1-25-357/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30.05.2025

Kohtuasja number

1-25-357

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm ja Mario Truu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17.04.2025. a otsus kriminaalasjas

Artjoms Bortkevicsi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3

ja § 118 lg 1 p 1, 2 järgi lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Artjoms Bortkevicsi (ik 38909075712)

kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 17.04.2025. a otsuse peale läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87,84 eurot (sh käibemaks 15,84 eurot).

Jätta see menetluskulu Artjoms Bortkevicsi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Süüdistus

1. Artjoms Bortkevicsit süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kokkuvõtlikult

selles, et 05.10.2024 haaras ta oma emal L.B. l ümber kaela kinni ning tõmbas enda poole,

mille tagajärjel kannatanu ei saanud enam hingata. Seejärel lõi talle kolm korda vastu nägu

ning jätkas maha kukkunud kannatanu peksmist rusikatega valimatult kehasse vastu selga.

Oma tegevusega põhjustas ta L.B. ale eluohtliku tervisekahjustuse ja hulgi pikaajalisi

tervisekahjustusi. Kannatanu täielik paranemine ei ole tõenäoline.

2. Veel süüdistatakse A. Bortkevicsit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema

isikuna, keda on varem karistatud KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja see karistus on kehtiv,

kasutas uuesti 2024. a sügisel kahel korral füüsilist vägivalda oma elukaaslase J.E. a suhtes: 1)

04.10.2024 kella 15.55 paiku lõi A. Bortkevics J.E. a parema käe rusikaga kehasse ning

lahtise käega ühe korra näkku vastu vasakut põske, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja

1-25-357

tervisekahjustused: valu epigastriumi (ülakõhu) piirkonnas ja paremal roidekaare juures ning

nihketa sarnaluumurru; 2) ligikaudu kaks nädalat varem kui 04.10.2024, A. Bortkevics, hoides

kinni J.E. a käest, võttis kööginoa pikkusega 10–15 cm, millega lõikas J.E. a vasakut kätt

randme piirkonnast, mille tagajärjel tekkis ca 3 cm pikkune haav ning seejärel rüseluse käigus

nuga ära võttes A. Bortkevicsa käest tekkis ca 15 cm pikkune haav küünarvarrel. Sellise

tegevusega põhjustas A. Bortkevics J.E. ale füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasaku

küünarvarre siseküljel kaks haava.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohtu 17.04.2025. a otsusega mõisteti A. Bortkevics õigeks süüdistuses

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi J.E. ale füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamises (enne

04.10.2024 toime pandud tegu). Küll aga tunnistati A. Bortkevics süüdi KarS 118 lg 1 p-de 1

ja 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. A. Bortkevics tunnistati süüdi ka KarS

§ 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (04.10.2024 tegu) ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel 9 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati A. Bortkevicsile

mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 4

kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.10.2024, s.o A. Bortkevicsi

kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

Apellatsioon

4. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Bortkevicsi kaitsja Andres Veski. Apellatsioonist

nähtuvalt on A. Bortkevics seisukohal, et temale mõistetud karistus võiks olla leebem, kuna ta

on oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud. Kohus on küll arvestanud karistuse mõistmisel

kahetsust kui kergendavat asjaolu, kuid vaatamata sellele on mõistetud karistus teo asjaolusid

ja isikut arvestades liiga karm. Kaitsja leiab, et eripreventiivsest aspektist lähtudes mõjutab

süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ka leebem karistus.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Kolleegium leiab, et A. Bortkevicsi kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

Apellatsiooni saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab

maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1

loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud

väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu otsuses ning c)

ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2022. a määrus nr 1-22-510/38, p-d 8–13).

Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.

6. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel rikkunud materiaal- ega menetlusõigust: A.

Bortkevicsile mõistetud üksikkaristused vastavad tema süü suurusele ning on kooskõlas

kohtupraktikaga. Kaitsja hinnang, et mõistetud karistus on liiga karm ning seda tuleks

kergendada, on üldsõnaline ega sisalda konkreetseid argumente, mis annaks aluse karistuse

muutmiseks. Kohus ei irdunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustest, võttes arvesse

nii kuritegude asjaolusid kui ka A. Bortkevicsit iseloomustavaid andmeid. Maakohtule ei saa

1-25-357

midagi ette heita ka liitkaristuse moodustamisel. Maakohus leidis, et kuivõrd A. Bortkevics

pani lühikese ajavahemiku, s.o kahe päeva jooksul toime kaks vägivaldset kuritegu, siis pole

põhjendatud lugeda kergemat karistust raskeimaga kaetuks, kuna nii jääks ühe kuriteo

ebaõigussisu karistuses kajastumata. Kuna asi lahendati lühimenetluses, vähendas kohus

mõistetud liitkaristust nõuetekohaselt ühe kolmandiku võrra.

7. Lisaks eelnevale ei näe kolleegium KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni

piiridest väljumiseks. Eeltoodule tuginedes jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 326 lg 3

alusel A. Bortkevicsi kaitsja apellatsiooni Tartu Maakohtu 17.04.2025. a otsuse peale läbi

vaatamata.

8. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 87,84 euro

(sh käibemaks 15,84 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks 30 minutit ning apellatsiooni koostamiseks samuti 30 minutit. Kolleegium peab

taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt peab selle menetluskulu

kandma A. Bortkevics. Kolleegium selgitab, et juhul kui A. Bortkevics ei tasu 87,84 eurot ühe

kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole,

saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle

saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)