2-22-104049/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

30. mai 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-104049

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. A. ja K. K. vastu

solidaarselt 06.03.2018 tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-

1526271 ja 25.04.2018 tarbijakrediidilepingust nr SLR18-01-

1540153 tuleneva võlgnevuse 3481,85 euro, intressi 621,20

euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulu 70 euro, viivise

1557,80 euro ja täiendav viivise saamiseks

Hagihind

6853 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post

XXX)

Kostjad: A. A. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja C. T. (Legal Services OÜ, e-post XXX)

K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. A.i (A.) ja K. K. vastu

solidaarselt 06.03.2018 tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1526271 ja 25.04.2018

tarbijakrediidilepingust nr SLR18-01-1540153 tuleneva võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Määrata kindlaks kostja A. A.i menetluskulud summas 5124 eurot. Välja mõista

Aktiva Finance Group OÜ menetluskulu summas 5124 eurot A. A.i kasuks.

4. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt A. A.i kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5124 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Määrata, et kostjal K. K.’l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja nõue põhineb tarbijakrediidilepingutel.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja 1 ja BIGBANK AS 06.03.2018

tarbijakrediidilepingu SL18-01-1526271, mille alusel sai kostja 1 laenu summas 3000

eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 26,9% aastas.

Kostjalt 1 on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 810,70 eurot ja

hagejale on teostanud makseid summas 1198,94 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 990,37 eurot.

Kostjal 1 on intressivõlgnevus alates 10.10.2018 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud

10.01.2019 osamakseni summas 243,38 eurot (62,21+61,30+60,44+59,43=243,38). Kostja

1 intressi tasunud ei ole.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu

alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 6.4. Hageja

sissenõudekulude summa 35 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 990,37 eurot viimasele laekumisele

järgnevast päevast alates s.o 12.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

22.03.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o

26,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega. Hageja nõuab viivist summas 495,86 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

põhinõudelt s.o 990,37 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 23.03.2022 lepingujärgses

viivisemääras s.o 26,9% aastas.

1.2.

Bigbank AS ja kostja 1 sõlmisid 25.04.2018 tarbijakrediidilepingu nr. SLR18-01-1540153,

millest alusel sai kostja 1 laenu summas 4000 eurot, intressimääraga 22,9 %.

Kostja 1 kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt 1

on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 309,59 eurot ja hagejale on

teostanud makseid summas 1198,94 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas

2491,48 eurot.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 10.10.2018 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.01.2019

osamakseni summas 377,82 eurot (73,49+72,75+72,04+71,21=377,82). Kostja intressi

tasunud ei ole.

Vastavalt 25.04.2018 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus.

16.01.2019 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.10.2018 - 10.01.2019

osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu

alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 6.4. Hageja

sissenõudekulude summa on 35 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2491,48 eurot viimasele

laekumisele järgnevast päevast alates s.o 12.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 22.03.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 22,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113

lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1061,94 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2491,48 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates

23.03.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 22,9% aastas.

Laenuandja saatis 26.11.2018 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 16.01.2019 saatis laenuandja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul

14.02.2019 loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants koos õigusega

nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

1.3.

Hageja esitab 18.02.2019 maksegraafiku, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja

tasub võlgnevust perioodil 10.03.2019 kuni 10.02.2021 igakuiste maksetega 160,51 eurot

ning 15.07.2020 maksegraafiku, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja tasub

võlgnevust perioodil 28.07.2020 kuni 28.02.2022 igakuiste maksetega 261,31 eurot.

Täiendavalt on kostja hagejaga sõlminud maksekokkuleppeid hagejaga Julianus Inkasso

OÜ iseteeninduses 29.07.2019, 30.09.2019, 28.10.2019, 27.11.2019, 19.12.2019,

14.01.2020, 13.02.2020, 11.03.2020, 11.05.2020. Hageja esitab ka väljavõtte

maksekokkulepete lepingutasude tasumisest. Hageja selgitab, et kõnealused maksed

kajastuvad ka hageja poolt 24.10.2022 lisas 2 esitatud väljavõttes maksetest hagejale, mida

hageja on lugenud põhinõude katteks.

1.4.

Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise

poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt

täidetud taotluses esitatud teavet, avalikest andmebaasidest omandatud teavet, mh Maksu

ja Tolliameti andmebaasist, E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist ning kostja

konto väljavõtetelt. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on

piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui

kliendi sissetulekud.

1.5.

Hageja esitas 14.12.2023 hagiavalduse täpsustuse, millise kohaselt palub kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3481,84 eurot, intressi 621,20 eurot,

laenuhaldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

1557,80 eurot, viivised alates 23.03.2022 kuni põhinõude summas 990,37 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 26,9% aastas ja viivised alates 23.03.2022 kuni põhinõude summas

2491,48 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22,9% aastas.

Kostja 1, A. A., vastuväited ja põhjendused

2. Kostja 1 vaidleb hagile vastu.

2.1.

Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjale 1 on tagantjärele saanud teatavaks, et kostja 1

isikutunnistust on kasutatud kostja 1 teadmata (kostja 1 ei ole mitte kellelegi oma ID-kaarti

ega selle paroole üle andnud) erinevate krediidilepingute sõlmimiseks isiku poolt nimega

K. K.. Kostja 1 nimel lepingu(te) sõlmimise osas on algatatud kriminaalasi. Kostja 1 ei ole

esitanud Bigbank AS-ile tahteavaldust laenu saamiseks ega lepingu sõlmimiseks. Kostja 1

ei ole hagejalt ega Bigbank AS-ilt kunagi raha saanud. Samuti ei kuulu kostjale 1

laenulepingu dokumentides märgitud e-posti aadress XXX ega telefoninumber XXX.

Lepingute allkirjastamine on toimunud perioodil, mis jääb kriminaalasja alustamise

teatises viidatud ajavahemikku. Seega on ilmselge, et lepingud Bigbank AS-iga sõlmis K.

K.. Samuti ei ole kostja 1 Bigbank AS-ilt raha saanud. Laenutaotlustele märgitud

pangakontot ei ole kostja 1 avanud ega sellele võimalikult laekunud rahalisi vahendeid

kasutanud ega käsutanud. Viidatud pangakonto on kostja 1 teadmata tehtud kostja 1

nimele ja kostjal 1 puudus igasugune teadmine selle kohta, et selline pangakonto üldse

eksisteeris.

2.2.

06.03.2018 lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,47% ja 25.04.2018 lepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 27,18%. Hageja väitel sõlmiti lepingud seega

06.03.2018 ja 24.04.2018. Põhiosas on lepingud identsed. Eesti Panga ametlikel andmetel

oli mõlema lepingu sõlmimise ajal keskmiseks tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks

18,81%. Seega oli lepingutega kokku lepitud krediidi kulukuse määr olulisel määral

suurem kui turu keskmine. Kostja hinnangul on tegemist ilmselgelt ebamõistlikult

tasakaalust väljas olevate lepingutega. Mõlemad lepingud sõlmiti tüüptingimustel

lepinguna.

2.3.

Lepingud, isegi kui lugeda need hüpoteetiliselt sõlmituks, on ka tühised TsÜS § 86 lg 1

alusel.

2.4.

Kostja 1 vaidleb tervikuna vastu ka hageja nõudele sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

Hageja ei ole tõendanud mitte ühegi võlgnevuse meeldetuletuse ega lepingute ülesütlemise

avalduste kätte toimetamist kostjale. Tervikuna mõistetamatuks jääb kostjale, miks

võlgnevuse meeldetuletused on saadetud aadressile Akadeemia teel.

2.5.

Kostja 1 on seisukohal, et hageja ei ole esitanud asjas ühtegi nõude tegelikku suurust

tõendavat dokumenti. Hageja ei ole esitanud tõendeid väidetavate laenude väljamaksmise

kohta ega võimalike tagasimaksete kohta.

2.6.

Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõuded kostja 1 vastu kuuluvad siiski mingil

alusel rahuldamisele, palub kostja 1 VÕS § 162 alusel vähendada kõrvalnõudeid 0 euroni.

2.7.

Ebaselge on laenulepingu II alusel välja makstud laenu summa, mis hagiavalduse kohaselt

on 4000 eurot, aga maksekorralduselt nähtuvalt 3940 eurot.

2.8.

Vastavalt hageja esitatud infole on laenulepingute alusel tehtud tagasimakseid kokku

summas 3518,17 eurot. Ebaõige on aga hageja läbiv väide, et neid tagasimakseid on

teostanud kostja 1. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kasvõi mõne

makse oleks teostanud kostja 1. Kõik tagasimaksed on teostatud K. K. ja tema ema, M. K.

poolt.

2.9.

K. K.lt ja M. K.lt on toimunud laenulepingute alusel laekumisi perioodil 27.03.2018 kuni

14.02.2019 kogusummas 1705,40 eurot. Selgusetuks jääb seejuures, kumma laenulepingu

alusel makseid on teostatud. Samuti leidub hageja esitatud tõenditest, et peale

laenulepingute ülesütlemist 16.01.2019 on teostatud perioodil 24.01.2019 kuni 14.02.2019

tagasimakseid kogusummas 669,40 eurot ning perioodil 19.02.2019 kuni 11.05.2020

kogusummas 2397,87 eurot. Ehk siis kokku on K. K. ja M. K. laenulepingute alusel

teostanud tagasimakseid vähemalt summas 4772,67 eurot.

Kostja 2, K. K., vastuväited ja põhjendused

3. Kostja 2 avaldas 06.11.2024 toimunud kohtuistungil, et need summad, mida hageja on

laenuna väljastanud – need summad sai kostja 2, mitte A. A.. A. A. ei olnud teadlik, et tema

nimel neid laene on võetud. Kostja 2 seisukoht faktiväidete osas jääb samaks, mida kostja 2

tunnistajana samas menetluses ütles.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas 06.03.2018 tarbijakrediidilepingu nr. SL18-01-1526271 (dtl

60-63) ja 25.04.2018 tarbijakrediidilepingu nr. SLR18-01-1540153 (dtl 33-37)

lepingupooleks on kostja A. A. (kostja 1).

6.1.

Kostja 1 on oma vastuses hagiavaldusele toonud välja, et viimane ei ole sõlminud Bigbank

AS-iga eelnevalt viidatud laenulepinguid, vaid seda on teinud K. K., kasutades kostja 1

teadmata tema elektroonilisi identifitseerimisvahendeid ja sellega sisuliselt varastades

tema identiteedi. Kostja 2 on teostanud koos oma emaga hagejale ka laenu tagasimakseid.

6.1.1.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et juhul, kui isik teeb

tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema

identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See

tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks

kiidab. Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid

välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele

vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest,

et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt RK

nr 2-23-11584/18, p 11 ja seal viidatud praktika).

6.1.2.

Seega peab kohus käesoleva asja lahendamiseks esmalt tuvastama, kes allkirjastas kostja

1 ID-kaarti või Smart-ID-d kasutades tarbijakrediidilepingud ning kui seda tegi kostja 2,

siis kuidas kostja 1 ID-kaart (või Smart-ID) ning isiku tuvastamiseks ja allkirjastamiseks

vajalikud PIN-koodid kostja 2 kätte said. Kui tegemist on esindusõiguseta tehingu

juhtumiga, tuleb tuvastada, kas kostja 1 on tehingu heaks kiitnud.

6.2.

K. K. on 12.12.2023 istungil andnud tunnistajana järgmiseid ütlusi (enne kui on kaastatud

käesoleva tsiviilasja menetlusse kostjana) (dtl 655-656):

„Tean, kus kostja hoidis ID-kaarte ja paroole, arvutilaua peal, meie ühises elukohas XXX.

Tegin tema nime peale Smart-ID, tema ID-kaardi ja paroolidega. Ma täpselt ei mäleta,

kas need olid seal laua peal paberihoidja vahel või kuidas, see oli ammu, ei mäleta.

Paroolid olid ametlikul paberil, mis kaasas on dokumentidega. Kostjaga meil juttu ei

olnud Id-kaardist või paroolidest. Smart-ID tegemise aega ei mäleta, võis olla 2016 või

2017. Sidusin selle mingi kõnekaardi numbriga, aga ei mäleta seda. Kõnekaarti kasutasin

mina. Kostja ei olnud teadlik, et talle Smart-ID konto tegin ja seda kasutasin. Smart-ID-ga

võtsin laenu, tegin arveldusarve Coop pangas, läbi internetipanga. Ei mäleta, millal see

võis olla. Tegin ühe arveldusarve, Coop pangas. Mul oli ligipääs ka kostja SEB kontole,

mida ta ei kasutanud. Laenulepingute hulgas oli ka Bigbank AS. Kui nõuti lisadokumente,

siis usun, et esitasin need ka koos laenutaotlusega. See võis olla kostja arveldusarve

väljavõte, ma ei mäleta, mis panga oma, võis olla Luminori oma. Minu teada nad küsivad

kõikide pankade omasid, aga ma ei mäleta peast, millise ma saatsin. Mul oli ligipääs ka

väljavõtte saamiseks kostja Luminori kontole, aga laen sinna peale ei laekunud. See kostja

e-posti aadress XXX on mulle tuttav, see on minu tehtud, tema nimel laenude võtmiseks.

Kostja ei olnud teadlik sellest e-posti aadressist. Kostja tänaseks on teadlik Smart-ID

tegemisest. Ta sai teadlikuks, kui hakkasid võlateated tulema, ma ei mäleta ajaliselt, kuna

see oli. See mõjus meie suhtele halvasti, läksime lahku. Logisin [Julianus Inkasso

iseteenindusportaali – kohtuniku täpsustus] kostja nimel sisse, seal sai maksegraafikuid

muuta. Ei mäleta, mis aadressi ma laenulepingusse panin. Ei mäleta, kas kasutasin meie

ühist kodust aadressi, ei mäleta ka telefoni numbrit, see oli kõnekaardi number, mis oli

minu valduses ja mida kostja ei teadnud. Postiaadressiga võis sama teema olla, aga ei

mäleta. Ma ei usu, et panin sinna koduse aadressi. Ma ei ole saanud ülesütlemisavaldusi

seoses Bigbank laenulepinguga, ma ei tea, kuhu neid saadeti. Iseteenindusportaalis olen

algseid aadresse muutnud ilmselt küll, ma ei mäleta, miks seda tegin, võibolla algselt

panin XXX aadressi ja kui hakkasid võlateated tulema, siis muutsin ära. Ma ei mäleta, mis

aadressiks muutsin, võibolla panin täiesti suvalise aadressi. [Peale toimikust tõendi

näitamist kinnitab] See ongi täiesti suvaline aadress, pole seal kunagi elanud, kostja ega

ükski meie tuttav ei ole seal samuti kunagi elanud. Peale minu ja kostja rohkem isikuid ei

ole, kes neid paroole ja ID-kaarti oleks kasutada saanud, see oli meie magamistoas, sinna

teised ei pääsenud. Laenulepingute tagasimakseid tegin mina, peale minu keegi teine ei

teinud. Kui kostja võlgnevustest teada sai, läks ta kohe politseisse. Minu teada ta ei ole

midagi ise maksnud. E-posti aadressilt XXX ma suhtlesin Inkassoga. Suhtlesin kostja

nimel. Kostja ei teadnud nendest suhtlustest. Ma ei mäleta, mida ma selle konkreetse

laenu rahaga tegin. Kostja seda raha ei saanud.“

6.3.

Kohus on seisukohal, et K. K. poolt tunnistajana antud ütlused on TsMS § 251 kohaseks

tõendiks. Isik kuulati käesolevas menetluses tunnistajana üle enne, kui hageja tema vastu

nõude esitas ja ta kostjana 2 kaasati. Asjaolu, et isik muutus seejärel tema vastu hagi

esitamisel kostjaks (keda ei saa tunnistajana üle kuulata), ei muuda menetluslikult

olematuks varasemalt kohtu poolt tõendina kogutud tunnistaja ütluseid.

Kohtul puudub tunnistajana antud ütluste usaldusväärsuses kahelda. Lihtsalt asjaolust, et

tegemist on endiste elukaaslastega, ei tulene automaatselt ütluste ebausaldusväärsus.

Kohtule ei jäänud tunnistaja ülekuulamisel muljet, et ta valetaks. Kostja 2 on samasugust

meetodit laenuandjatelt raha saamiseks kasutanud veel teistegi isikute puhul, mis näitab

käitumismustrit ja viitab, et ta kasutas seda ka kostja 1 puhul. Kostja 1 pöördus avaldusega

politseisse koheselt, kui sai laenudest teada (dtl 95). Asjakohatu on hageja kahtlus, et

kostja 2 ütlustega soovitakse vabaneda vastutusest laenu tagastamisel, kuivõrd kostja 2

ütlused ei muuda väljastatud raha tagasiküsimist hageja poolt võimatuks.

6.4.

Kohus teeb eeltoodud tunnistaja ütlustest järgmised peamised järeldused:

1)

Kostja 1 ja kostja 2 olid elukaaslased vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajaperioodil ning

neil oli ühine elukoht.

2)

Kostja 1 hoidis ID-kaarti ja PIN-koode kodus arvutilaual. Kostja 2 teadis nende asukohta

ja neid kasutades vormistas kostja 1 nimel Smart-ID konto, millest kostja 1 ei teadnud.

3)

Kostja 2 esitas kostja 1 nimel (kostja 1 teadmata) laenutaotlused krediidiasutusele,

allkirjastas kostja 1 nimel (kostja 1 teadmata) seda Smart-ID-d kasutades

krediidiasutusega vaidlusalused tarbijakrediidilepingud ning avas arveldusarve Coop

Pangas. Kostja 2 kasutas selleks e-posti aadressi, mobiiltelefoni numbrit ja elukoha

aadressi, mida kostja 1 ei teadnud ega kasutanud. Vajadusel hankis kostja 2 Smart-ID

abil krediidiasutusele laenuvõime kontrolli raames kostja 1 konto väljavõtted (seda

kostja 1 teadmata).

4)

Kostja 2 sai krediidiasutusega sõlmitud tarbijakrediidilepingute alusel raha enda

valdusesse.

5)

Kostja 2 tegi tarbijakrediidilepingute alusel tagasimakseid kostja 1 nimel kostja 1

teadmata.

6)

Kostja 2 tegi kostja 1 nimel (kostja 1 teadmata) Julianus Inkasso iseteenindusportaalis

kokkuleppeid võlgade tasumiseks ja suhtles võlausaldajaga SMS-de teel mobiilinumbrilt,

mis ei olnud kostja 1 kasutuses ja millest kostja 1 ei teadnud.

6.5.

Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja 1 oli ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel raskelt

hooletu. Kohtu hinnangul on ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine kodus, kirjutuslaual (või

sahtlis) kooskõlas tavapärase (kohase) hoolsusega (vt RK nr 2-16-124450/77, p 24

viimane lause). Tõendatud on, et kostja 1 ei andnud oma ID-kaarti ega PIN-koode kostja 2

valdusesse, vaid kostja 2 võttis selle omavoliliselt, ebaseaduslikult ja kasutas seda kostja 1

teadmata Smart-ID konto tegemiseks. Kostja 1 ei pidanud kahtlustama, et kostja 2 kui

tema tollane elukaaslane ehk sisuliselt pereliige asub kuritegelikule teele.

6.5.1.

Samuti on tõendatud, et kostja 1 ei ole seega andnud kostja 2 valdusesse Smart-ID

kasutamiseks vajalikku mobiilseadet ega PIN-koode, mille abil tegelikult

tarbijakrediidilepingud allkirjastati. Kostjale 1 pole võimalik etteheiteid teha seoses

Smart-ID kasutamiseks vajaliku mobiilseadme ega selle PIN-koodide hooletu

hoidmisega või üleandmisega kostjale 2, kuna kostjal 1 neid ei olnudki. Kostja 1 ei ole

andnud kostjale 2 (üld)volitust tehingute tegemiseks.

6.6.

VÕS § 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või

jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse

täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Hageja tugineb kostja 1

vastu nõude esitamisel tarbijakrediidilepingutele.

6.7.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tunnistaja ehk hilisema kostja 2 ütlustega leidnud

tõendamist asjaolu, et kostja 1 ei ole Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepinguid nr SL18-01-

1526271 ja nr. SLR18-01-1540153 sõlminud ega selleks kostjat 2 volitanud. TsÜS § 129

lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine,

välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab.

6.7.1.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks tarbijakrediidilepingud millegagi heaks

kiitnud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tagasimakseid lepingute alusel tegi ja

kokkuleppeid võlausaldajaga sõlmis ja suhtlust pidas kostja 2 kostja 1 teadmata. Hageja

esitatud kostja 1 telefonikõnest hagejale (dtl 219) ei tulene samuti konkreetsete

tarbijakrediidilepingute heakskiitu. Nimetatud kõnest võib aru saada, et tegelikult üritab

kostja 1 klaarida kellegi kolmanda isiku kohustusi, kuna juttu on kellestki kolmandast,

kes proovib saada oma töökohaks olevast suurest ravimiettevõttest laenu ning seniks

proovib kostja 1 hageja rahustamiseks mingeid makseid teha. Samas ei selgu kõnest,

millal see toimus, ning sellest ei tulene, et jutt oleks konkreetsetest vaidlusalustest

tarbijakrediidilepingutest ja/või nende heakskiitmisest kostja 1 poolt.

6.8.

Kuivõrd kostja 1 ei ole sõlminud Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepinguid ega volitanud

selleks kostjat 2, siis on kostja 1 nimel sõlmitud vaidlusalused tarbijakrediidilepingud

tühised. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Hageja nõue kostja 1 vastu lepingulisel alusel põhjendatud ei ole ning

rahuldamisele selles osas ei kuulu.

6.9.

TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui

isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust

ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

6.9.1.

Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja 2 lasi raha kanda kostja 1 teadmata kostja 1

nimel olevale arveldusarvele, kust selle enda valdusesse võttis. Kostja 1 ei teadnud

krediidiasutuse poolt raha ülekandmisest ja seda raha ei saanud. Kuna alusetu

rikastumise sätete kohaselt saab tagasinõude esitada üleantu saaja vastu (kelleks kostja 1

ei olnud), siis ei kuulu hageja nõue kostja 1 vastu rahuldamisele ka alusetu rikastumise

sätete alusel.

7. Hageja esitas kohtule taotluse kostja K. K. kaasamiseks ning kohus on selle 10.01.2024

kohtumäärusega rahuldanud (dtl 725-726). Seega annab kohus järgnevalt hinnangu sellele,

kas hageja nõue võiks kuuluda kostja 2 suhtes rahuldamisele.

7.1.

VÕS § 3 p 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida alusetust rikastumisest. VÕS § 1028 lg 1

kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

7.2.

Riigikohus on 26.06.2024 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-21-16508 punktis 14 selgitanud, et

kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid

juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine,

olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei

võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise

väljanõudmise sätteid (RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p 18; RKTKo 24.09.2008, 3-2-1-

62-08, p 9).

7.3.

Kostja 2 on 06.11.2024 toimunud kohtuistungil avaldanud, et jääb tunnistajana öeldud

ütluste juurde. Hagiavalduses nõutud summad, mida Bigbank AS on laenuna väljastanud,

sai kätte kostja 2 ja mitte kostja 1. Kostja 1 ei olnud teadlik, et tema nimel neid laene on

võetud (dtl 778, 00:01:33). Seega on kostja 2 sisuliselt võtnud omaks, et ta on

tarbijakrediidilepingutes sätestatud summad krediidiasutuselt saanud.

7.4.

Kuna hageja ja kostja 2 vahel tarbijakrediidi (ega muud) lepingut ei olnud, siis saab hageja

nõuda kostjalt 2 talle üle antud, kuid tagastamata põhivõlga alusetu rikastumise sätete

alusel (VÕS § 1028 lg 1). Seega leiab kohus, et põhjendatud oleks hageja põhinõue

summas 3481,85 eurot (990,37€+ 2491,48€).

7.4.1.

Hageja nõue kostja 2 vastu intressi 621,20 euro, haldustasu 6 euro ja sissenõudmiskulu

70 euro osas põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

7.4.2.

Intressi saab nõuda üksnes juhul, kui vastav kohustus tuleneb seadusest või lepingust.

Hageja ja kostja 2 vahel lepinguline suhe puudub ja seega ei ole hagejal kostja 2 vastu

ka intressinõuet. Sama puudutab ka haldustasu ja sissenõudmiskulu nõuet.

7.5.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja 2 vastu võiks kuuluda rahuldamisele

seadusjärgses määras ja seda alates hetkest, kui kostja 2 on saanud kätte tema vastu hageja

poolt hagiavalduses esitatud nõude ehk alates 02.04.2024 (dtl 728).

7.5.1.

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

8. Siiski tuleb ka kostja 2 vastu esitatud hagi jätta rahuldamata. Nimelt ei ole hageja tõendanud,

et talle on esialgse võlausaldaja poolt loovutatud nõudeõigus kostja 2 vastu. Vaidlus puudub

selles, et tarbijakrediidilepingute alusel kandis summad üle Bigbank AS, kes seega oleks

õigustatud ka tagasinõuet kostja 2 suhtes esitama.

8.1.

Kohtule on hageja poolt esitatud 04.04.2023 kinnituskiri, millise kohaselt Bigbank AS

kinnitab, et on loovutanud 14.02.2019 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude

loovutamise lepinguga Aktiva Finace Group OÜ-ile (endine Aktiva Finants OÜ) Bigbank

AS-ga sõlmitud lepingutest nr. SL18-01-1526271 ja SLR18-01-1540153 tulenevad nõuded

A. A. IK: XXX vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Lähtudes ülaltoodust on nimetatud nõude suhtes uueks võlausaldajaks Aktiva Finace

Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn Harju

maakond (dtl 335). Nimetatud kinnituskiri on allkirjastatud Inga Fatejeva poolt.

8.1.1.

Lisaks on kohtule esitatud Bigbank AS poolt antud 11.03.2022 volikiri nr 9-3/52 I.F.’le,

millisega volitatakse töösuhtes olevat Inga Fatejevat esindama Bigbank AS-i. Volikiri

jõustus allkirjastamisega ning kehtis kuni 10.03.2023 (dtl 337).

8.2.

TsÜS § 125 lg 2 p 3 kohaselt volitus lõpeb, kui volituse tähtaeg möödub. Eelnevast

tulenevalt nähtub, et Bigbank AS-i poolt 04.04.2023 antud kinnituskiri on allkirjastatud

isiku poolt, kellel puudus sel ajal esindusõigus (mis lõppes 10.03.2023). TsÜS § 128 lg 1

kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja

arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks

kiidab. Kohtule tõendeid selle kohta, et Bigbank AS oleks heaks kiitnud 04.04.2023 antud

kinnituskirja, esitatud ei ole.

8.3.

Samuti ei ole asjas esitatud muid algse võlausaldaja poolseid kinnitusi, et ta nõuded

hagejale loovutanud on. Kostja 1 on läbivalt menetluses olnud seisukohal, et nõude

loovutamine hagejale on tõendamata. Seda küsimust on adresseeritud ka 28.03.2023

toimunud kohtuistungil, kus kostja 1 esindaja palus veelkord hagejal esitada nõude

loovutamise dokumendid ning kohus selgitas hagejale, et nõude omandamine on faktiline

asjaolu ning hageja kohustus on esitada tõendid kogu [nõude loovutamise] ahela kohta,

algsest laenuandjast kuni tänase hagejani, kuidas nõue on liikunud (dtl 250, 00:41:23-

00:41:47) ning kohus andis pooltele tähtaja täienduste esitamiseks.

8.4.

Kostja 1 esitas 23.05.2023 vastuväite ka hageja poolt Bigbank AS-i 04.04.2023

kinnituskirja osas (dtl 582, p 2.3-2.5). Seega oli hageja teadlik, et nimetatud dokumendi on

allkirjastanud ilma volituseta isik ning hageja väide nõude loovutamise kohta võib jääda

tõendamata. Pärast seda on hagejal olnud korduvalt võimalusi esitada täiendavaid

tõendeid, kuid nõude loovutamise kohta muid dokumente esitatud pole.

8.5.

Lisaks pole asjas ka ühtegi tõendit, et BigBank AS oleks loovutanud hagejale oma

mistahes nõudeid kostja 2 vastu. Bigbank AS-i poolt 04.04.2023 antud kinnituskirjas pole

kostja 2 osas nõuete loovutamise kohta mitte midagi kirjas.

8.6.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud Bigbank AS poolt oma nõuete

kostja 1 või kostja 2 suhtes loovutamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal on

nõudeõigus kostja 1 või kostja 2 suhtes ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele kummagi

kostja suhtes.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

9. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6853 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

11. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

11.1.

Kohus leiab, et menetluskulud jäävad hageja kanda, kuivõrd hagiavaldus rahuldamisele ei

kuulu.

11.1.1.

Kostja 1 palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 7737,80 eurot (koos

käibemaksuga) (dtl 802-805). Hageja vaidleb kostja 1 menetluskulude suurusele vastu

ning leiab, et kostja 1 ajakulu on maksimaalselt kokku 10 tundi 25 minutit või

alternatiivselt 17 tundi 40 minutit. Hageja palub kohtul kontrollida ja üle vaadata kostja

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning hinnata menetlusdokumentide

koostamiseks kulunud aega (dtl 823-829).

11.1.2.

Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et kostja 1 esindaja ajakulu 53,50

tundi on ülepaisutatud ja kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et kostja 1 poolt esitatud

menetlusdokumendid on korduva iseloomuga ning läbi kogu menetluse on kostja 1

seisukohad olnud samad. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning seda, et peetud on

mitmeid kohtuistungeid, peab kohus põhjendatuks kostja 1 esindaja ajakulu 35 tunni

ulatuses.

11.1.3.

Kostja 1 esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja

antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tegemist on mõistliku

tunnitasu määraga ning see vastab varasemale kohtupraktikale.

11.1.4.

Seega kuulub hageja poolt kostja 1 kasuks välja mõistmisele esindajakulu summas 5124

eurot (35 tundi x 120€ = 4200 eurot + käibemaks 22%)

11.1.5.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja 1 taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11.2.

Kostja 2 menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal 2 otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik