1-24-6889/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

30.05.2025

Kriminaalasja number

1-24-6889 (23922700011)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Prokurör

ringkonnaprokurör Kalmer KASK

Kaitsja

vandeadvokaat Arvo SUUBAN

Asja läbivaatamise kuupäev

28.05.2025

Kriminaalasi

Reimo LAASI süüdistus Karistusseadustiku §121

lg.2 p.3, §331 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Reimo LAAS

sünd. 20.06.1992, isikukood 39206200210, xxx

kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx,

töökoht, varem kriminaalkorras karistatud

-

Harju Maakohtu 10.12.2014 otsusega KarS §200

lg.2 p.7 järgi vangistusega 3 aastat 2 kuud,

millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud

vangistust ja 2 aastat 6 kuud vangistust jäeti

tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3

aastat

-

Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega KarS §199

lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud,

millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud

vangistust ja 2 aastat 8 kuud vangistust jäeti

tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3

aastat

-

Harju Maakohtu 20.06.2016 otsusega KarS §120

lg.1, §121 lg.2 p.3, §118 lg.1 p.1 järgi

vangistusega 8 aastat 8 kuud 13 päeva

Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg

1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Reimo LAAS Karistusseadustiku §121 lg.2 p.3 järgi ja mõista

karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Reimo LAAS Karistusseadustiku §331 järgi ja mõista karistuseks 5

(viis) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ning mõista Reimo LAASILE liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud

vangistust.

Karistusseadustiku §69 lg.1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 4

(neli) kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi.

Karistusseadustiku §69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2

(kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Karistusseadustiku §69 lg.4 alusel on Reimo LAAS kohustatud üldkasuliku töö

tegemise ajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid:

-

elama alalises elukohas xxx

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Reimo LAASI üldkasuliku töö tegemise ajal alluma Tallinna Vangla

Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalvele.

Asitõendid - narkootiliste aine ekspertiisist tagastatud pakend ja narkootilise aine

ekspertiisist järele jäänud pulber koos pakendiga, mis asuvad Viru Vangla teabe- ja

uurimisosakonnas – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale

kohtuotsuse jõustumist.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Reimo

LAASILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja

mõista välja riigituludest 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti.

Välja mõista Reimo LAASILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel

sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1329 (üks tuhat

kolmsada kakskümmend üheksa) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3

alusel ekspertiisikulud kokku summas 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo

SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 245 (kakssada nelikümmend

viis) eurot 22 senti riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu

summas 520 (viissada kakskümmend) eurot 94 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Reimo LAASIL tasuda ositi 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700016574 ning selgitus „Reimo

LAAS 1-24-6889 kriminaalmenetluse kulud“.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle

väljakuulutamist.

Süüdistus

Reimo Laas on kohtu alla antud ja süüdistatakse Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.3

järgi selles, et ta pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise

ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt.

Kandes Harju Maakohtu 20.06.2016 alusel vabaduskaotuslikku karistust varasemalt toime

pandud vägivallakuritegude eest ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas Ülesõidu 1

Jõhvi Ida-Virumaa, pani Reimo Laas toime kolm vägivallategu kaaskinnipeetavate suhtes:

- 20.01.2023 kella 14.24 – 14.27 vahelisel ajal ründas Reimo Laas Viru Vangla K-hoone

kolmandal korrusel asuvas jalutushoovis kaaskinnipeetav T-T Tt. Reimo Laas lõi

kannatanut kätega mitmel korral pea piirkonda ning jalaga kannatanu jala ja tagumiku

piirkonda. Peale seda kui kannatanu maha kukkus, jätkas Reimo Laas T-T T peksmist ja lõi

maas lamavat kannatanut mitmel korral rusikatega pea ja keha piirkonda ning samuti jalaga

näo piirkonda.

Peksmise tagajärjel tundis T-T T valu ja talle tekkisid tervisekahjustused pea ja keha

piirkonda: hematoomid roietel, verevalumid pea piirkonnas juuste all, paistes huuled ning

üks pooldunud tagumine hammas.

- 15.08.2023 kella 16.52 – 16.54 vahelisel ajal ründas Reimo Laas Viru Vangla K5

osakonna kambris nr.K509 kaaskinnipeetav A At ja lõi kannatanule rusikatega pea

piirkonda ning jalaga kannatanu vasaku jala põlve ja reie ning parema jala sääre ja jalalaba

pealmise osa piirkonda.

Peksmise tagajärjel tundis A A valu ja talle tekkisid järgmised tervisekahjustused pea, keha

ja jalgade piirkonda: otsmikust kõrgemal paremal ja vasakul pool punetav löögijälg,

otsmiku paremal pool punetav kergelt marrastunud löögijälg 2 x 2 cm, paremal kulmul

punetav kergelt siniseks muutuv muhk, punetus parema silma all, punetav ja moodustuvate

hematoomidega nina (kaasnes verejooks ninast), punetav parempoolne alalõug, vigastus

suus hammaste kõrgusel paremal pool suu limaskestal, muhk vasakul meelekohal ja samal

pool kulmul, kaela paremal pool punetavad triibud, rinnakul ülemisel poolel laialdane

punetus, paremal õlal punetavad triibud, vasaku biitsepsi siseküljel punetus, valulik parema

jala sääre väliskülg, valulik parema jala pealne, valulik vasaku jala reie väliskülg.

- 26.10.2023 kella 18.24 – 18.27 vahelisel ajal ründas Reimo Laas Viru Vangla K6

osakonna kambris nr.K607 kaaskinnipeetav A Ait ja lõi kannatanut lahtise käega suu

piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanu huultele verevalumid ja veritsev haav.

Reimo Laas on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka KarS §331 järgi selles, et ta pani toime

kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Kandes vabaduskaotuslikku karistust ja viibides kinnipeetavana Viru Vanglas aadressil

Ülesõidu 1 Jõhvi Ida-Virumaa, tarvitas Reimo Laas ilma arsti ettekirjutuseta kahel erineval

korral narkootilist / psühhotroopset ainet buprenorfiin, omamata selleks arsti ettekirjutust.

Nimetatud aine tarvitamine leidis aset eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja viisil,

kuid enne 30.12.2022 kella 10.50 (esimene kord) ja enne 02.10.2023 kella 15.04 (teine

kord).

Narkootiline aine buprenorfiin kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPALS) §31 lg.1 ja §4 lg.15 alusel kehtestatud ning sotsiaalministri

18.05.2005 määrusega nr.73 vastu võetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad (alates

01.01.2023 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja.

NPALS §2 p.3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine narkootiliste

või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,

kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine,

hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu

eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

Tulenevalt NPALS §3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kokkulepe

Ringkonnaprokurör Kalmer Kask, süüdistatav Reimo Laas ja tema kaitsja

vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 28.05.2025 kokkuleppe, mille käigus

süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse

kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus

nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §331 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS §121

lg.2 p.3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS §64 lg.1 alusel taotleb

ringkonnaprokurör kohtult mõista liitkaristus nii, et lugeda kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS §69 lg.1

alusel taotleb ringkonnaprokurör kohtult asendada Reimo Laasile mõistetud

vabadusekaotuslik karistus üldkasuliku tööga 480 tundi. KarS §69 lg.3 alusel taotleb

ringkonnaprokurör kohtult, et üldkasuliku töö mõistmisel määraks kohus Reimo Laasile

selle tegemiseks tähtajaks 2 aastat. Ühtlasi taotleb ringkonnaprokurör kohtult määrata

kooskõlas KarS §69 lg.4 sätestatule, et Reimo Laas peab üldkasuliku töö tegemisel järgima

kontrollnõudeid vastavalt KarS §75 lg.1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises

elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asitõendid: ekspertiisist tagastatud pakend ja järele jäänud pulber – hävitada.

Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud, mis

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohtu istung

Ringkonnaprokurör Kalmer Kask jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus

Reimo Laasi KarS §121 lg.2 p.3 ja §331 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuse

vastavalt kokkuleppes sätestatule.

Süüdistatav Reimo Laas jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et

kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Üldkasuliku töö tegemise põhimõtted on

süüdistatavale selgitatud ja tema tervis võimaldab tal seda teha.

Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus kokkuleppe kinnitada.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) sätteid.

Reimo Laasile on esitatud süüdistus KarS §121 lg.2 p.3, §331 järgi.

Maakohus leiab, et Reimo Laas tuleb KarS §121 lg.2 p.3, §331 järgi süüdi tunnistada.

KarS §121 lg.2 p.3 näeb karistusena ette kuni rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse.

KarS §331 näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse.

Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et

nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava

isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras

korduvalt karistatud ning käesolevad kuriteod on toime pandud vangistuse kandmise

jooksul.

Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määraga – 1 aasta 4 kuud

vangistust, mis asendatakse KarS §69 lg.1, 3 sätteid kohaldades üldkasuliku tööga 480

tundi tegemise tähtajaga 2 aastat, mille kestel on süüdistatav kohustatud järgima

KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo

raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et

eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja

süüdistatava isikule.

Asitõendid - narkootiliste aine ekspertiisist tagastatud pakend ja narkootilise aine

ekspertiisist järele jäänud pulber koos pakendiga, mis asuvad Viru Vangla teabe- ja

uurimisosakonnas – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel peale

kohtuotsuse jõustumist.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas

kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

KrMS §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §121 lg.2 p.3, §331 järgi kvalifitseeritavad kuriteod

teise astme kuriteod.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub Reimo Laasilt väljamõistmisele sundraha 1329 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisikulud.

Eeltoodu alusel kuulub Reimo Laasilt väljamõistmisele ekspertiisikulu summas 470 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka kaitsjatasud.

Eeltoodu alusel kuulub Reimo Laasilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses

menetluses summas 245,22 €.

Maakohus nõustub Reimo Laasiga sõlmitud kokkuleppes sellega, et kõik

kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud summas 520,94 € tuleb jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Maakohus nõustub Reimo Laasiga sõlmitud kokkuleppes ka sellega, et välja

mõistetud sundraha ja menetluskulude tasumist tuleb lubada ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatav Reimo Laas kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav,

selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning

palub kokkuleppe kinnitada.

Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus kokkuleppe kinnitada. Kaitsja esitas

28.08.2025 tasutaotluse summas 131,76 € (s.h. ettevalmistus 36 €, 11.03.2025

kohtuistungil osalemine 36 €, 28.05.2025 kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks

23,76 €). Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

täielikult.

Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245

sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab

maakohus käesolevas kriminaalasjas 28.05.2025 ringkonnaprokurör Kalmer Kase,

süüdistatav Reimo Laasi ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud

kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik