.

03.05.2024 kandemäärusega on äriregistrisse sisse kantud uus hageja juhatus (dtl

28).

20.6.

xxx OÜ kandis 07.05.2024 hagejale tagasi 1600 eurot selgitusega tagasikanne (dtl

30).

20.7.

10.05.2024 e-kirjas selgitab xxx OÜ, et 900 eurot jäi kulude katteks, mis sai tehtud

olukorras, kus telliti korstnate remonttööd, kuid ei jäänud pooleli töövõtja tõttu (dtl 31).

20.8.

korteriühistu juhatus palus kostjalt 16.04.2024 dokumentide üleandmist ning juhtis

tähelepanu, et seda peaks tegema 14 päeva jooksul (dtl 33).

20.9.

03.05.2024 e-kirjaga on kostjale korduvalt antud tähtaeg dokumentide

üleandmiseks 07.05.2024 kl 19 XXX 16 KÜ koosolekuruumis (dtl 32, sama dtl 56).

20.10.

04.05.2024 tellis XXX 16 juhatus xxx OÜ kaasomandis olevate ruumide lukke

avama ja lukkude avamise eest on tasutud 315 eurot (dtl 34) ja uue luku ostmiseks on

kulunud 19,90 eurot (dtl 35).

20.11.

27.06.2019 üldkoosoleku otsusega (punkt 5) otsustati kinnitada 2019. aasta

remonditööde plaan alljärgnevalt: ventilatsioonilõõride –ja korstnate renoveerimine (dtl

124, 27.06.2019 protokoll tervikuna koos lisadega dtl 122-141).

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas:



21.03.2024 üldkoosolek ja selle alusel kokku kutsutud 11.04.2024 korduskoosolekul

vastuvõetud otsused on kehtivad;



kostja tekitas hagejale kahju ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde

parandamistöödega;



kostja tekitas hagejale kahju kaasomandis oleva ruumi üle andmata jätmisega.

22. Korteriühistu 21.03.2024 ja selle alusel 11.04.2024 kokku kutsutud üldkoosoleku otsuste

kehtivusest

22.1.

Kostja leiab, et korteriühistu liikmetel puudus MTÜS § 20 lg 4 alusel õigus

21.03.2024 üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuna ta ei ole keeldunud üldkoosoleku

kokkukutsumisest. Kostja selgitas, et tegi koosolekuks ettevalmistusi. Hageja leiab, et

11.04. 2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, kuna kostja koosolekut

kokku ei kutsunud.

22.2.

Pooled ei vaidle selle üle, et 12.02.2024 e-kirjaga (dtl 192) soovisid vähemalt 1/10

korteriühistu liikmetest üldkoosoleku kokkukutsumist (MTÜS § 20 lg 3). Seega oli

kostjal MTÜS § 20 lõikest 3 tulenev kohustus koosoleku kokkukutsumiseks. Poolte

vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja ei kutsunud koosolekut kokku, vaid teatas

28.02.2024 ühistu liikmetele (dtl 192), et tegeleb koosoleku kokkukutsumisega ning

esitas selgitused, milliseid dokumente peaksid kostja hinnangul liikmed enne koosoleku

kokkukutsumist talle esitama.

22.3.

Kohus leiab, et 21.03.2024 liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosolek ja selle

alusel kokku kutsutud 11.04.2024 korduv üldkoosolek kutsuti kokku õiguspäraselt, kuna

kostja üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Isegi, kui kostja leidis, et üldkoosolekul otsuste

vastuvõtmiseks, olid liikmete poolt esitatud dokumendid puudulikud, siis tulnuks kostjal

koosolek siiski kokku kutsuda. Vajalik dokumentide üldkoosolekuks kogumise ja

esitamise oleksid saanud ühistu liikmed otsustada üldkoosolekul ning vajadusel kutsuda

kokku uue üldkoosoleku, mida ka käesoleval juhul tehti. Vaidlus puudub selles, et kostja

liikmete poolt 12.02.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise taotlusest kuni 11.04.2024

üldkoosoleku liikmete taotletud küsimuste arutamiseks koosolekut kokku ei kutsunud.

Sellest saab järeldada, et kostja keeldus MTÜS § 20 lg 3 alusel korteriühistu

üldkoosoleku kokkukutsumisest. Seega oli liikmetel MTÜS § 20 lõikest 4 tulenevalt

alus 21.03.2024 üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

22.4.

Kostja ei ole esile toonud muid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et

21.03.2024 ja selle alusel kokku kutsutud 11.04.2024 koosolekutel vastu võetud otsused

oleksid tühised. Asjaolu, et 11.04.2024 võis kostja seisukoht jääda protokollimata, ei ole

üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks. Seega on 21.03.2024 üldkoosolek ja selle alusel

kokku kutsutud 11.04.2024 üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtivad.

22.5.

11.04.2024 üldkoosolekul võeti vastu otsus kostja korteriühistu juhatusest

tagasikutsumiseks ja uue juhatuse valimiseks (dtl 10). Kostja sai otsusest teada samal

päeval, kuna on ka ise kinnitanud, et osales viidatud koosolekul (dtl 191). Samuti

kinnitavad koosolekul osalemist koosoleku registreerimisleht (dtl 13) ja otsuse, et kostja

ei ole enam juhatuse liige, mõistmist e-kirjavahetus (dtl 16-17). Osundatust tulenevalt

puudus kostjal juhatuse liikmena alates 11.04.2024 alus ühistu nimel tegutsemiseks s.h

remonttöödeks töövõtjale juhiste andmiseks.

23. Ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde parandamistöödega tekitatud kahjust

23.1.

Hageja nõuab kostjalt kahjuna 900 euro hüvitamist, kuna kostja tellis

ventilatsioonilõõri püstiku remondi olukorras, kus üldkoosolek selles volitust ei andnud

ning kostja volitused juhatuse liikmena olid lõppenud. Hagejal tekkis kahju kostja

tegevusest, kuna töövõtja ei tagastanud hagejale ettemaksuna tasutud 2500 eurost 900

eurot (dtl 25, 30). Töövõtja selgitas, et oli juba kandnud (tellingute tellimisega) kulusid

(dtl 19). Kostja leiab, et otsus korstnate remontimiseks oli vastu võetud juba 27.06.2019

(dtl 124-127) ja 29.04.2024 otsus mingit tähtsust ei omanud. Lisaks olid korstnad kostja

hinnangul ohtlikud ja nende avariiremont oli hädavajalik.

23.2.

Vaidlust puudub selles, et korteriühistu hääletus korteriühistu kortermaja 2

ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde teostamiseks ja korraldamiseks lõppes

29.04.2024 00:00 ning otsust vastu ei võetud (dtl 7). Teade otsuse kohta saadeti Xxx.ee

keskkonnas kõigile ühistu liikmetele (dtl 18). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja

jätkas peale ühistu juhatuse liikmest tagasikutsumist remonttööde korraldamist (dtl 20-

24) ning kostjale tuletati meelde, et ta ei ole alates 11.04.2024 juhatuse liikmeks ja tal

puudub alus korteriühistunimel kulutuste tegemiseks (dtl 16).

23.3.

Kohtu hinnangul oleks kostjal tulnud töövõtjale teatada korteriühistu uue juhatuse

valimisest või selgitada, et kuivõrd otsus uue juhatuse valimiseks on vaidlustatud, siis

tuleb kuni olukorra selgumiseni tööd peatada. Samuti olnuks kostjal võimalus uute

juhatuse liikmetega koostöös kokku leppida vajalike vältimatute tööde tegemine.

23.4.

Kohtu hinnangul ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust asjaolu, kas

otsus ventilatsioonilõõri püstiku remontimiseks oli varem vastu võetud või jäeti see

29.04.2024 otsusega vastu võtmata. Kuivõrd kostja ei olnud töövõtjale tööde alustamise

juhiste andmise hetkeks enam juhatuse liige, siis ei saanud ta tööde alustamist otsustada

juhatuse liikmena. Alternatiivselt leiab kohus, et kostjal juhatuse liikmena oleks

puudunud ka alus juhatuse liikmena tööde alustamiseks, kuna liikmed ei andnud

nõusolekut töövõtjaga lepingu sõlmimiseks.

23.5.

Hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 115

lg 1 koosmõjus MTÜS § 32 lg-ga 2, mille järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täitis

kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõude eeldused on

järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS

§ 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab

oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast

hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

23.6.

Seega peab hageja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende

rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Kostjal endise juhatuse

liikmena oli omakorda võimalus tõendada, et ta tegutses mittetulundusühingu juhatuse

liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (RKKo 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 12;

02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 12; 21.04.2021, 2-17-3478 p 12).

23.7.

Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus ja asjas kogutud tõenditega on

tõendatud, et on ühingule on tekkinud varaline kahju 900 eurot (VÕS § 127 lg 1 ja §

128), kuna töövõtja ei tagastanud korteriühistule tasutud ettemaksu. Rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) – kui kostja ei oleks andnud korraldust tööde

teostamiseks, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja juhatuse liikmena vastutab

oma kohustuste rikkumise eest. Kostja oli teadlik, et ta on juhatuse liikme kohalt tagasi

kutsutud. Samuti pidi kostja olema teadlik, et ühistu liikmed otsustasid jätta xxx OÜ-ga

lepingu sõlmimata. Juhul, kui kostja ei teadnud otsuse tulemusest ja leidis, et tal on

endiselt juhatuse liikme pädevus, siis tulnuks kostjal hoolsa juhatuse liikmena välja

selgitada, mida liikmed otsustasid. Kostja pidi olema teadlik ka sellest, et uus juhatus

katkestas 30.05.2024 kortermaja juurde saabunud xxx OÜ töö ja tellingute paigaldamise.

Seega pidi kostja mõistma, et ühistu nimel veel 02.05.2024 xx OÜ-le 2500 euro

kandmine tõi (või vähemalt möönma, et võib tuua) ühistule kahju (kulutused, mille

kandmist ühistu liikmed ei olnud otsustanud). Seega vastutab kostja viidatud kahju

tekkimise eest.

23.8.

Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et ka hagejal oli osa kahju tekkimisel (VÕS §

139 lg 1 ja 2). Hageja oleks saanud kahju tekkimise välistada või selle ära hoida, kui ta

oleks teatanud kohe peale uue juhatuse valimist remonttöid teostavale xxx OÜ-le kostja

volituste lõppemisest. Hageja tegi seda alles 02.05.2024 (dtl 26). Samuti saanuks hageja

kaaluda töövõtjaga tööde peatamist, et otsustada vajalikus ulatuses remonttööde

tegemine. Kohus loeb 29.10.2024 kirjaga (dtl 13) tõendatuks, et ka uus hageja juhatus

mõistis osaliselt korstnate remontööde kiireloomulisust. Sama oli selgitanud kostja

07.04.2024 teates (dtl 168-169). Hagejal oleks olnud võimalik töövõtjaga arutada, kas

remonttöid oleks olnud töövõtjal võimalik teostada ka muul moel s.t liitmikega toru

asemel paigaldada metallsukk, sarnaselt sama aasta oktoobris teostatud töödele (dtl

171). Lisaks ei selgu töövõtja 10.05.2024 kirjast (dtl 31), kas kogu tagastamata summa

(900 eurot) oli seotud tellingute paigaldamisega ja seetõttu vajalik töövõtja kulutuste

katteks.

23.9.

Osundatust tulenevalt tuleb arvestada hageja osa kahju tekkimisel ja hageja nõue

rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ventilatsioonilõõri püstiku

remonditööde parandamistöödega tekitatud kahjuna 600 eurot.

24. Ukse avamisega tekitatud kahjust

24.1.

Hageja nõuab kostjalt seoses korteriühistu kaasomandis oleva ruumi luku

avamisega seotud kulutuste hüvitamist 334,90 eurot. Kuivõrd kostja ühisomandis

olevaid ruume üle ei andnud, siis tellis hageja juhatus 04.05.2024 Lukuabipood OÜ-lt

lukkude avamise. Ühistu kulutas 315 eurot lukkude avamiseks (dtl 34) ja 19,90 eurot

uue luku ostmiseks (dtl 35). Kostja leidis, et nad olid kokku leppinud ruumi üleandmise

07.05.2024 kl 19 ja seetõttu ei olnud hageja kulutused 04.05.2024 põhjendatud.

24.2.

Korteriühistu juhatus palus kostjalt 16.04.2024 dokumentide üleandmist ning

juhtis tähelepanu, et seda peaks tegema 14 päeva jooksul (dtl 33). 03.05.2024 e-kirjaga

anti kostjale korduv tähtaeg dokumentide üleandmiseks 07.05.2024 kl 19 XXX 16 KÜ

koosolekuruumis (dtl 32, 56).

24.3.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud juhatuse liikme

kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kostja jättis küll dokumendid ja ruumid üle

andmata, kuid 03.05.2024 kirjas (dtl 32) andis hageja kostjale tähtaja 07.05.2024

dokumentide ja ruumi üleandmiseks. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et 04.05.2024

sai talle teatavaks, et kostja kustutas dokumente ja oleks võinud need hävitada. Juhul,

kui hageja uuel juhatusel see kahtlus tekkis, siis saanuks hageja juhatuse liige sellest

kostjale teatada ja nõuda viivitamatult ruumide ja dokumentide üleandmist. Kohtu

hinnangul ei tõenda esitatud Xxx.ee väljavõte (dtl 160-167), et kostja asus peale hageja

03.05.2025 kirja saamist dokumente hävitama, kuna kanded puudutavad perioodi

02.01.2024-15.04.2024.

24.4.

Osundatust tulenvalt tuleb hageja nõue 334,90 euro nõudmiseks jätta rahuldamata.

25. Menetluskulud

25.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks

jätta poolte menetluskulude poolte endi kanda, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt.

25.2.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik