2-24-130761/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-130761

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O O vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

173,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: O O (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 22.05.2023 ja

12.09.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlg 111,64 eurot, viivised

perioodi 19.11.2023-16.09.2024 eest 16,14 eurot, viivised perioodi 05.12.2024-30.05.2025

eest 9,88 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas.

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot.

4. Jätta hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja

kanda.

Jätta hageja tasutud riigilõiv 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja

kanda.

Jätta kostja menetluskulud 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja

kanda.

5. Mõistja kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 85,56 eurot. Jätta

kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätetatud määras alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 04.12.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 22.05.2023 ja

12.09.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev põhinõue 111,64 eurot, viivised 16,14

eurot ning sissenõudekulud 25 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 05.12.2024 kuni põhinõude (111,64 eurot) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,05% päevas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS lepingu, mille alusel Tele2 kohustus

pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ja xxx ning kostja kohustus tasuma saadud

sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on

tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja

privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise

põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused.

Hageja märgib, et Tingimuste all peab ta silmas Tele2 erakliendi teenuste kasutamise

Üldtingimusi.

Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja

maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva

eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, kostja ei tasunud

arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.02.2022 arvest ja viimase arve tasumise

tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees 111,64 eurot

(lisa 3):

Arve nr 15118459272 01.11.2023 71 eurot

Arve nr 15118685294 01.12.2023 30,54 eurot

Arve nr 15118919427 01.01.2024 11,94 eurot

Kokku: 113,48 eurot

Hageja on hagiavalduse esitamisel arvanud arvetel sisalduvatest summadest maha viivised

1,84 eurot ning esitab nõude kostja vastu põhisummas 111,64 eurot.

2.2. Vastavalt Tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub

kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.

VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 04.06.2024 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (lisa 5.1), 19.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot (lisa 5.2) ja 04.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5

eurot (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja

juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 25 eurot.

2.3. Hageja on arvestanud viivist 0,05% päevas igalt arvelt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast.

2.4. Tele2 loovutas 08.05.2024 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile XXX, ja e-

posti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadannete kaudu

kätte toimetatuks loetud 20.03.2025. Dokumendid saadeti kostjale ka e-postiaadressile.

Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud hagile vastamiseks tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

4. Põhivõla nõue

4.1. Teenuse osutamise lepingu alusel tasu nõude eeldusena tuleb välja tuua, et pooled olid

teinud tahteavaldused lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9), lepingust tulenes kohustus, kostja on

kohutuse jätnud täitmata ning kohustus oli sissenõutavaks muutunud.

Hageja väitel oli kostja sõlminud Lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust numbritele XXX ja xxx. Hageja on selle tõenduseks esitanud

lepingud, mõlemal on kostja allkirjajäljend. Ühel lepingul on sõlmimise ajaks märgitud

22.05.2023, teisel 12.09.2023.

Lepingus on viidatud Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustele,

privaatsuspoliitikale, Tele2 interneti kasutamise tingimustele, Tele2 mõistliku kasutamise

põhimõtetele ja Tele2 hinnakirjale ning märgitud, et need on kättesaadavad ka Tele2

kodulehel www.tele2.ee.

Hageja on esitanud ka Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused ning alates

25.07.2018 kehtiva hinnakirja (dtl 40). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostjaga oli

sõlmitud leping erinevate teenuste osutamiseks.

Lepingutes oli märgitud „Piiramatu pakett“, kuutasuga 20 eurot, kuid 5-eurose soodustusega

12ks kuuks.

4.2. Hageja on tõendina esitanud arved, mis on loetletud kohtuotsuse punktis 2.1. Arvetest

nähtub, et arve on esitatud sideteenuse kuumaksu ning kõnede eest.

4.3. Hageja väitel tulenes Tele2 Eesti ASi teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 3, et

tasu sideteenuse ja täidetud maksetehingute eest makstakse arvete alusel.

Viidatud tingimuste punktis 3 on sätestatud järgmist: Tele2 koostab ja edastab Sulle kuu

alguses arve eelneva kalendrikuu kohta. Arve koostatakse meie vahel sõlmitud lepingu,

täiendavalt tellitud teenuste (näiteks m-parkimine, tasulised artiklid, Piiramatu Pilv jms ja ka

näiteks annetuskõned ja muud samalaadsed teenused), Sulle vahendatud rändlusteenuste ja

Tele2 hinnakirja alusel. Kui muudad oma andmeid ja jätad Tele2 sellest teavitamata, siis

edastatud arved kuuluvad siiski tasumisele. Lepingu lõpetamisel jõuab lõpparve Sinuni

hiljemalt 3 kuu jooksul. Palun tasu arve sellel märgitud tähtajaks. Kui jätad arve tasumata,

siis on meil õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest.

Lepingus on märgitud, et arve aadress on: e-maili arve xxx.

Hageja väitel kostja arveid tasunud ei ole. Hageja väitel on kostjal eeltoodud arvete alusel

kokku võlgnevus Tele2 Eesti ASi ees 111,64 eurot ning hageja nõuab selle väljamõistmist

kostjalt põhivõlana. Kohus on seisukohal, et nõue on sissenõutav, täitmata ning rahuldab

põhivõla nõude hageja märgitus summas.

5. Viivisenõue

Kohtule esitatud Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 3 on sätestatud:

Kui jätad arve tasumata, siis on meil õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05 % iga

viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast. 2023. a oktoobri eest esitatud arve puhul on viivist arvestatud 71 eurolt alates

19.11.2023, novembri eest esitatud arve puhul 30 eurolt alates 19.12.2023 eurot ning

detsembri eest esitatud arve puhul 10,64 eurolt alates 19.01.2024. Viivist on arvestatud kuni

16.09.2024, kokku 16,14 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt (111,64

eurolt) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast

päevast.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada. Põhivõlg on

sissenõutav ning lepingus oli kokkulepe viivisemäära kohta. Kohus kontrollis, et viivist ei ole

arvestatud arvel välja toodud viivistelt. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse päevani (k.a), s.o perioodi 05.12.2024 – 30.05.2025 on arvestatud viivis 9,88

eurot.

6. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Peale lepingu

lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusena tuleb seega esmalt

tuvastada lepingu lõppemine.

Hageja on esile toonud, et lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused,

kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l

õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras Tele2 kostja teenused alates

29.12.2024 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates

14.02.2024.

Hageja on hagile lisanud „Tele2 teenuste kasutamise tingimused alates 25.07.2018“ (dtl 35).

Esitatud tingimuste punktis 3 on tõepoolest sätestatud: Piirame Su teenused, kui oled

tasumisega viivitanud üle 14 päeva või ületad krediidilimiiti. Teavitame sind piirangust ette

SMS-i ja/või e-kirjaga. Kui tasud arve peale teenuste piiramist, on meil õigus lisada

järgmisele arvele piirangu eemaldamisega seotud kulud. Kui teenus on piiratud üks kuu on

meil õigus leping üles öelda.

Omaette lepingu üles öelduks lugemisega ei saa lepingut üles öelda. Lepingu üles ütlemiseks

on vajalik teha tahteavaldus, mis peab ka adressaadini jõudma. Hageja ei ole esile toonud, et

Tele2 oleks teinud lepingu üles ütlemise tahteavaldust, vaid et luges ise lepingu üles öelduks.

Seega ei ole üles ütlemise eeldused (tahteavalduse tegemine ja kostjani jõudmine) esile

toodud ega tõendatud. Seega ei ole peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude

hüvitamise eeldus – lepingu lõppemine – esile toodud ega tõendatud.

Kohus märgib, et Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3 viimane lause

sätestab: Oled kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud (dtl 31), st

selles sättes endas ei ole kirjas konkreetseid summasid, mis tarbijal tuleks hüvitada. VÕS §

1132 lg 2 sätestab tarbijalt võla sissenõudmiskulude piirmäärad, mitte ei ole ise hinnakiri.

Kohtule esitatud hinnakirjas on hageja väidetud tasu 12 eurot. Seega kui lepingus oli kokku

lepitud, et tasu on 12 eurot, ei saa hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda 15 eurot.

Hageja ei ole ka tõendanud kirjade saatmist (kirja pdf fail ei tõenda, et see saadeti). Raha

nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud.

Seega peaks hageja vähemalt tõendama, et kirjad saadeti välja.

Eeltoodu alusel jätab kohus võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

7. Menetluskulud ja otsuse kätte toimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud: riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 100

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 100 eurot vajalikuks menetluskuluks.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus märgib, et hageja on hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avaldusse märkinud

põhivõla nõudena 136,77 eurot, st 25 euro võrra suuremana kui hagis (hagis 111,64 eurot).

Seejuures on hageja ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudnud eraldi veel ka võla

sissenõudmiskulude hüvitamist ning seda 30 eurot. Isegi kui arvestada hagi põhinõudele

juurde arvetel olnud viivised (alla 2 euro), ei saanud maksekäsu kiirmenetluses olla sedavõrd

suurem põhinõue kuidagi õiguslikult põhjendatud. Ka viivist on hageja maksekäsus nõudnud

rohkem (maksekäsus 19,28 eurot, hagis 16,14 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses

tuleb kinnitada esitatud andmete õigsust. Sama hageja on ka muudes menetlustes esitanud

maksekäsu kiirmenetluses nõudeid suuremana, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja on

teadlikult esitanud maksekäsus suurema nõude ilma et see oleks õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt

oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust

suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise

maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Kohus võtabki hageja eeltoodud käitumist arvesse ning jätab hageja õigusabikulud ja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu hageja enda kanda. Kuna kohus

jätab hageja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda, siis ei hinda kohus õigusabikulude

põhjendatust ja vajalikkust. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

04.12.2024 esitatud hagi hind oli 173,15 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 111,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 19.11.2023-

16.09.2024 eest 16,14 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (111,64 eurot) alates 05.12.2024 kuni

põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 20,37 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 148,15 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (173,15 eurot) 85,56%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja riigilõivu 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,56% hageja tasutud riigilõivust (100 eurot),

millele vastab summa 85,56 eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulud 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik