2-22-8428/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8428

Kohtuasi

OÜ Mirjel hagi Loomeloomus OÜ ja Estlanders

Marketing OÜ vastu võla saamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Mirjel apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3352 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Mirjel (registrikood 12410186), seaduslik

esindaja W.K

Kostja Loomeloomus OÜ (registrikood 12944019)

Kostja Estlanders Marketing OÜ (registrikood

14600714)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kristjan Madisson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 09.04.2024. a otsuse resolutsiooni hagist loobumise

vastu võtmise ja menetluse lõpetamise osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Võtta vastu hagist loobumine 2250 euro ja 20 sendi ulatuses ja lõpetada selles

osas menetlus.

2.2. Jätta hagi rahuldamata.

2.3. Jätta rahuldamata OÜ Mirjel taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

2.4. Jätta maakohtu menetluskulud OÜ Mirjel kanda.

2-22-8428

2.5. Välja mõista hagejalt OÜ-lt Mirjel Loomeloomus OÜ ja Estlanders

Marketing OÜ kasuks välja menetluskulud 3060 eurot (ilma käibemaksuta).

2.6. Mõista hagejalt OÜ-lt Mirjel Loomeloomus OÜ ja Estlanders Marketing OÜ

kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras, alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Jätta OÜ Mirjel apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Mirjel kanda.

5. Mõista OÜ-lt Mirjel Loomeloomus OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

255 eurot.

6. Mõista OÜ-lt Mirjel Loomeloomus OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Mõista OÜ-lt Mirjel

Estlanders Marketing OÜ kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 255 eurot.

8. Mõista OÜ-lt Mirjel

Estlanders Marketing OÜ kasuks välja

viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

9. Tagastada OÜ-le Mirjel riigilõiv 147,50 eurot arvelduskontole /konto nr/.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Mirjel (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Loomeloomus OÜ (kostja I) ja Estlanders

Marketing OÜ (kostja II) vastu võlgnevuse ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

1.1. 11.01.2022 ja 13.01.2022 e-kirjadega sõlmisid hageja ja kostjad töövõtulepingu hageja

uue veebilehe loomiseks. Pooled leppisid kokku, et tasu on 925 eurot ja töö saab valmis

umbes nelja nädalaga. 27.02.2022 küsis kostja II hagejalt broneerimissüsteemi kohta, misjärel

hageja selgitas kostjale telefonitsi broneeringusüsteemi aluseid ja toimimist. 14.03.2022 teatas

kostja, et tellimus saab valmis umbes nädalaga. Hageja tegi 20.04.2022 avalduse lepingust

taganemiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Siiski leppisid hageja ja kostja seejärel

kokku lepingu täitmise uue tähtaja osas 25.04.2022.

1.2. 25.04.2022 võttis kostja II veebist maha U Mängutoa senise veebilehe ja käivitas enda

loodud veebilehe ja tegi selle avalikult kättesaadavaks. Kostja II andis tellijale juurdepääsu

broneeringusüsteemi haldamiseks 1.05.2022. Töö ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd

veebilehe oluliseks osaks olev broneeringusüsteem ei olnud niisugune, kui tellija oli soovinud.

Kostja pidi olema hästi kursis tellija ootustega broneerimissüsteemile.

2-22-8428

1.3. Broneerimissüsteemil olid järgmised puudused:

1.3.1. Kalender avas kliendile korraga ühe päeva vaate, mistõttu klient ei saanud samaaegselt

võrrelda sama nädala erinevatel päevadel saadaolevaid aegu;

1.3.2. ürituseks aja broneerimisel ei sulgunud broneeritud ajale eelnev ja järgnev tund

koristamiseks;

1.3.3. kalender teavitas broneerimistasu osas klienti vajadusest maksta 50% broneeringu

summast, kuigi veebilehe hinnakirjas on broneerimistasuks 40 eurot;

1.3.4. kalender ei saatnud hageja e-posti teavitust broneeringu detailidega.

1.3.5. süsteem esitas kliendile broneeringu hinna kohta teavet, mis ei vastanud hinnakirjale.

1.4. 29.04.2022 ja 30.04.2022 teavitas hageja kostjat II puudustest. 04.05.2022 ja 06.05.2022

oli kalender veel puudustega. Töövõtja poolt töö parandamine ebaõnnestus, puudused püsisid

ning neid tuli ka juurde. Töövõtja rikkuse lepingut oluliselt. Kuivõrd ilma korrektse ja toimiva

broneeringusüsteemita puudus veebilehel mõte, tekkis tellijale sellest tellimusest kahju 925

eurot. Ajavahemikus 25.04.2022–31.05.2022 jäi hagejal äritegevuses saamata tulu 2427,20

eurot, s.o 36 päeva eest arvestusega 65,6 eurot päevas. Hageja palub mõista kostjatelt

solidaarselt välja võlgnevus 925 eurot ja saamata jäänud tulu 2427,20 eurot või alternatiivselt

mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.

Kostja vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad selgitasid,

et mõlemad kostjad osalesid töövõtulepingus solidaarvõlgnikena. Kostja II esitas jaanuaris

2022 hagejale pakkumuse kodulehe tegemiseks, hageja nõustus sellega telefoni teel ning

kostja II kaasas töösse kostja I. Pakkumuse järgi oli kodulehe maksumus 925 eurot. Töö

valmimise tähtaega pooled kokku ei leppinud, töö tegemise ajal rääkisid pooled läbi erinevate

tähtaegade üle.

2.1. 27.02.2022 saatis kostja II juhatuse liige Z.U hagejale ülevaatamiseks uue kodulehe

esimese versiooni. Hageja ja kostja II suhtlesid telefoni teel 21.04.2022, mil hageja esitas

kostjatele täiendavat informatsiooni. Kõnes lepiti kokku, et uus koduleht läheb aktiivseks ehk

kõigile kodulehe kasutajatele ligipääsetavaks 25.04.2022. Kostja II tegi kodulehe hagejale ja

klientidele kättesaadavaks 25.04.2022 hageja kontol Zone.ee portaalis.

2.2. Hagejal ei ole õiguslikku alust mittevaralise kahju nõudeks. Kostja II andis töö üle ja

hageja võttis selle vastu 25.04.2022, vastuvõtmisel hageja pretensioone ei esitanud. Pooltel ei

olnud kokkulepet, et uus koduleht baseerub vanal või et võetakse üle vana

broneerimissüsteem. Kodulehe tellimisel ei täpsustanud hageja broneerimissüsteemi

eritingimusi. Pärast töö vastuvõtmist esitas hageja erinevaid soove broneerimissüsteemi

muutmiseks. Kostjad seadistasid pärast töö valmimist hea tahte märgiks broneerimissüsteemi,

kuid neil ei olnud selleks kohustust. Hageja oleks saanud neid muudatusi ka ise teha, sest tal

oli selleks juurdepääs ja kasutajaõigused.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 09.04.2024. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millised olid

töövõtulepingu tingimused. Hageja pöördus jaanuar 2022 alguses kostja II poole seoses „U

mängutoa“ kodulehega. Maakohus tuvastas, et tellimust tehes kostja kodulehe funktsioone

2-22-8428

kirjeldavat sisendit ega süsteemikirjeldust ei esitanud. Lepingu tingimused tulenevad kostja II

hinnapakkumisest, kus kostja esitas kodulehe struktuuri. Pooled ei sõlminud kokkulepet, et

kostjad võtavad kodulehe loomisel aluseks hageja eelmise kodulehe, selle

broneerimissüsteemi või koodi. Tõendatud ei ole hageja väited, et ta on kostjale II selgitanud,

millise seadistusega broneerimissüsteemi ta soovib. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et

kostja II oleks pidanud ise välja selgitama, millist süsteemi hageja vajab. Leping tuleb lugeda

sõlmituks 18.01.2022, mil hageja tasus esimese osamakse 462,50 eurot.

3.2. Kostja asus tellimust täitma ning esitas hagejale tutvumiseks esmase kodulehe projekti

27.02.2022, võimaldades hagejale uuele lehele juurdepääsu parooliga. Ühtlasi küsis kostja II

hagejalt, et viimane selgitaks täpsemalt, kuidas broneerimissüsteem töötab. Kostja II jäi

hagejalt ootama täiendavat kirjeldust broneeringusüsteemi kohta. 25.04.2022 luges kostja II

kodulehe valminuks ning muutis selle kasutatavaks hagejale ja avalikkusele.

3.3. Maakohus leidis, et pooled muutsid korduvalt kokkuleppel lepingu lõpptähtaega ja et

hageja ei lõpetanud lepingut 20.04.2022 e-kirjaga. 20.04.2022 teatas hageja kostjale II: „Tere,

ma arvan, et lõpetame selle asja ära – aega on üle mõistuse palju kulunud ja soovin raha

tagasi“. Sellele järgnevalt 21.04.2022 on kostja II teatanud: „Tervitus! Teeme homme

kõne./---/“. Edasi kirjutas hageja 21.04 kostjale: „Tegin konto ära /---/ sorry kobisemise

pärast“.

3.4. Maakohus leidis, et loodud koduleht ja broneerimissüsteem ei olnud puudustega.

Broneerimise probleemid ei tulenenud kodulehe puudustest, vaid need oleks saanud

kõrvaldada seadistamisega. Asjakohane ei ole A.D pakkumine kodulehe loomise kohta, sest

see põhineb erineval sisendil.

3.5. Kostjad ei rikkunud töövõtulepingut oluliselt VÕS § 647 lg 1 ja § 116 lg 1 mõttes,

mistõttu ei olnud hageja õigustatud lepingust taganema. Hagejal ei andnud kostjatele

täiendavat tähtaega võimalike rikkumiste kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg 1 järgi. Kostjad ei

ületanud töö tegemise tähtaega, sest pooled muutsid töö tähtaega läbirääkimistel. Viimaseks

kokkuleppeks oli 25.04.2022 ning selleks ajaks töö valmis. Väidetavatest puudustest ei ole

hageja kostjaid teavitanud mõistliku aja jooksul. Sõltumata sellest, kas töövõtulepingu järgi

olid hageja pretensioonid õigustatud, reageeris kostja II neile viivitamatult ja tegi hageja

soovitud parandused.

3.6. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude kahju 925 eurot hüvitamiseks.

Kostjad ei ole lepingut rikkunud ning hageja ei ole väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks

määranud täiendavat tähtaega VÕS § 114 lg 1 järgi. Maakohus jättis rahuldamata ka saamata

jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Maakohus märkis, et kahjunõuded on

ka ebaselged ja hageja ei ole esile toonud kahjunõude eeldusi. Kohus märkis, et hageja ise ei

olnud vajalikul määral hoolas oma klientide ees.

3.7. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Kostja

menetluskuludeks on õigusabikulu 3060 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja

tunnitasu 120 eurot vastab keskmisele turuhinnale. Töömaht 25,5 töötundi on vaidluse sisu ja

keerukust arvestades vajalik.

2-22-8428

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus jaotas valesti tõendamiskoormise ja riskid ja

kohaldas valesti materiaalõigust.

4.1. Maakohus ei saanud hageja nõudest õigesti aru. 27.12.2023 esitas kostja hagi täpsustuse,

milles nõudis lepingujärgselt makstud raha tagastamist ning 2427,20 eurot saamata jäänud

tulu. Sellega vähendas hageja nõuet 2252,20 euro võrra ja palus tagastada enammakstud

riigilõivu. Maakohus jättis täielikult käsitlemata hageja alternatiivse nõude kahju

hüvitamiseks kohtu äranägemisel VÕS § 127 lg 6 järgi.

4.2. Kostjad oleksid pidanud hagejalt küsima, millist tööd hageja soovib. Kohtupraktikas on

leitud, et VÕS § 14 lg 1 ja 2 järgi peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja

küsima tellijalt töö soovitava kasutusotstarbe kohta lisateavet ja pakkuma töö tulemuse

saavutamiseks erinevaid variante. Kostjad seda hagejalt ei küsinud, mistõttu võis hageja

eeldada, et broneerimissüsteem ei lähe kasutamise mõttes halvemaks. Lisaks andis hageja

kostjatele ka oma senise veebilehe arendaja kontaktid, et töövõtja saaks teada tellija ootused

arendatavale süsteemile. Maakohtu järeldus, et hageja oleks pidanud soovitavat süsteemi

kirjeldama, on ebamõistlik.

4.3. Kostjate suhtumine oli pealiskaudne ka lepingu täitmisel. Kostjad ei korrigeerinud

puudusi ka pärast seda, kui hageja neist kohaselt teavitas ja korrigeerimiseks aja võimaldas.

Tehtud töö osutus hagejale kasutuks ja kahjulikuks.

4.4. Maakohus tuvastas valesti, et hageja sai kodulehe broneerimissüsteemiga tutvuda alates

27.02.2022. Sel ajal sai hageja näha vaid kodulehte, broneerimissüsteemiga sai hageja tutvuda

alates 25.02.2022. Broneerimissüsteemil oli puudusi ja hageja teavitas neist kostjaid mõistliku

aja jooksul. Kostjad ei suutnud puudusi lõplikult kõrvaldada.

Vastustaja seisukoht

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb

maakohtu otsuse resolutsiooni hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamisega.

7. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et töö vastas lepingutingimustele VÕS § 646 lg

1 mõttes. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu tingimused tulenesid kostja II

hinnapakkumisest (dtl 168). Selles esitas kostja II kodulehe kavandatava struktuuri 8 punkti

kaupa ja kirjeldas veebilehe litsentse ja haldamismooduleid. Pakkumises käsitlemata

küsimustes tuli töövõtjal tellimus täita VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise

kvaliteediga. Maakohus tuvastas, et hageja ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku täiendavaid

tingimusi. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS §

646 lg 6).

8. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagis esile toodud asjaoludel tuleb VÕS § 641 lg 2 p

2 järgi eeldada, et töövõtja teadis tellija vajadusi. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui töövõtja

jätab töö spetsiifilise kasutusotstarbe välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt

2-22-8428

mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses teadma, et tellija

vajab tööd selleks otstarbeks (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 19.4).

9. Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tööl oleks spetsiifiline kasutusotstarve VÕS §

641 lg 2 p 2 tähenduses. Hageja ei ole menetluses esile toonud, et mängutoa veebileht ja

broneerimissüsteem oleksid spetsiifilised ja erinevad võrreldes teiste veebilehtedega, mis

kasutavad broneerimissüsteemi.

10. Pretensioonidena nimetas hageja, et ürituseks aja broneerimisel ei sulgunud broneeritud

ajale eelnev ja järgnev tund koristamiseks, et broneerimiskalender ei saatnud automaatselt

broneerimise kohta teadet hageja meiliaadressile ja broneerimisel teavitas koduleht klienti, et

maksta tuleb 50% broneeringu summast, mitte 40 eurot. Maakohus järeldas õigesti, et need

puudused on kõrvaldatavad broneerimissüsteemi seadistamise ja kodulehe tekstisisu

muutmisega. Tegemist ei ole spetsiifilise kasutusotstarbe tunnustega ega ka mitte asjaoludega,

mille töövõtja oleks pidanud lepingu sõlmimisel välja selgitama (VÕS § 641 lg 2 p 2).

Lepingut sõlmides pooled sellistes parameetrites kokku ei leppinud.

11. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et igal juhul on täitmata ka lepingust

taganemise eeldused. VÕS § 647 lg 1 järgi on taganemise eelduseks, et öö parandamine

ebaõnnestub või töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi

on taganemise eelduseks, et töövõtja ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud

täiendava tähtaja jooksul. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et kostjad kõrvaldasid kõik

04.05.2022 esitatud pretensioonid hiljemalt 09.05.2022 (dtl 188). Hageja ei ole esile toonud,

et ta oleks andnud kostjatele mõistliku täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 06.05.2022

kirjutas küll hageja, et õhtuks olgu probleemid kõrvaldatud (dtl 188), kuid antud tähtaeg ei

olnud mõistlik VÕS § 114 lg 1 mõttes ega sisaldanud selget viidet, millised on kõrvaldamist

vajavad puudused.

12. Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus ei analüüsinud otsuses saamata jäänud

tulu nõuet ega alternatiivset kahju hüvitamise nõuet. Et maakohus leidis, et kostjad ei ole

lepingut rikkunud, ei pidanud ta analüüsima ülejäänud kahjunõude eeldusi.

13. Maakohus jättis reageerimata hageja osalisele hagist loobumisele. 27.12.2023 esitas kostja

hagi täpsustuse, milles nõudis lepingujärgselt makstud raha 925 eurot tagastamist ning

2427,20 eurot saamata jäänud tulu. Sellega vähendas hageja nõuet 2252,20 euro võrra ja palus

tagastada enammakstud riigilõivu. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni

punktiga, mille järgi kohus võtab TsMS § 429 lg 1 järgi vastu hagist loobumise 2250,20 euro

ulatuses ja lõpetab osaliselt menetluse. Nõudelt 3352,20 tulnuks tasuda riigilõiv 300 eurot.

Hageja tasus riigilõivu 595 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi saab hageja hagist loobumisel

tasutud lõivust 295 eurot tagasi pool ehk 147,50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174

ja 175 järgi määrab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostjate kulunimekirja

alusel.

14.1. Kostjatel oli ühine esindaja ja nad kandsid ringkonnakohtu menetluses õigusabikulusid

510 eurot. Kostjate lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot käibemakstuta vastab

advokaaditeenuse keskmisele hinnale. Kostjate esindaja ajakulu oli 4 tundi ja 15 minutit.

Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, on see vajalik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi

2-22-8428

peab hageja tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. TsMS § 162 lg 1 ja

VÕS § 71 järgi on kaaskostjad kulude hüvitamiseks kohustatud poole suhtes

osavõlausaldajad võrdsetes osades, s.o kummagi kostja kasuks tuleb välja mõista pool

õigusabikuludest.

14.2. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud.

Kostjate esindaja on hageja argumentidele vastanud sisuliselt ega ole oma menetlusõigusi

kasutanud pahauskselt. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu kohta on kohtupraktikas

leitud, et kuna TsMS ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib

põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise

esinduse tõttu kandma. Selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja

koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu (RKTKKm 27.05.2020, 2-18-

7550, p 15).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt