2-24-19109/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19109

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Tsiviilasi

X (X) hagi Yi (Y) vastu alaealise Zi isaduse

vaidlustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), elukoht xxx, riigi õigusabi

korras määratud esindaja v.adv Marika Jaanson, e-post

info@aktseptus.ee

Kostja Y (isikukood XXX), elukoht xxx, e-post xxx

Kohtuistung

28. mai 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi.

2. Tuvastada, et Z ei põlvne Yist ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt

Y on Zi isa.

3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Zi sünniaktis ja

registriandmetes.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud hageja riigilõivu

kulu ja määratud esindaja kulu, mis jäävad riigi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte ja saata jõustumise järgselt

perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2-24-19109

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

1. X esitas 16.12.2024 (täiendatud 05.02.2025) Harju Maakohtule hagi Yi (Y) vastu isaduse

vaidlustamiseks. Avalduse kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud lapse Zi emana X ja isana

Y. Lapse ema ja isa ei ole abielus olnud. Lapse vanematel oli lapse eostamise ajal ühine kodu

xxx. Vanemate kooselu on lõppenud. Laps elab emaga. Hagejal oli kostjaga kooselu ajal

kõrvalsuhe. Mõned kuud pärast lapse sündi (laps võis olla kolme-nelja kuune) tekkis hagejal

kahtlus, et kostja ei pruugi olla lapse isa. 12.06.2024 viidi läbi DNA ekspertiis. Hagi on

esitatud aasta jooksul päevast, kui hageja sai teada DNA ekspertiisi tulemuse, mistõttu leiab

hageja, et hagi on esitatud tähtaegselt.

2. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 26.02.2025 avaliku e-toimiku vahendusel.

Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.

3.

28.05.2025 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

5. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse

vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel

koguma tõendeid omal algatusel. Lapse huvid on kohtumenetluses kõrgendatud kaitse all.

Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis

puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on

isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga

või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 82 kohaselt tulenevad

vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks

tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse

eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus

või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

6. Vaidlus puudub selles, et X on kantud Zi (sündinud xx.xx.xxxx) sünniakti emana (dtl 10)

ning see nähtub ka rahvastikuregistri päringust. Seega on hagejal õigus esitada hagi Zi isaduse

vaidlustamiseks.

7. Asjas on esitatud tõendina 28.06.2024 kuupäeva kandev ekspertiisiakt nr 24T-GL00099-

01 (dtl 22-24), milles oletatava isana on märgitud Y ning lapsena Z. Tõendist nähtuvalt on

DNA testi tellinud Y ja see on läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. DNA testi

kohaselt oli mõlema ekspertiisialuse puhul proovide võtjaks DNA-osakonna spetsialist

kohtueksperdi juuresolekul. Vastavalt TsMS § 294 lg-le 1 teeb ekspertiisi riiklikus

ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või

kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Kohtu hinnangul saab Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi poolt läbiviidud ekspertiisi lugeda usaldusväärseks tõendiks ning puudub vajadus

viia läbi uus ekspertiis.

8.

28.06.2024 koostatud ekspertiisiakti nr 24-GL00099-01 järelduste kohaselt ei saa Y olla

Zi bioloogiline isa.

2(3)

2-24-19109

9. PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada

ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on

vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

10. Kuna isaduse vaidlustamise hagi esitamise (kohtusse jõudmise) aeg on 16.12.2024, siis

saab hagi rahuldada eeldusel, et isaduse vaidlustamise aluseks olnud asjaolud said hagejale

teatavaks mitte varem kui 16.12.2023. Kohtu hinnangul ei tule isaduse vaidlustamise aluseks

olevatest asjaoludest teada saamist käsitleda üksnes kitsas tähenduses teadmisena, millele

võiks aluse anda isadustesti vastus.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 tehtud 16.02.2011 otsuses (p 14) leidnud, et kande

ebaõigsusest teadasaamine või teadma pidamine selle sätte mõttes tähendab kolleegiumi

arvates seda, et isik sai teada või pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada, et

tema kohta lapse sünniakti tehtud vanema kanne ei ole õige, st isik sai teada asjaoludest, mis

räägivad tema isaduse vastu ja annavad alust tema isaduses tõsiselt kahelda. Seejuures peab

isikul olema kindel veendumus, et talle teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et

ta ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja

kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi tulemustega kinnitatud. Kolleegiumi arvates saab

lugeda, et isik teab või peab teadma kande ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude

alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi,

tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses.

11. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et Y ei ole

lapse isa, mõned kuud pärast lapse sündi (laps võis olla kolme-nelja kuune), s.o 2024. a

jaanuaris või veebruaris. Kohtuistungil selgitas hageja, et lapse isa võis tema samaaegsete

suhete tõttu kahe mehega olla nii üks kui teine neist ja lapse sünni hetkel ei olnud tal kindlat

teadmist, kumb neist on lapse isa. Küll aga tekkis hagejal mõned kuud pärast lapse sündi

kahtlus, et Y ei pruugi olla lapse isa. Hagi on kohtusse esitatud 16.12.2024, seega vähem kui

üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis

annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varem kui üks aasta

enne hagi esitamist.

12. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on

tõendatud, et kostja ei ole alaealise Zi isa, kuulub hagi rahuldamisele.

13. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise

osas sisse rahvastikuregistrisse.

14. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hagejale anti 18.10.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud ning 12.02.2025 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu 420

euro tasumisest. Kohus jätab seetõttu riigilõivu kulu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi

kanda ning poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

3(3)