2-24-12511/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-12511

Tsiviilasi

K.I võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): K.I (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Tanel Riivits

Usaldusisik: Kersti Kägi

Võlausaldajad:

1) B I OÜ (registrikood xxx)

2) B AS (registrikood xxx)

3) B AS (registrikood xxx)

4) A F G OÜ (registrikood xxx)

5) O I OÜ (registrikood xxx)

6) Kohtutäitur A K

7) Kohtutäitur T A

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.I maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada K.I esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurodes)

Kõrvalnõue

(eurodes)

Kohustuse

kogusumma

(eurodes)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

(eurodes)

Kohustuse

täitmise

ulatus/põhikohus

tuse täitmise

ulatus %-des

B I OÜ

10 133,16

0,00

10 133,161

53×190,57 €

1×32,95 €

10 133,16

100%/100%

B AS

10 757,08

2959,84

13 716,921

53×202,30 €

1×35,18 €

10 757,08

85,61%/100%

B AS

5250,50

1284,53

6535,031

53×98,74 €

1×17,28 €

5250,50

80,34%/100%

A F G OÜ

21 663,16

6610,35

28 273,511

53×407,40 €

21 663,16

76,62%/100%

1×70,96 €

O I OÜ

1850,46

714,06

2564,521

53×43,50 €

1×7,77 €

2313,27

90,20%/100%

Kohtutäitur A K

2844,34

0,00

2844,342

53×53,49 €

1×9,37 €

2844,34

100%/100%

Kohtutäitur T A

572,23

0,00

572,232

53×10,76 €

1×1,95 €

572,23

100%/100%

KOKKU:

64 639,71

53 533,74

Kohustuse liigi selgitus: 1- võlanõue, 2- täitekulu.

3. Kohustada K.I-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15.

juunil 2025 ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

4. Jätta võlausaldaja A F G OÜ vastuväide võlgade ümberkujundamiskavale

rahuldamata.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Kersti Kägi.

6. Kohustada K.I-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. juuliks 2026 ning edaspidi iga aasta

15. juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande K.I võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud K.I kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata K.I usaldusisiku Kersti Kägi tasuks 2034,35 eurot.

9.1. Usaldusisiku tasust (2034,35 eurot) maksta 2013 eurot välja kohtu deposiidina

tasutud summa arvel Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12398605,

pangakonto nr XXX AS-s SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

9.2. Ülejäänud usaldusisiku tasu 21,35 eurot mõista välja K.I-lt usaldusisiku Kersti Kägi

kasuks ning mis kanda Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12398605,

pangakonto nr XXX, AS-is SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

10. Tühistada Viru Maakohtu 18. septembri 2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-12511

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

12. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. K.I (avaldaja, võlgnik) esitas 17. augustil 2024 Viru Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja igakuised sissetulekud 2904,85 eurot ja väljaminekud 1762

eurot. Tal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 67 594,05 eurot. Avaldaja võttis laenu

jooksvate kulutuste katmiseks ajateenistuse ajal ning uue elukohaga seotud kulude katmiseks.

Makseraskused tekkisid, kui tööandja kärpis võimalusi teenida lisasissetulekuid. Avaldaja

suudab maksta võlgade katteks igakuiselt 1100 eurot.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 18. septembri 2024 määrusega menetlusse,

nimetas võlgniku usaldusisikuks Kersti Kägi (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Maakohus määras 6. novembri 2024 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidi suuruseks 2013 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.

4. Usaldusisiku 21. oktoobri 2024 hinnangu kohaselt ei ole välistatud võlgniku

makseraskuste ületamisena võlgade ümberkujundamise menetlus.

5. Maakohus algatas 22. jaanuari 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 23. märts 2025.

6. Usaldusisik esitas 21. märtsil 2025 maakohtule kinnitamiseks võlgade

ümberkujundamiskava (kava) ja 25. ja 28. aprillil 2025 täpsustused. Lõpliku

ümberkujundamiskava esitas usaldusisik 26. mail 2025.

6.1. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ja täitekulude ümberkujundamist

kohustuse täitmise pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel.

Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 64 639,71 eurot. Nõuete

ümberkujundamise tulemusena vähenevad avaldaja kohustused 53 533,74 euroni.

6.2. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida

pankrotimenetlust. Võlgniku sissetulekuks on 2904,85 eurot juures (sh töötasu 1958,77 eurot,

riiklikud toetused 946,08 eurot). Võlgniku hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda kava

järgsete kohustuste katteks igakuiselt 1100 eurot. Lähtuvalt võlgniku sissetulekust ja igakuiste

majandamiskulude eeldavast suurusest (mitte arvestades seejuures inflatsiooni ja erakorralisi

väljaminekuid), siis oleks esimesed 53 kuud igakuine summa võlgade ümberkujundamisel

1006,76 eurot kuus ja viimane, 54. osamakse oleks 175,46 eurot. Sellisel juhul kujuneb

võlgade ümberkujundamise perioodi pikkuseks 54 kuud ehk 4 aastat 6 kuud.

6.3. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajatele

kokku 53 533,74, sh põhivõlad 100% ulatuses.

6.4. Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte (dtl 900 jj). Kavaga nõustusid kõik

võlausaldajad, v.a A F G OÜ.

B AS-il ei ole vastuväiteid võlgade ümberkujundamisele võlgniku taotletud viisil. B AS

nõustus esitatud kavaga (dtl 924). O I OÜ on nõus koostatud võlgade

ümberkujundamiskavaga (dtl 927). B I OÜ nõustub kavas tooduga ning võlgade

ümberkujundamisega taotletud viisil (dtl 922). Kohtutäitur A

K on nõus

ümberkujundamiskava kinnitamisega (dtl 917). Kohtutäitur T A nõustub võlgade

ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil (929).

A F G OÜ (dtl 932-933) ei nõustunud võlgade ümberkujundamisega ning leidis, et kava

kohaselt rahuldatakse vaid 76,62% kõigist nõuetest ning, et kava täidetakse 4 aastat.

Võlausaldaja ei pea nii pikka menetlust põhjendatuks. Võlgnik saab sisuliselt tasuta laenu.

Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks.

Võlausaldajad on võlgade ümberkujundamisel halvemas olukorras kui pankrotimenetluses.

6.5. Ümberkujundamiskavas on kõikide võlausaldajate nõuded kajastatud vastavalt sellele

nagu võlausaldajad oma viimastes vastuses usaldusisiku päringule taotlesid (dtl 905).

Võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete ulatuses. Võlausaldajaid on kavaga

võrdselt koheldud.

6.6. Usaldusisik toetab võlgniku maksejõuetusavalduses toodut ja lähtub siinkohal ka

kohtumäärusest, millega kohus otsustas rahuldada võlgniku maksejõuetusavalduse ja algatas

võlgade ümberkujundamismenetluse. Vastuväite esitanud võlausaldaja nõue moodustab 43%

kõikidest nõuetest. Täidetud on FIMS § 26 lg 2 eeldused.

6.7. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 2034,35 eurot ning kanda see Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le,

mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele

11 h 30 minutit (tunnitasuga 176,90 eurot käibemaksuga).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

8. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

9. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

10. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kõik võlausaldajad, v.a A F

G OÜ (dtl 932-933). Seega on võlgade ümberkujundamiskavaga nõustunud 57% pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajatest. A F G OÜ ei nõustu võlgade ümberkujundamisega

leides, et võlgniku elukoha säilitamise soov ei ole piisav ning pankrotimenetluses oleks

võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem. Varasemas seisukohas on võlausaldaja

toetanud võlgade ümberkujundamist tabelis toodud tingimustel (s.o kava pikkusega 67 kuud),

kui nõue rahuldatakse 100% (dtl 877).

10.1. Kohus ei nõustu võlausaldaja A F G OÜ vastuväidetega ning leiab, et kava saab

kinnitada FIMS § 26 lg 2 alusel sõltumata tema vastuväidetest. Esiteks on võlausaldaja

seisukohad menetluses olnud vastukäivad – ühest küljest nõustus võlausaldaja algse kavaga

pikkusega 67 kuud, kuid hiljem ei pidanud piisavaks ka lühemat kava (54 kuud). Samuti ei ole

võlausaldaja seisukohad põhjendatud ega tõendatud.

10.2. Võlausaldaja on õigesti viidanud, et võlgade ümberkujundamine on alternatiiviks

pankrotimenetlusele ja kohustustest vabastamise menetlusele. Samas viitab seejuures

asjakohatult täitemenetluse eesmärkidele. Võlausaldaja ei ole toonud kohtu ette jälgitavaid

arvutusi ega seisukohti, kuidas on praegusel juhul võlausaldajate suhtes soodsam

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine. Lisaks ei selgu, kuidas

jõudis võlausaldaja seisukohale, et kavaga täidetakse vaid 76,62% kõigist nõuetest. Kavaga

täidetakse 82,82% kõigist kavaga hõlmatud nõuetest (s.o 53 533,74 eurot 64 639,71 eurost).

Ka pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus kestaks vähemalt kolm aastat, kohtule

kinnitamiseks esitatud kava on sellest ainult 1,5 aasta võrra pikem. Kohtu hinnangul on

tegemist mõistliku ja realistliku pikkusega kavaga, mis arvestab nii võlausaldajate kui ka

võlgniku huve. Võlausaldajaid, sh A F G OÜ-d, on kavaga koheldud võrdselt.

Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja

vältida pankrotimenetlust (FIMS § 2 lg 3). Võlgniku eeldatavast pankrotivarast ei jätkuks

kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul on kava menetlus võlausaldajatele soodsam kui

võimalik pankrotimenetlus (vt ka määruse põhjenduste p 12). Lisaks ei ole võlausaldaja

arvestanud, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku taotlust.

Võlausaldaja seisukohta järgides ei oleks kava menetlus sisuliselt kunagi põhjendatud, kui

sellega pikendatakse kohustuste tagasimaksmist. Samas on tegemist seadusega lubatud

abinõuga (FIMS § 21 lg 1). Kohus jätab eelnevat arvestades A F G OÜ vastuväite

rahuldamata.

11. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks

kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud

nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.

11.1. Kohus määras 22. jaanuari 2025 määruses kava esitamise tähtajaks 23. märts 2025 ning

palus usaldusisikul esitada täpsustused hiljemalt 28. aprillil 2025. Usaldusisik esitas 21.

märtsil 2025 kinnitamiseks kava ja 25. ja 28. aprillil 2025 võlausaldajate seisukohad ja

täpsustused. Kohus andis 5. mail 2025 usaldusisikule tähtaja kava täpsustamiseks. Usaldusisik

esitas täpsustatud kava 26. mail 2025 koos FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate

seisukohtadega.

11.2. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

12. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse

(FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku ca 97 513,53

euro ulatuses (dtl 77). Võlgniku 1. novembri 2024 kohtuistungil antud kinnituse kohaselt ei

nõua J J ja E K.I temalt oma kohustuste (kokku 30 000 eurot) täitmist. Lõpliku kava järgi

kuulub ümberkujundamisele 64 639,71 eurot. Võlausaldajate kõrvalkulusid on vähendatud

100% ulatuses. Võlgnik tasub 53 533,74 eurot 54 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud

FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja

pikendamise, osadena täitmise ning kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise

lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme

kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut

abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva

vara väärtuse ja selle perekonna huvides säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate

õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel.

Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused. Samuti

kuuluks pankrotimenetluses võõrandamisele võlgnikule kuuluv ja pere eluasemeks olev

kinnisasi (eeldatav väärtus 45 000 eurot), sõiduk (eeldatav väärtus 5350 eurot) ja osaühingu

osa (eeldatav väärtus 669 eurot). Pankrotimenetluses on prognoositavaks tuluks võlgniku

sissetulekust tehtavad maksed. Võlgnikul on neli ülalpeetavat ning tema sissetulekute hulka

on kava täitmise võimekuse hindamisel lisaks töötasule arvatud ka lapsetoetused, suurpere

toetused ja lapse puudetoetus, mis ei ole pankrotimenetluses arestitavad. Arvestades võlgniku

töötasu suurust ja ülalpeetavate (sh üks puudega laps) arvu, ei saaks võlgniku töötasust

pankrotimenetluse ajal kinnipidamisi teha kas üldse mitte, aga kindlasti mitte samaväärses

ulatuses nagu on võlgade ümberkujundamiskava igakuine makse. Kava menetluse ajal saab

aga võlgnik kasutada saadavaid sotsiaaltoetusi ja töötasu kava täitmiseks. Samuti selgitas

võlgnik ärakuulamisel, et teda aitab kava täitmisel tema abikaasa (varasuhteks on lahusvara).

Lisaks on võlgnik veenvalt selgitanud 1. novembri 2024 istungil, et tema eluasemekulud

suureneksid, kui tal tuleks perega kolida üürikorterisse.

Võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses varade realiseerimisest 51 019 eurot (s.o

vähem kui kavaga täitmisele kuuluv 53 533,74 eurot), mille arvelt tuleks kanda ka

pankrotimenetluse kulud. Kohustustest vabastamise menetluses (pärast pankrotimenetluse

lõppu) ei oleks võlgnikul samuti kohustust võlausaldajatele makseid teha samas ulatuses, mis

kava menetluses. Siinjuures tuleb aga arvestada, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise

menetlust taotlenud ega soovinud. Kuna tegemist on vabatahtliku menetlusega, ei saaks kohus

kohustustest vabastamise menetlust algatada ilma taotluseta.

Eelnevat kogumis arvestades on kohtu hinnangul asjaolusid kogumis arvestades võlgade

ümberkujundamise menetlus võlausaldajatele soodsam, kui pankrotimenetlus.

13. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (FIMS § 20 lg 1 p 2). Võlgnik

teeb esimese makse 15. juunil 2025 ning viimane makse tuleks teha 2029. a novembris.

14. Võlgnik võttis laenu, kui tal puudus sissetulek ajateenistuses viibimise ajal ja sündimas oli

esimene laps. Laenud kuhjusid. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada

makseraskused ning vältida pankrotimenetlust.

Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt

on võlgniku igakuine sissetulek 2904,85 eurot (töötasu ja sotsiaaltoetused). Usaldusisiku

kinnituse järgi tasub võlgnik enda sissetulekutest igakuiselt 1006,76 eurot (v.a viimane

osamakse, mis on 175,46 eurot), seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks (ja laste

ülalpidamiseks) 1898,08 eurot. Võlgnikku toetab kulude kandmisel tema abikaasa. Võlgniku

eesmärk on säilitada kuueliikmelisele perele eluase. Arvestades eelnimetatud asjaolusid,

suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi

on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida.

15. Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 eeldused kava kinnitamiseks.

16. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks. Seega kinnitab kohus kava.

16.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused.

Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu

ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1

p-s 1 nimetatud asjaolusid.

16.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades

tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).

16.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

16.4. Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui

võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

17. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 18.

septembri 2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

18. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

19. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. juuliks 2026 ning

edaspidi iga aasta 15. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.

20. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

21. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 2034,35 eurot (11 tunni 30 min eest tunnitasuga

176,90 eurot käibemaksuga).

21.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

21.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 176,90 eurot (käibemaksuga) on

põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5

ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud

ajakulu oma ülesannete täitmiseks 11 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud

võlgniku kohustused ja vara, teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate

nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku

võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajad nõustunud. Seega

määrab kohus usaldusisiku tasuks 2034,35 eurot.

21.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 2013 eurot.

Usaldusisiku tasust (2034,35 eurot) tuleb 2013 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina

tasutud summa arvel Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9) ning ülejäänud 21,35 eurot tuleb välja mõista võlgnikult

usaldusisiku kasuks ning mis tuleb kanda samuti Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)