3-24-2990/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2990

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 25.09.2024. a käskkirja nr

2-24/1-2/276 ja 30.10.2024. a vaideotsuse nr 1-

11/24/231-2, 25.10.2024. a otsuse ja 29.11.2024. a

vaideotsuse nr 1-11/24/259-2 ning 28.11.2024. a

otsuse ja 08.01.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/6-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada määruskaebus.

2. Jätta kaebaja määruskaebemenetluses esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates osas, milles ringkonnakohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Tartu Vangla 25.09.2024. a käskkirja nr

2-24/1-2/276, 30.10.2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/231-2, 25.10.2024. a otsuse, 29.11.2024. a

vaideotsuse nr 1-11/24/259-2, 28.11.2024. a otsuse ning 08.01.2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-

25/6-1 tühistamiseks.

2. Kaebaja esitas 24.02.2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles märkis, et ei ole alates

2024. a novembrist saanud haldus- ja tsiviilasjade menetlustes avaliku e-toimiku (AET)

vahendusel osaleda. Kaebaja sai kasutada AET-i 21.02.2025 dokumentide avamiseks, kuid

enne seda puudus kaebajal AET-le mitmeid nädalaid ligipääs. Kuna kaebaja ei saa

menetlustes elektrooniliselt osaleda, palub ta endale väljastada kõik menetlustega seotud

dokumendid paberkandjal, s.t nii kaebaja ja teiste menetlusosaliste esitatud dokumendid kui

ka kohtu dokumendid.

3. Tartu Halduskohus jättis 07.03.2025. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse käesoleva

haldusasja toimikust paberkandjal koopiate saamiseks (resolutsiooni p 3).

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 alusel on

menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest

koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. HKMS § 28 lg 2 piirab menetlusosalise õigust saada

menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust

võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega

kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik.1

Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule

esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on

reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakirju.2.

Halduskohus leidis, et menetlusdokumentidest, mille kaebaja ise koostas ja mille sisu on talle

teada, oli kaebajal võimalik teha endale näiteks käsikirjalised ärakirjad või kokkuvõtlikud

märkmed. Samuti nähtub kaebaja esitatud avalduste kokkuvõtlik sisu kohtulahenditest, mis

kaebajale edastatakse või on juba edastatud. Seetõttu ei ole põhjendatud saata kaebajale tema

enda koostatud dokumentidest koopiaid.

5. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale ei ole põhjendatud edastada ka kohtu ja

vastustaja koostatud dokumentide paberkandjal koopiaid. Käesolevas haldusasjas on

kaebajale kõik menetlusdokumendid juba elektrooniliselt või paberkandjal edastatud ning

halduskohtu hinnangul ei esine vajadust saata kaebajale täiendavalt kõikide

menetlusdokumentide koopiaid paberkandjal. Isegi kui Tartu Vangla ei võimalda kaebajale

AET-le piiramatut ligipääsu, ei takista see praegu kaebaja võimalusi oma õigusi tõhusalt

kaitsta. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-le

võimaldatakse. Halduskohus ei pidanud usutavaks, et kaebaja ligipääs AET-le on niivõrd

piiratud, et see õigustaks käesoleval juhul kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal

edastamist.

Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kaebaja esitas elektrooniliselt Tartu

Ringkonnakohtule 03.02.2025 haldusasjas nr 3-24-3374 määruskaebuse ja halduskohtule

21.02.2025 haldusasjas nr 3-25-443 kaebuse 10 leheküljel. Sellest võib järeldada, et kaebajal

ei olnud tahvelarvutit ja AET-i võimalik kasutada üksnes lühiajaliselt. Veel näiteks on

21.02.2025 kaebajal võimaldatud vanglas tahvelarvutit kasutada sellisel määral, et kaebajal on

olnud võimalik AET kaudu esitada dokumente ka teiste isikute eest (nt haldusasi nr 3-25-

439). Samuti ei pea paika kaebaja väide, et enne 21.02.2025 puudus tal mitmeid nädalaid

AET-le ligipääs. Kohtute infosüsteemist nähtub, et näiteks 31.01.2025 ja 03.02.2025 on

kaebaja esitanud haldusasjades nr 3-25-188 ja 3-24-3374 AET kaudu määruskaebused.

Halduskohus pidas seega usutavaks, et kaebajale on vanglas tagatud AET-le ligipääs piisaval

määral, et ta saaks oma õigusi kaitsta ja dokumentidega tutvuda. Kui kaebajale ei ole võimalik

AET vahendusel kohtu dokumente kätte toimetada, edastatakse need talle posti teel. Samuti

on kaebajal võimalik suhelda kohtuga posti teel. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus

kaebaja koopiate taotluse rahuldamata.

1 RKHKm 08.09.2015, 3-7-1-502-15.

2 RKHKm 27.10.2016, 3-3-1-59-16, p 13.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 10.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

07.03.2025. a määruse tühistamiseks osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja

taotluse käesolevas asjas toimiku materjalidest paberkandjal koopiate saamiseks.

7. Kaebajale ei ole tagatud aus ja õiglane kohtumenetlus, kuna Tartu Vangla takistab ja

kahjustab kaebaja menetlusvõimet täie agressiivsusega. Kaebajal on keelatud kasutada

tahvelarvutit. Kõik menetlusdokumendid asuvad e-toimikus ja sellest pole mingit kasu, kui

kohus väljastab kohtuotsuse või -määruse paberkandjal. Kaebajale kohaldati tahvelarvuti

keeld 06.02.2025–21.02.2025. Kaebaja saab kasutada arvutiruumi, kuid sedagi vanglale

sobivatel aegadel ja aja vältel. Kaebajal lastakse avada menetlusdokumente, kuid aega

nendele vastamiseks ei anta. Selleks, et kaebaja saaks aru menetlust sisust, vajab ta kõiki

menetlusdokumente paberkandjal.

8. Kaebaja toob välja, et ainuke võimalus, kuidas ta saab menetluses osaleda, on riigi õigusabi

korras määratud esindaja abil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada.

10. Kaebaja vaidlustab määruskaebusega Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määruse

resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse käesolevas

haldusasjas toimikust paberkandjal koopiate saamiseks.

11. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. Tartu Halduskohtu 07.03.2025. a määruse vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud.

Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi kaevatav.

Halduskohus on ka ise oma määruse edasikaebekorda õigesti märkinud, et määruse peale ei

saa esitada määruskaebust. Halduskohus on käesolevas haldusasjas kaebaja kaebuse

menetlusse võtnud ning Tartu Vangla on esitanud kaebusele ka vastuse, kusjuures kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kõik vajalikud menetlusdokumendid kaebajale nähtavaks tehtud

ja kätte toimetatud. Kuna kõnealune määrus, millega halduskohus keeldus kaebajale

elektroonilisest toimikust ja selles olevatest menetlusdokumentidest koopiaid väljastamast, ei

takista kohtuasja menetlust, ei saa halduskohtu määrust määruskaebekorras vaidlustada.

Kohtupraktika kohaselt tuleb määruskaebekorras vaidlustatavaks lugeda kohtumäärust,

millega jäetakse elektroonilisest kohtuotsusest või kohtumenetlust lõpetavast määrusest

väljatrükk andmata.3 Praegusel juhul ei ole taolise olukorraga tegemist.

13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb kaebaja määruskaebus vastavalt HKMS

§ 203 lg-le 2 ja § 187 lg 3 p-le 6 tagastada, kuna kaebajal ei ole halduskohtu 07.03.2025. a

määruse resolutsiooni p 3 vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust.

3 RKHKm 09.05.2025, 3-23-600, p 8.

14. Ringkonnakohtuni jõudis ka kaebaja riigi õigusabi taotlus, mida ringkonnakohus

tõlgendab kui määruskaebemenetluses riigi õigusabi määramise taotlust, kuna väidetavalt ei

saa kaebaja ise enda esindamisega hakkama.

15. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

16. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja määruskaebuse, millest

nähtuvad taotlused ning põhjendused. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitanud asjaolusid,

mis annaksid alust arvata, et ta ei ole määruskaebemenetluses võimeline enda õigusi kaitsma.

Tegelikkuses on kaebaja ise suutnud esitada ringkonnakohtule mõistetava määruskaebuse.

Olenemata asjaolust, et kaebajal ei ole juriidilisi eriteadmisi, ei tähenda see, et ta ei ole

võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

eelnevalt esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi ja edasikaebusi, mistõttu ei ole tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eeltooduga on leidnud kinnitust, et kaebaja on

iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eelnevat arvestades jääb

kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)