2-24-18956/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-18956

Tsiviilasi

Väljaotsa OÜ hagi OÜ KROMOTEK HOLDING

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 084/2024/7426

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Väljaotsa OÜ määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (hageja)

Väljaotsa OÜ

(registrikood 11618708), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Piret Kergandberg

Kostja OÜ KROMOTEK HOLDING (registrikood

10982955), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Annika Vait ja advokaat Kristiina Padu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-18956

osaliselt p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Väljaotsa OÜ-

lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja OÜ KROMOTEK HOLDING

menetluskulud suuremas summas kui 990 eurot (st 217 euro 80 sendi osas) ja mõistis

välja viivise 990 eurot ületavalt summalt.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks OÜ KROMOTEK

HOLDING menetluskulud 990 eurot ning mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK

HOLDING kasuks välja menetluskulud 990 eurot ja viivise menetluskuludelt 990

eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Jätta muus osas Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-

18956 muutmata.

3. Rahuldada Väljaotsa OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Väljaotsa OÜ kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda

ning neid ei hüvitata.

5. Määrata OÜ KROMOTEK HOLDING määruskaebemenetluses hüvitatavateks

menetluskuludeks 495 eurot ja mõista need Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK

HOLDING kasuks välja.

6. Mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt

(495 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:

7.1.

Jätta Väljaotsa OÜ 13.12.2024 hagi OÜ KROMOTEK HOLDING vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/7426 menetlusse

võtmata, sest Väljaotsa OÜ on hagiavalduse tagasi võtnud.

7.2.

Jätta rahuldamata OÜ KROMOTEK HOLDING 29.01.2025 taotlus liita

tsiviilasjades nr 2-24-18956 ja nr 2-25-512 esitatud hagid ühte menetlusse.

7.3.

Jätta menetluskulud Väljaotsa OÜ kanda ning mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ

KROMOTEK HOLDING kasuks välja 990 eurot.

7.4.

Mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (990 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

7.5.

Tagastada hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 595 eurot Mai

Toominga (Tooming) pangakontole nr EE881010010020423016 (SEB Pank)

selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-18956“.

7.6.

Toimetada määrus kätte Väljaotsa OÜ ja OÜ KROMOTEK HOLDING

lepingulistele esindajatele.

7.7.

Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Väljaotsa OÜ kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi

kanda ning neid ei hüvitata.

7.8.

Määrata OÜ KROMOTEK HOLDING määruskaebemenetluses

hüvitatavateks menetluskuludeks 495 eurot ja mõista need Väljaotsa OÜ-lt OÜ

KROMOTEK HOLDING kasuks välja.

7.9.

Mõista Väljaotsa OÜ-lt OÜ KROMOTEK HOLDING kasuks välja

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (495 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Väljaotsa OÜ (hageja) esitas 13. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi OÜ KROMOTEK

HOLDING (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

084/2024/7426.

Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2024/7426.

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 22. novembril 2017 tsiviilasjas nr 2-17-14495 tehtud

tagaseljaotsus, millega mõisteti hagejalt ja Tiit Roonelt (kolmas isik) solidaarselt kostja

kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, leppetrahv 5000 eurot, kahjuhüvitis 401 eurot 90 senti,

menetluskulud 2054 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1642 eurot ja edasiulatuv viivis

0,2% päevas põhinõudelt (10 000 eurot) alates 29. septembrist 2017 kuni põhinõude täieliku

täitmiseni. Tagaseljaotsus on jõustunud.

Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada, sest kostja nõue hageja ja

kolmanda isiku vastu on täidetud tsiviilasjas nr 2-21-16681 kompromissi sõlmimise tagajärjel.

Harju Maakohus kinnitas 9. detsembril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-16681 kompromissi hageja,

Risto Tamme, Mai Toominga ja OÜ PROKTER, vahel, millega esimesed kolm kohustusid

tasuma solidaarselt OÜ-le PROKTER 150 000 eurot maksegraafiku alusel, sest OÜ

PROKTER oli andnud 17. märtsil 2017 sõlmitud laenulepingu nr 1/2017 kohaselt hagejale

laenu 300 000 eurot, hageja oli jäänud võlgu ning teised (Risto Tamme ja Mai Tooming)

vastutasid käendajatena.

Hageja selgitas, et kostja juhatuse liikmel, Daniel Tuusisel oli kaks äriühingut, mille kaudu ta

tegutses. Kostja juhatuse liige oli varem ka OÜ PROKTER ainuosanik ja juhatuse liige.

Hageja sõlmis kompromissi OÜ-ga PROKTER ning selle tagajärjel pidid lõppema ka

täitedokumendi (tagaseljaotsuse) aluseks olevad kostja nõuded hageja vastu, olgugi, et selle

kompromissilepingu pool ei olnud kostja, vaid tema teine äriühing.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise avalduse, milles palus kuni käesoleva

kohtumenetluse lõppemiseni peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr

084/2024/7426.

2. Maakohus küsis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 1 teise lause alusel

kostja seisukohta hagi tagamise avalduse osas.

3. Kostja palus jätta hagi tagamise taotluse rahuldamata, sest täitedokumendiks oleval

tagaseljaotsusel ja kompromissil puudub igasugune omavaheline õiguslik seos. Hageja on

kohut ebaõigete faktiväidetega eksitanud. Tõele ei vasta hageja väited, justkui oleks tema

kohustused tsiviilasjas nr 2-21-16681 sõlmitud kompromissiga või selle läbirääkimistel

lõpetatud. Kostja ei olnud viidatud kompromissi ega sellele eelnenud läbirääkimiste pool.

4. Maakohus jättis 14. jaanuari 2025 määrusega hagiavalduse käiguta ja hagi tagamise

taotluse rahuldamata ning hageja 7. jaanuari 2025. a vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei olnud kompromissilepingu pool, kompromissis ei olnud

ühtegi viidet sellele, et hõlmatud peaksid olema ka kostja nõuded hageja vastu ning

omavahelises arvelduses on tagaseljaotsuse ja kompromissi aluseks olevaid nõudeid läbivalt

eraldi käsitletud, ei olnud hageja kohtule usutavalt põhistanud hagiavalduse aluseks olevat

väidet, et kostja nõue tema vastu täideti kolmandate isikutega sõlmitud kompromissi käigus.

Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva hagiavalduse täiendavaks põhjendamiseks ja hoiatas, et

kui hageja ei kõrvalda puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata.

5. Hageja esitas 15. jaanuaril 2025 kohtule vastuse, milles andis teada, et ta ei soovi, et kohus

hagiavaldust menetleks. Hageja avaldas soovi hagiavaldus tagasi võtta ning palus talle

hagiavalduselt tasutud riigilõiv tagastada.

6. Kostja esitas 29. jaanuaril 2025 menetluskulude nimekirja ning taotluse liita tsiviilasjades

nr 2-24-18956 ja 2-25-512 esitatud hagid ühte menetlusse. Oluline on arvestada, et hageja

esitas praegusega samasisuline hagi ka Pärnu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-25-740) ning ka

hagejaga solidaarselt vastutav kolmas isik esitas praegusega analoogse hagi Pärnu

Maakohtule (tsiviilasi nr 2-25-512).

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 2421 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt (2421 eurot) alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja lepingulistel esindajatel kulus toimingutele 13

tundi 45 minutit. Tunnitasu oli 180 eurot tunnis. Kostja kinnitas, et ta on

käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

7. Hageja palus jätta kostja menetluste liitmise taotluse rahuldamata ja kostja menetluskulud

kostja enda kanda. Kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetluskulud ei olnud

põhjendatud ega vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kostja menetluskulusid ei saa jätta hageja

kanda. Kostja menetlustoimingud olid ka ebavajalikud, sest kohus küsis hagi tagamise

avalduse kohta põhjendamatult kostja seisukohta. Hageja selgitas, et tema avalduse

tagasivõtmise avaldus oli seotud sellega, et tema hinnangul oli asja läbivaatamiseks pädev

kohus kostja asukohajärgselt Pärnu kohus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus jättis 5. veebruari 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmata, sest hageja on

hagiavalduse tagasi võtnud (määruse p 1). Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse liita

tsiviilasjades nr 2-24-18956 ja 2-25-512 esitatud hagid ühte menetlusse (määruse p 2).

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1207

eurot 80 senti (sh käibemaks) ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (määruse p 3 ja 4). Maakohus rahuldas hageja riigilõivu

tagastamise taotluse (määruse p 5).

Maakohus selgitas, et hageja võib hagi TsMS § 424 kohaselt kuni eelmenetluse lõpuni kostja

nõusolekuta tagasi võtta. Hageja esitas 15. jaanuaril 2025, päev pärast määrust, millega jäeti

hagiavaldus käiguta ja hagi tagamata, avalduse, milles märkis, et ta ei soovi avalduse

menetlemist, mh võttes arvesse, et antud juhul ei ole erandlikku kohtualluvust TMS § 222

alusel ning ta on esitanud hagi TMS § 221 alusel, mis erandlikku kohtualluvust ette ei näe.

Kohtule 5. veebruaril 2025 esitatud seisukohas tõi hageja eraldi välja, et tema avalduse

tagasivõtmise avaldus 15. jaanuaril 2025 oli seotud sellega, et tema hinnangul oli asja

läbivaatamiseks pädev kohus kostja asukohajärgne Pärnu Maakohus. Eelmisest lausest

nähtuvalt hageja täpsustas, et tema soov, et avaldust enam ei menetletaks, tähendab soovi

avaldus TsMS § 424 mõttes tagasi võtta. Maakohus rahuldas hageja taotluse.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, mille kohaselt kannab

hageja kostja menetluskulud, kui ta võtab hagi tagasi.

Maakohus pidas kostja menetluskulusid TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikeks ja põhjendatuks

osaliselt. Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 180 (lisandub

käibemaks) ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Maakohus ei nõustunud kostja

seisukohaga, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleks arvestada

hageja väidetava pahatahtlikkusega kohtusse pöördumisel. Kohus ei saa väidetava

pahatahtlikkuse tõttu mõista hagejalt kostja kasuks välja ebamõistlikke või põhjendamatuid

menetluskulusid.

Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg 1 mõttes on põhjendatud ja vajalik ajakulu hagi tagamise

taotluse kohta seisukoha esitamiseks ja selle jaoks informatsiooni kogumiseks ja suhtluseks

neli tundi ning muude dokumentide, sh menetluskulude nimekirja koostamiseks üks tund.

Põhjendatud ajakulu seisukohtade kooskõlastamiseks ja esitamiseks on pool tundi. Eeltoodust

lähtudes mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 990 eurot (5,5 h × 180

eurot), millele lisandub käibemaks, seega kokku 1207 eurot 80 senti (sh käibemaks).

Arvestades vaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust

ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu on selline kulu põhjendatud.

Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

9. Hageja esitas 21. veebruaril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Alternatiivselt

palus hageja muuta määruse resolutsiooni punkti 3, vähendades väljamõistetavaid

menetluskulusid 360 euro võrra.

Hageja hinnangul on kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine ebaõiglane ja

ebamõistlik ning maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 162 lg-t 4. Hageja võttis hagi

tagasi menetluse algfaasis, veel enne hagi menetlusse võtmist. Reeglina saab hageja eeldada

kostjal menetluskulude tekkimist alles pärast hagi menetlusse võtmist eelmenetluses. Hageja

jaoks ei olnud kostja menetluskulude tekkimine selliselt ettenähtav. Kostjal tekkisid

menetluskulud kohtu kaalutlusõiguse rikkumisest. Kohtul ei olnud seisukoha küsimiseks

selgelt arusaadavat põhjust. Puudusid erandlikud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks kohus

pidanud võimaldama kostjal hagi tagamise taotlusele vastata. Hagi perspektiiv ei ole oluline,

õiguslikult täiesti perspektiivitu hagi saab TsMS § 372 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse

võtmata jätta. Kohtu poolt kostjalt seisukoha küsimine hagi tagamise taotlusele ja hagi

menetlusse võtmise otsustamisele oli ebavajalik. Isegi, kui kohus seda tegi, ei peaks selliselt

tekkinud menetluskulud olema hageja poolt hüvitatavad.

Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane ka tulenevalt seaduse ebaselgusest ja

kohtute erinevast praktikast. Lisaks hagi tagamise erinevale praktikale on kohtud erinevalt

käsitlenud ka hagi alluvust. Hageja võttis 15. jaanuaril 2025 hagiavalduse tagasi seoses

sellega, et tema hinnangul võis olla asja läbivaatamiseks pädev kohus kostja asukohajärgne

Pärnu Maakohus. Nimelt sai hageja 14. jaanuaril 2025 teada, et Pärnu Maakohus oli võtnud

teise võlgniku Tiit Roone analoogse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi küsimusteta

menetlusse ja hagi ära taganud. Seega kohus nõustus Pärnu Maakohtu kohtualluvusega. Kuna

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses ei ole kohtutäitur menetlusosaliseks,

siis puudub igasugune põhjus selle menetlemiseks kohtutäituri tööpiirkonna kohtus. Hageja

palub kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastav

üldpõhimõte peaks olema kohaldatav ka hagi tagasivõtmise korral.

Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et maakohus mõistis menetluskulud välja

põhjendamatult suures ulatuses. Kostja menetluskulud ei ole vähemalt esitatud suuruses

vajalikud ega põhjendatud.

Ajakulu hagi tagamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks ja selle jaoks informatsiooni

kogumiseks ja suhtluseks neli tundi on liiga palju. Hagi tagamise taotlus ei olnud mahukas

ega ebatavaline ning selle kohta ei olnud mingit informatsiooni vaja koguda. Samuti jääb

arusaamatuks, kellega ja mis suhtlus on toimunud, seda enam, et kohus luges veel

põhjendatuks seisukohtade kooskõlastamiseks pool tundi.

Kohus ei ole selgitanud, milliseid dokumente ta peab silmas lauses „muude dokumentide, sh

menetluskulude nimekirja koostamiseks üks tund“. Näiteks on kostja esitanud kohtule täiesti

asjakohatu liitmise taotluse (vt määruse resolutsiooni p 2). Menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu ei saanud olla rohkem kui pool tundi.

Kui kohus leiab, et kostja kirjalik seisukoht oli asjas vajalik, saab põhjendatuks lugeda vaid

hagi tagamise taotluse esitamisele tehtud esindajakulu 3 tundi 10. jaanuaril 2025, millele võib

lisanduda 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamise kulu.

10. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja ei ole erinevalt TsMS § 200 lg-s 1

ettenähtule kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Vastupidiselt hageja poolt väidetule

oleks täiesti ebaõiglane ja ebamõistlik need kulud jätta kostja kanda. Hageja tekitatud olukord

on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja pahatahtlik.

Puudub vaidlus, et nii käesolev menetlus kui ka selle lõpetamine on põhjustatud hageja

tegevusest. Hageja oli hagi tagasivõtmise avaldust esitades tegelikult teadlik, et kostja on

kandnud menetluskulusid. Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi

kohaldamata, sest kulude väljamõistmine ei ole hageja suhtes ebamõistlik ega ebaõiglane.

Antud juhul ei ole TsMS § 162 lg 4 üldse kohaldatav, kuna hageja puhul ei ole tegemist

nõrgema poolega, kelle huve saaks TsMS § 162 lg 4 alusel kaitsta. Tegemist on kahe

juriidilise isiku vahelise vaidlusega, milles puudub n-ö nõrgem pool TsMS § 162 lg 4

tähenduses. Hageja väidetav eeldus, et kostjal saavad tekkida menetluskulud alles pärast hagi

menetlusse võtmist, on eksitav ega ole õige. Maakohus küsis kostja seisukohta põhjendatult.

Hageja väide kohtualluvuse ebaselguse ja kohtute erineva praktika osas ei anna alust määruse

tühistamiseks.

Kokkuvõttes on tegemist ainult hagejast endast põhjustatud olukorraga, kus hageja on

esitanud kostja vastu hagi ja hagi tagamise taotluse, lasknud kostjal kanda selle menetlusega

seoses menetluskulusid ja seejärel esitanud hagi tagasivõtmise avalduse. Hageja on hagi

tagasi võtnud täielikult temast endast tulenevatel põhjustel. Seega on hageja ise otsustanud

hagiga kohtusse pöörduda ja ise otsustanud sellest ka loobuda. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 4

peab hageja kandma enda sellise tegevuse tulemusel kostjale tekitatud kulud.

Maakohus ei ole kulusid välja mõistnud ebamõistlikult suures ulatuses. Kostjal tegelikult

kulunud aeg oli 13,45 tundi ehk ligi 3 korda rohkem võrreldes kohtu poolt hagejalt

väljamõistetud 5,5 tunniga. Seega liialt suures ulatuses menetluskulude väljamõistmist kohe

kindlasti kohtule ette heita ei saa.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb osaliselt tühistada p 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud suuremas summas kui 990 eurot (ehk 217

euro 80 sendi osas) ning viivise suuremalt summalt kui 990 eurot. Tühistatud osas tuleb teha

uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud 990 eurot ning mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud 990 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise sellelt summalt. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

13. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) määruse tervikresolutsiooni kehtivas

sõnastuses.

14. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Hagi menetlusse võtmata jätmist hagist loobumise tõttu pole

vaidlustatud.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st

6 tulenevalt korrata.

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele menetluskulude jaotust puudutavas osas märgib

ringkonnakohus järgmist.

Hageja on tuginenud määruskaebuses sellele, et kostja menetluskulude väljamõistmine

hagejalt on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna (1) vastaspoolel menetluskulude

tekkimist saab eeldada pärast hagi menetlusse võtmist, (2) kostja menetluskulud tekkisid

maakohtu kaalutlusõiguse rikkumise tõttu ja (3) hagi alluvust puudutav seadus on ebaselge ja

kohtute praktika erinev.

Praeguses asjas esitas hageja hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi

tagamise taotlusega, milles palus täitemenetluse peatamist kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

16.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et vastaspoolel menetluskulude tekkimist

saab eeldada alles pärast hagi menetlusse võtmist, sest nii TsMS § 372 lg 3 kui ka § 384 lg 3

näevad ette kohtu õiguse vastaspoole nii enne hagiavalduse menetlusse võtmist kui ka hagi

tagamise taotluse lahendamist vajadusel ära kuulata. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja

ärakuulamise tulemusel on põhjendatud hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata või hagi

menetlusse võtmata, on põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Seega sellise

võimalusega peab hageja kohtusse pöördumisel arvestama.

16.2. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kostja ärakuulamine enne hagi tagamise

avalduse lahendamist on ilmselt mõistlik. Küll aga peab kohus alati kaaluma ärakuulamise

vajalikkust, st tegemist ei tohi olla suvaotsusega, ning oma järeldust peaks kohus hagi

tagamise määruses ka lühidalt põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul tekkis maakohtul

hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt põhjendatult kahtlus ning vajadus asjaoludest

tasakaalustatud pildi saamiseks kostja enne hagi tagamist ära kuulata. Maakohus on vastavat

otsustust ka 14. jaanuari 2025. a määruses, millega jättis hageja vastuväite kohtu tegevusele ja

hagi tagamise taotluse rahuldamata, piisavalt põhjendanud. Seega leiab ringkonnakohus, et

maakohus ei rikkunud kaalutlusõigust, kui küsis hagi tagamise osas kostja seisukohta.

16.3. TsMS § 75 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub sellele kohtule, kuhu

avaldus esitati ning kui asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele

avaldus allub.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

kohtualluvuse ebaselguse osas asjakohatu. TMS § 11 sätestab erandliku kohtualluvuse

regulatsiooni. TMS § 11 lg 1 p 5 kohaselt on maakohtu pädevuses täitemenetlusega seotud

hagide lahendamine, mille alla kuuluvad ka hagid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

(TMS § 221). TMS § 11 lg 2 järgi alluvad lõikes 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule,

mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. TsMS § 69 lg 4 esimese lause

kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja

lahendamiseks pöörduda. Seega hageja ei eksinud kohtualluvusega, kui esitas hagi Tartu

Maakohtule. Hageja põhjendus hagi tagasivõtmiseks kohtualluvuse küsimusest lähtuvalt ei

ole aluseks menetluskulude teistsuguseks jagamiseks.

16.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis

annaksid aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus ei teinud käesoleval juhul ka lõpplahendit kummagi menetlusosalise kahjuks.

Arvestades tsiviilasja ja hagi tagasivõtmise asjaolusid ei ole menetluskulude jätmine hageja

kanda äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik.

Eeltoodut arvestades on maakohus jaganud põhjendatult menetluskulud selliselt, et on jätnud

need TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

17. Kuigi menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja määruskaebus

põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et osaliselt tuleb tühistada maakohtu lahend

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, sest maakohus on

põhjendamatult mõistnud kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et tuginedes Riigikohtu praktikale on TsMS § 175 lg 1

kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15).

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS §

175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine 5,5 tunni osas on loogiline ja jälgitav.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on 29. jaanuaril 2025 esitatud menetluskulude nimekirja

p-s 6 kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, on maakohus rikkunud TsMS § 174 lg 10

sätestatut ning määranud kostja menetluskulud kindlaks ja mõistnud need hagejalt välja koos

käibemaksuga. Seega tuleb menetluskuludelt 990 eurot arvestatud käibemaksu 217 eurot 80

sendi ja sellelt väljamõistetud viivise osas maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus

määrab hageja menetluskulude suuruseks 990 eurot (5,5 h x 180 eurot/h) ja viivise sellelt

summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

18. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise

osas küll tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada, kuid määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, tuleb

jätta hageja kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata ning

need tuleb jätta poolte endi kanda.

19. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses.

Kostja 22. mail 2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks

perioodil 5. veebruar 2025 kuni 20. mai 2025 tehtud toimingutega seoses lepinguliste

esindajate kulu 2039 eurot 15 senti (käibemaksuta). Kostja esindajate ajakulu oli kokku 11

tundi 43 minutit ja tunnihind 35 kuni 180 eurot. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist

ilma käibemaksuta.

Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul ei saa olla vajalikud need

kostja menetluskulud, mis tekkisid enne hageja määruskaebuse saamist. Kahe esindaja

kasutamine on põhjendamatu ja advokaadibüroo teiste töötajate kulude väljamõistmist seadus

ette ei näe. Suur osa toiminguid on kontrollimatud ja määruskaebuse olemust arvestades

ebavajalikud. Hageja leiab, et määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg ei tohiks

ületada 2 tundi (menetluskulude nimekirja järgi kulus 8 tundi 51 minutit). Hageja ei vaidlusta

esindaja tunnihinda 180 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamise aega 18 minutit. Seega

kokku võivad põhjendatud menetluskulud olla kuni 2,5 tundi ehk 450 eurot.

Ringkonnakohus selgitab, et perioodi 5. veebruar kuni 10. veebruar 2025 toimingud (kokku

64 minutit) on seotud maakohtu menetlusega. Selliste kulude vajalikkust ja põhjendatust

ringkonnakohus määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramise raames

ei hinda ja jätab tähelepanuta.

Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel määruskaebusega tutvumisele ja

sellele vastuse esitamiseni toimingutele kokku 9 tundi 48 minutit. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh et kostjate

vastus kordab suures osas varasemalt väljendatud seisukohti, ja et hageja kanda saab jätta

kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, on vajalik ja põhjendatud

ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse esitamisele kokku 2,5 tundi.

Toimingud, mis sisaldavad kohtumääruste ja -kirjadega tutvumist, loeb ringkonnakohus

hõlmatuks tutvumisele järgnevate menetlusdokumentide koostamise ajakuluga.

Menetluskulude nimekirja esitamisega seotud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on 15

minutit. Seega on määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis seondub

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, 2,75 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus

180 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses hüvitatavateks kostja

menetluskuludeks 495 eurot (2,75 h x 180 eurot; käibemaksuta) ja mõistab need hagejalt

kostja kasuks välja. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse mõista menetluskuludelt välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)