2-23-1781/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1781

Kohtuasi

Osaühingu SilkRoad hagi Tondi 55 Hotel OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu SilkRoad apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

11 418,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing SilkRoad (registrikood 11445780),

lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull

Kostja Tondi 55 Hotel OÜ (registrikood 12513443),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 otsus muutmata.

2. Jätta Osaühingu SilkRoad apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu SilkRoad kanda.

4. Määrata kindlaks Tondi 55 Hotel OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Osaühingult SilkRoad Tondi 55 Hotel OÜ kasuks välja menetluskulud 1691,25

eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul SilkRoad tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-1781

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing SilkRoad (hageja) esitas 01.02.2023 Harju Maakohtule Tondi 55 Hotel OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 500 eurot,

viivised perioodi 23.12.2022–01.02.2023 eest 114,02 eurot ja viivised alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veebruaris 2022 suulise töövõtulepingu, mille

kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama trepi. Hageja esitas 22.02.2022 50% osas

ettemaksu arve MA220210, kokku 10 500 eurot, mis on tasutud. Hageja paigaldas trepi ja

andis selle kostjale üle 22.11.2022. Trepp valmistati ja paigaldati kostja tellimuse järgi. Kostja

töid ei vaidlustanud. Kostja ei ole välja toonud ühtegi hageja tööga seonduvat puudust. Kuna

objekt on vana hoone, siis eeldada, et kõik on sirge ja samas mõõdus, ei ole võimalik. Hageja

mõõtis objekti üle ning valmistas trepi vastavalt mõõtudele, millega oli võimalik joonisel

toodud trepp ehitada, et trepp hiljem tellitud asukohta sobituks ja mahuks. Hageja esitas

19.12.2022 kostjale järgmise 50% osas arve MA221275 summas kokku 10 500 eurot,

maksetähtajaga 22.12.2022, mida kostja ei ole tasunud.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Pooltevahelist lepingut on rikkunud hageja. Hageja paigaldatud trepidetailides esinevad

võrreldes trepi joonisega kostja jaoks olulised puudused ja kostja on neist puudustest hagejat

teavitanud. Kostja on kandnud hageja töös puuduste esinemise tõttu kahju.

5. Trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja 13.04.2022. Kostja soovide kohaselt toimus

üksnes joonise kohandamine ebaolulistes detailides. Kohtades, milles esinevad puudused,

joonist kostja initsiatiivil ja teadmisel ei muudetud. Hageja valmistatud trepi detailide

paigaldamisega alustamisel selgus, et hageja on mõõtnud trepi laiuse valesti ja valmistanud

vale mõõduga detaile. Hageja eksimuste selgumise ajaks oli kostjal hoones ülejäänud

ehitustööd juba valmimas ja hotelli avamine (ja sellega kaasnevad tulud) planeeritud, seega ei

olnud kostjal võimalik uut treppi tellida. Hageja valmistas trepikonstruktsiooni, mis jäi trepi

asukohaks määratud ruumi keskele paigutatuna kummastki külgseinast ca 4–6 cm kaugusele.

Hageja valmistatud detailidest trepp oli hooneosa laiusest kokku ca 10 cm kitsam. Pooled ei

muutnud töövõtulepingut, kostja soovis sõlmitud lepingu täitmist (hoone tingimuste järgi

koostatud joonisele vastavat treppi).

6. Kuna trepp tuli kinnitada ruumi külgseinte külge ja pidi täitma kogu ruumi seinte vahelise

ala, oli trepi välisseina ja ruumi seina vahele vajalik paigaldada tühikuid täitvad lamedad

lisadetailid. Selliseid täitetükke oli arvestades trepi konstruktsiooni vaja 54 tk ja kostja tellis

2-23-1781

need F.L. OÜ-lt. Lisadetailide valmistamise eest esitas F.L. OÜ 02.09.2022 arve nr 30192

summas 546,91 eurot.

7. Pärast tellitud lisadetailide abil trepi kandekonstruktsiooni paigaldamist selgus, et hageja

koostatud ja kostja kinnitatud joonisele ei vasta ka trepiastmete pikkus. Hageja oli koostanud

joonise, mille kohaselt oli kahe trepipoole vahele kavandatud ca 110 cm pikkused trepiastmed

ja nende vahele u 9 cm laiune (92 mm) trepi tugikonstruktsioon. Tegelikult oli hageja

valmistanud aga kokku u 20 cm kitsamad astmed (laius ca 102 cm) ja nende vahele hoopis

ligi 30 cm laiuse tugikonstruktsiooni, mille laius erinevatel trepimademetel mõõdetuna ka

erineb.

8. Novembris 2022 selgus, et lisaks ebaõigete detailide valmistamisele takistas trepi valmimist

ka asjaolu, et selle ajani olid värvimata osad trepidetailid ja et hageja ei olnud selle

teostamiseks võimeline. Vajalike detailide värvimise tellis kostja OSAÜHINGULT O. ja

tasus selle töö eest 09.11.2022 arve nr 4657 summas 336 eurot.

9. Detsembris 2022 oli trepil võimalik liikumine, kuid trepp ei vastanud jätkuvalt joonistele ja

enamus detaile oli paigaldamise käigus kahjustada saanud või paigaldatud joonisest erinevalt

(arusaamatult, trepi ilmet kahjustavalt ja võimalikku ohtu tekitavalt). Joonisest erinevate

detailide paigaldamiseks või detailide paigaldamise joonisest erineval viisil hageja põhjendusi

ei esitanud.

10. Hageja üritas detailide vigastusi objektil värvimisega parandada, kuid ebaõnnestus ka

selles, kuna tema töötajad ei osanud seda tööd. Trepi viimistluse tellis kostja H. osaühingust

ning tasus selle töö eest esitatud arve summas 3307,50 eurot.

11. Trepi valmistamise ja paigaldamisega seotud probleemide tõttu viibis mitu kuud hoones

hotelli avamine, mis on tekitanud kostjale kahju saamata jäänud tuluna. Kuna hoonesse

paigaldatud trepp on tellitud trepist ja joonistel märgitust erinev, on viibinud ka Päästeametilt

kooskõlastuse saamine. Kooskõlastuse mittesaamisel võib osutuda vajalikuks kogu trepp

hoonest eemaldada, utiliseerida ja tellida hoonesse uus trepp.

12. Hageja ei ole ei 22.11.2022 ega ühelgi muul ajal kostjale kostja tellitud tööd üle andnud

ega esitanud selle väite kohta ka mitte ühtegi tõendit. Pärast töömaale puudustega eseme

jätmist selle eest arve esitamine ei tekita tellija vastuvõtuviivitust, alusetu arve mittetasumine

ei tekita tasumisega viivitamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 12.07.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

14. Maakohus tuvastas, et kostja tellis hagejalt metallist trepi valmistamise ja paigaldamise

/aadress/, Tallinn hoones rajatavasse hotelli. Trepi maksumuseks leppisid pooled kokku 17

500 eurot, lisaks käibemaks ehk kokku 21 000 eurot. Hageja esitas trepi osas 22.02.2022

ettemaksu 50% trepi hinnast tasumiseks arve MA220210 summas 10 500 eurot (koos

käibemaksuga), mis on kostja poolt tasutud. 22.02.2022 ettemaksuarvel nr MA220210 on

selle selgituses kirjas: „Trepp, tondi 55 + paigaldus, viimistlused ja piirded vastavalt

joonisele, astmed sileplekk värvitud painutatud ja järgivad joonist. koos piirete ja

paigaldusega, Piirde katteplekk 1 mm ja trepi kande talad 160x50x5 ja vahemete talad

2-23-1781

100x100x5“, maksumusega 17 500 eurot, lisaks käibemaks 3500 eurot ehk kokku 21 000

eurot.

15. Pooled pidasid trepi tellimiseks ning sisekujunduslike ja tehniliste lahenduste osas

kirjavahetust aprill–mai 2022, trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja 13.04.2022.

Kostja on võtnud omaks, et /aadress/, Tallinn hoone peasissekäigu juurde fuajeesse on kostja

poolt paigaldatud trepp, aga kostja väitel ei vasta see kokkulepitule ja ta ei ole seda vastu

võtnud. Kostja ei ole allkirjastanud tööde vastuvõtmise kohta akti ega seda kinnitanud

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on kostjale esitanud tasumiseks

19.12.2022 arve nr MA221275 trepi kokkulepitud hinnast teise poole maksmiseks summas 10

500 eurot (koos käibemaksuga), maksetähtajaga 22.12.2022, mida kostja ei ole tasunud.

Kostja on osundanud trepi puudustele ja arvele vastu vaielnud hagejale 10.01.2023 saadetud

e-kirjas.

16. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele,

kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1); või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei

sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal

teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

17. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus

tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada

sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

18. VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja

valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see

tellijale üle anda. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kui on

kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega. Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja

ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö

vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

19. Hageja selgitas, et „tellija on töö vastu võtnud VÕS § 638 teise lause kohaselt, töövõtja on

tõendanud, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning tellijal on olnud

mõistlik aeg tööd vastu võtta“. Seega on hageja seisukohal, et pooltevahelise lepingu järgi

pidi ta töö kostjale üle andma. Kohus nõustus sellega, et sarnaste töövõtulepingute kohaselt on

tavapärane tööde üleandmine tellijale.

20. Järelikult pidi hageja tasunõue muutuma sissenõutavaks töö üleandmisega, ja hageja

kohustuseks oli tõendada kostja poolt töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS §

2-23-1781

637 lg-d 4 ja 5; § 638). Selleks, et kostjat saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise

lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö valmis, see vastas lepingus kokkulepitule

(VÕS § 641 lg 1), esitas selle kostjale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks

mõistliku tähtaja, kuid kostja alusetult ei võta tööd vastu. Kuna asjas puuduvad tõendid, et töö

oleks kostja poolt vastu võetud, siis peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh

lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama hageja.

21. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi.

Seega pidi hageja tõendama, millal kostja sai kätte (teada) hageja tahtest tööde üle anda.

Hageja ei ole tõendanud pooltevahelise töövõtulepingu konkreetseid tingimusi, st millise trepi

kostja tellis ja millise trepi hageja kostjale üle andis. Kui vaidlusaluses arves ja tellimuse

aluseks olevas ettemaksuarves on viide trepi joonistele ning pooled pidasid kirjavahetust trepi

jooniste kooskõlastamise üle, siis on ilmne, et pooled kooskõlastasid trepi joonised, vastavalt

millele pidi hageja trepi valmistama ja paigaldama. Seega pidi trepp vastama lepingus

kokkulepitud omadustele (VÕS § 77 lg 1 esimene lause ja VÕS § 641 lg 2 p 1 kriteerium).

Hageja ei ole tõendanud, millised need kooskõlastatud joonised olid ja et trepp vastab nendele

joonistele. Hageja ei saa sellest tulenevalt antud juhul tugineda väitele, et töö omaduste kohta

kokkulepe puudus ning trepp sobib kasutamiseks trepina ja vastab tavaliselt trepile

esitatavatele nõuetele ja keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause ja § 641 lg 2 p 2

kriteerium).

22. Hageja ei ole tõendanud, et kostja alusetult keeldub töid vastu võtmast ja need tuleb

lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Isegi kui lähtuda kostja poolt esitatud trepi joonistest,

ei ole hageja esitanud tõendeid, et paigaldatud trepp nendele ka vastab. Hageja esitatud

fotodest ei ole võimalik järeldada trepi vastavust joonistele. Kostja on esitatud asjatundja

arvamuse, mille kohaselt ei vasta hageja poolt teostatud töö ei joonistele ega muudele

kehtivatele nõuetele, s.o selle teraskonstruktsioon ei ole vastavuses Eestis hoonete ehituses

projekteerimisele esitatavate normidega. Hageja ei ole sisuliselt ühelegi hinnangus esitatud

väitele või hinnangule tõendatud vastuväiteid esitanud ega hinnangus toodud järeldusi ümber

lükanud. Seega on kostja esitanud tõendi, et töö ei vastanud lepingus kokkulepitule ja ka

tavapäraselt sellisele trepile esitatavatele tingimustele.

23. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 19.12.2022 arve kostjale kätte toimetanud varem kui

10.01.2023 e-kirjaga, millele kostja samal päeval vastas selle mitteaktsepteerimisega. Seega ei

saa hageja poolt tööde üleandmiseks kostjale esitamist lugeda nimetatud arve kuupäevast ega

asuda seisukohale, et kuna kostja ei ole sellele varem (enne 10.01.2023) vastuväiteid esitanud,

siis tuleb lugeda tööd vastu võetuks. Hageja ei ole ka esile toonud ega tõendanud, milline

tööde vastuvõtmise kord (sh töö ülevaatamise tähtaeg) pooltel kokku lepitud oli või milline

see heast ehitustavast vms tavapäraselt oleks.

24. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema tasunõue töövõtulepingust tulenevalt (19.12.2022

kuupäevaga arve nr MA221275 summas 10 500 eurot) on muutunud sissenõutavaks. Kuna

hageja põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue ja

ka see jääb rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 12.07.2024 otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

2-23-1781

26. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja esitatud tõendid ei tõenda kostjale

tööde üle andmist ega nende vastuvõtmist. Hageja esitas tõendid, et ta on kostjale tööd üle

andnud ning kostja on hagejalt tööd vastu võtnud. Olukorras, kus kostja asus treppi kasutama,

saab asuda seisukohale, et töö on üle antud ja vastu võetud, töö vastas lepingutingimustele,

ning töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb töö VÕS § 638 kohaselt

lugeda vastuvõetuks.

27. Hageja projekteeris, valmistas ja paigaldas trepi kostja tellimuse järgi. Töö oli valmis

22.11.2022, kostjal oli võimalus töö üle vaadata, sest trepp asus kostja hoones ning vastas

lepingutingimustele. Kostja ei nõustu, et trepi vastavust lepingutingimustele saab hinnata

kostja asjatundja arvamusele tuginedes, kelle teadmised ei erine mitte kuidagi hageja

teadmistest ja kogemustest metallkonstruktsioonide ehitamisel. Tellija ei või hea usu

põhimõttest tulenevalt keelduda töö vastuvõtmisest, kui töövõtja on kohustused täitnud

suuremas osas või oluliste puudusteta. Isegi kui tellitud trepil oli puuduseid, siis ei ole

puuduste esinemine töö vastuvõtmisest keeldumiseks lubatav hea usu põhimõtte kohaselt, sest

puudused olid ebaolulised ning ei välistanud ega piiranud töö eesmärgipärase kasutamise

alustamist ega hotelli avamist detsembris 2022.

28. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja möönab, et tal ei ole tõendeid

kostjale 19.12.2022 arve edastamisest varem kui 10.01.2023, kuid hageja viivise nõuet alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni ei saanud jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukoht

29. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

31. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded 10 230 euro ja

sellelt summalt arvestatava viivise nõudes rahuldamata, millest tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles

ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

32. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

33. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

2-23-1781

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

34. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja

tasunõue pidi sissenõutavaks muutuma töö vastuvõtmisega, s.o juhul kui töö on vastu võetud

või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Hageja väidetel andis tema tööd kostjale

üle ning kostja võttis tööd vastu 22.11.2022. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et

hageja oma väiteid töö vastuvõtmisest ei ole tõendanud. Asjaolust, et hageja on esitanud fotod

trepist, mis asub kostja kinnisasjal, ei ole võimalik järeldada ei hageja tahet 22.11.2022 anda

trepp kui teostatud töö kostjale üle või kostja tahet 22.11.2022 võtta trepp vastu. Kuna hageja

ei ole tõendanud, et ta on 22.11.2022 töö kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud,

siis ei ole põhjendatud iseenesest järeldada, et samast päevast pidi kostja viivitamata töö üle

vaatama või üle vaadata laskma.

35. Hageja arvates tuleb töö lugeda vastuvõetuks, kuna fotodelt on hageja valmistatud trepp

nähtav ning hageja valmistatud trepp on ka kostja kasutuses (kostja kasutab treppi).

Kolleegium hagejaga ei nõustu. Selleks, et VÕS § 638 teise lause alusel lugeda töö

vastuvõetuks, s.o juhul, kui tellija alusetult ei ole valmis tööd vastu võtnud selleks töövõtja

mõistliku tähtaja jooksul, pidi hageja tõendama, et ta tegi lepingujärgse töö valmis, esitas selle

kostjale vastuvõtmiseks ning andis ka tööde vastuvõtmiseks mõistliku aja.

36. Tööd saab lugeda valmis tehtuks, kui need vastavad lepingu tingimustele (VÕS § 641) või

kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteedis pole kokku lepitud, siis vähemalt keskmisele

kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Olukorras, kus hageja ei ole esile toonud missugustele

tingimustele pidi tema valmistatud trepp vastama, ei piisa vaid hageja väidetest ja fotodest, et

tuvastada, et hageja valmistas trepi vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele või et

hageja tegi seda vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluses arves ja

tellimuse aluseks olevas ettemaksu arves on viide trepi joonistele. Pooled pidasid ka

kirjavahetust trepi jooniste kooskõlastamise üle. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole trepp

valmistatud joonistele, milles pooled olid kokku leppinud ja kooskõlastanud. Selliselt on

põhjendatud järeldada, et pooled olid kokku leppinud trepi valmistamises vastavalt poolte

vahel kokku lepitud tingimustele, mille kohaselt peab trepp vastama poolte vahel

kooskõlastatud joonistele. Pooled ei vaielnud selle üle, et mõõtude võtmine ja selle alusel

jooniste tegemine oli hageja enda korraldada. Selliselt olid pooled kokku leppinud, et hageja

valmistatav trepp peab vastama konkreetse hoone mõõtude järgi valmistatud joonistele, s.o

poolte vahel kokku lepitud tingimustele. Hageja ei ole tõendanud, millistele tingimustele tema

valmistatav trepp pidi vastama. Hageja ei tõendanud, et tema valmistatud trepp vastab

joonistele, millele on viidatud arvetes ja e-kirjades ning millised joonised esitas kostja, s.o

poolte vahel kokkulepitud joonistele, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et hageja tegi

lepingujärgse töö. Tuvastamata, kas trepp vastab kokkulepitud joonistele, ei ole võimalik

jõuda ka järeldusele, et hageja valmistatud trepi puuduste puhul võib olla tegemist vaid

ebaoluliste puudustega. Kui tõendatud ei ole, et hageja valmistatud trepp vastab poolte vahel

kokkulepitud tingimustele, ei ole põhjendatud tuvastada, kas töö, milles kokku ei lepitud, võib

vastata keskmisele kvaliteedile.

37. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta tegi lepingujärgse töö valmis, siis ei saa kostjat pidada

alusetult või hea usu põhimõttega vastuolus olles keeldunuks töö vastuvõtmisest. Hageja ei

ole tõendanud, et esitas kostjale vastuvõtmiseks lepingujärgse töö. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et andis kostjale lepingujärgse töö vastuvõtmiseks mõistliku aja. Seega ei saa

2-23-1781

lugeda hageja valmistatud treppi kostja poolt vastuvõetuks. Maakohus leidis õigesti, et hageja

tasunõue (19.12.2021 arve nr MA221275 summas 10 500 eurot) ei ole muutunud

sissenõutavaks. Kui hageja põhinõue pole muutunud sissenõutavaks, siis ei saa hageja olla ka

viivituses selle tasumisega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

39. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

40. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu 1691,25 eurot. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud

ei ole.

41. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 8,25 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu

apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja sellele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja

koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja

keerukust, on põhjendatud ja vajalik.

42. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 205 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

43. Seega tuleb hagejalt välja mõista menetluskulu kostja kasuks 1691,25 eurot (8,25 x 205).

Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

44. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-23-1781