2-23-9740/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9740

Tsiviilasi

W.EG. Eesti OÜ hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

29 952,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja W.EG. Eesti OÜ (registrikood 10326286),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Alla Žulinskaja

Kostja A. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Artjom Morozov

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

19.03.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks 27 455,38 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 23 785,29 eurot ja 07.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest

3670,09 eurot.

3. Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna põhivõlalt 23 785,29 eurot alates 08.07.2023 kuni võlgnevuse

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 2390 eurot.

6. Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 23 785,29 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 3670,09 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1

2-23-9740

teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt W.EG. Eesti OÜ ja OÜ Alva Teenused OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid

31.05.2019 müügilepingu.

3. Alva Teenused OÜ/põhivõlgnik on 31.05.2019 registreerinud ennast hageja kodulehel

kasutajaks/ostjaks, mille hageja on aktsepteerinud. Kauba tellimisel/ostmisel hagejalt kohaldusid

hageja/W.EG E-poe kasutustingimuses, Isikuandmete töötlemise põhimõtted ja Müügi üldtingimused.

Tellimuse esitamisel kinnitas klient, et on tingimustega tutvunud ja need on temale arusaadavad.

4. Põhivõlgnik ostis hageja käest kaupa, mille kohta hageja esitas põhivõlgnikule arved, mille

põhivõlgnik on tähtaegselt jätnud 23 785,29 euro ulatuses tasumata.

5. Müügitingimuste punknti 7. kohaselt, juhul kui Ostja hilineb maksete tasumisega, on W.EG.-l

õigus nõuda viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga maksega hilinetud päeva eest.

6. W.EG. Eesti OÜ ja A. K. (kostja) sõlmisid 04.05.2021 käenduslepingu.

7. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.1 käendaja vastutab Alva Teenused OÜ ja W.EG. Eesti

OÜ vahel 31.05.2019 sõlmitud müügilepingust ja kõigi tulevikus tehtavate muudatustest ja lisadest

tulenevate kõigi nõuete täieliku ja nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks

on käenduslepingu punktis 1.3. kokku lepitud 25 000,00 eurot.

8. Kuna põhivõlgnik ei tasunud hageja esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude

10.11.2021 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks.

9. Kostjale väljastati 05.05.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli

põhivõlgniku põhivõlgnevus 23 785,29 ja 05.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

6151,28 eurot. Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 19.05.2022 (käenduslepingu kokku

lepitud p 2.1 kohaselt).

10. Hageja edastas muuhulgas käenduskohustuse nõude e-kirja teel 05.05.2022, millele kostja on

vastanud 12.05.2022 e-kirja teel, kus on asunud väitma, et tal puuduvad 2021 aasta sügisest

väidetavalt töösuhted Alva Teenused OÜ-ga. Samuti asus kostja väitma, et käendusleping allkirjastati

endise tööandja V. B. käsul jne, ehk et kostja ei nõustunud käenduskohustuse täitmisega.

11. Käenduskohustuse koostamisel oli kostja põhivõlg 05.05.2022 seisuga 23 785,29 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 6151,28 eurot, kokku 29 936,57 eurot. Kosja kohustus tasuma

nõudest 25 000 eurot vastavalt käenduslepingus sätestatud maksimumäärale hiljemalt 19.05.2022,

mida kostja ei ole teinud.

12. Põhivõlgniku Alva Teenused OÜ osas algatati 05.08.2022 pankrotimenetlus, mis lõpetati

19.10.2022 määrusega pankroti välja kuulutamata. Alva Teenused OÜ kustutatakse äriregistrist

likvideerimismenetlust läbi viimata.

13. Hageja on käenduskohustuse nõude esitamisel 05.05.2022 arvestanud viiviseid alates arvete

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni 05.05.2022.

14. Käenduskohustuse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 6521,43 eurot. Hageja

vähendab viivisenõuet käenduskohustuse esitamise seisuga summale 1214,71 eurot, et põhinõue ja

viivis kokku ei ületaks käenduskohustuse maksimummäära 25 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt seega

käenduskohustuse täitmist summas 25 000 eurot.

15. Käenduslepingute punktis 1.2. on sätestatud käendajate/kostjate rahalise vastutuse

maksimumsummaks 25 000,00 eurot. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva

kohustuse rikkumise eest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-13 p 12 selgitanud, et käenduslepingus

märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja

enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab

võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas.

Tulenevalt hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingust, ei ole pooled kokku leppinud viivisemääras,

kui kostja rikub käenduskohustuse täitmist, mistõttu kohaldub kostja osas VÕS § 113 sätestatud

viivisemäär.

16. Kuna kostja ei täitnud käenduskohustust tähtaegselt so 19.05.2022, on hagejal õigus nõuda

2-23-9740

kostjalt viivist. Hageja arvestab viiviseid käenduskohutuse täitmise tähtajale järgnevast päevast so

20.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni käenduskohustuse nõudes toodud põhisummalt.

Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis muutunud sissenõutavaks 2455,38 euro ulattuses.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude (23785,29 EUR) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukohad

18.

21.08.2023 menetlusdokumendis kostja vaidles võlgnevusele vastu ja selgitas, et kostja ei ole

seotud ALVA Teenused OÜ omanikuga. Põhivõlgnik palus kostjat allkirjastada dokumenti, et äriühing

saaks edasi toimida ja kostja, kui palgaline töötaja saaks edasi töötada.

19.

22.03.2024 korraldaval istungil kostja selgitas, et tööandja ei selgitanud lepingu sisu, kuid

ütles, et on vaja tõsta lepingu limiiti, milleks on vajalik kostja allkirja. Kostja ei ole juriidiliste

teadmistega ja lihtsalt usaldas tööandjat ning isegi eriti ei vaadanud, mis leping sisaldas. Kostja sai

aru, et seal oli mingi summa, aga vastutus ei olnud kostjale selge. Lepingu allkirjastamisest ei olnud

kostjal muud kasu kui see, et ta sai tööd jätkata. Kostjal puuduvad vastuväited põhivõlgniku

võlgnevuse osas, sest ta ei tea, mida osteti.

20.

13.05.2024 esitatud lõplikes seisukohtades palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et käendusleping sõlmiti vastuolus heade kommetega, mistõttu on leping tühine.

Käenduslepingust peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste

täitmise eest. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja sooviks vastutada enda tööandja kohustuse

eest, vastupidi kostja isegi ei saanud allkirjastatud lepingu sisust aru, rääkimata hageja ja põhivõlgniku

vahel sõlmitud müügilepingust, mille tingimustest kostja kursis ei olnud.

21. Kostjal oli kehtiv töösuhe põhivõlgnikuga (dtl 132), seega oli kostja tööandjaga

sõltuvussuhtes.

Töötaja järgis tööandja juhiseid ja allkirjastas lepingu, mis oli tööandja sõnul vajalik tööandja

krediidilimiidi suurendamiseks ja töötamise jätkamiseks. Isiklikke kohustusi ja vastutust kostjale ei

selgitatud. Tööandja juhiste mittetäitmine oleks võinud kaasa tuua vallandamise. Olles objektijuhi

ametikohal pidi kostja allkirjastama dokumentatsiooni ning tellima ka volitatud isikuna materjali

erinevatele objektidele ja ei saanud aru, et allkirjastas käenduslepingu. Tööandja on viinud töötaja

eksitusse. Alkirjastamine toimus ID kaardi kasutamisel tööandja arvutis ning kostjale ei antud aega

lepingu sisuga tutvuda.

Käenduslepingus on märgitud mitte kostja e-posti aadress, vaid võlausaldaja kontaktid, mis näitab, et

tööandja oli lepingu eelnevalt ette valmistanud ja kui käendaja oleks sellega tutvunud, oleks ta seal

märkinud oma kontaktandmed.

22. Kostja ei saanud mingisugust kasu tagatavast kohustusest. Kostja palk ei tõusnud, mida

tõendatakse Lisaga 1 (dtl 132). Kostja töösuhe lõppes ca 4 kuu pärast lepingu allkirjastamist. Kostja

vallandati 11.10.2021 (dtl 121).

23. Käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt

ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko

realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita.

24. Kostja keskmine bruto töötasu aastal 2021 oli 962,48 eurot kuus. Maksimaalse 25 000 euro

suuruse vastutuse korral oleks kostja pidanud töötama rohkem kui kaks aastat, et võlg tagasi maksta,

ja seejuures ei ole arvestatud asjaolu, et ta peab ka oma igakuiseid kulutusi toidu, elamispinnale, riiete

ja muude igapäevaste vajaduste eest tasuma.

Käenduslepingu sõlmimisel olid kostjal ka kehtivad maksehäired, mis olid avalikud ja mida oleks

pidanud nõuetekohase hoolsusega tuvastama ja analüüsima. Sellise kostja sissetulekuga ja olemas

olevate muude kohustustega käendatud võla võimaliku tagasimaksmise aega ei ole võimalik

prognoosida.

Kostja leiab, et mõistliku lähenemise korral oleks võlausaldaja pidanud uurima põhivõlgnikult, kes on

2-23-9740

lepingule alla kirjutanud ja kas ta on võimeline oma kohustusi täitma. Asjaolu, et tagatise annab mitte

põhivõlgniku juhatuse liige, vaid töötaja, oleks pidanud andma põhjust täiendavate küsimuste

esitamiseks. Asjaolu, et võlausaldaja nõudis põhivõlgnikult täiendavat garantiid, kinnitab, et

põhivõlgnik oli juba garantiilepingu sõlmimise ajal rahalistes raskustes.

25. Põhivõlgnik oli käenduslepingu sõlmimise ajal, aastal 2021 makseraskustes ning kostjat

kasutati pahatahtlikult ära.

Kohtuotsuse põhjendused

26. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

27. Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist

lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §

108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise

kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse

olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib

võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

28. Hageja on esitanud kostja vastu hagi käenduskohustusest tulenevates nõuetes. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.05.2021 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.1

vastutab käendaja/kostja Alva Teenused OÜ ja W.EG. Eesti OÜ vahel 31.05.2019 sõlmitud

müügilepingust ja kõigi tulevikus tehtavate muudatustest ja lisadest tulenevate kõigi nõuete täieliku ja

nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.3.

kokku lepitud 25 000 eurot.

Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel käenduslepingu sõlmimist.

VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab

hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on

saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama.

Kohtule esitatu kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 04.05.2021 käenduslepingu (dtl 37-38). Kohus

on tuvastanud, et käendusleping on allkirjastatud kostja poolt digitaalselt samal päeval. Kohus märgib,

et kostja ei ole ka vaidlustanud käenduslepingu sõlmimise fakti. Vaidlus on pooltel selle üle, kas

käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Eelnevast tulenevalt on pooled

allkirjadega kinnitanud kokkuleppe saavutamist lepingus toodud tingimustel. Kohus leiab, et pooled

sõlmisid kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele.

29. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on

füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline

isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus-

või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et poolte vahel 04.05.2021 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS §

143 lg 1 mõttes.

2-23-9740

30. Kohus analüüsib järgnevalt kostja esitatud vastuväidet, et käendusleping on heade kommetega

vastuolus ja seetõttu tühine. Hageja vastavate kostja põhjendustega ei nõustu.

31. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega

vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2)

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

32. Riigikohus on 23.03.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-177-10 p-s 11 märkinud, et käenduslepingust

peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohus

viitab Riigikohtu 31.01.2018 kohtuotsuse 2-14-21710 p-le 49 ja märgib, et käendusleping võib siiski

olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum:

-

käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes

sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

-

käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

-

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt

ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko

realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita;

-

eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

33. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja sooviks vastutada

enda tööandja kohustuse eest, vastupidi kostja isegi ei saanud allkirjastatud lepingu sisust aru,

rääkimata hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust, mille tingimustest kostja ka kursis

ei olnud. Kostjal oli kehtiv töösuhe põhivõlgnikuga (Alva Teenused OÜ), seega kostja oli tööandjaga

sõltuvussuhtes. Töötaja järgis tööandja juhiseid ja allkirjastas lepingu, mis oli tööandja sõnul vajalik

tööandja krediidilimiidi suurendamiseks ja töötamise jätkamiseks. Isiklikke kohustusi ja vastutust

kostjale ei selgitatud. Samuti tööandja juhiste mittetäitmine oleks võinud kaasa tuua vallandamise.

Olles objektijuhi ametikohal pidi kostja allkirjastama erineva dokumentatsiooni ning tellima ka

volitatud isikuna materjali erinevate objektidele kuigi ei võinud ta ette kujutada, et too kord

allkirjastas käenduslepingu. Tööandja on töötajat eksitusse viinud. Allkirjastamine toimus ID kaardi

kasutamisel tööandja arvutis ning kostjale ei antud ajaga lepingu sisuga tutvuda.

Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud kohtule vaid käenduslepingu sõlmimise ajal kehtiva

töösuhte olemasolu põhivõlgnikuga (väljavõte Maksu- ja Tolliametist, dtl 132), kuid kostja poolt

väidetud käenduslepingu sõlmimise asjaolud on tõendamata. Kohus on 19.03.2024 kohtuistungil

kostjale selgitanud, et neid asjaolud tuleb kohtule tõendada, ei piisa sellest, kui kostja neid väidab.

Kohus selgitas, et kostjal on võimalik esitada taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks või kasutada teisi

tõendeid, aga oma väiteid tuleb kohtule tõendada (dtl 85). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal

polnud võimalik käenduslepingu sisuga tutvuda või tingimuste üle läbi rääkida, samuti et

käenduslepingu allkirjastamata jätmine võinuks tuua kaasa vallandamise. Kostja hinnangul on

tööandja viinud töötajat eksitusse. Kostja selgituste kohaselt sai kostja aru, et tal tekib

käenduslepingust tulenev rahaline kohustus kui kostja otsustas töölt ära minna (dtl 85). Kostja ei ole

tuginenud käenduslepingu tühistamisele.

Kostja väidete kohaselt töösuhe lõppes ca 4 kuu pärast lepingu allkirjastamist. Kostja vallandati

11.10.2021 (dtl 121). Kostja väidete kohaselt ei ole kostja saanud tagatavast kohustusest mingisugust

kasu ning sellele ei ole hageja ka vastu vaielnud. Samas üksnes kasu saamise või saamata jäämise fakt

ei anna alust pidada käenduslepingut heade kommetega vastuolus olevaks (Riigikohtu 31.01.2018

kohtuotsuse 2-14-21710 p 49).

Kostja on seisukohal, et antud juhul on vastutuse maksimumsumma käendaja sissetulekute suhtes

äärmiselt ebaproportsionaalne. Kostja keskmine bruto töötasu aastal 2021 oli 962,48 eurot kuus

(8662,37:9). Maksimaalse 25 000 euro suuruse vastutuse korral oleks kostja pidanud töötama rohkem

kui kaks aastat, et võlg tagasi maksta, ja seejuures ei ole arvestatud asjaolu, et ta peab ka oma

2-23-9740

igakuiseid kulutusi toidu, elamispinnale, riiete ja muude igapäevaste vajaduste eest tasuma. Seda

rohkem käenduslepingu sõlmimisel olid kostjal ka kehtivad maksehäired, mis olid avalikud ja mida

oleks pidanud nõuetekohase hoolsusega tuvastama ja analüüsima. Asjaolu, et tagatise annab mitte

põhivõlgniku juhatuse liige, vaid töötaja, oleks pidanud andma põhjust täiendavate küsimuste

esitamiseks.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja käendus antud ettevõtlustegevuses ja kostja ei ole

sõlminud käenduslepingut tarbijana isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. VÕS § 143 lg 1

kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks

VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on see tingimus täidetud ja

käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas 25 000 eurot.

Ettevõtlustegevuses eraisiku antud käenduse maksimumsummad võivad olla kõrgemad kui eraisikust

(tarbijast) käendaja vastutuse määr (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 otsus 2-21-11466, p

34). Kostja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtuvalt olid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 123).

Muid tõendeid kostja enda varalise seisu kohta kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei too

ainuüksi kostja varaline seis käenduslepingu sõlmimise ajal käenduslepingu tühisust kaasa. Käendaja

varalist seisu iseseisva alusena arvesse võttes on Riigikohus leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada

TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt

käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse

piirsumma (Riigikohtu 18.02.2015 lahend nr 3-2-1-157-14, p 11). Kohtu hinnangul ei saa

käenduskohustuse võtmisel avaldatud kostjat puudutavat teavet arvestades ka äratuntavalt järeldada, et

kostja on isik, kes ei ole võimeline sissetulekut teenima ega võetud kohustusi täitma. Ühtlasi on

Riigikohus asunud seisukohale, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte

riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, mis seondub

laenusaaja sissetulekute ja kulude hindamise ja kontrollimisega, käendussuhtes, kuna käendaja ei ole

laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (Riigikohtu 31.01.2018 lahend 2-14-21710, p

48). Eelnevast tulenevalt ei saa ka hagejale ette heita, et hageja ei tuvastanud ega analüüsinud kostja

kehtivaid maksehäireid. Ühtlasi on kostja käenduslepingut allkirjastades käenduslepingu punktis 4.8

kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ja kohustuslepinguga ning on nende sisust ja endale lepinguga

võetud kohustustest täielikult aru saanud ning lepingu sõlmimine vastab tema tahtele (dtl 38).

Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust põhivõlgniku kehv majanduslik seisund (dtl 124-

131).

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlusalune käendusleping ei ole tühine heade kommete vastasuse tõttu.

Kostja ei ole tuginenud käenduslepingu tühistamisele. Seega on tegemist kehtiva lepinguga.

34. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus on leping,

mis tavaliselt sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel.

Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga

VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga kohustub käendaja

vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendajal tekib

käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks

põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude

rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja

nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja

kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

35. Käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgniku poolt

maksmata summa, intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, leppetrahvi, viivise ja

kahju hüvitamise eest; lepingust tuleneva leppetrahvi nõude eest, lepingu täitmisega seotud kulude

eest.

2-23-9740

Käenduslepingu punkti 1.7 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks kohustuslepingu

järgse iga makse tasumise tähtpäev. Kohustusleping ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks

päev, milliseks põhivõlgniku kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik kohustuslepingu alusel

võlausaldajale võlgnetavad summad.

Käenduslepingu punkti 2.1. kohaselt käendaja kohustub täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja

kasuks täitmata rahalised kohustused 14. päeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate

saamisest.

Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda juhul, kui põhivõlgnik ei täida

kohustuslepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustuslepingu täitmist oma

äranägemisel kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt.

Käenduslepingu punkti 4.1. kohaselt leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni käendajale

lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või kohustuslepingu lõppemiseni tulenevalt sellest

tulenevate nõuete täieliku täitmisega.

36. Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu müügilepingust tulenev nõue. Müügilepingule

kohalduvad VÕS § 208 jj sätted. Hageja väitel ostis põhivõlgnik hageja käest kaupa, mille kohta

hageja esitas põhivõlgnikule arved (00566092, 00589074, 00589553, 00589555, 00589556,

00589563), mille põhivõlgnik on kogusummas 23 785,29 eurot jätnud tähtaegselt tasumata.

Käenduskohustuse nõude esitamise ajaks olid sissenõutavaks muutunud viivised 6151,28 eurot.

Sellisel juhul saab hagejal olla põhivõlgniku vastu nõue VÕS §-de 108 lg 1 ja 208 lg 1 alusel. Kostjal

ei ole vastuväiteid põhivõlgnikule esitatud arvete võlgnevuse kujunemise ega viivise osas (dtl 85).

Käenduskohustuse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 6521,43 eurot. Hageja

vähendab viivisenõuet käenduskohustuse esitamise seisuga summale 1214,71 eurot, et põhinõue ja

viivis kokku ei ületaks käenduskohustuse maksimummäära 25 000 eurot.

37. Kostjale väljastati 05.05.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli

põhivõlgniku põhivõlgnevus 23 785,29 eurot ja 05.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

6151,28 eurot. Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 19.05.2022 (dtl 39). Seega on

käenduslepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt.

38. Hageja nõuab hagiavalduses täiendavalt viiviseid seadusjärgses määras seoses

käenduskohustuse täitmise rikkumisega.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte

aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete

vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu

27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15).

Kostjale väljastati 05.05.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli põhivõlgniku

põhivõlgnevus 23 785,29 eurot ja 05.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6151,28 eurot.

Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 19.05.2022 (dtl 39).

Hageja käenduslepingust tulenev põhinõue muutus seega sissenõutavaks 20.05.2022 ja põhinõude

täitmata jätmisega jäi kostja sellest ajahetkest viivitusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei

ole tasunud põhinõuet ega viivist. Kohus nõustub hageja hagiavalduses toodud arvutuskäiguga (dtl 8)

ning leiab, et kohustuse sissenõutavaks muutmisest (20.05.2022) kuni hagi esitamiseni (07.07.2023)

on hageja viivisenõude suuruseks 2455,38 eurot.

Hageja on palunud välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

2-23-9740

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 367 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (23 785,29 eurot) alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

39. Kohus on seisukohal, et kuna põhivõlgnik on rikkunud kohustust, mida käendati, siis esineb

käendusjuhtum. Kohus ei tuvastanud käenduslepingu heade kommete vastasust. Seega on tegemist

kehtiva lepinguga. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et põhivõlgnik ja käendaja vastutavad

võlausaldaja ees solidaarselt ning võlausaldajal on võimalik valida, kelle suhtes oma nõue maksma

panna. Käenduslepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Kõige eelpooltoodu alusel asub

kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

40. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

41. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulu

1689,98 eurot (dtl 158-159).

42. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 1400 eurot.

43. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

Arvestades hagi keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul 07.07.2023 dokumentidega tutvumiseks ja

hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg 4,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et

hagiavaldus on ilma kehtiva õiguse tsiteerimiseta kokku võetav ca kolmel leheküljel, mille

koostamiseks võis kuluda hinnanguliselt kolm tundi ning materjalidega tutvumiseks võib 1,5 tundi

pidada mõistlikuks.

Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks ka korraldavaks kohtuistungiks ettevalmistamise ja

osavõtmise aega kokku 1 tundi.

12.04.2024 menetlusdokumendis on korratud juba hagiavalduses esitatut ja tsiteeritud kehtiva õiguse

sätteid, arvestades, et dokument on esitatud kohtu ettepanekul, loeb kohus dokumendi koostamisele

kulunud aja põhjendatud ja vajalikuks 0,5 tunni ulatuses.

06.05.2024 menetlusdokumendis kordas hageja eelnevalt esitatud asjaolusid ja seisukohti ning esitas

menetluskulude nimekirja. Kohus peab menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

25.06.2025 menetlusdokumendis kostja hilinemisega esitatud väidetele vastuse koostamisele peab

kohus dokumendi koostamisele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks 1,5 tundi.

Arvestades, et 16.04.2025 menetlusdokumendis on tsiteeritud kehtiva õiguse sätteid ja täpsustatud

vähesel määral menetluskulude nimekirja, peab kohus dokumendi koostmaisele ja esitammisele

kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks 0,25 tunni ulatuses.

Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud aeg põhjendatud ja vajalik kokku 8,25 tunni ulatuses.

Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 159) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on

kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot.

2-23-9740

44. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2390 (1400+8,25*120) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2390 eurot. Hageja taotlusel

ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik