2-21-2595/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-2595

Tsiviilasi

Flinty OÜ hagi Oliver Kruuda pankrotihalduri

vastu kohustuste täitmise tuvastamiseks ja

kohtulike hüpoteekide Flinty OÜ nimele

kandmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks

kohustamiseks

Flinty OÜ hagi Osaühing Kentex Finance Eesti

(likvideerimisel) vastu kohustuste täitmise

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oliver Kruuda pankrotihaldur Mark Uska

määruskaebus

Osaühing Kentex Finance Eesti (likvideerimisel)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flinty OÜ (rg-kood 11202155), lepingulised

esindajad: vandeadvokaat Liis Könn ja advokaat

Grete-Kai Teeäär

Kostja I: Oliver Kruuda (ik XXXXXXXXXXXX)

pankrotihaldur Mark Uska

Kostja II: Osaühing Kentex Finance Eesti

(likvideerimisel) (rg-kood 11764025), lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta osaliselt Tartu Maakohtu 18. septembri 2024 määruse põhjendusi, samuti

täpsustada määruse resolutsiooni p 1, 3, 5, 6 ja 7, lugedes õigeks, et menetluskulud tuleb

mõista välja vastavalt Oliver Kruuda pankrotivarast või pankrotivarasse, mitte Oliver

Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmanilt või tema kasuks. Jätta maakohtu määrus

ülejäänud osas muutmata.

2. Jätta Oliver Kruuda pankrotihaldur Mark Uska ja Osaühingu Kentex Finance

Eesti (likvideerimisel) määruskaebused rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada

Flinty OÜ ja Oliver Kruuda pankrotihalduri

taotlused

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

2) Määrata Flinty OÜ menetluskulude suuruseks 11 896,70 eurot ilma

käibemaksuta.

3) Mõista välja Oliver Kruuda pankrotivarast vastavalt menetluskulude jaotusele

Flinty OÜ kasuks menetluskuluna 5948,35 eurot ilma käibemaksuta.

4) Mõista välja Osaühingult Kentex Finance Eesti (likvideerimisel) vastavalt

menetluskulude jaotusele Flinty OÜ kasuks menetluskuluna 5948,35 eurot ilma

käibemaksuta.

5) Määrata Oliver Kruuda pankrotihalduri menetluskulude suuruseks 9802,93

eurot koos käibemaksuga.

6) Mõista välja Flinty OÜ-lt vastavalt menetluskulude jaotusele Oliver Kruuda

pankrotivarasse menetluskuluna õigusabikulu 1960,59 eurot koos käibemaksuga.

7) Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 6 nimetatud summad ja mõista

Oliver Kruuda pankrotivarast Flinty OÜ kasuks välja menetluskulu 3987,76

eurot ilma käibemaksuta. Oliver Kruuda pankrotivarast tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (3987,76 eurolt) tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8) Osaühingul Kentex Finance Eesti (likvideerimisel) tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (5948,35 eurot) tasuda Flinty OÜ-le viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9) Jätta rahuldamata Osaühingu Kentex Finance Eesti (likvideerimisel) taotlus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2; § 696 lg 1).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Flinty OÜ (hageja) esitas 17. veebruaril 2021 maakohtule hagi Oliver Kruuda (võlgnik)

ja osaühingu Kentex Finance Eesti (likvideerimisel) (kostja II) vastu. Tartu Maakohus

kuulutas 19. oktoobril 2021 välja võlgniku pankroti ning 10. augusti 2022 määruse alusel

astus võlgniku asemel menetlusse tema pankrotihaldur (kostja I).

2. Tartu Maakohtu 7. juuli 2023 ja Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2024 otsustega rahuldati

hageja hagi tuvastusnõudes kostja II vastu täies ulatuses ja kostja I vastu osaliselt ning kostja I

vastu tahteavalduste asendamiseks täies ulatuses, hageja hagi kostja I vastu tuvastusnõudes

jäeti osaliselt läbi vaatamata. Ringkonnakohus jättis hageja menetluskulud mõlemas

kohtuastmes võrdsetes osades kostjate I ja II kanda, kostja I menetluskulud 20% ulatuses

hageja ja 80% ulatuses kostja I enda kanda ning kostja II menetluskulud tema enda kanda.

3. Hageja nimekirjade (dtl 521–523, 538–539, 715–716) järgi olid tema menetluskulud

kokku 14 335,40 eurot: maakohtus õigusabikulu 9156 eurot ilma käibemaksuta ning riigilõiv

hagiavalduselt 1500 eurot ja hagi tagamise avaldustelt 170 eurot, ringkonnakohtus

õigusabikulu 3509,40 eurot ilma käibemaksuta.

4. Kostja I nimekirjade (dtl 532–534, 711–713) järgi olid tema menetluskulud maakohtus

6333,30 eurot (õigusabikulu koos käibemaksuga) ja ringkonnakohtus 5389,43 eurot (riigilõiv

2100 eurot, õigusabikulu 3289,43 eurot koos käibemaksuga), lisandub 16. jaanuari 2024

istungil osalemise kulu. Hageja õigusabikulud ei olnud kostja I meelest osaliselt põhjendatud.

5. Kostja II oli seisukohal, et menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel tuleb

arvestada, kelle vastu oli nõue suunatud ja millises ulatuses see rahuldati, samuti tuleb

tuvastada, kui suured on iga nõudega seotud menetluskulud. Lisaks peab menetluskulude

väljamõistmisel arvestama pankrotiseaduse (PankrS) § 431 lg-ga 1 – eristada tuleb hageja

menetluskulusid enne ja pärast pankrotihalduri võlgniku asemel menetlusse astumist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Tartu Maakohus rahuldas 18. septembri 2024 määrusega hageja ja kostja I taotlused

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt (p 1). Maakohus määras

hageja menetluskulude suuruseks 11 896,70 eurot (p 2) ning mõistis hageja kasuks välja

kostjalt I menetluskulu 5948,35 eurot (p 3) ja kostjalt II 5948,35 eurot (p 4). Kostja I

menetluskulude suuruseks määras maakohus 9802,93 eurot (p 5) ning mõistis hagejalt kostja I

kasuks välja menetluskulu 1960,59 eurot (p 6). Maakohus tasaarvestas resolutsiooni p-des 3 ja

6 nimetatud summad ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 3987,76 eurot ja

määras, et kostjal I tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist (p 7).

Samuti määras maakohus, et kostjal II tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist (p 8). Kostja II taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jättis

maakohus rahuldamata (p 9).

6.1. Hageja tasus riigilõivu hagilt 1500 eurot ja hagi tagamise avaldustelt 170 eurot, riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, tegemist on põhjendatud kuluga.

Hageja lepinguliste esindajate tunnitasud maakohtus 180 eurot ja 190 eurot käibemaksuta

ning ringkonnakohtus 190 eurot ja 210 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Maakohus

arvestas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel asja keerukust ja mahtu ning

mitme esindaja vajalikkust. Kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust. Põhjendatud ei ole väide, et dokumendi

koostamise ajakulu seostub vaid lehekülgede arvuga. Hageja õigusabi ajakulu on osaliselt

ülepaisutatud. Kliendi informeerimine menetlusdokumentidest ja nende esitamisest ei oma

asja lahendamise seisukohast tähtsust, mistõttu ei ole põhjendatud jätta seda kulu vastaspoole

kanda. Põhjendatud ei ole ka mitme lepingulise esindaja tegevuste dubleerimine. Ülejäänud

hageja esindajate tööaeg vastab menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on põhjendatud ja

vajalik. Hageja esindajate ajakulu maakohtus tuleb vähendada 5,5 h võrra, põhjendatud ja

vajalik on ajakulu 45 h (50,5 h - 5,5 h). Ka ringkonnakohtus on hageja õigusabikulud osaliselt

üle paisutatud ja osaliselt on esindajate tegevused dubleeritud. Hageja esindajate ajakulu

ringkonnakohtus tuleb vähendada 7,27 h võrra, esindajate toimingud on põhjendatud ja

vajalikud kokku 10,67 h ulatuses (17,94 h - 1,07 h - 0,7 h - 5,5 h).

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 11 896,70 eurot, s.o õigusabikulu maakohtus

8120 eurot (2 h * 190 eurot/h + 43 h * 180 eurot/h) ja ringkonnakohtus 2106,70 eurot (3,97h *

210 eurot/h + 6,7 h * 190 eurot/h) ning riigilõiv 1670 euro. Menetluskulude jaotust arvestades

ei ole põhjendatud kostja I väide, et hageja menetluskulud on osaliselt seotud vaid kostjaga II

ning hageja menetluskulusid ei ole võimalik solidaarselt kostjatelt välja mõista. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb kostjatel hüvitada hagejale menetluskulud võrdsetes osades,

s.o kummalgi 5948,35 eurot.

6.2. Kostja I apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot on põhjendatud kulu.

Kostja I lepinguliste esindajate tunnitasud maakohtus 100–205 eurot ja ringkonnakohtus 35–

205 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Esindajate ajakulu nii maa- kui ka

ringkonnakohtus on osaliselt ülepaisutatud, põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus oli

kokku 26 h 57 min ja ringkonnakohtus 12 h 22 min. Kostja I põhjendatud õigusabikulud on

seega vastavat 5154 eurot ja 2548,93 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude jaotuse järgi

tuleb hagejal hüvitada kostjale I tema menetluskuludest 20%, s.o 1960,59 eurot.

6.3. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja menetluskulud

3987,76 eurot (5948,35 eurot - 1960,59 eurot).

6.4. Kostjat I esindas kohtumenetluses pankrotihaldur. Tartu Ringkonnakohus selgitas 21.

juuni 2023 määruse tsiviilasjas nr 2-20-15991 p-s 35.3, et menetluskulud, mis on tekkinud

seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel PankrS § 148

lg 1 p 1 alusel (PankrS § 431 lg 1). Maakohus jäi oma 7. juuni 2023 otsuses toodud seisukoha

juurde ega nõustunud kostjaga II, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada PankrS §

431 lg-t 1. Menetlusosalised ei ole seda seisukohta apellatsiooniastmes vaidlustanud. Kuna

kostja I suhtes on pankrotimenetlus lõppenud ning hagejal ei ole võimalik esitada nõuet

hüvitada menetluskulud pankrotivara arvelt, tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

kostjalt I hageja kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja I palub 3. oktoobri 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 3 ja 7 osas, milles need on vastuolus PankrS § 431 lg-ga 1.

PankrS § 431 lg 1 reguleerib seda, millisel juhul saab menetluskulude hüvitamise nõude

maksma panna pankrotivõlausaldajana ja millisel juhul massivõlausaldajana. Maakohus

mõistis kostjalt I alusetult välja PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel tasumisele kuuluvatena hageja

menetluskulud, mis tekkisid enne kostja I võlgniku asemel 10. augustil 2022 menetlusse

astumist. Selle ajani tekkinud hageja menetluskulude hüvitamise nõue tulnuks kooskõlas

PankrS 431 lg-ga 1 esitada tingimusliku nõudena PankrS § 98 alusel. Tähtsust ei ole, kas

kostja I vaidlustas maakohtu 7. juuli 2023 otsuses toodud seisukoha. Jõustunud otsustega

lahendati menetluskulude jaotus. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine on

eraldiseisev otsustus, maakohtul tuli menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada PankrS §

431 lg-t 1.

Hageja menetluskulud koosnevad hagilt tasutud riigilõivust 1670 eurot ning õigusabikulust

maakohtus 8120 eurot (89% taotletust) ja ringkonnakohtus 2106,70 eurot (60% taotletust).

Hageja menetluskulud kuni kostja I menetlusse astumiseni olid kokku 6884,51 eurot

(1670+5859*0,89). Vastavalt menetluskulude jaotusele saab hageja nõuda sellest

pankrotivõlausaldajana 3442,26 eurot ja massivõlausaldajana 2506,09 eurot ((11 896,70-

6884,51)/2).

Hageja nõudeid, mis tulnuks esitada pankrotivõlausaldajana, ei saa tasaarvestada. Samuti ei

saa neilt arvestada viivist (PankrS § 35 lg 1 p 6). Maakohus saanuks tasaarvestada hageja

menetluskulud 2506,09 eurot ja kostja I menetluskulud 1960,59 eurot ning kohustada kostjat I

tasuma PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel 545,50 eurot. Määruse resolutsioonis tuli selgelt eristada

PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel ja pankrotivõlausaldajana hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid.

8. Kostja II palub 4. oktoobri 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2, 4 ja 8 ning teha uue määruse, millega vähendada kostja II poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.

Hageja esitas kostjate vastu erinevad nõuded – kostja I vastu kohtulahendist tulenevate

kohustuste täitmise tuvastamise nõude ja kohtulike hüpoteekide üleandmiseks vajalike

tahteavalduste asendamise nõude, kostja II vastu aga üksnes kohtulahendist tulenevate

kohustuste täitmise tuvastamise nõude. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus 12. jaanuari ja

17. augusti 2023 määrustes seisukohale, et kostja II vastu esitatud nõude hind on 6000 eurot.

Hagi esitamise ajal tuli sellise hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 425 eurot, seega ei saa ka kostja

II poolt hagejale hüvitamisele kuuluv riigilõiv olla suurem. Ühelt kostjalt ei saa mõista välja

riigilõivu, mida hageja tasus teise kostja vastu esitatud nõuetelt.

Kohus piirdus maakohtus hageja esindajate kulude hindamisel üksnes teatud ajakulu

ebavajalikuks lugemisega, kuid ei põhjendanud, et ülejäänud ajakulu 45 h oleks kooskõlas

hageja menetlusdokumentide sisu ja mahu ning asja keerukuse ja mahukusega. Täies ulatuses

ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindajate ajakulu 26. augustist 19. oktoobrini

2021, 31. maist 10. juunini 2022, samuti 28. septembril 2022 ja 24.–30. oktoobril 2022.

Arvestades advokaatide tunnitasusid 2021.–2022. a ning asja sisu (küsimus oli

materiaalõiguse kohaldamises, kohus teeb seda ise poolte õiguslikest seisukohtadest

sõltumata), ei saa hageja lepinguliste esindajate vajalik ja põhjendatud tunnitasu maakohtus

olla suurem kui 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses ei saa hageja

esindajate vajalik ja põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 170 eurot, millele lisandub

käibemaks. Maakohtu hinnangut hageja esindajate apellatsioonimenetluse ajakulu kohta

kostja II ei vaidlusta.

9. Hageja palub jätta kostjate määruskaebused rahuldamata.

Praeguses menetlusetapis ei saa kostja I vaidlustada hageja menetluskulude enda kanda

jätmist ja endalt väljamõistmist. PankrS § 431 lg 1 ei välista menetluskulude kostjalt I välja

mõistmist; küsimus saab olla üksnes lahendi täitmises ehk selles, kuidas kulud hagejale

pankrotivarast hüvitatakse. Hagejal on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist PankrS § 148

lg 1 p 1 alusel. Valdav osa hageja menetluskulusid tekkis pärast kostja I menetlusse astumist.

Menetluskulude jaotust arvestades oli põhjendatud jätta riigilõivust 750 eurot kostja II kanda.

Hageja õigusabikulud on põhjendatud. Asja materjalide põhjal on võimalik veenduda kulude

vajalikkuses ja põhjendatuses ning seda kohus ka tegi. Esindajate tunnitasu on põhjendatud ja

praktikas aktsepteeritud.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 kohaselt osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi ja täpsustab selguse huvides määruse resolutsiooni seoses kostjaga I.

Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. TsMS 654 lg 22 ja § 659

alusel toob ringkonnakohus oma määruse resolutsioonis välja kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

12. Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele

lausele menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatus. Ringkonnakohus peab

vajalikuks muuta maakohtu määruse p-des 48 ja 49 toodud põhjendusi. Ülejäänud osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6, § 659

alusel. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määrust tühistada.

13. Vastuseks kostja I määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist, selgitades ühtlasi,

millises osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta ja resolutsiooni täpsustada.

13.1.

Maakohus märkis määruse põhjendava osa p-s 48 ekslikult, et kostjat I esindas

kohtumenetluses pankrotihaldur; see tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Menetluse kestel

kostja I muutus ning algse kostja I asemel astus menetlusse tema pankrotihaldur. Tulenevalt

PankrS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 541 lg 1 kolmandast lausest osaleb haldur oma ülesannetest

tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma nimel ehk

võlgniku pankrotihaldurina (vt RKTKo 29. mai 2013 nr 3-2-1-40-13, p 12). Seega oli

pankrotihaldur kohtumenetluses kostjaks I, mitte ei esindanud kostjat I või võlgnikku.

13.2.

Kostja I seisukohad ja väited seoses PankrS § 431 lg-ga 1 ei ole käesoleval juhul

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses asjakohased.

PankrS § 431 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega

menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulusid, mis tekkisid enne halduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel ei kaeta.

Sellisel juhul saavad teised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu

esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena PankrS § 98 alusel.

Tartu Maakohtu 7. juuli 2023 ja Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2024 jõustunud otsustest

tulenevalt jäid hageja menetluskulud mõlemas kohtuastmes Oliver Kruuda pankrotihalduri

ehk kostja I kanda. Kuna sisuliselt on kostjaks I võlgniku pankrotivara kui õiguste ja

kohustuste kandja, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel (vt ka

RKTKo 29. mai 2013 nr 3-2-1-40-13, p 12), tuleneb juba menetluskulude jaotusest üheselt, et

hageja menetluskulud hüvitatakse PankrS § 541 lg 1 teise lause ja § 148 lg 1 p 1 alusel

võlgniku pankrotivara arvel massikohustusena. Sellist järeldust kinnitab ka maakohtu 7. juuli

2023 otsuse põhjendava osa p 26 – sellest nähtuvalt kaalus maakohus vastuseks kostja II

seisukohale (dlt 549) selgelt juba menetlusekulude jaotamisel, kas esineb alus teha enne

pankrotihalduri menetlusse astumist tekkinud kulude osas erisusi.

TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (vt

RKTKm 21. juuni 2021 nr 2-15-13627/151, p 17). Seega ei saa kostja I tugineda praegu enam

sellele, et menetluskulude kindlaksmääramisel peaks täiendavalt arvestama ja kohaldama

PankrS § 431 lg-t 1. Maakohus lähtus õigesti sellest, et menetluskulud jäid kostja I kanda ehk

hüvitatakse PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel võlgniku pankrotivara arvel, ning mõistis õigesti kõik

hüvitamisele kuuluvad kulud kostjalt I hageja kasuks välja. Seega ei ole asjakohased ka kostja

I väited tasaarvestuse ja viivise arvestamise lubamatuse kohta.

13.3.

Maakohus leidis määruse põhjendava osa p-s 49, et kuna kostja I pankrotimenetlus on

lõppenud ning hagejal ei ole võimalik esitada nõuet hüvitada menetluskulud pankrotivara

arvelt, tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjalt I hageja kasuks välja mõista.

Nimetatud punkt jääb arusaamatuks ja tuleb maakohtu põhjendusest välja jätta. Kostjaks I on

pankrotihaldur ning tema suhtes ei toimu pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus toimub

võlgniku suhtes ega ole veel lõppenud. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuli mõista

kostjalt I välja juba tulenevalt menetluskulude jaotusest.

13.4.

Arvestades, et sisuliselt on kostjaks I võlgniku pankrotivara kui õiguste ja kohustuste

kandja, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel, ning praeguseks on

võlgniku haldur ka vahetunud, oli ebatäpne mõista menetluskulud välja konkreetselt

pankrotihaldurilt või tema kasuks. Selles osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni

täpsustada ja mõista menetluskulud välja vastavalt võlgniku pankrotivarast või

pankrotivarasse (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Tartu: Juura

2024, § 541 komm. 4).

14. Vastuseks kostja II määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

14.1.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuli kostjatel kanda hageja menetluskulud

võrdsetes osades. Hageja tasus maakohtus hagi esitamisel riigilõivu 1500 eurot, hageja ei

tasunud hagilt riigilõivu ettenähtust enam. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal II

hüvitada sellest pool.

14.2.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et maakohus ei hinnanud piisavalt hageja

esindajate maakohtus tehtud toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus ei pea

üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid ega hindama igat kuluartiklit

eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus

eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna. Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale

kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 17. aprill 2024 nr 2-17-124505/94, p

12). Maakohus tõi määruse põhjenduste p-des 15–17, 22–26 välja asjaolud ja põhimõtted,

millest ta ajakulu hindamisel lähtus. Sealjuures põhjendas maakohus eraldi ajakulu, millega ta

ei nõustunud, ning ülejäänud osas pidas ajakulu vastavaks tsiviilasja olemusele, keerukusele

ja mahule ning hageja menetlusdokumentide sisule ja mahule. Kostja II ei ole toonud välja

ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus ületas õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire.

14.3.

Ka kostja II nimetatud põhjendustega arvestades ei leia ringkonnakohus, et hageja

esindajate ajakulu oleks põhjendamatu.

Kostja II peab 26. augusti kuni 19. oktoobri 2021 ajakulu 8,75 h seoses 21. novembri 2021

seisukoha koostamisega (dtl 224–226) ja 24.–30. oktoobri 2022 ajakulu 3,4 h seoses 31.

oktoobri 2022 seisukoha koostamisega (dtl 425–426) ülemääraseks, sest seisukohad olid vaid

vastavalt kolme ja ühe lehekülje pikkused. Maakohus selgitas määruse põhjenduste p-s 22

seoses viimase ajakuluga piisavalt, miks ei ole tule seostada dokumendi koostamise ajakulu

vaid lehekülgede arvuga. Ringkonnakohus leiab, et sama kehtib mitte ainult konkreetselt

viidatud dokumendi, vaid ka muude menetlusdokumentide kohta. Ringkonnakohus nõustub,

et arvestada tuleb mh dokumendi ja vaidluse sisu ja mahtu ning teksti sidusust ja selgust.

Ringkonnakohus märgib, et ka lühema dokumendi koostamine võib olla ajamahukas, kui

selles väljendatud seisukohtade kujundamiseks on vaja tutvuda asjaolude ja dokumentidega

ning analüüsida õiguslikku olukorda. 21. novembri 2021 seisukoht puudutas mh tavapärasest

keerulisemat õiguslikku olukorda, kus võlgniku pankroti olid välja kuulutanud nii Iiri kui

Eesti kohus ja asjassepuutuv oli ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848

maksejõuetusmenetluse kohta.

Hageja esindajatel kulus 31. mail kuni 10. juunil 2022 kostja 7. veebruari 2022 vastuse kohta

seisukoha koostamisele 2,75 h. Asjaolu, et seisukohta sisaldav menetlusdokument esitati

kohtule alles 3. oktoobril 2022 (dtl 341–345), ei mõjuta ajakulu põhjendatust.

Maakohus rahuldas 4. oktoobri 2022 määrusega (dtl 375–378) hageja 3. oktoobri 2022 hagi

tagamise taotluse (dtl 341–345), ringkonnakohus jättis maakohtu määruse 5. jaanuari 2023

määrusega muutmata (dtl 556) ning Riigikohus ei võtnud kostja II määruskaebust selle peale

menetlusse (dtl 585). Seega ei ole 28. septembri 2022 ajakulu 1,5 h hagi tagamise avalduse

koostamiseks põhjendamatu, isegi kui taotletud abinõu oli kostja II arvates täiesti ebavajalik.

14.4.

TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-21-

9796/80, p 18).

Hagejat esindasid advokaat Grete-Kai Teeäär ja vandeadvokaat Liis Könn, kelle tunnitasu oli

2021.–2022. a 180 eurot, 2023. a 190 eurot ning 2024. a 210 eurot. Tsiviilasi oli keskmisest

mahukam ning õiguslikult keskmisest keerukam. Esindajate töö ei seisnenud üksnes asjaolude

väljatoomises, vaid küsimus oli materiaalõiguse kohaldamises, nagu märgib kostja II isegi

oma määruskaebuses. Kuigi lõppkokkuvõttes kohaldab õigust kohus, on eriti keerulisemate

õigusliku vaidluse puhul oluline roll ka esindajal.

Ringkonnakohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale või vähemalt ei ületa seda oluliselt ning kostja II viited ja väited ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale.

24. oktoobri 2022 määruse tsiviilasjas asjas nr 2-21-4573 p-s 38 ei pidanud Tartu

Ringkonnakohus tõepoolest põhjendatuks 125 eurot ületavat tunnitasu, tuginedes sealjuures

oma kogemuslikule hinnangule. Samas arvestas ringkonnakohus ka seda, et tegemist oli

hagita menetlusega ja vaidlus ei olnud keeruline. 2021. a tehtud toimingute puhul pidas

Riigikohus põhjendatuks esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (RKTKm

26. jaanuar 2022 nr 2-20-9006/24, p 16). See ei välista aga kõrgema tunnitasu mõistlikkust –

lahendist saab järeldada vaid seda, et mõistlik on vähemalt 150 eurot suurune tunnitasu, sest

asjas ei taotletudki enamat.

Hageja viidatud kohtupraktika kinnitab tema esindajate tunnitasu põhjendatust. Riigikohus

pidas keskmisest mõnevõrra keerukamas ja mahukamas asjas ilmselt 2018.–2019. a tehtud

toimingute puhul põhjendatuks tunnihinda 200 eurot ilma käibemaksuta, arvestades samas

seda, et menetlusdokumendis korrati suuremas osas juba varem esitatud seisukohti (RKTKo

3. aprill 2019 nr 2-16-3785/114, p 31.4). Ilmselt 2021.–2022. a tehtud toimingute puhul pidas

Riigikohus põhjendatud tunnihinnaks 205,58 eurot ilma käibemaksuta, vaidlus ei olnud

tavapärasest keerukam ja mahukam ning osaliselt korrati juba varem esitatud seisukohti

(RKTKo 18. mai 2022 nr 2-21-1824/23, p 13). Ilmselt 2023.–2024. a tehtud toimingute puhul

pidas Riigikohus põhjendatuks tunnitasu 210–295 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures vaidlus

puudutas vaid menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmist (RKTKo 28. mai 2024 nr

2-18-8743/162, p 16). Lisaks ulatus ka kostja I lepingulise esindaja tunnitasu praeguses

menetluses osade toimingute puhul juba alates 2022. a 205 euroni (dtl 533).

15. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)